Islami tsivilisatsioon Teke: Maailmas on 3 monoteismliku(usk ainujumalasse) usundit: 1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaa...
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
Mediinast kujunes uue usundi (islam 'kuuletumine') poliitiline keskus. Muhamed: · rajas koguduse · ehitas moseesid · määras kindlaks palvuste ajad ja suuna · andis välja seadusi 630. a vallutas ta Meka ja määras sealse muistse Kaaba pühamu peamiseks usukeskuseks. Mahamed suri 632 Mediinas ja on sinna maetud. Islami seisukoha järgi oli Muhamed inimesena Allahi viimane saadik prohvet, kes vahendas inimestele Allahi tahte Koraani. Pühakiri Koraan koosneb Muhamedi ilmutustest. Pühakirja juurde kuulub Muhamedi kohta käiv pärimus ehk sunna. Tekst pandi ja redigeeriti 7. saj keskpaigaks. Islami järgi on Koraan taevase originaali täpne koopia. Ehtne saab Koraan olla vaid araabia keeles, nii nagu Jumal selle Muhamedile ilmutas. Koraan koosneb 144 suurast (peatükist). Esimene suura on lühim ja ühtlasi muslimite tähtsaim palve. Teine on pikim ja siis suurad lühenevad kuni lõpuni. Koraan on
peajumal Allah. Muhamed,tema tegevus ja õpetus:VII saj. algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi.Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana.Hira mäel koopas olla Allah end Muhamedile ilmutanud ja käskinud Muhamedil oma sõnumit kaasmaalastele edastada. Pühakiri:Koraan on moslemite silmis Allahi sõna,mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele teatavaks tehtud.Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses.Lisaks sisaldab Koraan hulga praktilisi ettekirjutusi perekonna,suhete jm kohta. Kalifaat ja araablsate vallutused:Peale prohveti surma hakati Araabia riiki nim kalifaadiks.Kujunes arusaam,mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks:islami kojaks ja sõja kojaks.Kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik.Kaliif oli prohveti järglasena ühteaegu nii kõrgeim usujuht,kui ka valitseja.Vallutati Süüria,Palestiina,Egiptus.VII saj teisel poolel vallutati kogu Põhja-Aafrika
kasutati sajandeid arstiteaduse käsiraamatuna. Al Idris 12. Saj raabia geograaf. Tema joonistatud maailmakaarti peetakse vanimaks ajalooallikaks, kus on esmakordselt mainitud Tallinna. Nimeta Araablase saavutusi, mille eurooplased on üle võtnud Kompass (hiinlaste leiutis), püssirohi (samuti hiinlaste leiutis), Araabia numbrid (indialaste leiutis), sõnad (näiteks: sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur, algebra). Araabia kirjanduse tähtteosed - Koraan, muinasjutt ,,1000 ja 1 ööd" (kuhu oli kogutud islamiusuliste rahvaste loomingut). Araabia arstiteaduse saavutused · Maailmas esimesena avastasid nakkushaigused. · Tunti silma ehitust ja osati ravida silma haigusi. · Tegeleti ravimite valmistamisega · raamat ,,Arstiteaduse kaanon", oli sajandeid arstiteaduse käsiraamatuks. Vana-Vene riik. Bütsants ja vanavene kunst. Kes ta on ja millega sai tuntuks´
7x, palvetatakse ja puudutakse. *Islam lõhenes 7.sajandil, tekkisid sunniidid ja siidid. *Moslemid on kuulsad oma mošeede (pühakojad), minarettide (kuppelkatused), hauakambrite ja kaubatänavate poolest. *Moslemid ei kasuta oma piltide peal elusolendeid, sest need keelas Muhamed ära. *Islamis olid kuulsad Ibn Sina ehk Avieena arst, kelle juures käidi õppimas ning Al-Idrisi, kes oli geograaf ja maailmakaardi koostaja (1154.a). *Koolihariduse valdkonnas oli koraan ülimtõde. Haridus peamiselt meestele. 3. KESKAJA ÜHISKONNAELU JA HARIDUS. *Euroopas oli üldine suhtluskeel keskaja algul ladina keel, sest see oli Lääne-Euroopa põhikool ning see sai ka katoliku kiriku keeleks. *Katoliiklus levis Lääne-Euroopas (keskus oli Rooma), islam levis araabia maades, Põhja- Aafrikas ja Hispaanias (keskus Meka), õigeusk levis Vene, Kreeka ja Türgi aladel (keskus Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel.
Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveline või rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism elusolev/kõik ümbritsev on elus. Animism (lad. anima hing) hingeusk 6. Mis on maagia?
