kodifitseerimine. Koolides õpetati grammatikat, retoorikat, aritmeetikat, muusikat, filosoofiat. Kõrgkool Konstantinoopolis. Keisri õukonnas ja kloostrites kopeeriti antiikteoseid, koostati teatmeteoseid (geograafia, astronoomia, meditsiin). Konstantinoopoli raamatukogu põletati osaliseld 4.ristisõjas. Kyrillos ja Mathodis levitasid õigeusku Ida-Euroopas. Islam ja Araabia kalifaat. Prohvet Muhamedi elu põhimomendid, islamiusu põhidogmad ja levik. Koraan, mošeed, medresed, karavanseraid. Kaaba tempel, Kaljumošee. Kuidas laienes Araabia kalifaat, millised olid tähtsamad linnad. Millised olid araablaste kultuurisaavutused: tähestik, arstiteadus, astronoomia, geograafia, leiutised. 622, 630, 632. Araabia ps, kõrb, kuumus, oaasid, vesi. Semiidi päritolu hõimud/šeik. Rändkarjakasvatajad beduiinid (lammas, kits, eesel). Kaamli kodustamine. Karavaniteed Pärsia lahe, Araabia ps ja Lähis-Ida vahel
kaliif e prohveti järglane. Ta positsioon oli kohe ebakndel ja mõned hõimud lõid lahku. Aku Bakr allutas need ning alustas vallutustega: alistas Süüria ja Pärsia. 7 sajandil hakkas kohe Araabia laienema, kuna * Minnes sõjaretkele naabermaadesse, loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest * naabermaad olid rikkad ja sõjameest palgad maksti sõjasaagiga ning vallutatud aladel kehtestatud maksudega * islami sõjameeste innukust tõstis asjaolu, et koraan lubas pühas sõjad (dzihaad) langenuile otsepääsu paradiisi Järgmine kaliif, Omar, kujundas araabia rahvusriigi ümber teokraarlikuks maailmariigiks, kus vaimulik ja ilmalik on lahutamata, usujuht on riigijuht. Omijaadide dünastia(võimul alates 661) kaliifid valitsesid riiki Damaskusest (kuni 750) Nende järglased Abassiidid viisid pealinna Bagdadisse. emiir - maakonna valitseja tiitel Araabia kultuuri olulisemad mõjutused ja laenud:
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siin...
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Ot...
a. Helsingis. Tegeleb konfliktide ennetamise, kriiside ohjamise ja inimõiguste tagamisega. Eesti liitus 1991. OECD majanduskoostöö ja arengu organisatsioon. Eesti liitus 2010. WHO maailma tervise organisatsioon. OPEC naftat eksportivate riikide ühendus. Religioonid: Kristlus rajajaks juut Jeesus Kristus (prohvet) 1. saj. algselt judismi lahk. Budism tekkis Indias 6. sajandil eKr. Rajajaks Buddha. Islam 7. saj. Prohvet Muhamed. Pühakiri on koraan. Judism juutide kultuur ja religioon, mis on koondatud Vanasse Testamenti ja olnud aluseks nii kristlusele kui islamile. Hindusim India traditsiooniline usund. Moderne ühiskond Postmoderne ühiskond Hästi organiseeritud Ebapüsiv ja kiiresti muutuv ühiskond Rahva jaotamine klassideks Multikultuursus
Inglismaa. · Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. · Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. 18 Protestantluse levik Euroopa riikides 19 · Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632) · Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega ( suura- Koraani peatükk ) · Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsiooonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. 20 · Islamiusulised peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas
vahet rikastel ja vaestel, segadused rooma riigis KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus parlament tsentraliseeritud monarhia senjöör feood vasall pärisori kirik klooster vaimulik ordu ketser inkvisitsioon skolastika raad tsunft gild Hansa Liit islam koraan kalifaat 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech, Karl Suur, Innocentius III, Muhamed 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9
Paastuda ramadani kuul (islami kuukalendri 9 kuu, söök ja jook vaid öösel).almuseid tuli vaestele jagada. Vähemalt kord elus tuli teha palverännaks Mekasse. · Araabia kalifaat Araabia kalifaat laienes pärast Muhamedi surma. Araabia kalifata- vallutustega tekkinud araablaste suurriik. Esimene kaliif ehk prohveti järglane Aba Baku alistas Bütsantsi väed, vallutas Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dziihaadi -pühas sõjs lubas koraan lengenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud aladele maksustamisega. Järgmine kaliif omar kujundas araabia rahvariigi ümber, teokraatlikuks maailmariigiks- vaimulik ja ilmalik võim on lahutamatu.usujuht on ka riigi juht. 638 aastal vallutati jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7 saj. lõpul india jõeni. Läänes hõivati P-Aafrika ja ületati 711 a Gibraltari väin ning vallutati Hispaania
ISLAM Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu)
JUDAISM Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tul...
