REFORMATSIOON JA MUUTUSED 16. SAJANDI KIRIKUMUUSIKAS 1517. aastal vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni Kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule lutheri koraale Kirjutanud üle 20 teksti ja 30 viisi Lutheri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid 11. Milles seisnes kirikureform. Lutheri koraal. Vastureformatsioon. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, millel pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina kirikukogu pidas teda sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks Sajandi keskel kujunes roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond. Kirikukogu poolt kehtestetud rangeid reegleid arvestas ka roma koolkonna esinimi palestina
· Missa igapäevane peamine jumalateenistus · Missal lauldavad laulud jagunevad: 1. Prooprium laulud, mis vahelduvad vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele 2. Ordinaarium laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel · Ordinaariumi osad: I Kyrie eleison Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo au olgu Jumale kõrges III Credo in unum Deum Ma usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala Tall 7. Gregooriuse koraal · Sai nimetuse paavst Gregorius I järgi · Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele · Madala aeglustuva tempoga, pillide ja laulja vaheldumine, hea harmoonia, astmeline meloodia · Ühehäälne, saateta, vaba meetriumiga, sõnarõhku arvestav 8. Keskaegne noodikiri · Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel · Tekkis vajadus Frangi riigi piires ühtlustada liturgilised laulud · Neuma- esimene noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi
jadaks. Suurust xn=f(n) nim. jada üldliikmeks. DEF 2. Kui >0, siis arvu -ümburuseks nim. vahemikku (a-;a+) ja tähistatakse U(a) DEF 3. Suuruse + M-ümbruseks nim. vahemikku (M;+) ja tähistatakse UM(+) DEF 4. Suuruse - M-ümbruseks nim. vahemikku (-; M=) ja tähistatakse UM(-) DEF 5. Kui M>0, siis suuruse M-ümbruseks nim. ühendit (-;-M) U (M;+) ja tähistatakse UM() DEF 6. Arvu a nim. jada xn (lõplikuks) piirväärtuseks, kui suvalise pos.arvu koraal leidub selline naturaalarv n0, mis üldjuhul sõltub arvust , st n0(), et iga naturaalarvu n, mis on suurem kui n0, korral on rahuldatud võrratus Ixn-aI< DEF 7. Kui suvalise M R korral leidub selline n0 N, et iga n N ja n>n0 korral xn>M, siis öeldakse, et jada xn piirväärtus on + DEF 8. Jada, millel on(ei ole) lõplik piirväärtus nim. koonduvaks jadaks(hajuvaks jadaks) DEF 9. Öeldakse, et jada xn on tõkestatud, kui leidub selline arv M>0, et IxnIM (n N) DEF 10
nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui f (-x) = f (x), ja paarituksfunktsiooniks, kui f (-x) = -f (x) iga x korral määramispiirkonnast X. Perioodilised funktsioonid. Funktsiooni y = f (x) nimetatakse perioodiliseks, kui leidub selline nullist erinev reaalarv , nii et f (x + ) = f (x) iga x X korral. Vähimat positiivset väärtust, mille koraal kehtib võrdus, nimetatakse funktsiooni y = f (x) perioodiks. Monotoonsed funktsioonid. Funktsiooni y = f (x) nimetatakse piirkonnas · Kasvavaks, kui a < b f (a) < f (b) · Monotoonselt kasvavaks, kui a < b f (a) f (b) · Kahanevaks, kui a < b f (a) > f (b) · Monotoonselt kahanevaks, kui a < b f (a) f (b)
g) ühendkunst ehk …muusika+poeesia+tants h) pantomiim - on sõnatu kehalise väljenduse kunst, mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. j) Pillid - aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara. 5. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: a) gregoriuse koraal - keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul b) Ambrosiuse hümnid – värsstekst, vabalt voolav, kaunistustega meloodia c) neumad - kirjutati laulu teksti kohale. Need tähistasid 1–4 noodist koosnevaid 2 meloodiaelemente. d) Guido Arezzost - oli keskaegne muusikateoreetik. Teda peetakse tänapäevase noodikirja leiutajaks
korrata. Lauljad olid oma edust innustatud. Esimese lauluproovi kõrge tase jättis sügava mulje ka välismaistele külalistele. Pärispeo algus Laulupidu algas kolmapäeval, 18. juunil. Laulupeo esimeseks päevaks juhtus kõigiti sobiv päikesepaisteline suveilm. Vihm jäigi sel päeval tulemata ja miski ei seganud rõõmsa peo käiku. Juba hommikul kella kuue ajal hakkasid kirikukellad helisema ja varsti kõlas pasunakooride võimas koraal kirikutornidest; Jaani kiriku tornis mängis Tsooru koor, Maarjas puhusid Väägvere mängumehed. Kell 9 helistati uuesti kirikukelli, millega anti lauljatele märku rongkäigule kogunemiseks. Laulupeo peastaabi moodustas ,,Vanemuise" seltsi korter linna servas Tähe tänavas. Sinna voolasid kõik tegelased kokku, sest sealt algas rongkäik. Esimesel pidupäeval koguneti varakult ,,Vanemuise" maja juurde. Tänav pidumaja lähedal oli
sajandil Aluseks võeti: ·Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) ·inglise muusika uudsed kooskõlad (tertsilised) nüüdseks pidid dissonantsid nagu sekund ja septim olema ette valmistatud ja lahendatud ·Itaalia laulev meloodia Tähtsamad zanrid ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut.
Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal ehk protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise mängiti orelil. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik". Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust.
rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. Värvid miniatuurmaalidel on selged ja puhtad. Edasi arenes ka raidkunst kujudega kaunistati fassaade ja siseruume. Tänu ümarplastikale olid skulptuurid looduslähedasemad. Muusika Muusika oli väga tähtsal kohal ning kuulus haridussüsteemi. Muusikat käsitleti kui õpetust maailma harmooniast. Askeetlikku iluideaali kehastas vaimulik saateta koorilaul, mida esitas kloostrite munkadekoor. Gregoriuse koraal väljendas ilmekalt keskaegse uskliku inimes meelelaadi. Nende viis oli sageli avaralt arenenud, kuid neile andis erilise tardunud ilme aeglane rütm, puudus kindel taktimõõt, puudusid dünaamilised varjundid, helisid esitati viisis ühtlaselt, ilma rõhutamata, tänu millele viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega. Koorimuusikas hakati vaimulikke koorilaule esitama mitmehäälselt. Esimesi vaimulikke mitmehäälseid
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Johann Sebastian Bach................................................................................................... 2 Lapsepõlv Eisenachis................................................................................................. 2 Ohrdruf (alates 1695/1696) ....................................................................................... 3 Lüneburg (1700 - 1702)............................................................................................. 3 Weimar (jaanuar - juuni 1703)................................................................................... 3 Arnstadt (alates augustist 1703)................................................................................. 4 Mühlhausen (alates 1707)..............
ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tühjenemist siis,kui automootor ei tööta. Pumbal on ka kaitseklapp,mis avaneb juhul,kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral ) . KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4.GDI mootori tööpõhimõtte põhierinevuseks bensiini pihustamine otse silindrisse. 5.· Püstised sisselaskekanalid ,mis tekitavad silindris vertikaalseid õhukeeriseid. · Eri kujuga kolvid ,mis soodustavad õhu vertikaalset liikumist ja suundavad kütuse küünla elektroodidele.
Tähtsamad zanrid ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga
tegelased selle jutu kaudu... Lahtiste Uste Päevad Mona kattis kõrvad, kuna kellade müra takistas tal selgelt mõelda. Ta seisis ihuüksinda keset Vatikani, meeles vaid Michelangelo soovitus minna Peetri basiilika torni ja korraldada seal lahtiste uste päevad. Äkitselt löödi kiriku uksed lahti ja tuhanded preestrid ja jumalamehed tormasid platsile. Nad täitsid kogu väljaku ja pillimeeste saatel hakkas üle kogu ilma kõlama gregoriuse koraal. Kõigi järel tuli kirkust välja pahane ristija Johannes. Mona ei saanud enam millestki aru ja püüdis kätega endale teed teha, et kirikuni jõuda. Pühad mehed vaatasid silmad pärani seda imelist olevust. Paljud neist ei olnud varem kedagi väljastpoolt kirikut näinud. Teda püüti takistada, kuid Mona suutis kuidagi usteni jõuda. Kõik see mass pööras näod tema poole, laul lõppes ja vaid vähesed suutsid veel hingatagi. ''See on tema'', hüüdis keegi rahva seast
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
