V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid:
Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav. Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, mis jaguneb ordinaariumiks ja propriumiks. Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi. Vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud
Muusika Keskaja muusika Gregooriuse koraalid: Meloodiaid hakati Gregorius 1 auks kutsuma Gregooriuse koraalideks. Lauldi ladina keeles. Koraalidel puudus kindel taktimõõt ja nad allusid tekstile. Tekstideks palved ja ülistused Jumalale. Mitmehäälne muusika Keskajal Organum – esimene kahehäälne laul keskajal Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed ja mille ülemiseks hääleks oli Gregooriuse koraal 12.-13. sajand sa Gregooriuse koraalist alumine hääl. Alumised hääled olid lihtsamad Ülemine hääl liikuvam ja keerukam Alumist häält lauldi aeglaselt, venitades 15.-16. sajandil lisandusid palju hääli Lääne kirikumuusika tegelased: Püha Ambrosius – Milano piiskop. Püha Augustinos – Kirjutas kuuest raamatust koosneva teose, De Musica, mis uuris muusikat. Gregorius 1 (540 – 604) – Sai paavstiks 590.
sajandil · Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas
nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikutes hakas kõlama 1häälne Gregoriuse koraal. Koolide õppekavas oli ka kirikulaul. 1329 orel kirkikus. 1319 foiniiklaste kloostrikoolis õppisid esimesed Eesti poisid. Kirik suhtus vaenulikult rahvamuusikasse aga nt. Eesti kalendri laulude hulgas on üsna palju kristlike pühadega seotud laulud. Ilmaliku muusikaga Eestis tegeldi maal.13.saj lõpus on Baltazar Russov kirjeldanud oma kloostris Jaanipäeva pühitsemist. 16.saj jõudis Liivimaale Martin Lutheri usundus.Kirikus hakas kaasa laulma ka kogudus 17
Ambrosius Esimene muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof kelle kuuest raamatust koosnevast teosest De musica kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast- Püha Augustinus Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele liturgia korralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul. Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad: Kyrie-Issand halasta Gloria - Au olgu jumala kõrges Credia-mina usun ainult ühte jumalat Sanctus/Benedictus-Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei-Jumala tall Noodikiri
koolkonna viimane suur meister ja kes kirjutas üle 2000 heliteose. Tähtis helilooja oli samuti ka Palestrina, kes oli suureks akadeemiliseks eeskujuks ja kirjutas peamiselt vaimulikku loomingut. Ta kuulus Rooma koolkonda ja oli üks vastureformatsiooni eestvedajaid. Reformatsiooni algatajaks oli Martin Luther, kelle eestvedamisel hakati piibleid erinevatesse keeltesse ümber tõlkima ning tänu kellele hakkas Jumalateenistustel kaasa laulma ka kogudus. Tekkis Luteri koraal, mida võib ka pidada Gregoriuse koraali lihtsustatud variandiks. Renessansiajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ilmalikule muusikale. Laulud pidid inimesele olema ilusad ja meeldivad kuulata ning need olid mõeldud rohkem lõbustamiseks. Tekkisid ka uued pillid, mida lauludele saateks mängiti. Kõige olulisemaks peeti lautot, sest selle kõla oli inimhäälele kõige sarnasem. Muusika levikule aitas peale instrumentaalmuusika tekkimise ka tantsude(tantsusüitide) kirjutamine
· Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust. b) vanad saksa vaimulikud laulud c) Lutheri enda tekstid ja tema komponeeritud viisid · Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine teineteisest · Mitmehäälse laulukuuri levimine tänu trükikunstile · Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika), Francesco Landino
· Forminks näpitavad keelpillid · 7-keelne lüüra · Kitara 9. Vanakreeka kultuuri 4 ajajärku: · Arhailine( 8.-6. saj. eKr) · Klassikaline (5.saj. 330. a eKr) · Hellenismi ( 330.a 146. a eKr) · Rooma võimu ajajärk ( 146.a eKr 395. a pKr) 10. Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a. 11.Paavst Gegorius I ( 540-604) Gregooriuse koraal ühehäälne, taktimõõduta, ladinakeelne saateta laul. 12. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 13.Missa katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.-5. saj lauludega saatma. 14. Ordinaarium missa osa, kohustuslik igal missal. 15. Proprium - missa osa, lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale. 16. Missa osad: · Kyrie eleison Issand halasta! · Gloria in exelis Deo Au olgu Jumalale kõrges.