Mõismajapidamiste liigid: põlirendisüsteem ehk rendihärrus, pärisorjuslik mõismajandus ehk mõisahärrus (miks muudeti mõisahärruse puhul talupojad sunnismaisteks. Kust kulges kahe majapidamise vaheline piir. Miks Lääne-Euroopas pole pärisorjust selle klassikalisel kujul olnud?’ 16. Araablased ja islami teke, õp. (II osa) lk 57-61 Islami kui uue monoteistliku religiooni teke (millal?). Muhamed, tema elu ja tegevus: aastad – 610, 622 (miks islami ajaarvamise algus?). Koraan, islami 5 tugisammast. Islami sektid. Mida on araablased andnud Euroopa kultuurile?
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
630a Muhamed naaseb Mekasse. 632a Meka võtab vastu islamiusu, sellest saab püha linn. 634a Muhamed sureb. Pühalinnad: Meka, Mediina, Jeruusalemm. Muhamedist on keelatud pühapiltide või kujude tegemine, kui teda kuskil kujutatud on, siis on ta nägu looris või joonistamata. Pühakiri on koraan-Jumala poolt Muhamedile ilmutatud sõnum, mis pandi kirja alles peale Muhamedi surma, koraan on ka esemena püha, peatükid reastatud pikkuse järgi-pikemad ees, lühemad taga. Sunna-seletavad koraani kommentaarid. Islami aluseks on 5 kohustust/sammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Pühakoda on mošee, mille juurde kuuluvad minaretid. Nende kaudu kutsutakse inimesi palvusele. Peasuunad: 1
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
Mahajaana budism: Nepaal, Bhutan, Hiina, Tiibet, Mongoolia, Korea jne 30. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? – Bodhisattva on nirvaana saavutanu, kes kaastundest loobub sellest ja otsustab teised olendid Nirvaanasse aidata. Neist saavad budad. 31. Mida tähendab araabia keele sõna „islam“? – ‘allutab end’ 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? – Meka mošees 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? – Koraan 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? 1. Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik” 2. Palvetamine 5 korda päevas näoga Meka suunas 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest 4. Paastumine 5. Palverännak Mekasse üks kord elus 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? Sunniidid: õigeukslikud Abu Bakri järgijad, kes tunnistavad ainult Koraani ja sunnat (valdav enamus)
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism ...
Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, seda ka alles loetud päevad tagasi Türgi pealinnas Ankaras, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja sed...
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades: Himaalaja ...
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt ...
Jumalateenistused viiakse läbi palvetades kodus ja templites. Püha tuled hoitakse templites pidevalt põlemas see sümboliseerib jumal Ahura Mazdat, valgust ja tarkust. Vett ja maad tuleb hoida puhtana ning kodus vastutab üks isik tule põlemise eest Islam Islam on rajatud monoteistlik usund, mis loodi 7. sajandil prohvet Muhammadi (570-632) poolt Meka linnas, Araabia poolsaarel. Islami pühakirjaks on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhammadi ilutused. Inimene, kes on vastu võtnud usu ja allub Jumala tahtele on muslim (aka. Moslem). 'Aslama = alluma, allutama > 'islam = allumine ühele jumalale, enda tahte allutamine temale. Islami kogukonda nimetatakse umma'ks. Muhammad: 40 aastat oli polüteist, elas Mekas, kus oli palju jumalaid Kaupmeeste soost, abiellus vanema lesknaisega, kelle abil sai Mekas auväärse staatuse Käis Meka lähedal mäel paastumas, kus sai ka ilmutuse
tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Elu 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Islam Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil. Koraan koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Muhameedlased peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas- Mekas. Islami alla kuuluvad: siiidid, ismailiidid, karmaadid, mustaliidid, nizariidid, babism, behaism, ahmadija, hurufism, druusid. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis,
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad, et enne Islamit ei olnud naistel üldse iseseivust, sest neid võrreldi kui ...
Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e...
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaali...
