Isegi 11 aastased noored ei leia endile muud tegevust, kui raisata raha ning aega sellise mõttetu tegevuse peale. Ja nagu teadagi siis tekitab suits kortse, kollaseid hambaid ning kiiret vananemist- neid kõiki asju pole noortel veel niipea tarvis. Noored võiksid mõelda et kui nad tahavad elada täisväärtuslikku elu, olla ilus, edukas ja terve, siis pole mõtet hakata tubakatööstuse orjaks- sel pole mõtet ja tegelikult pole see ka lahe! Selleasemel et rikkuda kopsud tubakaga või muude mõnuainetega võiks tegeleda hoopis mõne spordialaga. Spordialasi leidub üle terve maailma igal pool palju. Võid tegeleda kas korvpalli, jalgpalli, võrkpalli, poksi või isegi motospordiga. Alasi leidub küllaga! Probleem esinebki selles, et vanemad ei sunni ja lapsed ei taha. Oleks vanemate poolt rohkem abi lastele trennide leidmisel või nende sinna paigutamisel siis poleks niivõrd palju neid noorukeid, kes enda vaba ajaga midagi ette võtta ei oska
Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulgas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Toitainete molekulid imenduvad läbi peensoole seina vereringesse. Seal lõpeb süsives, rasvade ja valkude seedimine. Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. Süsives ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade omad lümfi. Erituselundid on peamiselt neerud, kuid ka kopsud ,soolestik ja nahk. Neerud osalevad enammiku vedelate ainevahjääk eemaldamises organismist. Reguleerivad vee- ja mineraalsoolade sisaldust veres. Neerudes hakkab tekkima uriin. Uriini peamine koostisosa on vesi ning kusiaine (tek valkude ja aminohapete lõhust) Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest.
· ei innerveeri naha ja lihaste veresooni, neerupealist, emaka muskulatuuri, karvapüstitajaid, higinäärmeid jm. · pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat, hoolitseb toitainete vastuvõtu ja seedimise eest · erutub atsetüülkoliini toimel Pars symathica Truncus sympathicus kujutab enast paravertebraalsete ganglionite paarilist ahelat. Funktsioon: · Sooned ahendab kõikjal, ei ahenda töötavates ja pideval töötavates elundites (süda, kopsud, neerud), südame pärgarterid ja töötavate skeletilihaste sooned lainevad. · Silelihased lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet. · Näärmed vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust (erandiks on higinäärmed ja neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1
To play opossum - teeselda, petta, omakasupüüdlikult. 2.LOENG: Haug riivvees - metabolism muutub. Reostus - silm paneb vastu(suurepärane immuunsus). Nahk hakkab kannatama. Keha peal suured klombid, limakamakad. Haava peale tekib soomuskate. Keemiline meel: haistmis ja maitsemeel. (põlenud kuusk) Valkude moodustised munahambad on kõvad. Munakoor on valgulise koostisega, kaitseb muna sisu. Mida kõrgem temp, seda vähem on vaja aega. Haistmismälu pilt on mitmekesine. Maks on vanem kui kopsud. Kõik gripid on kunagi olnud linnugripid. Koer magusat maitset praktiliselt ei tunne. Semioos on improviseeriv. Mimikri - matkimine Putukas oma liitsilmadega näeb hämmastavalt.
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub...
(ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded
Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksiksõrmiksoolde. Sapp Maksas sünteesitud nõre valmistab ette rasvade seedimist peensooles ja hävitab baktereid Magu ja selle ülesanded. Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid Suuõõs neel ja söögitoru magu kaksteistsõrmik peensool jämesool pärak. Erituselundid Nahk, kopsud, soolestik, neerud. Neerude ehitus ja töö Neerud on tähtsaimad eritusorganid. Neid on 2 ja nad paiknevad mõlemal pool selgroogu. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust veres. Haigused Diabeet geenihaigus, tekib valest toitumisest. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast.
