Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno luule tervikuna kuulub nende loominguliste nähtuste hulka, mida ei ammendata ka kaasajas ja mille sügavam lahtimõtestamine võib toimuda järk-järgult erinevates ajastutes. Reserveeritud suhtumist põhjustas E. Enno huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Sellest algab E. Enno ...
Ühine on loobumine traditsioonilisest kompositsioonist. Eellooks peetakse pransusmaal ja usas tegutsenud heliloojaid. Kollaas i tehnika- võetakse tükikene kellegi teise loomingut ja pannakse oma loomingu sisse. Atonaalsus- lugu jõuab alati algus punkti tagasi ja lõpp on arusaadav. Dodekafoonia e seeria tehnika ükski 12 noodist ei tohi ennem kõlada kui eelmised 11 ei ole ennem ärakõlanud. Graafiline muusika- Aleatoorika- juhuslikuse muusika alea on täring ja loomingu meetodi aluseks on kordumatus e juhus. Seda ei saa salvestada. On kirjutadud suur punt osi ja interbred ise valib mis järjekorras mängib. John Cage-i ,,4min-33s" . ,,muusikat ettevalmistatud klaverile". Klaverile on asetatud peale igasugust kila kola mis mängides kaasa hakkavad pinisema. Elekron muusika- kõik elektri riirtadega tehtud. Konkreetne muusika- taasesitatakse varem lindistatud helisid. Meremüha ükse paugatus. Mitte muusikalised helid. Absurdi kunst- muusika tegemine on ühendatud mõttetusega.
Ühine tekivad kunstinäitused ja kunstikriitika, kunstitellijate osatähtsus väheneb, kiriku autoriteet langeb, läbi põimunud, Pompei ja Herculanumi väljakaevamised, hinnati puutumata loodust, kunstiline originaalne eneseväljendus. ROMANTISM 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand. Tekib kõrvuti klassitsismiga, kuid kasvab välja. *kunstivool(ei hõlma kõiki kunstiliike) kujutav kunst, graafika, muusika, kirjandus *tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine) *kunstivoolud: a.)sõltumatu kunst muutuvad, mässavad voolud. ,,Maha klassitsistlik kivisus", ,,Elu tuleb kujutada nii nagu ta on", olemasolev aeg(klassik arvab, et on sobiv; romantik arvab, et kaasaeg ei sobi kuhugile) b.)sõltuv e salongikunst e ametlik kunst *Arhitektuur historitsism iseloomustab romantismi ajastut, võtab eeskuju keskajast, sarnaneb gootikale, romaani stiilile neogootika, neoromaanika. Ajaloolist stiili järgiv
Kui ooperid sündisid renessansiideede õitsenguperioodil, siis eksimatult tema peateel aitasid püsida tal Prantsuse revolutsiooni kuulutajate vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. C.W.Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik juba klassikalisele stiilile. Ta looming kandis ka teatud piiratuse pitserit. Näidates peamist ja olulist oma kangelastes, ei avanaud ta neid kogu täiuses ja kordumatus individuaalsuses, ei andnud neile täielikku psühholoogilist iseloomustust. Siit ka tema tegelaste teatud abstraktsus. Neis otsekui kehastusid inimese ühed või teised omadused, nagu ausus, südikus, ustavus oma ideaalidele ja muu seesugune. Tulemuseks oli see, et ehkki ta ooperid on ooperimuusika ajaloos auväärsel kohal ja pole tänapäevalgi teatrite repertuaarist täiesti kadunud, ei kujuta nad endast siiski igihaljaid teoseid, vaid ennekõike ooperiajaloo kuulsusrikkaid tähiseid.
väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. 32. Seeriamuusika ühe avaldumisvormina tekkis püantillism ehk punktmuusika, kus seeria üksikud noodid jaotati erinevate istrumentide vahel ära. Niiviisi kirjutatud muusika puhul koosneb iga instrumendi partii ansamblis või orkestris tõepoolest ainult üksikutest nootidest ehk ’’punktidest’’. 33. Aleatoorika on loomemeetod, mille aluseks on kordumatus ja juhus, kuna ühtegi muusikateost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. 34. Heliloojad pöördusid minimalismi puhul tonaalse harmoonia ja meloodia poole, kuid võrrelduna nt klassitsismi või romantismiga hoopis teisel tasandil. Nagu stiili nimetuski ütleb, on kasutatav muusikaline materjal selles viidud miinimumini. Minimalistlikus kompositsioonis puudub arendus, seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. 35
hõlmab peamiselt 1950.-1960. aastate otsingulisi suundi muusikas. Neid kõiki ühendas loobumine sellistest traditsioonilistest muusikalistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. 32. Püantilism ehk punkmuusika on seeriamuusika, kus seeria üksikud noodid jaotati erinevate instrumentide vahel ära. 33. Mõistuspärasele serialismile vastukaaluks kujunes 1950. aastate lõpul välja aleatoorika. Selle loomemeetodi aluseks on kordumatus ja juhus, kuna ühtegi muusikateost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. 34. 1960. aastatel tekib muusikas avangardismile vastureaktsioon. Kujuneb uus stiil-minimalism. Jälle pöörduvad heliloojad tonaalse harmoonia ja meloodia poole, kasutatav muusikaline materjal on viidud miinimumini. Minimalistlikus kompositsioonis puudub arendus - seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. 35. Polüstilistikaga on tegemist, kui muusikateoses kohtuvad mitmete
kalkun on ka viimane skulptor Tundlikult olukorda tajuvale kunstnikule on selge, et modernistlik diskursus, mille keelt ta oli nii tulemusrikkalt ammendanud ja interpreteerinud, oli skulptuuris lõppemas ka siin Eestis Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ahti Seppet hingestatus ja osadus ideaalsega ilmnes 1980ndatel Esmased pisiskulptuurid ja objektid olid humoorika alatooniga Hiljem lisandusid sürreaalne nägemus ja perfektne tehnika End kehtestasid kordumatus ja uudsus klassikaliste materjalidekasutamisel: maaliliselt toneeritud puit, pronks, graniit, keraamika ja alumiinium Leebe nali ja vaimukus kasvasid ümber mustaks huumoriks See tähistas pööret: sisse tulid iroonia ja grotesk, tõsised sürrealistlikud väljendusvahendid ,,Hääletu karje" 1987/89 Kuju on kerge sürrealismi alatooniga stiliseeritud rott, mil puuduvad jäsemed Kompositsioonilselt on näha paralleelseid liikumisi, pea ja saba
" (A. Camus ,,Mässav inimene"lk. 24) Camus püstitab küsimuse, et kas inimese keeldumine peab ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamiseni. Inimene tahab olla parem, targem ja ilusam. Otsides omale iidoleid, soovivad enamus olla nendesarnased, muutudes kellekski teiseks. Tänapäeval on populaarne lasta ilukirurgidel oma keha kohendada muuta lausa mõni kehaosa oma iidolite kehaosaga ühesuguseks. Selliste soovide tõttu, hävitatakse iseennast. Kaotatakse oma ainulaadsus, kordumatus. Inimesed, kes röövivad, tapavad, et saavutada midagi oma elus lihtsamalt, et hakata elama uut elu, hävitavad iseend. See on samuti sellepärast, et nad keelduvad olema need, kes nad on. Inimesed, kes ei ole saavutanud edu ja võimalust olla seeläbi rikas. Soovides olla see, kes nad pole, alustavad nad teiste inimeste hävitamist. Õigustamatud hävitamist. Inimene peab leppima iseendaga, leppima oma elujärjega, nii nagu ta ise seda on suutnud omale tagada, hävitamata
Minimalistlik muusika on muusika suund, milles muusikat tehakse väga väheste muusikaliste vahenditega. Kõige tuntumad minimalistliku muusika loojad on Philip Glass ja Steve Reich. Minimalism muusikas tekkis 1960-ndate alguses ja tähendab oma ehedas vormis üksikute muusikaliste ideede (järk-järgulist, astmelist) kordamist pika aja jooksul. Tuntuim minimalismi esindaja ja üks loojatest on Steve Reich. Ta kasutas esimesena eksperimentaalseid tehnilisi võtteid, kus lasi linditsüklitel omavahelisest faasist kergelt välja libiseda (It's Gonna Rain 1966). Kiiresti hakkasid minimalismist huvituma ka traditsioonilisse klassikalisse muusika ringkonda mittekuuluvad inimesed, mis omakorda nõudis heliloojatelt mahukamaid teoseid. Philip Glassi lavatriloogia (Einstein on the Beach, Satyagraha, Akhnaten) 1970-ndate lõpus ja järgmise kümnendi alguses liitis tema loodud muusikale avangardismi alged. 21. sajandil käsitletakse minimalismi, avangardismi ja...