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
1925 Araabia stiil- Araabia sisekujundus on natuke rohkem kui lihtsalt sisustus või eksootiliste asjade kirju valik. See on maailmavaade. Araabia stiil on arvatavasti kõige säravam etniline stiil nii arhitektuuris kui ka interjööris. Tekkides ja arendades Islami jäiga mõju all, on araabia-moslemi kultuur säilitanud oma eripärasuse ja terviklikkuse. Tänapäeval leiab araabia stiil üha rohkem pooldajaid nii meie riigis kui ka mujal Euroopas. 1)Araabia stiilis kehtib üks peareegel? Koraan keelab kasutada Jumala, inimeste ja loomade kujutisi, sellepärast ei kasutata araabia stiilis skulptuuri, vaid rikkalikult ornamentikat, mida võib pidada araabia stiili „visiitkaardiks“. Egiptuse stiil- Egiptuse stiil on jõudnud tänapäevani tänu kultusrajatistele. Stiili vanus on ca 4000 aastat, kuid mis on kõige üllatavam - stiil on püsinud peaaegu muutumatuna läbi aastatuhandete. Iidsed mälestussambad, mis on meile igapäevaselt nähtavad – kirikud, lossid
Protestante võib leida kõikjalt maailmast, rohkem siiski Põhja-Euroopast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Põhja-Ameerikast, Austraaliast jne. Islam tekkis 7. saj. tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar- ja riigijuht Muhamed (Muhammad), keda islamiusulised (ehk moslemid) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon, selle pühakirjaks on Koraan. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides (Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on moslemeid üle 90% elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis
1925 Araabia stiil- Araabia sisekujundus on natuke rohkem kui lihtsalt sisustus või eksootiliste asjade kirju valik. See on maailmavaade. Araabia stiil on arvatavasti kõige säravam etniline stiil nii arhitektuuris kui ka interjööris. Tekkides ja arendades Islami jäiga mõju all, on araabia-moslemi kultuur säilitanud oma eripärasuse ja terviklikkuse. Tänapäeval leiab araabia stiil üha rohkem pooldajaid nii meie riigis kui ka mujal Euroopas. 1)Araabia stiilis kehtib üks peareegel? Koraan keelab kasutada Jumala, inimeste ja loomade kujutisi, sellepärast ei kasutata araabia stiilis skulptuuri, vaid rikkalikult ornamentikat, mida võib pidada araabia stiili ,,visiitkaardiks". Egiptuse stiil- Egiptuse stiil on jõudnud tänapäevani tänu kultusrajatistele. Stiili vanus on ca 4000 aastat, kuid mis on kõige üllatavam - stiil on püsinud peaaegu muutumatuna läbi aastatuhandete. Iidsed mälestussambad, mis on meile igapäevaselt nähtavad kirikud, lossid
Meka on islamiusuliste keskpunkt, see on islamis palvesuunaks. Mekas sündis prohvet Muhamed (Muhammad u 570-632). Ta jäi varakult orvuks. Muhamed oli karavanikaupmees, kohtus Hadidzaga, kellega abiellus. Kord aastas käis ta mägedes mõtisklemas. Ühel korral juhtus temaga imeline lugu hääl ütles talle, et loe - see oli esimene ilmutus Muhamedile. Hääl, kes temaga kõneles, oli ingel Gabriel. Pärast seda hakkasidki Muhamedile ilmuma ilmutused jumalalt. Ilmutus oli ka Koraan. Ta õpetas, et inimesed peavad alistuma jumalale ja nad peavad tegema lihtsaid asju (vaeste aitamine jm). Muhamed ise ei näinud end uue usu kuuluatajana. Tema tegevus põhjustas ühiskondlikku rahutust. Muhamedi ja tema poolehoidjaid hakatakse diskrimineerima. Pärast naise surma otsustas Muhamed, et on aeg Mekast lahkuda. Ta läks koos oma kogukonnaga 622. aastal Mediinasse. Seda rännakut nimetatakse hidzraks ja sellest ajast hakkab islamimaailmas ajaarvestus. Muhamed leiab, et