Üle maailma võib leida palju isehakanud moslemeid, on islamimaailm - Bosniast Nigeeriani ja Indoneesiast Marokoni - justkui kirev rasside, etniliste gruppide ja rahvaste mosaiik. Tegelikkuses ei ole üle 80% moslemitest araablased. Juba ainuüksi Indoneesias on rohkem moslemeid kui terves araabiamaailmas kokku. Seega, kuigi on tõsi, et enamik araablasi on moslemid, siis väga suur osa moslemitest ei ole araablased. (Hommik-Mrabte 2011:9) 1.4. Koraan Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes ,,retsitatsioon" või ,,lugemine". Islami kontekstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille ta ilmutas prohvet Muhammedile. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan nii sõnade kui ka tähenduse poolest täielikult originaalis säilinud. Kõik moslemid on alati uskunud, et Koraan on otsene Jumala sõna ning erinevalt mitmetest teistest pühakirjadest, ei ole tegemist aastaid hiljem religioosse
Rendihärrus kogu feodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renri Mõisahärrus talupojad kasutasid väikest maalappi, mille eest tasuti teotööga. Suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Aadlik eelistatud seisuses olev isik, ühiskonnas väga vähe Rüütlid professionaalsed sõjamehed, kellel oli sõjaks vajalik varustus ning väljaõpe, teenistuse eest said maalapi 6. Araablased ja islam Usk islami usk e. Muhameedlus Pühakiri - Koraan Usu rajaja Meka kaupmees Muhamed Pühakoda - Mosee Ainujumal Allah 5 islami usu alussammast: · Tunnistada Allahit ainujumalana ja Muhamedi tema prohvetina · Palvetada 5 korda päevas · Annetada vaestele · Paastuda ramadaani ajal · Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse 7. Katoliku kirik Hierarhia: koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele
· Impeeriumid läbi aegade: http://www.mapsofwar.com/ind/imper ial-history.html 2. Islam usk ja kultuur 2.1. Islami viis tugisammast · Islam seisab viiel tugisambal, mis on usu praktiseerimise aluseks: Usutunnistus (sahada) Palvus (salaat) Almus (zakat) Paast (saum) Palverännak Mekasse (hadz) 2.2. Islami põhiseisukohad · Monoteism Allah prohvetid (Muhamed, ka Jeesus Kristus) · Islam allumine moslem (muslim) see, kes allub · Koraan, sunna, sariaat · Islami harud: sunniidid, siiidid · dzihaad 2.3. Islamimaade kultuur · Sulam araablastele allunud rahvaste kultuuripärandist islami usk ja araabia keel kui ühendavad tegurid talletati, arendati ja vahendati kultuuripärandit · Hariduse korraldus koolides Koraanil põhinev lugemine ja kirjutamine medresed · Teadusega tegelemine Ibn Sina (arst) Ibn Rusd (filosoof) Muhammad al-Idrisi (kartograaf) Tallinna esmamainimine
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
mittemissioneerivad judaism; kosmopoliitsed missioneerivad vähemused Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid. Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. Rajatud usundid teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Usundite liigitus algallikate alusel Raamatuusundid olemas on autoriteetne pühakiri, nagu näiteks Piibel, Koraan jt. Pärimususundid pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi suuliselt; näiteks maausk. Usundid muutuvad Usundid on sündinud ning vormunud eri viisil. Paljud on etnilised ehk rahvuslikud: need on kas hõimu- või rahvuse usundid ning neid ei saa vaadelda eraldi sellest rahvagrupist. Teised usundid on asutatud ning seotud ajalooliste sündmuste ja tegelastega. Mõned neist on jäänud
Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar, allumine) ja selle pooldajaid nimetati moslemiteks (ar, muslim see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, orvuks jäi, kasvas onu eestkoste all, abiellus noore mehena endast vanema rikka kaupmehelesega. Kirjaoskamatu, kuulutas suuliselt. Kirja pandi need tõekspidamised alles pärast muhamedi surma, koostati püha raamat koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, nägi oma misiooni juutidele ja kristlastele omase ainujumalakultuse juurutamises. Allah oli tema silmis jumal, keda austasid juudid ja kristlasedki. Muhamed tunnistas prohvetina paljusid vanast testamendist tuntud tegelasti (Aadamat, Abrahami, Moosest, Taavetit ja Saalomoni, samuti Jeesus Kristust,keda ta keeldus pidamast jumala pojaks). Muhamed püüdis araabias tekkinud juudi kogukondadega hästi läbi aada
4)Almuste andmine(2,5% aasta sissetulekust) 5)Palverännak(had) Mekasse või Mediinasse1x elus sooritada. Inimene kes läheb rõivastub ihrami(mehed peavad). Naised peavad nägu varjama kandma. Mehed panevad kirikusse minnes mütsi pähe. Mees kes on käinud palverännakul on hadi ja naine hada. Koraan - koosneb 114ptk(suura) ja need koosnevad raja(kovani) värsist On järjekorrass pikkuse järgi. Ava suura v.a.(Al-Fatiha). Hakati kirja panema peale Muhameedi surma. Usuvad, et Koraan ilmutati Muhameedile(Ingel tõi talle seda näha). Koraan on püha raamat ja on eksimatu araabia keeles. Judism(kuusnurk) Ei ole maailmausund(100milj on). ~14 milj. Esiisaks on Aabraham. Tegu on etmilise religiooniga(ühe rahvuse usund juutide).Kuulata -> www.ylikool.ee ööülikool Loeng: Juutidest Ilia sundelevit. Judid kuuluvad semiidide hulka. Juur võib olla kodakontsus, rahvusline- ja usuline määratus. Juut 1) inimene kelle ema on juut 2)inimene, kes on omaks
astronoomia-täheteadus muusika-hõlmas ka kirjandust. 21. Keskaegne haridus olulisemad nimed: Aquino Thomas, Roger Bacon, Al Idrisi. Kes nad olid ja mida õpetasid. Aquino Thomas- üks tuntumaid skolastikuid (ülikoolist skolastika, mis erines kloostrikooli teoloogiast.) Roger Bacon Samuti tuntud skolastik Al Idrisi Araabia kartograaf, väidetavalt prohvet Muammadi järeltulija. 22. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad Monoteism usk ühte ainsasse jumalasse koraan islamiusuliste püharaamat Muhamed sündis Mekas. Meka on islamiusuliste pühamaa Kiusamiste tõttu kolis Muhamed Mekast põhjapoole asuvasse linna. Allah on islamiusuliste ainujumal. Islam- Araabiast pärit üks maailma levinuimaid uske Peale Muhamedi surma määrati talle järglane- kaliif. Moslemite valitseja ja usujuhi tiitel. Kaliifid laiendasid moslemite alasid veelgi.