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3. Inimese elundid: Nahk, Luud, Lihased, Kopsud, Magu, Neerud, Süda Elundkonnad: seede-, hingamis-, tugi- ja liikumis-, eritus-, vereringe- ja sigimiselundkond 4. Organismi kui terviku töö tagab närvisüsteem. 5. Närviraku ehitus: Telefonis pilt 6. Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele 7. Refleksid: Tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused
naistel luude hõrenemist ning leevendab põletikke. Tume õlu on heledast kasulikum. Nii mõõduka, suure kui ka väga suure koguse õlle tarvitajatel meestel on tunduvalt väiksem tõenäosus südamehaigeks jääda kui mittejoojatel. Riski vähenemine: vähe joojatel 35% mõõdukatel joojatel 54% suurtel ja väga suurtel joojatel 50% Mõõdukatel õlletarbijatel on madalam vererõhk, paremas korras süda ja kopsud ning nad kannatavad vähem depressiooni all. Mõõdukas õlle tarbimine ei kahjusta ka aju. Liigtarbimine muudab aga kõik hea halvaks ning see võib kahjustada ka aju. Parajas koguses õlle joomine on parem nii liigjoomisest kui ka mittejoomisest. Õlle joomine ei tõsta kaalu. Väide, et õlle joomine suurendab kehakaalu ja tekitab nö õllekõhtu, on vale. Mitmed uuringud on näidanud, et õlu pigem aitab kehakaalu alandada kui tõsta. Ka suurtes kogustes õlle joomine ei tõsta kehakaalu
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
Luustik, kuigi esialgu kõhreline, võtab juba oma õige kuju. Moodustuvad sõrme- ja varbaküüned. [1, lk 32] 11. nädal Lootel on tekkinud soolised erinevused - on moodustunud munandid või munasarjad. Välised suguelundid on näha. Loode suudab avada suud ning keel on täielikult välja arenenud. [1, lk 32] 12. nädal Loode kaalub umbes 25-30 grammi ja on ligikaudu 8-9 cm pikk ning tema jala pikkus on üks sentimeeter. Välja on arenenud silmalaud ning tema siseelundid töötavad. Kopsud arenevad ja toimuvad esunesed primitiimsed hingamisliigutused - nn lootehingamine. Loode liigutab ennast ja liigub emakas ringi, ilma et naine seda veel tunneks. Tema neerud töötavad, ta neelab väikestes kogustes ja pissib. [1, lk 32] Naise 3. raseduskuu ehk 9.-12. rasedusnädal 3. raseduskuu lõpuks unisus, iiveldus ja oksendamine enamasti mööduvad. Väheneb raseduse iseenesliku katkemise oht. Rinnad võivad muutuda tundlikumaks ning näivad pingul. Rindadest
Siis algab vedeliku voolamine läbi loote. lk 5 Rasedus nädalate kaupa KOLMAS NÄDAL -hakkavad arenema veresooned ja magu -21. Elupäeval hakkab tööle süda NELJAS NÄDAL -tekivad luude ja lihaste alged -laps on nüüd 5-10mm pikk ja kaalub alla 1grammi, sarnanedes üsnagi looma lootega VIIES JA KUUES NÄDAL -embrüo hõljub vedelikuga täidetud kotis -tal on lihtsa ehitusega aju,selgroog ja kesknärvisüsteem -moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed -pea piirkonda on tekkinud neli lohku, millest hiljem arenevad silmad ja kõrvad -arenevad kõht ja rindkere. Süda on nähtav suure kühmuna rindkere eesseinal SEITSMES RASEDUSNÄDAL -pea on suur ja rinnale kõverdunud. Moodustub nägu, kuigi silmad asetsevad pea külgedel ja on kaetud. Silmapiirkonnas naha all on nähtav must pigment. -käed ja jalad on selgelt nähtavad, nende otstes on lõhed, millest arenevad sõrmed ja varbad -süda hakkab verd pumpama