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass VASSILI KANDINSKY Referaat Juhendaja: Maie Kreevs Abja- Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaat on Saksamaal elanud Vene maalikunstniku, graafiku ja kunstiteoreetiku Vassili Vassiljevits Kandinsky elust, õpingutest ning loomingust. Kandinsky oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid, seepärast ma otsustasingi temast teha referaadi. Referaati tehes sain teada palju uut tema kohta. Materjali maalikunstniku kohta sain ma nii internetist kui ka raamatutest. Vassili Vassiljevits Kandinsky Kandinsky elust Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne, mõlemad vanemad mängis...
pehmemates värvides ornamendid sinised, rohelised, violetsed ja kahvatud oranzid. Nüüd oma hilistes 70ndates jätkab Bridget Riley ikka tööd. Tema tööde näitusi peetakse üle kogu maailma Sydney, Tokyo, New York, Zürich, London on vaid mõned linnad, kus tema töid on hiljuti näidatud. Bridget Riley on uuendaja oma valdkonnas, kes katsetab pidevalt uusi ideid. Sel põhjusel ei saa keegi teada, mida tulevik toob tema originaalses ja kordumatus kunstis, mis nõuab pingutust nii iseendalt kui ka neilt, kes seda vaatavad. 4 Bridget Riley töötab ateljees koos assistentidega, sest maalid on suuremõõtmelised ja vajavad suurt täpsust. Kõik tema tööd on maalitud käsitsi. Oma mõtteid ja ideed sai Riley loodusest. Kunstnik kasutab oma töödes väga lihtsaid geomeetrilisi kujundeid ja jooni. Joon on üks esmaseid kujutamisvahendeid kunstis. Jooned kutsuvad esile
Söödiga, mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele. · Pani aluse koos M. Nurmiku ja J. Oroga lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" ning oli pikemat aega selle toimetajaks. · E. Enno luulet nimetati hämarasõnaliseks ja raskeks, aga ka pehmeks ja unistavaks. o Reserveeritud suhtumist on põhjustanud luuletaja huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Kuid siit algabki E. Enno omapära ja kordumatus, süvendatud pilk inimelu ning olemise ja mitteolemise probleemidele, mis andis mõjurikkaid, omas ajas ainulaadseid luuleelamusi. · E. Enno luuleloomingu üheks tunnusjooneks on peetud kujundi paljutähenduslikkust. · Lastelaulud loomingu päikesepaisteline pool (,,lillelallerad"). · M. Kampmaa tõdes, et E. Enno pääses ,,lastele hingeliselt lähemale kui ükski teine eesti luuletaja".