Tahtmatu tapmisega on tegu, kui keegi tulistab sihtmärgi suunas ja tahtmatult surmab kõrvalise isiku. Tahtmatu tapmise mõistet laiendatakse teadvusetute toimingute tagajärjel toime pandud tapmistele, näiteks üksikisik, kes magamise ajal rullub oma lapse või abikaasa peale ja tulemusena nad lämmatab.33 Kättemaksuprintsiip ei kehti, kui vigastus on tekitatu silmadele, keelele, luudele (va hambad), suguelunditele, sest selliseid vigastusi on raske kopeerida. Koraan ja Sunna ei täpsusta vigastuste eest nõutava hüvitise suurust. Juristid kokkleppe, milles täpsustatakse inimese elu ja erinevate kehaosade väärtus. Siis määratakse hüvitise suurus ja maksegraafik (kui vajalik). Islami õiguse kohaselt on mõrv kõige raskem isikuvastane kuritegu.34 29 Ib. 30 M. Lippman, lk 43-44. 31 Ib. 32 Ib. 33 Ib. 34 Ib. 11 Kaudne tapmine on iseseisva põhjuse tagajärjel tekkinud surm, näiteks eina kokkukukkumine
Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 islamiusuliste ainus jumal 3 vandaal 3 germaani hõim 4 feodaal 1 feood 5 viiking 4 läänimees 6 Allah 5 normann 7 koraan 9 imearst Araabias 8 islam ...maa-ala, mida valitses kaliif 9 Ibn Sina 8 araablaste usk 10 minarett 2 ladina keeles "papa" 11 mosee 10 torn 12 kaliif 12 kalifaadi valitseja 13 Ibn Rusd 11 pühakoda islamiusulistel 7 islamiusuliste püharaamat 3.Mis juhtus neil aastatel? 622- sai alguse islamiusk 630- islami riigi teke 882- Vana-Vene riigi teke
ILMUTUSE SAAMINE Umbes neljakümne aastasena hakkas Muhamed kuulma mingisuguseid hääli ning nägema nägemusi. Üha enam mõtles ta jumala peale. Algul arvaski ta, et need ilmutused on tema praeguse jumala poolt, kuid siis ilmutas selle jumala peaingel Gabriel ning käskis hakata kuulutama uut usku jumalasse nimega Allah. Muhamed leidis, et talle on osaks saanud jumalik ülesanne Iqraa(´loe, kuuluta´). Selle hingelise katsumuse ajal seisis Hadidza truult oma mehe kõrval. Esimene koraan käskis kuulutada kõige parema, tema nimel, kes andis meile käsud ja palved. Viimane ilmutus oli: ´´Selle päevaga andsin ma sulle sinu usu ja olen sind islami jaos ära valinud´´. 4. MEKA VASTASSEIS Muhamedi jutlused vastandasid araablaste paganlikke tavasid ning õõnestasid Meka ülikkonna huve. Nii tekkisid tal vastuolud Meka võimudega, kes kartsid et, kui islam võimule pääseb, ei austata enam vanu jumalaid
622 Mediina Muhamed põgenes sinna koos poolehoidjatega, I islami kogudus. 630 Kalifaadi algus esimene kaliif. Dzihaad moslemi usukohustus, sõja koda, kus pole usuks islam, ning mida peab sõjaliselt parandama. 749 Bagdadi kalifaat õitsengu tipp, euroopast eespool kaubanduse ja kultuuri poolest. Kaliif islami usujuhi tiitel. Vesiir kõrgem riigiametnik. Emiir asevalitseja. Sariaat islamiseaduste süsteem. Sunna põhineb muhamedi ütlustel ja tegudel. Siidid koraan olulisem. Sunniidid sunna olulisem. Suurbritannia piktid kohaliku rahavastiku tuntuim hõim. Rooma provints Britannia 43a. 5 saj algus. Anglosakside vallutused algas 7 saj, nad rajasid terve suurbritannia peale oma kungriike kuulsaim Wessex, 829 sai anglosakside maast inglise kuningriik. Viikingite rünnakud - alates 8saj, anglosaksid ühendasid kungriike, viikingid said endale kungriigi kaguosa, kus oli taani õigus, uued vallutuse 10 saj - 1016