alumine õõnesveen süda Süda – tühisool veresoon kehaosa aort süda aordikaar süda aordi rinnaosa rindkere aordi kõhuosa kõht a.mesenterica soolekinnisti superior / ülemine kinnistiarter tühisoole arter tühisool Kopsud – süda veresoon kehaosa v., a. pulmonares – Kopsud (sagarad, kopsuveenid – ja segmendid) arterid vena cava superior rindkere aort süda Süda – suuraju kiirusagar veresoon kehaosa aordikaar süda õlavarre peatüvi arter õlavars,rindkere Parem ühisunearter rindkere sisemine unearter kael, õlavarre-pea tüvi a.cerebri media / keskne suuraju kiirusagar
alumine õõnesveen süda Süda – tühisool veresoon kehaosa aort süda aordikaar süda aordi rinnaosa rindkere aordi kõhuosa kõht a.mesenterica soolekinnisti superior / ülemine kinnistiarter tühisoole arter tühisool Kopsud – süda veresoon kehaosa v., a. pulmonares – Kopsud (sagarad, kopsuveenid – ja segmendid) arterid vena cava superior rindkere aort süda Süda – suuraju kiirusagar veresoon kehaosa aordikaar süda õlavarre peatüvi arter õlavars,rindkere Parem ühisunearter rindkere sisemine unearter kael, õlavarre-pea tüvi a.cerebri media / keskne suuraju kiirusagar
lämbumiseks. Kogu hingamiselundite süsteem(lihaskest ja veresooned) läheb kergesti tursesse, mistõttu on õhuliikumine takistatud. Trahhea ja bronhid on samuti kitsad, nende limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on:
Iseseisev töö. Roomajad. Vasta küsimustele. 1. Tuleta meelde, milline on kahepaiksete hingamine! Too välja sarnasused ja erinevused roomajate ja kahepaiksete hingamises! kahepaiksed Roomajad Hingavad kopsudega sarnasused Hingavad kopsudega Hinagvad ka naha abil Kopsud on rohkem erinevused arenenud kui kahepaiksetel 2. Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 liiki roomajaid. Millised?
Brasiilia metsandus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Brasiilias kasvavad metsad 544 mln ha suurusel alal. Metsadega on kaetud 64% Brasiilia pindalast. 2. Anna hinnang, kas seda on vähe või palju. Arvan, et seda on palju. Sellele annab kinnitust ka see, et Brasiilia on metsarikkuselt kogu maailma riikidest teisel kohal. 3. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Brasiilias on ekvatoriaalsed vihmametsad. 4. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Brasiilias paiknevad suuremad metsamassiivid Amazonase dzunglis, mis on Brasiilia põhjaosas. Samuti asub soor osa Brasiilia keskosas asuvates mägedes. Amazonase vihmamets 5. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamised puuliigid on okaspuud, kõvad lehtpuud ja väärispuud. 6. Kas metsade pindala on suurenenud...
Inimese isel. tunnused: 1) suur aju- > ajumaht ~1400 cm3. 2) 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid,liigeste struk,käte,jalgade,vaagna,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse,korjatakse,transporditakse,varutakse,jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, elab tavaliselt lagedal maal. Elundkonnad:1)KATTEELUNDKOND - >kaitseb keskkonnamõjude eest,naha sees toimub D-vitam süntees.2) TUGIELUNDKOND- >võimaldab liikuda.Lihased peavad luude külge kinnituma.3)SEEDEELUNDKOND (Ensüümid)- >lagundab toitu.*Suuõõnes eritavad amülaas hakkab suuõõnes lagundama süsivesikuid.*Läbib söögitoru,jõuab makku-->hakkab valkude lagundam.*põhiline seedimine on kaksiksõrmsooles.*seedenõresid toodab kõhunääre.*toodetaks amü...
Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline. Kalal on üks vereringe ja konnadel keha- ja kopsuvereringe. Viljastamine on mõlemal kehaväline. Ja mõlemad sigivad ehk koevad ka vette. 3. Millised konna hingamiselundid võimaldavad hingata maismaal, millised vees? Maismaal- kopsud Vees- nahk 4. Mis soodustab konna liikumist vees, mis maismaal? Maismaal- jäsemed, tagajäsemed on pikkemad kuna nendega on hea hoogu anda Vees- ujunahad, aerutaoliste jalgadega saab vees kiiremini edasi 5. Konna kehaosad ja nende ülesanded Tagajäsemed- vajalikud hüppamiseks Niiske nahk- et saaks toimuda gaasivahetus keskkonnaga Silmalaug- kaitseb silma kuivamise ja prügi eest Silmad- nägemiseks
KUDE on sarnase ehituse, päritolu ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Epiteelkude katab nahka, limaskesti, teiste kudede vabu pindasid. Toestuskude moodustab eri elunditele tugistruktuure Lihaskude on organismi liigutamiseks. Närvikude kogub informatsiooni sise- ja väliskeskkonnast, juhib seda edasi. ELUND on kindla asendi, ehituse ja ülesandega osa organismist. Näiteks: Kopsud, mis on hapniku hankimiseks ja süsihappe gaasi vabastamiseks väliskeskkonda. Süda, mis tagab elusorganismi rakkudesse vereringluse. Maks, mis on ainevahetusse seisvate, imendunud toitainete ja vitamiinide töötlemiseks ning organismile ohtlikena tunduvate kahjulike produktide eemaldamiseks. Magu, mis on toidu töötlemiseks ja lükkamaks edasi peensoolde. Kõhunääre, mis toodab nõret seedimiseks.
Elu tunnused: nt reageerimine ärritajale, paljunemisvõime, rakuline ehitus, jne. Osata elu tunnuseid loetleda ning tuua näiteid kuidas see avaldub/välja paistab. Rakuline ehitus ( ainukraksed ja hulkraksed ) Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng Biomolekulide esinem...
36. mutton lambaliha 37. veal vasikaliha 38. wheat nisu 39. barley oder 40. rye rukis 41. oats kaer 42. strength tugevus 43. circulation (vere)ringe 44. digestion - seedimine 45. muscles - lihased 46. nerves - närvid 47. reproduction paljunemine 48. respiration - hingamine 49. sense taju/meel 50. skeleton skelett 51. brain - aju 52. heart süda 53. kidneys neerud 54. large intestine jämesool 55. liver maks 56. lungs kopsud 57. pancreas pankreas, kõhunääre 58. small intestine peensool 59. stomach - magu
Evolutsiooni mehhanismid Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus · Genofond = geenifond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid Geenid- pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli sünteesi. Alleelid- ühe geeni eri...
Me kõik teame, et meid ümbritsevad planeedid, enamus suuremad kui planeet Maa. Samas ei ole meil võimalik neid näha ega katsuda, aga me teame, et nad on olemas. Kolmas haru on siis mikromaailm. Ka sinna haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on aga väga väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Nagu me kõik teame, siis kõik asjad koosnevad osadest, mis moodustavad ühe terve asja. Võtame inimese. Inimesel on organid, nagu süda ja maks ja kopsud jne., mis omakorda koosnevad ühesugustest rakkudest. Samamoodi on ka ainete koostisega. Näiteks raud koosneb molekulidest ja aatomitest, mis siblivad raua koostises väga suurel kiirusel. Meie aga näeme ja tajume vaid üht tahket rauakamakat, See tähendab, et üks tervik koosneb väga mitmetest kihtidest väiksematest ainetest. Just neid kõige väiksemaid aineosakesi, koos nende iseärasuste ja seaduspärasustega, nimetatakse mikromaailmaks. Kõige väiksemaid osakesi kutsutakse aatomiteks
kitiinkest.Suu ymber on l6ugkobijad ja l6ugtundlad,mis lppevad kyynisega mille tipus avaneb myrgin22rmejuga. 8 j2set mis l6ppenvad sugakyynistega. (vrgukudumiseks)8 Lihtsilma(n2evad paar cm.)Taga kehal paiknevad v6rgu- n2sad.=1.Pyynisv6rgu valmistamiseks 2.kookoni valmistamiseks. N2rvisysteem koosneb:neelupealsest, neelualusest ja k6htmisest n2rvi- t2ngust ning n2rviv22tidest.Kombimiseks on j2semed ja keha pinnal paiknevad kompe karvakesed.Toiduks putukad. Vereringe avatud.Raamat kopsud. Eritus elund.eritus torukese mis suubuvad taga soolde.Lahksugulised.