1970) ooperit „Soldatid“ (Die Soldaten; 1965), mida võib pidada 20. sajandi II poole üheks olulisemaks ooperiks, võrreldud oma tähenduselt Bergiga sajandi I poolel. Ooperi aluseks on 18. sajandi lõpupoole kirjaniku Lenzi näidend (1776), mis aga alles 1863. aastal lavale jõudis. Libreto kirjutas helilooja ise. Instrumentaalvormide kasutamine ooperis (Toccata, Ciaconna, Nocturne jms.), integreerib oma dodekafoonilisse teosesse ka tonaalseid elemente, näiteks koraal „Kui ükskord peaksin mina siit ilmast lahkuma“ (Wenn ich einmal soll scheiden) Bachi seades. Aga ka dodekafoonia, jazz; kollaažiprintsiip (eri stiilide „kokkukleepimine“). Väga suur esituskoosseis: 16 laulu- ja 10 kõnerolli, 100-liikmeline orkester pluss klaver, klavessiin, celesta, orel jne. 1
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
ladinakeelne ja muutumatu tekstika osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastale eestlastest autoreid: A Pärt, U Sisask osad: Kyrie eleison (issand halasta) - palve (üks missa vanimaid osasid) Gloria in excelsis Deo(au olgu Jumalale kõrges) - kiidulaul Credo in unum Deum (mina usun ainsasse Jumalasse) - usutunnistus Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) - kiidulaul Agnus Dei, qui tollis peccata mundi (jumala tall, kes Sa maailma patud ära kannatad) - palve Gregooriuse koraal: vt mõistete alt Mõisted: Pilet nr. 16- Katoliku kiriku kultuur Gooti kunst ja arhitektuur Prantsusmaal ja Itaalias: Itaalia gootika kasutas stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal
kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutasMartin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused
. * 1903 ,,Laulud surnud lastest" * 6 sümfoonia sisaldab palju elemente. * 8 sümfoonia on Mahleri loomingu tipp. Seda iseloomustab monumentaalsus (sarnasus Beethoveni 9- nda sümfooniaga). Teoses ülistatakse elu, ilu, harmooniat. Seda sümfooniat tuntakse tuhande sümfoonia all (nimi tuleneb sellest, et osalejaid oli 1029) ning see on pikk (1,5 tundi). Mahleri materjal jaguneb kaheks: 1) aluseks Goethe ,,Faust" (2-se osa lõpustseen); 2) Veni Creatus Spiritus koraal *1907. kantaat ,,Laul maast" tenorile, aldile + orkestrile. Inspiratsioon luulekogumikust ,,Hiina flööt" (8.sajand) Mahleril ei olnud siis parim aeg. *Ta oli 9-nda sümfoonia suhtes umbuslik. *10 sümfoonia lõpetas 1960. Briti teadlane. Mahler ei olnud rikkast perest, tema peres oli 12 last ja isa oli voorimeesMahler oli trotsitäis, sai läbilöögi võime eluks. Gustav sai hariduse Viini konservatooriumis. Richard Strauss (1864-1949) Strauss on sakslane
üheskoos luua midagi suurt. 9 Pärispeo algus Laulupidu algas kolmapäeval, 18 juunil. Pealtvaatajaid jätkus maalt ja linnast ning eestlane tundis ennast ülekaalus olles julgemalt ja vabamalt, peo tõelise peremehena. Laulupeo esimeseks päevaks juhtus igati sobiv päikesepaisteline suveilm. Juba hommikul kella 6 ajal hakkasid kirikukellad helisema ja varsti kõlas pasunakooride võimas koraal kirikutornidest. Kell 9 helistati uuesti kirikukelli, millega anti lauljatele märku rongkäigule kogunemisest. Laulupeo peastaabi moodustas ,,Vanemuise" seltsi korter linna servas Tähe tänaval. Sinna voolasid kõik osalised kokku, sest sealt algas ka rongkäik. Lauljad kogunesid distsiplineeritult ja õigeaegselt. Neile pandi rinda hõbedane juubelipeo märk, pasunamängijad said kullavärvi märgid.
Koolkond. Ka Veneetsia koolkond toetus Madalmaade muusikale. Järgmise suure ajastu, baroki, ideaaliks sai Madalmaade IV-V põlvkonnas kujunenud värvirohke ja virtuoosne väljenduslaad. Kõige rohkem mõjutas Madalmaade muusika aga sakslasi: paljud Lassuse õpilased säilitasid Saksamaal polüfoonilise kirjastiili, mis arenes Schützi ja Bachi loomingus kõrgtasemeni. 15. Hilisrenessansi kirikumuusika Martin Luther, protestantlik koraal 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi.