euroopas. Laulmisega Greogoorius üldiselt teotud ei olnud. Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste. Greogooriuse laul on rooma katolikukiriku: 1. ühe häälne 2.ladina keelne 3.saatetu LITURGILNE LAUL: Kujunes välja 7-8 sajand. Laulda võib pksikvaimulik, lauljate grupp või terve koor. Greogooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub mitmeid esitusviise ja vorme. Greogooriuse laulu loomuliku kõne rütmist ja tekstist. Laulus kõige olulisem tekst ja sõnum. NOODIKIRI Greogooriuse koraan on sajandeid levinud ja kujunenud suulise kujuna. Tõsisem vajadus noodikirja järele tekkis 8.sajand. Oli seotud Frangi suur riigi kujunemisega ja Karl Suurega. Frangi riigi võimalus ühtlustada liturgilist laulu. Noodikirja näited pärinevad 8-9.sajandist, kui noodimärkidena kasutati neumasid Nõumad - märki,... Helide kogumik 1-4 helist koosnev meloodiaelement 10.sajand võeti kasutusele noodijooned ühest kuni kümne jooneni. 11
Tõde on see, mida me ise usume ja mida enda jaoks usutavaks teeme. Kodusest kasvatusest sõltub palju, kui kodus ei ole õpetetud tõtt rääkima siis ei pruugitulevane täiskasvanu seda ka teha ja seda edasi õpetada ka oma järeltulijatele. Kodusel kasvatusel tulekski seda silmas pidada, et lapsed saaksid võimalikult hea kasvatuse ja oleksid ausad. Erinevad usud saavad tõest erinevalt aru. Kristlaste arvates on usk kõik see, mis seisab kirjas piiblis. Islamiusku inimestele sätestab Koraan, et kõik moslemid peavad uskuma Jumalasse, tema ilmutusi, tema ingleid ja käskjalgu. Tänapäeva ühiskonnas on raske mõista sõna tõde tähendust. Nii palju kui on erinevaid inimesi nii palju on ka erinevaid tõekspidamisi. Meil kõigil on usk millesegi, mind hoiab usk iseendasse. Me ei tea kas tõde on see, et Edgar Savisaar ei jaganud lubatud kartuleid või ta ikka jagas. Tavainimene ei tea kas see juhtus või siiski mitte. Järelikult pole me selle tõesuses kindlad
nende puhtust ja süütust. Pulmaööl lõikab abikaasa ise naise uuesti lahti. Kogu protsess on äärmiselt valulik ning ebahügieeniline. Iga päev toimub maailmas umbes kuus ümberlõikamist. Freud on öelnud, et religioon võrdub lapsepõlve neuroosiga. Mindki paneb islamiusu humaansus kahtlema. Ei ole inimlik põhjustada noortele tüdrukutele kannatusi, mis mõjutavad neid kogu ülejäänud elu. Moslemite maailmavaated baseeruvad koraanil. Taani poliitik Gert Wilders on öelnud: ,, Koraan on õelust täis raamat." Isiklikult pole ma muslemite pühakirjaga kursis, kuid nende käitumusest võib arvata, et see on tõesti üsna äärmuslik. Islamiusulistel pole plaaniski enda käitumust ja tavasid muuta, sest see oleks ju jumalasõna rüvetamine. Kõik, millesse usume, väljendub kultuuris. Ei saa kellelegi dikteerida, mida väärtustada, kuid peab asutama kaaslaste tavasid. Moslemid, kes on Euroopasse elama asunud, ei taha kuidagi meie kommetega harjuda
õigusalase kirjandusega või teevad selle otsuse õigustundele või jumalasõnale tuginedes. · Erinevates õiguskordades on õiguse allikad erinevad.: o Mandri-Euroopas on prioriteet seadusel o Inglismaal ja USA-s on esmatähtsus välja selgitada, mida ütlevad eelnevad kohtuotsused. o Islamimaades peetakse kogu õigust jumala poolt antuks, tähtsaim õiguse allikas on jumalasõna koraan. · Peamine küsimus õigusallikatega seoses on nende tunnustatus millised allikad on aktsepteeritavad. · Teine oluline küsimus õigusallikatega seoses on nende prioriteetsus mida tuleb vaidluse korral eelistada. · Õiguse teke on seotud ühiskondlike vajaduste tunnetamisega traditsioonilised sotsiaalse reguleerimise vahendid tava ja moraal ei saa enam hakkama inimtegevuse suunamisega ja kujundamisega.