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu
· Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi · Eemaldab kehast mittevajalikke oksüdeerimisel tekkivad aineid. süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja · Hingamiselundkonna hulka kusiti. kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus · Lisaks erituselundkonnale toimub gaasivahetus õhu ja vere osalevad ainete eritamises ka vahel. kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast
maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagund rasvu ning kõhunäärmenõre abil viiakse seedimine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toidu osakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse. Hingamiselundkond: hingamiselundkonna ülesandeks on gaasivahetus organismis kudede pidev varustamine hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad hingamisteed, mida mööda õhk liigub(suuõõs, nina, hingetoru, kõri) ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringeelundkond: selle ülesandeks on transportida kehas ained. Ringeelundkonna moodustavad veri, veresooned, mida mööda vedelik liigub, verd liikuma panev pump- süda. Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel, mille kauguse tõttu üksteisest oleks difusioon ebapiisav või liialt aeglane. Ringeelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse
vöötlihased. · Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. · Tagab gaasivahetuse, mis on oluline eluegevuseks vajalike rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringelundkond · Transpordib kehas aineid. · Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda · Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. · Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem. · Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis; 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete transpordis; 4)hormoonide transpordis; 5)organismi
*II lunaarkuul kujunevad kõikide organite alged. Aju on kõikidest teistest organitest kõige suurem, ajukoore tekkimine. Pea piirkonnas olevatest lohukestest arenevad hiljem silmad, kõrvad. Moodustuvad rindkere-, kopsude-, kõhu-, käte ja jalgade alged. 5.nädalal areneb torujast südamest 4-kambriline süda. Areneb ka veresoonte süsteem. Süda on näha suure kühmuna rindkere piirkonnas ja hakkab lööma 21.-22. päeval. 7. nädalal hakkavad arenema luurakud ja kopsud. Tekivad suguorganite alged, kõik siseorganid on nüüdseks tekkinud. Seljaaju on formeerunud, kujunemas roided ja lülisammas. Nahal on kaks kihti ja olemas lihased, moodustub anus ja ureetraava. Loode on 3-4 cm pikk ja kaalub 1-2 grammi. *Neljandal lunaarkuul on silmad küll välja arenenud, kuid jäävad veel suletuks kuni loode on 7 kuud vana. Lihas- ja skeletisüsteem on täielikult välja arenenud. Nahk on hästi õhuke ja läbipaistev, naha all on näha veresooni