Suur osa mõjutust Saksast. Regilaulul eesriim, uuemal rahvalaulul lõppriim. Tekivad salmid. Laulma hakkavad ka mehed. Vemmalvärssi või paroodiat laulavad mehed, naised aga sentimentaalset armuromantikat. Salmikud sinna kirjutatakse laulud, viisid jäetakse tavaliselt meelde. Uued tantsud : labajala valss Viini valss teistmoodi. Ringmängulaulud. G.Ernesaks on oma loomingus kasutanud palju rahvalaulumuusikat. Vaimulik rahvalaul. Gregoriuse koraal kaob meie kirikutest 16.sajand, ,,taganeb" just protestantliku muusika eest. Luteri koraali rahvalik variant. 16.-18- sajand , kõik muusika mis kuuled tuleb meelde jätta, kui meeldis. Tekivad lisandid, kaunistused lauludele või kirikutes pidi olema eesti keelt valdav inimene, kes ei osanud muusikat kaks varianti, kuidas muusika võis tekkida. 1904. alustab EÜS ja dr. Oskar Kallas rahvaviiside süstemaatilist kogumist. Maailma esimene rahvaluule doktor
pärit. Õppis tõenäoliselt Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias kapellis. Oli vaimulik Prantsusmaal kus ka suri. 1.Veneetsia trükkal Petrucci avaldas J.D-st motette, 17missat. J.D-l oli 20missat, 100motetti, 70 ilmalikku laulu. Stiilimuutus väljendub kõige paremini J.D loos ,,Leinaood Ockeghemi surma puhul" (tähtsaim lugu), noodikiri on must. Alguses on pikem osa->gootilik stiil, nagu selles stiilis, milles Ockeghem laulab. 5 häält, tenoriks on Gregooriuse koraal. ,,Requiem aeternam", nihutatud pool tooni madalamale, mel. ei kõla nii nagu peaks. Laulab Jean Molineti teksti. II osas nimetab oma 4. õpilast. 4häält, alumine hääl on cantus firmus. Polüf. lihtsustub, põhikujuks astmeliselt laskuv bassiga harmooni järgnevus, mida saj. jooksul on palju esitatud kui pisarate või kannatuste kujundit. Motetti zanrites väljendas J.D end kõige vabamalt. Ta on seotud pmst terve elu Itaaliaga, aga tema loomingus on vaid paar it.k. lugu, nt. frottola. J
mulda sümboliseerib maavalduse üleminekut uuele omanikule. Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt. -tegija(autor) ei oma tähtsust tähtsam on tegu. Keskaja ,,tuntuim" autor oli ,,anonymous". Varakristlikud laulutüübid Psalm laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: -ühe häälne. -laulavad mehed. -ladina keelne. -teksti on vähe. -ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg
armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaeldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ja kimmenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on sakrament kristuse ristiori sümboolne kordamine. Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel. Kaks häält liikusid kogu laulu vältel paralleelselt, sellest nimetus paralleelorganum. Hiljem vahetasid hääled kohad, gregooriuse koraalist sai justkui vundament ja ülemine hääl võis liikuda erinevates intervallides ja ka kiiremini. Selline organum on vaba organum. 12. sajandi lõpul võis organum olla juba ka 3- või 4-häälne.
Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate
linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel. Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, tromboon. pillid käsitrumm, tamburiin. Vaimulikus muusikas gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus muusikas rüütlilaul, vormidzanrid, instrumentaalne tantsuvorm estampii. Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autor anonüümne; esimesed nimepidi tuntud autorid Leoninus ja Perotinus (12./13. saj.). heliloojad Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Mood muutus aeglaselt
Muusika arvestus Liturgia- Kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Ooper- Muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. ...
14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. 15. sajandi keskel kujunes muusikas neljahäälsus. Madalmaade koolkonna heliloojad olid Johannes Ockeghem, Josquin Desprez ning tuntum madalmaade koolkonna helilooja oli Orlandus Lassus. ( Orlando Lassus ) Muutused 16.sajandi kirikumuusikas. Protestantlik koraal ehk luterikoraal või luteri koraal on kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses protestantliku liturgia kujunemisega pärast 1517. aastat eesmärgiga saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängud. Ta oli ka mitmete koraalide autor. Martin Luther ( 10.november 1483 18.veebruar 1546 ) munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. ( Martin Luther )
Rütmikujuneid polnud palju, aga kirjaviisis sai eristada pikka ja lühikest noodivältust. Perotinus - tegevusaeg 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algusel. Kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine. Ülemised hääled liiguvad rütmikalt, gregooriuse koraal on aeglane ja sarnaneb kordamisega (pikad vahehelid). motett hakati kirjutama 13. sajandil Pratsusmaal. Mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia, aga see ei pea tingimata olema gregooriuse koraal. Tekkis kirikulauluna ja on mitmetekstiline laul. Algselt kõlasid vaimulikud luuletekstid, mis olid ladinakeelsed. 3-häälsed. 9. Iseloomusta gooti motetti. I hääl prantsusekeelne, ilmalik armastuslaul. II hääl tavaliselt ladinakeelne vaimulik laul. III hääl tenor, ladinakeelne, gregooriuse koraal, vähe teksti, võidi mängida ka pillil. 10. Iseloomusta kiriku suhtumist motetizanrisse. 13. sajandi lõpul keelati motetizanr kirkutes, sest see oli keerukas ja tekst muutus
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!" Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) ...
Kordamisküsimused kontrolltööks - Renessanss 10 klass Millal oli renessanss muusikas? 15.-16. sajand Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? Miks Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? Kõlaideaal, mille aluseks sai...
Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella, mis tähendas saateta laulmist. Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kloostrite ja kirikute juures. Sellest perioodist on pärit ka esimene konservatoorium, mis avati Itaalias Napoli linnas aastal 1537. Kui 16. sajandil tekkis protestantism, siis tekkis ka uus koraali liik – Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt vastureformatsioon. Katolik kirik tahtis taastada vanad komber kirikulaulus. Renessansi ajal oli suurem osa muusikast ilmalik. Prantsusmaal kutsuti ilmalikku laulu šansooniks. Selle silmapaistvaim viljeleja oli Clement Janequin. Šansooni saatis lauto ja see oli tavaliselt 4-häälne. Itaalias oli aja ilmaliku laulu stiile palju, tähtsaim neist madrigal, mis oli varasemast palju viimistletum ja korrektsem.
peotäis mulda sümboliseerib maavalduse üleminekut uuele omanikule. Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt. - tegija (autor) ei oma tähtsust - tähtsam on tegu. Keskaja ,,tuntuim" autor oli ,,anonymous". - kunsti eesmärk on inimese mõjutamine 2) Varakristlikud laulutüübid Psalm - laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn - uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal - katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: Kuula gregoriuse koraali ja iseloomusta seda järgmiste punktide alusel - ühe- häälne - Laulavad mehed - ladina-keelne - Teksti on vähe - Ühele silbile vastab mitu erinevat nooti - Taktimõõtu ei saa määrata - Meloodia ulatus on väike - Suured hüpped meloodias puudusid
Muusika arvestus 2. Seleta mõisted ● Gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. ● Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline heliteos (harilikult 5- või 6-osaline). ● Trubaduur - rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal. ● Luteri koraal - saksa protestantlik kirikulaul. ● Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.(kaanon) ● Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst. ● Passioon - oratooriumižanri alaliik, mille teemaks on Kristuse
ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 6-7 saj, Paavst Gregorius I võttis olemasolevad laulud ja süstematiseerid need ära. Laulsid mungad, need olid ühehäälsed laulud, muutus taktimõõt, puudus dünaamika, ladina keeles, teks oli piiblist 6. Organum (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 9.-10 saj, (edasi on mul mingi segane joonis, aga kui ma õigesti välja loen, siis..) organum arenes välja gregoriuse koraalist, olid mitmehäälsed laulud ning jagunes
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja ...