9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum. Organumid olid polüfoonilised. Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla:
9)Varakeskaegse kiriku teke. Kiriklik tegevus hakkas jõudsalt arenema peale Milano edikti. Rooma paavstist sai katoliku kiriku pea. Apostel Peetrust peetakse esimeseks paavstiks ning ta suri märtrisurma. Gregorius Suurt peetakse olulisemaks varajastest paavstidest. Ta oli nii majanduslik kui ka vaimne juht. Ta kindlustas Rooma linna, suurendas kiriku sissetulekuid majandusliku tegevuse kaudu, rajas kloostreid, levitas kristlust, võeti kasutusele Gregoriuse koraal (ühehäälne kirikulaul). Samuti loodi Pippin Lühikese ajal (Frankide kuningas) kirikuriik. 10)Kirikukorraldus. Kirikukorralduses olulisemaks osaks oli kogudus. Algselt kohtuti katakombides, hiljem kirikutes. Kiriku territooriumiks olid piiskopkonnad ja peapiiskopkonnad, nende keskusteks olid piiskopkirikud ehk katedraalid ehk toomkirikud. Äärealadel olid preestrid, kelle ülesandeks oli viia jumalasõna lihtinimesteni. Igas kohalikus
tekkinud Rooma koolkond. Ka Veneetsia koolkond toetus Madalmaade muusikale. Järgmise suure ajastu, baroki ideaaliks sai Madalmaade IV-V põlvkonnas kujunenud värvirohke ja virtuoosne väljenduslaad. Kõige rohkem mõjutas Madalmaade muusika aga sakslasi: paljud Lassuse õpilased säilitasid Saksamaal polüfoonilise kirjastiili, mis arenes Schützi ja Bachi loomingus kõrgtasemeni. 15. Hilisrenessansi kirikumuusika Martin Luther, protestantlik koraal, vastureformatsioon 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi.
Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad
kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Šveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad
Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Janud I. Veel hetkeks üle rõdurinnatise on õhtumaastik lahti nagu maal. Veel kestab kaugust pilgu linguvise, veel voogab avaruste suur koraal. Kesk päeva olid terviklikult ise, sul oli kindel mõiste, koht ja kaal. Nüüd, pimedas, all tähesüttimise sind riivab hämmastuse külm mistraal: Mistarvis tiivad anti lindudele? Kust alguse sai hinge lendutung? Miks mõni mööduv ulm on piinavhele? Sild mingi kulgeb vaistult kaemusele. Neist suudab kaugemale jõuda kumb? Vae mõttekilde, kokku seletele... 2. On igatsuses vaevalt ületatus nii selgelt tunda kujunemas uut. Su küündimatus on kui madal katus,
Zimmermann (1918-1970) „Sõdurid“ (1965) Olulisem ooper 20.saj II poolel, võrreldud oma tähenduselt Bergiga sajandi I poolel. Ooperi aluseks on 18. sajandi lõpupoole kirjaniku Lenzi näidend (1776), mis aga alles 1863. aastal lavale jõudis. Libreto kirjutas helilooja ise. Instrumentaalvormide kasutamine ooperis (Toccata, Ciaconna, Nocturne jms.), integreerib oma dodekafoonilisse teosesse ka tonaalseid elemente, näiteks koraal „Kui ükskord peaksin mina siit ilmast lahkuma“ (Wenn ich einmal soll scheiden) Bachi seades. Aga ka dodekafoonia, jazz; kollaažiprintsiip (eri stiilide „kokkukleepimine“). Väga suur esituskoosseis: 16 laulu- ja 10 kõnerolli, 100-liikmeline orkester pluss klaver, klavessiin, celesta, orel jne. 19 Teatrist lähtuv mõtlemine ilmneb mõningate stseenide simultaansuses – nende tegevus toimub
Sajandi keskel toimus sümfoonia taandumine sümfoonilise poeemi ees. Sajandi teisel poolel hakati jälle sümfooniaid kirjutama kasutades põhiliselt klassikalist vormi ja romantilist helikeelt. Romantikute sümfooniad: C. M.von Weber 2 sümfooniat 1807 F. Schubert 9 sümf. 1813-28 F. Mendelssohn 12 varajast keelpillisümfooniat 1821-23 5 suurt sümf. 1824-32, III - Shoti sümf., IV -Itaalia sümf. V - Reformatsiooni sümf. (finaalis koraal "Üks kindel linn") R. Schumann 4 sümf. 1841-50, I Kevadesümf., III Rheini sümf. Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul.