ehitise ehitamiseks vajalike dokumentide kogumit. 38. Tee-ehituse erinevus tööstustoodangust Tee-ehitustoodang on hajutatud ja liikumatu. Tööjõud ja töövahendid liiguvad objektilt objektile. Tootmistsükkel on pikk, mis on tee-ehitustegevuse omaette hindamiskriteerium. Sellest tulenevad spetsiaalsed projektijuhtimismeetodid ja suured lõtkud plaanides. Toodang on kordumatu, mis tähendab vajadust iga objekt eraldi tehnoloogiliselt ette valmistada. Kordumatus tähendab ka objektide töömahtude erinevust, mis tekitab probleeme tööjõu pideva ja ühtlase koormamise siukohalt. Objektide suurus tingib vajaduse brigaadilise töökorralduse ning tööfrondi haardealadeks jaotamise järele. Tee-ehitustoodangul on kavandamise ajal omanik. 39. Tee-ehituskorralduse meetodid (4) Järjestikune, järk-järguline, paralleelne, voolumeetod 40. Järjestikune meetod
Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust, ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik st. abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Samuti kritiseeris Kierkegaard Taani kiriku sisutühja "kristlikkust", paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Siit ka tema suur vastuolu riigikirikuga ja sisemised kannatused. Juba varasest noorusest alates oli tema ja vaimse vabaduse vahel igasugu takistusi. Kasvatuse, pieteedi, teiste inimsaatustega oli ta suletud olemasolnud kirikusse nagu vang nelja seina vahele
ja eesmärgiks on leida projekti täitmiseks tehtud kulud. Projekti all mõistetakse teatud ajaperioodil ainulaadse eesmärgi saavutamiseks tehtavate tööde ja tegevuste kogumit Nüüdisaegses juhtimises kasvab projektipõhise juhtimise osatähtsus ja seetõttu muutub järjest olulisemaks projekti kuluarvestus. Olulisemad projekti tunnused on järgnevad · Spetsiifiline ja mõõdetud eesmärk · Ühekordsus ja ainulaadsus kliendile · Uudsus, kordumatus ja riskid · Konkreetne tulemus, lõpptähtaeg 10 Juhul kui projekti elluviimine jääb mitmesse perioodi, on kulude juhtimiseks ja arvestuseks oluline lõpetatud tööde mahu ja kulutuste hindamine. (3, lk15) 11 PROTSESSIJÄRGNE KULUARVESTUS Protsessijärgset kuluarvestust kasutatakse seal, kus tooted või teenused on järjestikuste pidevate või
teatav vaimustaatus, ta on teistele presenteeritud. 20 sajandil räägiti veel, et kunstiteos ei pea olema enam terviklik ja ilul pole standardit, mille puudumisel ilu võiks muutuda inetuks. Paljud kunstnikud ei tegelegi enam iluga, vaid millegi hoopis tähtsamaga. Enamikel juhul on tegemist poliitiliste või kunstiteoreetiliste sündmustega. Romantismist küsitakse, et mis teeb kunstiteose originaalseks ja kuidas seda saavutada? Originaalsust aetakse segamini unikaalsusega. Unikaalsus on kordumatus, mingisuguse empiirilise eseme omadus olla erinev kõikidest teistest empiirilistest esemestest. Tundub, et enamus asjad on unikaalsed, sest molekulaarsel tasandil võivad nad erineda. Originaalsus- on peetud silmas niisugust, mida nimetatakse uue sõnavara loomiseks. Sellise kunstiteose loomist, mida on peetud prototüübiks ja mida on hakatud jäljendama. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli?