tegevust .nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda .3 nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 .4 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite .arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini .nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed .5 .nädalaks tekivad suguorganite algmed .7 5 (Joonis 2. Embrüo (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA:LOODE nädalaks on tal olemas kõik organid ja embrüonaalperioodi peetakse lõppenuks. .8 ((http://www.amor.ee/17391 Joonis 3. Umbes 8-nädalane embrüo
Ta abiellus Elizabeth Browniga (kuninganna Elizabeth I ja kuninga James I õukonna arsti tütrega). Tänu sellele märkasid teda rikkad ja mõjukad inimesed ja ta liikus kiirest karjääriredelil ülespoole ning sai väga edukaks. Lõpuks sai ta nii James I kui ka Charles I õukonna raviarstiks. Õukonna arstina uuris ta palju inimese füsioloogiat ja bioloogiat. Ta oli väga huvitatud vereringest inimese kehas. Enamik arste tunnustasid Galeni õpetusi ja arvasid, et kopsud juhivad verd kehasse. Harvey aga kahtles nendes tõekspidamistes ja uuris neid teaduslikult. Harvey viis läbi palju eksperimente loomade peal. Tema vaatlused näitasid, et klapid südames lasid verel liikuda ainult ühes suunas. Otsesed vaatlused elavate loomade südamelöökidega näitasid, et vatsakesed tõmbuvad koos kokku, lükates ümber Galeni teooria, et veri liigub ühest vatsakesest teise. Kui Harvey eemaldas töötava südame
- Evolutsiooni tingimused - Geneetilised iseärasused SÜSTEMAATIKA - RIIK: Loomariik (osaline karvkate, jäsemed, püsisoojased) - KLASS: Imetajad (piimaga toitmine) - SELTS: Primaadid - SUGUKOND: Inimlased - PEREKOND: Inimene - LIIK: Homo sapiens sapiens ARENG - Ainuraksed- geneetiline kood - Selgrootud- kahekülgne sümmeetria - Kalad- skeleti põhitüüp - Roomajad- 5 varvast, kopsud - Alamad imetajad- hammastik, püsisoojasus, piimanäärmed - Kõrgemad imetajad- platsenta, elussünnitus - Ahvid- ruumiline nägemine INIMESE EVOLUTSIOONI MÕJUTAVAD TEGURID - Pärilik muutlikus - Geenitriiv - Geenivool - Looduslik valik INIMESE EVOLUTSIOONI SUUNAD - Püstine kehahoid - Kahel jalal liikumine - Esijäsemete areng tööorganiteks - Peaaju areng - Infovahetus (häälitsused)
.....b.!gM/'N. + + lrrrrLn4, J Kopsud - kopsumaht . Siida - siidamelihas . ... ja suudab YJY..... verd oumbata ot Punalibled - tulevad ...... hapnikutarbimisvdime ...... depoodest vEilja, .. r+ OO
Mida teha loobumiseks ? Võtta endale mingi hobi Suitsu asemel kasutada pliiatsit, "tõmmata seda ". Üks päev korraga, anda endale preemiaid. Olla palju värskes õhus. Tuleb endale aru anda, kui tervislikult elada tahetakse . Pärast suitsetamist ... 20 MINUTIT Vererõhk ja pulss muutuvad normaalseks. Vereringe paraneb eriti kätes ja jalgades. 8 TUNDI Süsinikmonooksiid lahkub teie organismist. Kopsud hakkavad lima ja saasta välja puhastama. 24 TUNDI Õnnitleme! Teie keha on nüüd nikotiinivaba. Kas märkate, et teie maitse ja lõhnaaisting on tunduvalt parem? 48 TUNDI Hingata on kergem. Teil on rohkem energiat. 2 12 NÄDALAT Kogu keha vereringe on paranenud. Käimine ja kehaline liikumine on nüüd kergem. 3 9 KUUD Kopsumaht on 510% suurem. Hingamisprobleemid vaibub .Öelge hüvasti köhale, hingamisraskustele ja ähkimisele.