VILLANELLA - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsalt rahvamuusikastiili BALLETO - tantsulaul, rtmikad tekstita refrnid TSKLILINE KONTSERTMISSA - kirikliku tarbemissa rppest kasvanud vlja, koosneb liturgilise missa ordinaariumilauludest. REEKVIEM - leinamissa, mille osad on: Igavesti rahu, Viha pev, Igavene valgus, Pha ja Kiidetud olgu, Jumala tall. kontsertmissa erivorm UUS KLAIDEAAL - tertsidel ja sekstidel phinevad koosklad, mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks LUTHERI KORAAL - Saksa protestantlik kirikulaul. aluseks on stroofiline vrsstekst ja igas salmis korduv viis.
Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal - On roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul. Laulu tekstid tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva rütmiga vabavärssi. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I, kes kogus ja süstematiseeris neid viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muus. aluse, nn cantus firmus. Rüütlilaul. Ilmalik muusika keskajal Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule. Alguse sai 11 saj lõpul Provence'ist.
Samas aga V generatsiooni vaieldamatu suurkuju oli Orlando di Lasso (1532-1595) kes tõi zanritesse uuendusi ja kaotas muusikast rangete reeglite tähtsuse. Lassot võrreldakse Itaalia muusikameistri Giovanni Pierluigi de Palestrinaga, kes küll oma eluajal polnud nii kuulus, kuid oma loominguga avaldas mõju tervele Euroopale. Kui 16. sajandil tekkis protestantism, tekkis ka uus koraali liik Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt vastureformatsioon. Katolik kirik tahtis taastada vanad komber kirikulaulus. Nagu enne öeldud, renessansi ajal oli suurem osa muusikast ilmalik. Prantsusmaal kutsuti ilmalikku laulu sansooniks. Selle silmapaistvaim viljeleja oli Clement Janequin. Sansooni saatis lauto ja see oli tavaliselt 4-häälne. Itaalias oli aja ilmaliku laulu stiile palju, tähtsaim neist madrigal, mis oli
veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saadud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja nägi, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima. 15-aastaseks saanuna siirdus Miina Härma koos isaga K. A. Hermanni juurde, kes lubas anda "ühe tunni nädalas kompositsioonis ja klaverimängus". K. A. Hermanni juhtis samal ajal "Vanemuise" segakoori. Härma esimesed laulud pärinevad just sellest perioodist. Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli
Missatsüklid on ühendatud üheks tervikuks põhimeloodia, cantus firmus'e abil. · Reekviem ehk leinamissa. · Motett muutus lihtsaks polüfooniliseks ladinakeelseks vaimulikuks lauluks. · Ilmalik polüfooniline laul · Itaalia ilmalikud laulud o Frottola o Villanella o Balletto o Madrigal heliloojate kõige lihvitum zanr. Martin Lutheri kirikureformatsioon: · Tekkis luteri koraal. · Rahvakeelne · Ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole · Mitmehäälne · Orelisaatega Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria. Eraldi instrumentaalmuusikat veel ei kirjutatud. 16. sajandi pillimuusika oli peamiselt improvisatsiooniline. Pillid: · Klahvpillid o Orel o Klavikord o Klavessiin · Keelpillid o Lauto o Viola da gamba · Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille o Plokkflööt
Mina ja klassika Martin Lapin Minu kokkupuude klassikalise muusikaga on olnud minimaalne. Selle põhjal võib öelda, et mul puuduvad suuremad teadmised selle kohta. Hindan klassikat hästi, kuna ajaloo kuulsaimad muusikud on olnud just klassikud ja sellel muusika stiilil on olnud suur ja pikk ajalugu. Keskaja all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika üks kuulsaimaid muusika palasid on paavst Gregoriuse jaoks kirjutatud laul ,,Gregoriuse koraal". Selle laulu meloodia on rahulik ja rütm aeglane, minu meelest isegi liiga aeglane. Samuti on harmoonia hästi üksluine ja laul pole eriti meloodiline. Isiklikult mulle eriti keskajamuusika ei meeldi kuna see on väga tuim ja aeglane. Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Selle aja...
Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal (laul) Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor
Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik , kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Uue helikeele otsingud olid üldse renesanssi ajastule väga iseloomulikud. Katsetati uusi kõlakombinatsioone ja otsiti väljendusrikkaid kõlavärve. Neid otsinguid soodustas oluliselt instrumentaalmuusika tekkimine.
Keskaja inimese maailmavaade oli jumalakartlik, määravaks askeetlik eluideaal. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega, kes korjas ristikoguduse seal viise ja pani neid kirja. Kirikumuusika keskuseks sai Rooma, keskaegse muusikakultuuri kujundamise ja säilitamises keskusteks kujunesid kloostrid. 590 aastal valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur, kes jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise nin aitas kaasa nende levitamisele. Tekkis gregouriuse koraal, mis oli ühehäälne saateta a'capella liturgiline laul, mille rütm sõltus tekstist, mis tavaliselt oli proosas või vabavärsis. Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis soodustas ilmaliku laulu teket.
Kes oli madalmaade koolkonna esindajatest kõige väljapaistvaim helilooja? Mida tähendab mõiste ,,koolkond"? Orlandus Lassus. Koolkond on ühtse mõtte- ja kirjutusviisiga heliloojate ja õpilaste kooslus. Kuidas mõjutas protestantism 16.saj. saksa ja ka kogu Lääne-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Kes oli protestantismi looja? Suured rahutused, Rooma kirikust lahku löömine, muutus kultuuriline ühtsus, algas kultuurirevolutsioon, tekkis uus kirikulaul Lutheri koraal. Millised olid hilisrenessansi Itaalia ilmalike laulude tüübid? (selgitus 4-le laulutüübile) Milline oli prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus? Frottola(lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, domineerid ülemise hääle meloodia), villanella(3-häälne ja rõhutatult algelise kõlaga, 16.saj II poole suurmood), balletto(villanella alaliik, rütmikad tekstita refräänid), madrigal(kunstiliselt lihvitud,
Need asutused ning sinna juurde kuuluvad usuõpetlased panid alguse hariduselule, suurendasid inimeste heaolu, jagasid lahkesti oma teadmisi ja elutõdesid. Ka nüüdisajal tegelevad maailma usuorganisatsioonid heategevusega, aidates neid, kes on alavääristatud seisundis. Kirjandus, kunst, arhitektuur on valdkonnad, mis seonduvad sõnaga kultuur väga tihedalt. Juba aastatuhandeid on religioonist inspireeritud suur hulk kuulsaid maale, muusika- ja kirjandusteoseid, näiteks Gregoriuse koraal, Dante ,,Jumalik komöödia'', Ateena tempel. Imestusväärne on see, et just kuulsaimad mälestised on seotud religiooniga ning sellel nimekirjal ei paistagi lõppu olevat. Kalender hõlmab mitmeid religioosseid pühi, neid on nii rõõmsaid kui ka kurbi. Pühade tähistamine on saanud osaks ka meie kultuuris Kristuse sündi tähistame jõulude näol, hingedepäeval meenutame kadunukesi. Eestlased ei ole küll usklik
mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1. Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes. 2
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!" Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos...