ja kiisitoosellid, riiiitlid ja kuningate kiiskjalad, maadeavastajad ja mui- dugi miigikarjused. Ta kiiis nendega hommikuviirskuses ja keskpiievases leitsakus, sajus ja piiikeseloosas. Ta oli oma rajal, aga samas rajalt iira. Kui . Vooras teda konetas ja talle korraldusi jagas, tiiitis karjus neid teenistus- valmilt, kuid tema vaim kiiis oma radu. Ta muutus ise riinnuks, igaveseks ja katkematuks riinnuks, mille algus ja lopp on iihesainsas kordumatus sammus, iihesainsas jiiljes. Óhtul, kui piiike oma punase silma uduste miigede taha peitis, mehed peatusid. Nad olid joudnud samassekohta, kuhu eelmiselgi ohtul. Sona- tult heitsid nad tiihtede alla pikali ning sonatult andsid end une voimusse. Kolmanda piieva hommikul olid nad jiille teekonna alguses. Vooras vaatas lambakarjust kahtlustavalt - ta siidamesse kerkis aimdus, et mingil viisil on seelihtne mees, kes talle sonakuulelikult jiirgnes, teda iile trtlmbanud
Absoluutne teadmine on ühtesulandumine kõiksusega ehk Absoluudiga. Kierkegaard Sören Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi: esteetilist (kraisthesis 'taju, tunne'), eetilist ja religioosset. Esteetilisel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema
seletasid ja täiendasid kujutatut. Missuguse põhjapaneva ümberkorralduse tegi vaarao Ehnaton usuelus? XIV sajandil e.Kr tuli võimule vaarao Amenhotep IV, kes reformis usku ja asutas uue pealinna Ahet- Atoni, mis sai uue ainujumala Atoni kultuse keskuseks. Uue jumala auks võttis vaarao omale Echnatoni nime. Echnatoni-aegse kunsti omapära on seotud tema reformidega. Atoni kujutuseks on päikeseketas, mis saadab maale viljastavaid kiiri, et kordumatus ilus puhkeks õitsele nii loodus kui inimene. Kuidas muutus Ehnatoni ajal vaarao kujutamine kunstis? Kunst Echnatoni ajal oli loomulik, looduslähedane, realistlik. Vaaraod ja ta pereliikmeid kujutati tavaliste inimestena, igapäevaste toimingute juures. Millal leiti Tutanhamoni hauakamber ja mille poolest oli see eriline? Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon).
mitmest heast parimat (Elenurm jt 1997: 56). Soovide konflikti põhjuseks on eesmärkide ähmasus. Tasub korraks aeg maha võtta ja järele mõelda, mida tegelikult tahetakse ja mille poole püüeldakse. Kui oma soovid, vajadused ja eesmärgid selginevad, tulevad ka mõistlikud otsused (Elenurm jt 1997: 56, 57). 14 4. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga Isiksusteomadustes väljendub inimese kordumatus, mis avaldub tema mõtetes, tunnetes ja tegutsemises. Kord välja kujunenud, on need üpris püsivad ja raskesti muudetavad. Isiksuseomadustel on ka oluline mõju sellele, kuidas keegi pingeid üle elab ja kuidas stressiolukorras käitub (Elenurm jt 1997: 57). Järgnevalt on välja toodud need isiksuseomadused, millel on leitud seos pingetaluvusega. Ekstravertsed inimesed – Vähem tundlikud välismõjude suhtes.
kristlaspoisikesena 1. sajandil oli leidnud surma lõvide ette visatuna. Sellest maailma kurjuse kehastumine sassis lõvilakkadeks. Nikase-romaani läbib korduvuste ja tagasitulekute ahel, idee, et kõik, mis kunagi oli, on alati igal pool alles; see on omakorda loomulikult seotud romaani “Karu süda“ korduva kordumatuse juhtmõttega: Karu-romaan juhindub arusaamisest, et kõik “kordus, sarnanes eelmise päevaga – ja kõik oli kordumatu. Korduva kordumatus oli see, millepärast ta [Niika] elas ja Avarilma oma ainsaks kodumaaks pidas”14. Korduva kordumatuse motiiv jätkub ka romaanis “Kentaur“, kus kujutatakse põlvkonnast põlvkonda edasikulgevat-korduvat elude ahelat. Loeme üsna “Karu südame“ laadis: Taas oli kevad ja õitsesid kirsid... kõiges korduvas oli midagi kordumatut – see oli ehk valus, rebis lahti juba armistunud haavu ega lasknud teistel armistuda
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes.
väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline, kodulooline Ökosüsteemid 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5 mahukas, piisav leviala Maastik 1. Haruldus 2. Kordumatus 3. Esinduslikkus 4. Looduslikkus 5. Esteetilisus Metsa 1. haruldaste liikide olemasolu 2. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine(õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine
rühma. Termini ja võõrsõna piiri tõmbamine ongi sageli peaaegu võimatu ja paljud terminid on tegelikult ka võõrsõnad. Selle osa esimene väiksem alaosa pakub sõnade loendi koos arvuga, kui palju neid tekstis leidus; teine alaosa on analüüs. Keel on osa inimese loomusest. ,,Üks rahva identiteedi kandjaid ongi keel." (Erelt, Metslang, 1998, 657) Selle arusaamine ja mõistmine aitab meil paremini mõista oma emakeele väärikust ja kordumatus individuaalsus. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks oma kaaslastega ja kindlasti ka oma mõtete väljendamiseks. Keel muutub tänu sõnavarale. Keele muutumine on aga paratamatu ning see on inimlik, sest see on sama muutlik kui inimene ja maailm.( Hint, 1978) Sõnavara ehk leksika on mingisugusesse keelde kuuluvad kõik olemasolevad sõnad. Seda põhjustavad välised mõjud, nagu näiteks poliitika, kultuur, kindlasti ka teaduse ja tehnika kiire areng. Eesti
arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised
2) tee-ehitise ehitamiseks vajalike dokumentide kogumit. 292. Tee-ehituse erinevus tööstustoodangust Tee-ehitustoodang on hajutatud ja liikumatu. Tööjõud ja töövahendid liiguvad objektilt objektile. Tootmistsükkel on pikk, mis on tee-ehitustegevuse omaette hindamiskriteerium. Sellest tulenevad spetsiaalsed projektijuhtimismeetodid ja suured lõtkud plaanides. Toodang on kordumatu, mis tähendab vajadust iga objekt eraldi tehnoloogiliselt ette valmistada. Kordumatus tähendab ka objektide töömahtude erinevust, mis tekitab probleeme tööjõu pideva ja ühtlase koormamise siukohalt. Objektide suurus tingib vajaduse brigaadilise töökorralduse ning tööfrondi haardealadeks jaotamise järele. Tee- ehitustoodangul on kavandamise ajal omanik. 293. Mida mõeldakse ehituskestuse all Tööde tegemiseks ja vaheaegadeks kuluvat aega alates ehituse algushetkest kuni ehitise käikuandmiseni. 294. Tee-ehituskorralduse meetodid (4)
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) ...
teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2.) Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2.) Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus ...
Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Tootmiskatsete tulemustega antakse uuritavale võttele lõplik hinnang Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ●...
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
tegevusvaldkonda või tööde kogumit ei saa või ei ole otstarbekas väiksemateks osadeks jagada. Puuduseks on see, et suurtes organisatsioonides määratakse kõigepealt kindlaks juhtide ametikohad, jättes täitmistasandi ametikohtade sisu ja mahu umbmääraseks. Alt üles ehk induktiivne toimimisviis tuleb kõne alla eelkõige suure ettevõtte või asutuse puhul. Lähtekohaks on täitmistasandi ametikoht. Seda analüüsides selgub ametikoha vajadus, eripära, kordumatus, koormatus jne. Edasi siirdutakse ülespoole ametikohti kokkusiduvatele ja kooskõlastavatele tasanditele. Selle eelis on ametikohtade ja allüksuste põhjendatuse üksikasjalik kindlakstegemine. Puuduseks on suur töömaht ja asjatundjate nappus ning raskused tulemuste erapooletuste tagamisel ja muudatuste sisseviimisel. Ametikoht on organisatsiooni siseehituse algosis, mida esindab üksikisik. Ametikoht