levikule Euroopas pandi piirang 732. aastal Poitiers'i lahinguga 7. saj vallutasid moslemid kristlaste ja juutide püha linna Jeruusalemma 1453 vallutavad Konstantinoopoli tungivad uuesti Euroopa peale jõuavad Viini alla Hispaaniast aetakse nad ära rekonkista ajal islamiusu levitajad polnud vägivaldsed, vaid kasutasid kavalust manipuleeritakse kui võtad vastu ei pea nii palju makse maksma nii vallutati Põhja-Aafrika Islamiusu pühaks raamatuks on Koraal, mis on algselt kirja pandud araabia keeles, millest kujuneski islami usu levitamise keel. Seega võib vabalt kasutada moslemid=araablased. Ja seega islami kultuur = araabia kultuur. Kultuuripärand hõlmab suuri, jõukaid ja vanu kultuuripiirkondi araabia kultuuris võeti eeskuju iidsetest kõrgkultuuridest Egiptus, Mesopotaamia, Vana- Kreeka ja Vana-Rooma nad tõlkisid nende töid araabia kultuuril on väga suur mõju rüütlikultuurile
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
3) Rituaalne dimensioon – religioon ei ole kunagi ainutl teooria, on ka praktika, mis väljendub religioossetest tegevusteks (palvetamine, ohverdamine, rännakud) kui tehakse neid kindlatel aegadel, siis nimetatakse seda rituaaliks 4) Eetiline/moraalne dimensioon – üldised käitumis põhimõtted, mida religioon pakub. On olemas ka konkreetsed käitumisnormid, esinevad käskude või keeldude kujul. Nt kümme käsku, koraal. 2 5) Sotsiaalne dimensioon – moodustame ühiskonna, oleme seotud religiooniga ja oleme seotud nende mõlemaga samal ajal. Nt hõim, kes jälgib ühte religiooni, aga kuuluvad samas ka hõimu liikmeks Kõik dimensioonid on olulised, mida peab jälgima. Religioonide liigitamine 1) Usundite jaotamien geograafilisel printsiibil (Aafrika, Austraalia jne, mis jaotatakse
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. ...
(19. sajandi alguse seisukoht, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest.) 19. sajandi keskel terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle. Eduard Hanslick: "Muusika on helisedes liikuvad vormid." 4. Piiride nihutamine lõpmatuse poole (kunstis aknamotiiv) ajas, geograafias - kõik mis kauge, üle piiri, on huvitav (ka looduse salapära, müstika, öö): a) minevik, ajalugu 19. sajandi algul kunsti "kristianiseerimine" gregooriuse koraal, Palestrina, Bach; mineviku muusika esitamine b) eksootika (eelmisega seotud; eksootiline - võõrapärane); muusikas antakse eksootikat edasi nn. lokaalvärvinguga ("kohaliku värvinguga"), couleur local. c) mineviku ja eksootikaga seostub huvi oma rahva mineviku vastu, folklooriga tegelemine d) loodus vaated lõpmatusse; loodus kui hingepeegel 5. Dualism (vastandite samaaegsus): intiimsus (uus: väikevormid esiplaanil poeetilised palad, laul) monumentaalsus (grand opéra, suured
Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju ("Aeg") 1. Veel hetkeks üle rõdurinnatise on õhtumaastik lahti nagu maal. Veel kestab kaugust pilgu linguvise, veel voogab avaruste suur koraal. 21 Kesk päeva olid terviklikult ise, sul oli kindel mõiste, koht ja kaal. Nüüd, pimedas, all tähesüttimise sind riivab hämmastuse külm mistraal: Mistarvis tiivad anti lindudele? Kust alguse sai hinge lendutung? Miks mõni mööduv ulm on piinavhele? Sild mingi kulgeb vaistult kaemusele. Neist suudab kaugemale jõuda kumb?
Paiknedes Väike-Aasia kiltmaal, oli Araabias teravalt kontinentaalne kliima. Palju oli kõrbe, maastik oli kuiv ja kaljudega, muld minimaalse viljakusega. Asulate õitseng sai võimalikuks vaid tänu kaubateedele ja niisutussüsteemidele. Araablaste esialgne religioon oli seotud mitme jumalaga, peajumalaks oli Äikesejumal, kelle üheks kahest võimurelvast oli kahe peaga kotkas. Aja möödudes ühendas prohvet Mohammed Pärsia kultuuri islamiga. Islami sümboliks oli koraal, tunnistati ainujumalat. Islami moto: elu on lühike ja naudi seda, kuni võid, kuid rahuldu lihtsuse ja karskusega. Araablaste kaks erinevat mõtteviisi - äärmuslikult religioosne ja väga praktiline - väljendusid ka aedades. Araablased võtsid aiakunsti saavutused paindlikult üle roomlastelt ja olid ainukeseks rahvaks, kes keskajal aiakunstist lugu pidas. Araablased olid oma võidukäikudel vaimustunud roomlaste asutatud varjurikastest vaiksetest aedadest, jahedusest ja veest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