Homöostaas. Inimesel püsiv veresuhkur, keha temp, vererõhk, vere O2 sisaldus, organismi PH, veehulk kehas. Kehatemperatuuri eest vastutab-nahk, lihased, peaaju, vereringe Vere koostise eest-maks, neerud, kopsud, seedeelundkond, erituselundkond, aju kontrollib Org. Soolasisalduse eest- neerud, aju Võõrvalkude eemaldamise eest- neerud, aju Haiguse korral tekib palavik- vereringe hakkab intensiivselt tööle, antikehad liiguvad kiiremini CO2 käes inimene sureb- seostub vere punalibledega, takistab hapniku transporti Soolast süües tekib janu-sest neerud vajavad vett liigse soola eemaldamiseks Kõht läheb tühjaks- veresuhkur langeb, nii anatakse elundkondadele märku, et tuleb süüa
Mutatsioonide tõttu muutuvad ka haigused, enamasti veel keerukamas ning muutunud haigustele on veelgi raskem leida ravi. Seega kui ei oleks maailmas mutatsioone ei oleks ka mutatsioonidest põhjustatud haiguseid ning olemasolevad haigused ei muunduks veelgi keerulisemateks. Samuti on mutatsioonid vajalikud, et organism suudaks kohaneda keskkonnatingimustega. Nende käigus on näiteks tekkinud loomadele karvkate, et kohaneda külmemate tingimustega, samuti kopsud, et maa peal hingata. Niisiis kui kaoksid ära mutatsioonid, ei suudaks organismid enam kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ning ilmselt suur osa organismidest sureks. Mutatsioonide kadumisel maailmast kaoks ka liigiküllus, kuna uued liigid tekivad just tänu neile. Mutatsioonide olemasolu peetakse hädavajalikuks evolutsioonile, seega kui neid poleks , ei esineks ka evolutsiooni. Mutatsioonid põhjustavad muutlikkust, see tähendab
Bioloogia Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaa...
Bioloogia kt Linnud 1. Millise luustiku (2), välisehituse (2), ja hingamiselundite (1), iseärasused on kujunenud lindudel seoses lendamisega? Luustik (2) kael koosneb paljudest lülidest, luud koosnevad paljudest õhukambritest. Välisehitus (2) kaha katavad suled ja tiivad, keha on voolujooneline. Hingamiselundid (1) kopsud on ühendatud kõikjal kehas paiknevate õhukottidega, kopsu sisepind sopilisem, kui roomajatel 2. Lindude pesitsemine, pesahoidjad ja pesahülgajad pojad. Pesahoidjad linnupojad on koorumise järel paljad ja sulgedeta. Silmad kinni ja vajavad pikka aega vanemate hoolt. Esimestel päevadel peab emaslind neid soojendama. Pesahülgajad- pojad munast koorudes sulgedega ja silmad lahti. Kuivanud veidi, lahkuvad nad pesast ema järele toitu otsima
Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool RADOON Radoon Radiobioloogia eksperdid on enam-vähem ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni t...
2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. 14.Mis on hääl? Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. 15.Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad kiiremini ja tekitavad kõrgemat tooni. 16.Kuidas jagunevad nais- ja meeshääled?Nimeta vähemalt ühe kuulsa hääleliigi esindaja nimi!
õhulõõride võrgustik, mis seadistab pesas temperatuuri, niiskust ja õhukvaliteeti. Pesad püüavad tuult, et tekitada pesasisene õhuringlus. Ma lugesin seda artiklit ja lihtsalt imestasin, kui vahva mõte see on, pole ammu näinud nii lahedat idee aretust. Oma enda looduse imest, teha meiesugustele ''pesa''. Inimesed on hakanud õppima looduselt, seda on väga positiivne lugeda, selliseid ideid peaksid inimesed kindlasti realiseerima. Süsteem pidavat varustama pesa õhuga nagu kopsud seda organismi puhul teevad. Nii püsib elukeskkond sipelgate pilvelõhkujas väga stabiilsena. Uurijate uurimustöö ideeks on leida, kas termiidipesade struktuuri eeskujuks võtmine võimaldaks ehitada uutesse kõrghoonetesse niinimetatud passiivseid ventilatsioonisüsteeme. Lihtsalt vau! See idee on imeline! Vähe sellest, et see on loodusepoolt antuga kokkuhoidev on see mõte juba ilma selleta geniaalne. See idee oleks igati kasulik, sest pilvelõhkujates
Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt Tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel Väliseid sümptomeid on palju(väike pea, kõrvad väiksed,sõrmed lühikesed, suu on poolavatud, kõõrdsilmsus jne.) Esieb ka kaasasüninud südamerike Ravim puudub Edwardsi sündroom Esineb rohkem tüdrukutel 18. kromosoon on kolmekordistunud Esinevad nii kehavälised kui ka kehasisesed väärarengud ( kompäed, puudub osa sisikonnast, kopsud välja arenemata, kõrv puudulik, vähem sõrmi, jalad väljapoole) Surevad väga noorelt Sündroomi kirjeldas ja määras põhjuse Inglise geneetik John Hilton Edwards Turneri sündroom Esineb ainult tüdrukutel Üks kahest X-kromosoomist puudu, kromosoomi struktuur on muutunud või see on kahjustunud Tunnused-lühike kasv, laienenud, madal juuksepiir kuklal, palju sünnimärke kehal, käsivarred on küünarnukist väljapoole paindunud
INIMESE AINEVAHETUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. ...