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. Mondrian on palju randem. Ta ei pea oma kunsti isiklikuks, subjektiivseks loominguks, vaid objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. Mondrian nimetas oma laadi NEOPLASTITSISMIKS ehk uusplastitsismiks. Samas võib seda vaadelda kui osa abstraktsionismi teisest suurest suunast (Kandinsky rajatud ekspressiivse abstraktsionismi kõrval). Seda iseloomustab lisaks geomeetriliste kujundite kasutamisele mõistuslik loomingumeetod. Pildi maalimine on plaanipärane tegevus, sarnane
1.albumi sissejuhatavs artiklis kutsus Suits üles ületama rahvuslikku pessimismi ning õhutas tulevikuusku, tähtsustas eriti kirjandust ja kunsti. Mille abil lootis pääseda avramasse ühendusse maailmaga. 3. album oli murrangux: see oli esteetiliselt maximalistlik, mis jahmatas kirjandusavalikkust. Selgitati oma teoreetilisi seisukohti ja arendati neid: kirjanduse kõrgeima ja ainsa mõõdupuuna käsitati kunstilist täiuslikkust, puhast ilu, imetletavax tõsteti üxikisiku kordumatus ja individuaalsus. NE looming oli suunatud kõrgelt haritud lugejaskonnale, keda tol ajal leidus vähe. Peale 3.albumit tekkis NE ümber poleemika: rühmituse tegevust, taotlusi ja loomingut arvustati taunivalt, NE reageeris terava vastupoleemikaga. Selle tagajärjel arutleti seni tundmata põhjalikkusega tähtsate kirjandusteoreetiliste mõistete üle
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiv...
(eeldades, et suhtlus toimub peaaegu alati üksuse asukohas) vahetumalt tarbitav. Niiviisi luuakse tihe seos asutuse tunnusandmete ja selles säilitatava kultuuri- või teadusainese vahel. Pealegi saab vahetu tagasiside kasutajatelt aidata teha nn suunamuudatusi (arvestades näiteks tugevat empaatiat, mis tekib üksikisiku juhitavatel huvireisidel, loengutes, laboriesitlustel jne). Vahetu suhtlus toimub üldjuhul ainese järjestikuse esitamise põhjal: ühest küljest tagatakse kasutusraja kordumatus ja sidusus, teisest küljest on vaja rikastada keelt (võttes meetmeid, et vältida keele üheülbaliseks muutumist pideva ümbertöötlemise käigus) ja maandada ohtu, et koostatakse tekste, mis on rasked, kitsalt erialased, ametlik/ametkondlikud, laialivalguvad ja paljudele kasutajatele sobimatud. Sõnum peab olema sidus nii läbi aja kui ka oma kvaliteedi poolest. Selle sisu edasiandmine erinevatele suhtluses osalejatele võib põhjustada sõnumi teisenemise,
1.albumi sissejuhatavs artiklis kutsus Suits üles ületama rahvuslikku pessimismi ning õhutas tulevikuusku, tähtsustas eriti kirjandust ja kunsti. Mille abil lootis pääseda avramasse ühendusse maailmaga. 3. album oli murrangux: see oli esteetiliselt maximalistlik, mis jahmatas kirjandusavalikkust. Selgitati oma teoreetilisi seisukohti ja arendati neid: kirjanduse kõrgeima ja ainsa mõõdupuuna käsitati kunstilist täiuslikkust, puhast ilu, imetletavax tõsteti üxikisiku kordumatus ja individuaalsus. NE looming oli suunatud kõrgelt haritud lugejaskonnale, keda tol ajal leidus vähe. Peale 3.albumit tekkis NE ümber poleemika: rühmituse tegevust, taotlusi ja loomingut arvustati taunivalt, NE reageeris terava vastupoleemikaga. Selle tagajärjel arutleti seni tundmata põhjalikkusega tähtsate kirjandusteoreetiliste mõistete üle. NE tegevus vaibus maailmasõja aastail, kui halvenesid
koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas kliimamuutused, atmosfääri saaste üleilmne elurikkuse hävimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