ja Muhammed tema prohvet; teiseks, palvetamine viis korda päevas Meka poole; kolmandaks, almuste andmine, ehk 2,5% aastasissetulekust; neljandaks, paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul; viiendaks, üks kord elus palverännak Mekasse Kogudus umbes 1,78 miljardit inimest; moseed Iseloomulikud tunnused alistumine; tekkis Araabia poolsaarel 7. sajand pKr; Allah oli enne kuujumal; palvetamine 5x päevas Meka poole; tähtis on roheline värv, sest Koraan oli palmilehetedel kirjas; Koraan õige vaid araabia keeles; judaism ja kristlus on Allahi eelnevad tööd Peasuunad puuduvad Pühakiri Koraan; kõik teistsugused pühakirjad hävitati Rajaja Muhammed ehk Mohammad; sündis 570. pKr Mekas; 40aastaselt sai ilmutuse ingel Gabrielilt Pühad paigad Meka, Mediina, Jeruuselemm; Kaaba tempel; Nutumüür Iseloomulikud riitused Meka poole palvetamine viis korda päevas; palverännak; paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul Kristlus:
vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas. Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kel on vaba tahe. Vaba otsus ja vaba tahe on meid viinud ühiskonnas murdumispunkti, kus mehe-naise abielu on midagi taunitavat, süstlaga narkomaan võib ähvardavalt oodata iga nurga taga ja seks sõna otseses mõttes müüb.
Islami kunst Getter-Agnes Aareleid Islam Islam kujunes 7. sajandil Araabia poolsaarel. Ainujumal Allah. Prohvet Muhamed Pühakiri Koraan. Püha linn Meka (Muhamedi sünnilinn) Paremal all: palverändurid Mekas, keskel Kaaba tempel (islami kõige püham ehitis, mille suunas moslemid üle maailma palvetavad). Levik Umbes sajandi jooksul pärast kujunemist levis Islam peamiselt vallutuste käigus väga suurel maa-alal. Levik tänapäeval Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika.
Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas.
valitseja, pärast tema surma asendas teda kaliif Ulatus ja korraldus: Pärsia, Egiptus, Süüria, Põhja- Aafrika, Hispaania, Kaukaasia, Afganistan, Kesk-Aasia, India, Pürenee ps kuni India Kaliif oli kõrgeim usujuht kui ka valitseja. Praktilisi asju korraldas tema poolt ametisse määratud kõrgeim riigiametnik vesiir, riigi eri piirkondi valitsesid aga araabia ülikute seast määratud asevalitsejad- emiirid ISLAM: Tekkimine ja usu alused: Koraan on moslemite silmis Allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud, ülim tõde. Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses. Tugisambad: usutunnistus, palvus, almus, paast, palverännak Mekasse Islamimaade kultuur: sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, mida ühendab islam ja araabia keel. Talletati ja arendati loominguliselt edasi
,,Minu Maroko" Kätlin Hommik-Mrabte Kätlin on noor eesti naine, kes muutis oma usku. Juba lapsest peale tundis ta, et kristlus ei pakku talle tema küsimustele vastuseid, esineb vasturääkivusi. Erinevaid usundeid uurides oli ta välja jätnud islami, sest selle kohta levib igasuguseid arvamusi. Kuid pärast gümnaasiumi lõppu siirdus Kätlin Taani lapsehoidjaks. Seal puutus ta kokku islamiusuga. Hankis endale koraani ning tutvus usundiga lähemalt. Ta avastas, et koraan toob talle vastused tema küsimustele, kuid naine soovis tungida sügavamale koraani tõdedeni. Ta läks Pariisi ülikooli araabia keelt õppima. Pariisis pani teda imestama see, et koolides on keelatud kanda oma usule omaseid esemeid, kuid kõikide religioonide austajad võtavad osa kristlikest pühadest, nagu nt jõulud. Isegi vanemad, kes tulevad oma lastele järgi, peavad ususümbolid ära võtma. Vot see on imelik, kui Prantsusmaa tahab järgida põhimõtet vabadus, võrdsus, vendlus.