dubleerimine; heterofoonia suvaline muusika on seotud tekstiga ja lähtub selle rütmist; lihtne ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s; meloodiat toetav mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega; loomulikkus harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm zANRID Gregooriuse koraal (sellele põhinesid sel Motett (1-keelne, 1 tekst) madrigal (14. saj II-III h laul Süit (eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade Instrumentaalzanrid: sonaat (3-4 pilli; 3-osaline), keelpillikvartett
nende mängus oli kindlasti ka mitmehäälsuse elemente. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma enamasti hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad. Roomlaste levinuim pill oli tibia (kreeka aulos või topeltaulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi sarvi. Keskaeg Kestis: 5 sajand – 13 sajand pKr. Kirik ja kristlus Jumalateenistus ehk missa Paavst Mungad ja nunnad (kloostrielanikud) Klooster Koraal – kirikulaul 313 aasta – Milano edikt - kristlus lubatud ning ametlik usk Gregorius I – elas 540-604 aasta (6. saj. II pool). 590. aastal sai paavstiks. Teeb Roomas laulukooli. Saadab mungad koguma infot selle kohta mida kristlased teevad erinevates paikades maailmas jumalateenistuse ajal. Algatas ühesuguse jumalateenistuse maailmas. Tunnus: valge tuvi, kes kõrva sosistab. Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned:
Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks. Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed noodid olid neumad. Ilmalikke laule ja rändlugusid lõid ja esitasid rändlaulikud
anglikaani kirik. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus ning nt paavst Pius V toetas kasinat eluviisi, seda jesuiitide ordu toel. Samuti asutati vaimulike seminare ja õpetati neid selleaegsele haridusele vastavalt. Protestantliku kiriku teke tagas ka muutused kirikumuusikas. Selle läbi tekkis luteri koraal, mis oli lihtne, emakeelne, et kõik saaksid kaasa laulda; need olid ka mitmehäälsed, taktimõõdu ja orelisaatega, erinevalt gregooriuse koraalist. Selle tekkel mängis rolli ka Lutheri musikaalsus, sest kuigi tal ei olnud plaanis teha kultuurirevolutsiooni, kasvas muusika tähtsus oluliselt. Sama sajandi keskpaiku tekkis Roomas uus koolkond akadeemilise ja tagasihoidliku suunaga heliloojaid, mis järgis kirikukogu juhiseid. Neist kõige kuulsam helilooja oli
impeeriumi jagunemise (395.a) või Lääne – Rooma riigi langemise (476.a) ning teiselt poolt renessansiajastu (14. – 16. saj) vahele. Selle ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8. -9. sajandil, mille käigus püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Märksõnad: Kristlus keskusega Roomas – Rooma katoliku kirik Gregooriuse koraal Missa- Katoliku kiriku jumalateenistus Noodikirja teke Mitmehäälsuse teke (13. sajandil – motetid) Kes on pildil? Paavst A.Gregorius Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid. suuline traditsioon, seetõttu vähe infot esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud laulud ladinakeelsed, siivutu sisuga, parodeerisid kiriklikke hümne
samuti kaasa. Sellised detailid on minu jaoks olulised, sest just need loovadki õige keskkonna ning selle läbi ka hea õhkkonna ja meeleolu sellise muusika kuulamiseks. Hortus Musicuse on ansambel, kelle repertuaari kuulub keskaja ja renessansi muusika, mille võtmesõnaks saab pidada polüfooniat. Kontserdil tulid esitusele erinevad hümnid ja motetid, itaalia frottola, villanella ja madrigal, prantsuse sansoonid ja ka gregooriuse koraal, mis oli samuti tolle ajastu õukonnamuusika erinevatest riikidest pärit. Enne igat muusikapala tutvustas ansambli juht järgmisena esitusele tulevat lugu ja rääkis, mis zanriga täpselt tegu on. Sellest oli palju abi, sest mõnedel zanritel oli üsnagi raske vahet teha. Bassi, baritoni ja tenori puhul üllatas mind kõige rohkem dünaamika ja see, kuidas emotsioonid publikuni jõudsid. Mõnede tempokamate lugude puhul oli ka üllatavalt hea diktsioon ja teksti selgus