632, kui Muhamed suri, oli ta ühendanud uue usu ja enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Pani aluse nii riigile kui usundile. Islami usk oli mõjutatud kristlusest, judaismist. Judaism on vanem usk. Judaismilt võeti üle: kindlal ajal palvetamine, monoteism, paastuseadused, seaduseusk (kõik oluline on pühadesse tekstidesse kirja pandud, järelikult tuleb neid ka hästi järgida). Kristlusest võeti üle: monoteism, viimne kohtupäev ja lunastus. Islami põhiideed on kirja pandud koraani ja koraan on kirja pandud pärast Muhamedi surma. Koraan on Muhamedi ilmutused, mida ta järgijatega jagas, kes hiljem kõik kirja panid. Koraan koosneb suuradest. Need olid järjestatud pikkuse järgi pikemast lühemani. Sunna on koraani täiendav püha pärimus. Kõik moslemid sunnat ei tunnista. Neid, kes tunnistavad, nimetatakse sunniidideks, teised siiidid. Sariaat on koraanile tuginev õigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi,
Islam Araabia sõna Jumal on Jumal, ja moslemid peavad end mitte uskuda muu jumal, kui juudid või kristlased teha, isegi araabia keelt kõnelevate juutide ja kristlaste Jumal ütleb tema jumal. Islam on palju prohvetite alates Piiblit, mis on suuruselt teine on Jeesus. Muhammed on suurim prohvet nad kõik. Põhiidee: "Jumal on nähtamatu looja ja master. Ta on tehtud Islam näitas, kes ta on läbi prohvetite, et juudid ja kristlased Piibel räägib. Tal ei ole poeg ja keegi võib tema poolel. Koraan, mida peetakse sisaldavad sõna Jumal, Jumal näitab, mida on õigus Gudstro teel. Tähendus islam on tavaliselt kokku võetud "viis sammast", mis on: usk, palve, tühja kõhuga, zakat ja valimisprotsesside reis Mecca. Moslemi Usutunnistus on järgmine: "Ei ole muud Jumalat kui Jumal ja Mohammad on tema prohvet". Saades moslemite on anda see ütlusi. Sarnasused / erinevused: Kolm religioonid on üldine, et nad on Monoteistinen, mis tähendab, nad usuvad ühte Jumalat
ühendatud ühe valitseja kätesse, kelleks võib olla kas jumal ise või siis tema poolt ametisse seatud maapealne valitseja, ükskõik millist tiitlit (nt kuningas) ta konkreetselt kandis. Valitseja oli ise ühtlasi Jumal või vähemasti Jumalaga võrdne, jumalikustatud isik. Õhtumaal nimetatakse sedalaadi valitsemissüsteeme despootiaks e teokraatiaks. Õiguse allikad, õiguslike õpetuste allikad on Idas ühtlasi religiooni allikad, religioossed pühakirjad, näiteks Koraan. Õigus ei ole seega midagi vähemat kui Jumala enda vähemalt jumaliku valitseja tahe. Surelik inimene ei saa sarnaselt usunormidega muuta ega täiendada jumalikku päritolu õigusnorme. Jumala tahtel kord antut ja teoreetiliselt muutumatuna püsivat õigust on põhimõtteliselt võimalik ainult järjest paremini tundma õppida. Õigus ja usk on üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja institutsioonid. Kui õigus ja usk
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uural...
Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Selles raamatus oli kirjas 5 käsku: 1. Allah on ainujumal. 2. 5x päevas peab näoga Meka poole palvetama. 3. 1 kuu aastas peab paastuma. 4. 1x elus peab käima Mekas palvetamas. 5. 25% varast annetama vaestele. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda
algset tõtt. Tähtsamad prohvetid on Aabraham, Mooses, Jeesus. · Muhamedile on juutlus, kristlus ja islam identsed. · Muhamed on viimane prohvet. Tema ülesandeks oli kõik unustatud üle korrata ning meelde tuletada. Ta pidi taastama kõikide religioonide algupära, et jätta sedaviisi maapeale ühtne jumala riik. · 23 aasta jooksul tegi Gabriel Muhamedile selgeks kogu taevase tõe,kogu Koraani. Koraan on tänapäevani araabia keele ületamatu kõrgpunkt. Lihtne ja harimatu mees sai hakkama keelelise ja esteetiise imeteoga. Selle värsside ilu on kõikidele araablastele ja oli ka Muhamedile veenvaks tõendiks jumalikust päritolust. Koraan sisaldab 114 ptk mida nimetatakse suuradeks. Seda ei ole võimalik mitte ühessegi teise keelde veenvalt tõlkida. ,,Mina" on koraanis alati jumal ja ,,sina" on alati Muhamed.