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
Emiriidid 5. Alistatud rahvaste igapäevaellu sekkuti vähe ja ei surutud islamit vägisi peale · Kultuur 1. Sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist 2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel 3. Islami haridus põhines koraanil 4. Tuntuim araabiakeelne teos on ''Tuhat üks ööd'' · Kuidas moslemiks saada? 1. Uskuda , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud 2. Uskuda, et Viime Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis lubanud 3. Võtta islam oli religiooniks 4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala 5. Tuleb veendunult öelda : ''Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah''
Jünger - sks noorem (õpilane) Halleluuja – hbr hallelu Kiitke Jumalat Hosianna - hbr Aita, päästa! 8. Pühad kirjutised Konfutsianism - Kong Fuzi, Lunyu Vesteid ja vestlusi Taoism - Lao-zi, Daodejing Kulgemise väe raamat Hinduism - Veedad (sanskr vēda teadmine), aga ka Bhagavadgītā (sanskr Jumala laul) Budism - Tripitaka (sanskr tri kolm +pitaka korv) Zoroastrism - Zarathustra, Avesta Judaism – Toora (Viis Moosese raamatut) Kristlus – Vana ja Uus Testament Islam - Koraan 9. Püha kogemus, selle vormid ja astmed Müstika (kr ta mystika salapärased asjad) – ühenduses olemine Jumalaga Katarsis (kr katharsis puhastumine) Askees (kr askēsis harjutus) – enesepriiramisega seotud harjutused Apoteoos (kr apotheōsis jumalustumine) Mokša (sanskr vabanemine) hinduismis Nirvaana (sanskr vaibumine) budismis Pühak – Jumala riiki saanud inimene . Selle astmed: Ld. Beatus – õnnis , Sanctus – püha Zen-budismis - Satori (jaapani) kirgastus
mustad muhameedlased. Judaismi pühakiri Tanah, Pühad raamatud/ Uus Testament ja Vana see koosneb 39 raamatust: tekstid Testament, mis kokku Toora, nebiim ja ketubim. Veeda hümnid, Brahma Koraan Tipitaka moodustavad Piibli ning Seadusekoodeksid on raamatud, upanisaadid. evangeeliumid Talmud, Misna ja Haskala. Jumalakäsitlus Jumala kolmainsus. Tingimusteta monoteism Allah Jumalat pole (mitu jumalat
keskpaigast maini), mil loodus on lopsakas ja roheline ning sügisel (september kuni november), mil suve kuumus on taandunud. Ei tohi alahinnata suviseid ektreemseid kuumusi ja talvesid. Kui reisida talvel lõunasse, siis tuleb valmis olla külmadeks öödeks ning põhjarannikul ja Rif mägedes (Rif Mountains) on talvel ja varakevadel sageli sombune. Kui plaanitakse Atlase külastamist, siis ka mai ning september on igati sobivad kuud. Ka Ramadani (Ramadan on kuu, millal ilmutati koraan.) periood ei ole reisimeks kõige mugavam, kui osad kohvikud ja söögikohad on päevasel ajal suletud. Kes loodab Marokost mustanahalisi kohata, see peab tublisti vaeva nägema. Põlisrahvas on hoopis iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid - kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased, kusjuures kunagine agressiivsus on tasakesi muundunud erakordselt osavaks kauplemisoskuseks. Maroko on ta üks vähestest Araabia riikidest, kus riigikorraks on kuningriik. Praegu
Emiriidid 5. Alistatud rahvaste igapäevaellu sekkuti vähe ja ei surutud islamit vägisi peale • Kultuur 1. Sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist 2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel 3. Islami haridus põhines koraanil 4. Tuntuim araabiakeelne teos on ’’Tuhat üks ööd’’ • Kuidas moslemiks saada? 1. Uskuda , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud 2. Uskuda, et Viime Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis lubanud 3. Võtta islam oli religiooniks 4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala 5. Tuleb veendunult öelda : ’’Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah’’
Vaatamata erinevustele ühiskondliku elu tasandil, kohalikes rahvuslikes traditsioonides ja ajaloolises saatuses, kujunes pikaajalise ja keerulise kultuuride sünteesi tulemusena välja üldine islami kultuur, mis määras sajanditeks selle piirkonna rahvaste maailmavaate, elulaadi, kõlbelised normid, ideaalid, psühholoogia, ühiskondlike asutuste struktuuri ja käitumismudeli. Rahva esimesed õpetajad on koraani lugejad. Koraanist sai kalifaadis hariduse ja õpetatuse alus. Koraan on püha raamat, kus on kirjas islami alused. Koraani sisu andis Allah prohvet Muhamedile peaingel Dzebraili vahendusel. Koraan ei lükka ümber varasemaid sõnumeid, mille tõid Mooses ja Kristus, vaid suhtub nendesse suure lugupidamisega, kuid on etteheide kristlastele ja juutidele, et need peavad end Jumala äravalituteks. Moslemid usuvad, et ainult Jumalal on otsustamis õigus, keda ja miks ta valib. Moslemi jaoks on jumal eelkõige halastaja,