rondo. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonaat, zanrid, vormid Vaimulikus muusikas Vaimulikus muusikas Ooper (opera seria, trio, keelpillikvartett, gregooriuse koraal, missa (reekviem), mad- opera buffa), kantaat, instrumentaalkontsert, organum, liturgiline rigal, motett, Saksamaal oratoorium, passioon, sümfoonia. Populaarsed draama, motett. luteri koraal. sonaat, kirikukontsert, koomiline ooper ja Ilmalikus muusikas Ilmalikus muus. motett, instrumentaalkontsert, laulumäng tegelased
keskajal · Pole täpselt teada, millal võeti kasutusele polüfoonia vaimulikus muusikas. · Vihjeid mitmehäälsuse kasutusele annavad 7. sajandi ürikud, kuid esimesed noodinäited on säilinud 9. sajandist. · Oletatakse, et tõuke andis oreli levik ja briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. · Organumid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. · Kuni 12. sajandini olid organumid enamasti kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Alumised hääled liikusid paralleelselt kvartides, kvintides või oktavites lihtsamad. Raskemates liikus alumine hääl oma teed erinevates intervallides ülemise häälega. Mõnikord hoidis alumine hääl ühte nooti kinni. Mõnedes liikusid hääled vastassuunas. · Umbes 12.-13. sajandil sai Gregoriuse koraalist alumine hääl. · Hääled ei liikunud enamasti enam ühes rütmis, ülemine oli keerukam ja liikuvam.
saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv, teised moodustavad harmoonilise saate. Avamäng Impressionism loodusest inspireeritud hetkemuljete kunst. üheosalises sonaadivormis Instrumentaalansambel kujunes välja klassitsismi perioodil. Klaveritrio: viiul, klaver, tsello. Keelpillitrio: viiul, alt, tsello.
Muusikateoora(helilaadi) võeti üle kreeka keel. Levinud olid 2 kristliku laulu tüüpi: psalinoodia-salmide laulmine hümiooda-pidulik üldistuslaul jumalate või pühakutele. Võttis kasutusele Amboosiuus. Uutele tekstidele loodud laulud. Lihtsad sakmilaulud. "Veni vreator spenitus" "Tule looja vaius" 11 sajand sai kristus jaguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. ROoma riigi lõhenemisel 395 a. sisuliselt ka kiriku lähenemle , kujunes välja läänekristus KESKAEG 5-13 SAJAND Greogooriuse koraal Mitme sajandi jooksul eksteeris lääne suur hulk erinevaid liturgia tüüpe, oma erinevate tekstide ja lauludega. läänekiriku muusika sündi seostatakse sümboolselt Ambrousega. Tegemist on Läänekiriku vanima kihistuseg, mida nimetatakse Amerosuse lauliku loodud palju Pärast kristuse legariseerimist 11.sajand hakati .....rooma paastide autoriteeti. Rooma reaalne tähtsus kasvas algelisekt alates paavst Greogoorius I-st. Greogoorius korraldas usuasju terves riigis
17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. · Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka
hakkas kasutama nii noodijooni kui vahesid, võttis kasutusele silpnimetused (ut, re, mi, fa, sol, la, sa) Mitmehäälne koorilaul · Esimesed noodid pärinevad u 7. Sajandist · Nootide kirjapaneku vajadus tekkis seoses oreli kasutamisega · Kuni 12. saj tähendas organum 2-häälset koorilaulu, kus ülemiseks hääleks oli orel, alumiseks Gregoriuse koraaliga samas rütmis liikuv laul · Peale 12. saj hääled vahetusid, Gregoriuse koraal oli ülemine hääl ja alumist lauldi hoopis teises keeles ja rütmis · Tekkis motet, milles on häälte imitatsioon, millest sai alguse polüfoonia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