viljastub (nagu Neitsi maarja) Praktikad: Palvetamine 5x päevas palvused tule (päike või püha kamin) juuresolekul. Kodus pidi alati keegi tule eest vastutama, sellega seoses nad ka tulekummardajad Loomingu austamine, puhtuse säilitamine kuna kõigel oma hing pmst. Ka armastus on jumal Maailmas vähem kui 200 000 järgijat zoroastrismil jäänud, suurem hulk Indias, natuke ka Iraanis. Mumbais palju tule templeid Islam Terminid: Islam, muslim, koraan Araabia keel rajatud erinevatele sõnajuurtele, mis tav koosneb 3 konsonandist (nt sõna islam juur on slm, mood. erinevaid tüvesid) Islam allumine ühele jumalale Allahile See, kes allub on muslim (usutunnistaja) Islam tähendab kellegi allumist kellelegi, muslim võib ka tähistada lihtsalt allujat araabia keeles, ei pruugi olla usulist tähendust küljes Koraan tähendab lihtsalt lugemist Muhammad on prohvet, sai ilmutused Allahilt ingel Gabrieli (Gibrili) vahendusel, need
Teisest keelest mingi kolmanda keele (vahenduskeele) vahendusel laenatud keelendid on kaudlaenud. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emiralbahr (admirali oleme laenanud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel). Araabia keel on lähtekeeleks olnud veel järgmistel eesti keelde jõudnud kaudlaenudel: algebra, alkeemia, alkohol, alkoov, aprikoos, arsenal, artisokk, banaan, fakiir, haarem, hasis, kaabel (algtähendus `puri'), keemia, kohv, koraan, lauto, madrats, magasin, manna, moka (linnanimi Moka), riis `paberi mõõtühik', safran, siirup, sohva, sultan, taara, talk, tambu(u)r, tariif, tass jt. Hispaanialähtesi sõnu eesti keeles: karamell, mandariin `üks puuvilju', paraad, plaatina, sigar (hisp keelde tulnud maiadelt), sokolaad (hisp keelde tulnud asteekidelt), vanill jt. Prantsuselähtesi sõnu: ateljee, briljant, hasart, kompliment, odekolonn, paraad, parfüüm, parkett, puljong, restoran, sarm jt.
et see on kõikidest uskudes kõige rahumeelsem. Nii tema, kui ka hinduism, aksepteerib kõiki teisi religioone. Ta usub siiralt, et erinevad rahvused ja religioonid saavad eksisteerida koos. Tema sõnul Jumal ongi Tõde, või ka vastupidi. Samas õpetas ka Jeesus, et tõde on esimene mida peab taga nõudma, siis saab meile osaks ilu ja headus. Gandhi meelest oli Jeesus ülisuur kunstnik, kes nägi ja väljendas tõde, ja seda oli ka Muhamed, sest koraan on kogu araabia kirjanduse tippteos. Tema arvates oli islami Allah seesama, mis kristlaste Jumal ja hindude Išvara. Nii nagu hinduismis on Jumalal palju nimesid, nii on islami jumalal palju nimesid. Elav usk sellesse Jumalasse tähendab inimsoo vendluse tunnistamist ja kõigi usundite võrdset respekteerimist. Mahatma Gandhi viimane loosung ''Välja Indiast!'', mille ta esitles 1942. aastal, kui Inglise valitsus keeldus India rahvuslikku valitsust moodustama, andis 1947
Algselt valitses Araabias polüteism. Mekas oli Kaaba kivi, mida austati. 7. saj hakkas kuulutama usku ainujumalasse Meka kaupmees Muhamed. Ainujumalaks oli Allah. Muhamed sattus konflikti Mekalastega ja lahkus Mediinasse a. 622. Sellest sai Islamiusulise ajaarvamise algus. Mediinalaste toetusel pöördus ta 620 a. tagasi Mekasse. Sai alguse Islamiusk, mis sai mõjutusi judaismilt: palvetamine, seaduse usk, kristlusest: idee viimsest kohtupäevast ja lunastusest. Koraan kirjutati üles Muhamedi surma järel. Islamiusuliste põhikohustused: - usutunnistus: Muhamed on nende prohvet ja Allah on ainus jumal - palvus: mošees palvetada 5x päevas Meka suunas - almus: pidi toetama vaeseid ja abivajaid - paast: 9’dal kuul pidi pidama Ramadani - palverännak Mekasse, kui rahakott seda lubab. 11. ARAABIA KALIFAAT Islami riik tekkis 7. saj. Riigi nimeks sai Kalifaat, prohveti järglase e. kaliifi järgi. Kaliif
inkvisitsioon katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks integratsioon e lõimumine riikide või inimeste majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal (võlgnikul) laenajale (võlausaldajale) laenamise eest tasuda. Intressi arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast Islam (araabia keeles ,kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on koraan isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liikmed
inimese sugulased ja eellased inkvisitsioon katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks integratsioon e lõimumine riikide või inimeste majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal (võlgnikul) laenajale (võlausaldajale) laenamise eest tasuda. Intressi arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast Islam (araabia keeles ,kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on koraan isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liikmed