Mufti- on õpetlane, kes tõlgendab Islami seadust, haritud. tavaliselt ülikool. Ajatolla- šii-itidel - väga tark õpetlane. (Iraanis riigipea) Mulla- šii-itidel- omab seaduste andmise õigusi Pühad tekstid Pühakiri- KORAAN- Al quran (“ettekandmine”) Pärast Muhamedi surma korraldas (tema sõber) ABU BAKR kõigi ilmutuste üleskirjutamise aastal 650. koostati ametlik koraani tekst. Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. veelkordselt korrastati koraani 10.sajandil. moslemite arvates on koraan täpne koopia taeva koraanist seega veatu. koraani tohtis lugeda ainult araabia keeles (pühakeel), seega on koraani tõlkimine keelatud. ladina keele tõlgiti 12.saj. eesti keelde 2007. koraan on kirjutatud riim-proosa vormis. puudub kindel süsteem. koosneb üle 6000 (6236) värsist, mis on jaotatud 114 suurat. suurad on järjestatud pikkuse järgi. algab kõige pikemate ja lõpeb kõige lühemate suuradega. erandiks on esimene suura- “Avaja”- lühike
Muhammed hakkas inimesi üleskutsuma loobuma ebajumalate kummardamisest ja hoopis Allahit uskuma. * Muslemid (moslemid) inimesed, kes on alistunud jumala tahtele. * Hidzra - Muhammedi hakatakse taga kiusama ja aastal 622 ta põgeneb Mekast (ja põgeneb Yatrib'i, kust temast saab väga tähtis isik ning ta saab lepitaja rolli, kuid jätkab siiski oma usu levitamist Yatrib võttab Islami vastu ning saab uue nime Mediina. Ühe mehe ilmatusest saab nende pühakirjaks Koraan. Aastal 632 Muhammed lõpuks suri ja tal oli oma surma ajaks palju liignaisi ning palju vara). See sündmus on moslemite ajaarvamise algus. -) Moslemite kalender on kuukalender. * Palvetama hakatakse Meka poole. * Uueks usukeskuseks saab Mekas asuv Kaaba tembel. * Koraan moslemite pühakiri ja usutakse olevat Muhammedi poolt vahendatud jumala ilmutus moslemitele. Usuti, et Koraani originaalne tekst asub taevas ja on kirjutatud
Aastarvud: 381.a ristiusk Rooma riigiusuks, 4.-6.saj rahvasteränne, 6. Saj Justinianus I (Ida-Rooma kuulsaim valitseja), 732.a Poitiers' lahinh, 630.a. Araabia riigi loomine, 756.a. Kirikuriigi loomine, 800.a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering:varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.- 14.saj.lõpp)hiliskeskaeg(15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1)Feodalism-feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega. Kujunes feodaalne killustatus, sest kuninga võim nõrgenes. 2)Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst, kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes, impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord ...
imetegude olemasolu kas eluajal või pärast surma. Ordu Kristlus. Kindalte reeglite järgi organiseeritud kinnine vaimulik või sõjalisvaimulik ühing. Patriarh Kristlus. Õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik. Vaimulik seisus Kristlus. Kirikliku organisatsiooni töötajaskond, kes pühitsuse läbi saab ühendatud kirikuga ja kelle ülesandeks on rituaalide läbiviimine. Uususund Kristlus. Erinevaid usufilosoofilisi aluseid liitev usund. Koraan Islam. Pühakiri, mis on kirjutatud araabia keeles värssides. Sisaldab 114 ptk(lühim 3 värssi, pikim 286 värssi). Sariaat Islam. Jumalik kava, kuidas islami kogukond peab elama ehk islami seadused. Kaaba Islam. Hoone, mis ümbritseb püha musta kivi Mekas. Hadz Islam. Palverännak Mekasse, musta kivi juurde, mille moslem peab sooritama vähemalt kord elus. Salat Islam. Igapäevane palvetamine 5 korda päevas. Eelneb pesemisrituaal. Saum Islam
erisuhtes. Pühakiri on piibel. Kristlased on veendunud, et usk Jeesusse ja tema õpetusse taastab osaduse Jumalaga ja annab lootuse igavesele elule jumalariigis. Iga pühapäev käiakse kirikus. Tekkis 1 saj. pKr, looja Jeesus(+muud inimesed). Islam tähendab rahu või alistumist ning moslem on see, kes alistub Jumalale. Moslemid usuvad, et alistudes Jumala tahtele, on neil võimalik leida rahu endas ja kõigi inimeste vahel. Pühakiri on Koraan. Looja on prohvet Muhamed (7.saj.) Budism Budistid järgiva Siddhartha Gautama Buddha õpetust. Tekkis 6.-5. Saj eKr. Usuvad, et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Pühakirjad on kogumikus ,,Tipitaka" ja sellele lisanduvad mahajaana suutrad. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Karma loomine on oluline.
Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist jäi islamimaades nii ühiskonna- kui ka kultuurielu kiduma. Kuigi Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt suur hulk palverändureid ja islamiriikide valitsejad elasid luksuses, oli see vaid islamimaade väline sära. Tegelikkuses peatus hariduse, teaduse ja muu kultuuri areng, moslemi kaupmehed ei olnud suutelised võistlema Euroopa omadega, kellel oli paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ja tõhusamad relvad. Islami levik aeglustus ning paikadesse, kuhu islam oli jõudnud hilja, imendus islamikultuur lihtsalt kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, na...
Islami usus on täneseni abielu mõiste tähenduseks leping kahe perekonna vahel. Kuigi moslemitest lapsevanemad mängivad traditsiooniliselt suurt rolli tutvuste korraldamisel ja oma lastele elupartneri valimise aitamisel, peavad nii mees kui naine vabatahtlikult abieluga nõustuma. Prohvet andis naistele, kes olid sunnitud abiellu nende endi tahte vastaselt, õiguse oma abielu tühistada. Islamis on abikaasade omavaheline suhe vastastikuses sõltuvuses, põhinedes armastusel ja rahul. Koraan ütleb: « Ja üheks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamlikkuse ja halastuse. Kindlasti on selles märgid inimeste jaoks, kes mõtisklevad. » (30:21) Abielu ei ole seetõttu mitte üksnes füüsiline ja emotsionaalne vajadus, vaid märk Jumalalt. See on vastastikuste õiguste ja kohustustega suhe, mis põhineb jumalikul juhtimisel. Jumal lõi
e. Antisthenes- künismi esindaja, ütles, et tuleb elada nagu loomad samas tuleks loobuda ka ihadest . Samas ta arvas, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. 5. USA- s kujunenud pragmatismi rajajaks peetakse Charles Sanders Pierce, kelle näite kohaselt aitab keerulistes olukordades tegutseda eeskätt usk. 6. Kas toodud väide on õige või vale? Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat a. budistidel ahisma b. kristlastel piibel c. muhameedlastel- koraan Väide on vale, kuna ahisma ei ole budistide päha raamat. 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B
võludega hukutada. Polügaamia tähendab seda, et inimesel on rohkem kui üks abikaasa, enamasti mehel mitu naist. Polügaamia tekkimise tõukejõuks oli töökäte puudus põllunduses ja sellest sai ajapikku mitme usundi tähtis osa. Islam hindab naisi väga madalalt, sest peab neid arult töntsiks. ''Naine on põld, mis kuulub mehele; kui mees tahab, siis viskab ta sinna seemet, aga kui näeb, et põld on viljatumaks saanud, siis jätab mees selle sööti,'' ütleb Koraan, mis lubab mehele kuni neli kadin'i ehk abikaasat. Esimene naine on hatun (suur emand) ja teist naist nimetatakse durrah'iks (papagoiks). Mees võib ükskõik millisest naisest lahutada, naine aga lahutust algatada ei saanud: tal polnud mingeid õigusi. Koraan lubas mehel peale seaduslike naiste omada veel nii palju odaliske(orjatare), kui talle meeldis. Suurem osa eriti ilusatest noortest tüdrukutest viidi orjaturult sultani haaremisse. Ükski
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
peavad islamiusulised oma ajaarvamise alguseks; 630 Muhamed kolis tagasi Mekasse. Seda sündmust peetakse Araabia riigi alguseks Kalifaat ja tema vallutused: Esimeste vallutuste järel sai kalifaadi pealinnaks Damaskus; 749 kukutati Damaskuse kaliif võimult, uueks pealinnaks rajati Bagdad; Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik, kõrgemad ametnikud vesiirid ja piirkondade asevalitsejad emiirid Koraan: islami püha raamat (al-kuran ehk valjusti ettelugemine) ;koosneb 114 peatükist ehk suurast Islami viis tugisammast: 1),,Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik" 2)Palvused 5 korda päevas kindal kellaajal suunaga Meka ning sealse Kaaba templi poole 3)Almuste andmine, suurus on aastas 2,5 % varast 4)Paastumine ramadaanikuu ajal 5)Palverännak Mekasse vähemalt kord elus
käsupärase ning kombeka elu kaudu. Pooldajaid 10-15 miljonit Iisraelis, samuti hajali Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Judaismist on arenenud islam (siiani õpetuse poolest judaismile väga lähedane), judaismiga opositsioonis on kristlus(üle võtnud tavasid ja lugusid, kuid õpetuslikult tugevasti erinev). Islam on suuruselt teine ja noorem usk, millele pani aluse prohvet Mohammed(elas 570-632), mistõttu seda nimetatakse ka muhameedluseks. Islami pühakiri koraan lähtub paljuski kristlaste pühast raamatust piiblist, kuid seda on täiendatud paljude kuivas ja kuumas kliimas oluliste keeldudega: ei tohi tarbida alkoholi, süüa segatoiduliste loomade (sea) liha jms. Islam on väga agressiivne ja kiiresti laienenud usk enam kui miljardi usklikuga, kellest umbes 70% kuulub sunniitide ja 10% šiiitide-märksa aktiivsemalt oma usku levitavate moslemite usulahku. Hindusid on üle 700 miljoni. Sellega pisut sarnane budism kasvas hinduismist
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Islami viis põhisammast Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Islamist üldiselt Islam on populaarsuselt teine religioon maailmas, jäädes alla kristlusele. Muslemeid, islami usu järgijaid, on maailmas kokku üle 1,7 miljardit, mis on rohkem kui 20 protsenti maailma populatsioonist. Islam on monoteistlik religioon, mille kohaselt on maailmas Ainujumal Allah, mis tähendab araabia keeles Jumalat. Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist. Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan, mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus, ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema sead...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