inimese sugulased ja eellased inkvisitsioon katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks integratsioon e lõimumine riikide või inimeste majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal (võlgnikul) laenajale (võlausaldajale) laenamise eest tasuda. Intressi arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast Islam (araabia keeles ,kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on koraan isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liikmed
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
eluvaldkondi. Judaism on tigimusteta monoteism, ehk jumal on ainuke jumal ja jumala nime ei tohi niisama nimetada. Selle pärast JHWH'e asemel öeldakse ADONAI (Issand). Jumal on maailma looja, ta on kõikvõimas. Islam Islam tekkis Araabia poolsaarel 7.sajandil. Kõige tähtsamaks jumalaks on taevajumal ehk Allah. Islami algus on seotud mehega, kelle nimi oli Muhammed, kes aastal 610 saab jumalalt ilmutuse, kus jumal ütles, et Allah on ainus õige jumal. Usukeskus on Mekas asuv Kaaba tembel. Koraan moslemite pühakiri ja usutakse olevat Muhammedi poolt vahendatud jumala ilmutus moslemitele. Usuti, et Koraani originaalne tekst asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele. Elu sõltub suuresti sellest, kuidas on kirjas Koraanis. Dzihaad sõda/võitlus islami kaitseks. Iga moslem saab dzihaadi välja kuulutada, aga see pole kohustus, sellega liitumine on vabatahtlik. Kui Dzihaadis inimesed surevad, siis nad lähevad otse paradiisi, kus neid ootavad ees purskaevud täis veini, 72 neitsit
kultuurikontekstis, enese teadmistes ja grafitikunstniku idees. Suhtlus võib toimuda ka erinevate kunstnike vahel, näiteks joonistatakse üle /muudetakse grafitit vahel korduvalt. Kommunikatiivse alla kuuluvad nt sina-pöördumised.. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele ja enamasti on sellel ka pühakiri (Piibel, Koraan jne – seos kirjakultuuriga ), on organiseeritud, üleolev teiste usundite suhtes. Olulisel kohal on õpetus/pühakiri, institutsioon, vaimulikkond, usu levitamine. Rahvausund on aga korraldamata ja levib inimeste vahelises suhtluses ja traditsioonides, seeläbi on ka varieeruv ja seda on raske kindlalt piiritleda, olulisel kohal on inimene ja tema religioosne kogemus. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga.
Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastalMediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Selles raamatus oli kirjas 5 käsku: 1. Allah on ainujumal. 2. 5x päevas peab näoga Meka poole palvetama. 3. 1 kuu aastas peab paastuma. 4. 1x elus peab käima Mekas palvetamas. 5. 25% varast annetama vaestele. 3 Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii.
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
kujutluspildid ja inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda). 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usuline kogemus võib olla seotud inimese isikliku mineviku, oleviku ja tulevikuga, need on seotud nii omavahel kui ka inimese elukogemusega üldse. Usulist kogemust saab elada läbi ka rollide kaudu, st usulises tegevuses võtab inimene endale mingi rolli ja edastab jumalale (et kogeda seda, mida näeb kapten, pead ise sillale minema = kaptenisilla näide; Koraan, Uus ja Vana Testament kirjeldab sündmusteahelat, mis kirjeldavad inimese ja jumala vahelist suhet ning suhtlust) Potentsiaalselt seestunud kuuldud usulisi narratiive ei unustata, kuigi need võivad meelest ära minna. Kui inimene satub situatsiooni, mis käivitab mälupildi, siis ta taaskogeb kogemust, mida narratiivis kogeti. Usulise kogemise mudel kirjeldab usu rolli inimese elus, selle elemendid on MINA, lõhe, piir, jälk, psüühika ja usuliste kogemuste sisu
29. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? bodhisattva (snskr ‘virgumisolend’): Mahajaanabudismis olend, kes kestva enesetäiustamisega on jõudnud nirvaana lävele, kuid otsustab kaastundest endiselt umber sündida, et teisi olendeid virgumisele aidata. 30. Mida tähendab araabia keele sõna „islam“? - araabia keeles aslama ‘allutab end’ 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? – Mekas, Saudi Araabias 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? – koraan. 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? Usu aluseks on nn viis sammast (peamist ettekirjutust). (1) Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik.” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