· Murrujoone peal soomuste ridade arv ülalpool küljejoont; · Murrujoone all soomuste ridade arv all pool küljejoont; · Maksimaalne soomuste arv küljejoones. Karpkalal: 5-6 (32) 33 ________________ 40 5-6 5. Kalade ring-, eritus- ja hingamiselundkond. Südame ehitus, veresooned (lõpusarterid ja veenid, sabaveen). Hingamiselundid: lõpused, kopsud, täiendavad hingamiselundid. Hapniku sisaldus vees, seda mõjutavad tegurid, kalade hapnikuvajadus. Neerud ja eritamine. Ainevahetuse erinevused soolases ja magedas vees. Vereringe. Kala süda koosneb kojast, vatsaksest ja arterioossibulast. Veresooned: · kõhuaort; · tooma-lõpusarterid; · viima-lõpusarterid; · seljaaort; · sabaveen; · Cuvier juhad. Veri koosneb vereplasmast, erütrotsüütidest ja leukotsüütidest. Vereloome toimub põrnas ja neerus
tahaks endale tööle võtta kombetut ja lolli matsi. Suured halvad tegurid asja juures on ka mõnuained, alkohol ja tubakas. Mõnuaineteks peetakse narkootikume. Neid huvitavalt palju halba tekitavaid asju, käivad pakkumas noored kas endavanustele või siis noortematele. Kui alustada juba süstimisega, siis enam kerget tagasi teed pole. Sel hetkel hetkel hakatakse juba ise enda lõplikule saatusele vastu minema. Suitsetamisega saadakse endale mustad, rikutud kopsud, kähe hääl, kiiresti vananev nahk ja halb tervis. Selline eluviis valitakse paljudel juhtudel juba üsnagi varakult. Alkoholism kujuneb välja tavaliselt 20-aastaselt, sellises vanuses noori võib näha juba tõsiste sõltlastena. Kõikide nende asjadega võib inimene enda muudetava saatuse täielikult ära rikkuda ja elada enda lõpliku aatuse päevadena elu heidikuna.
LIMUSED A 1. Limused elavad 1) 2) 3) 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Kiriteo tähtsamad meeled on a) kompimismeel ja haistmismeel. b) kompimismeel ja maitsmismeel. 2. Kiritigu sööb a) taimi. b) putukaid. 3. Kiritigu näeb a) valgust ja varju. b) esemete kuju ja värvust. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Kõhtjalgne toidupurustamine hõõrel seatigu nälkjas jala asetus ja liikumine 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Kaheosaline koda, lõpused, suur pea, sissevooluava.________________________________ __________________________________________________________________________ Taimelehed, taimplankton, hõõrel, aiakahjur.______________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Läänemere...
Ilma keeruliste ensüümide ja talletajateta toimub aga tegelikult organismides energia saamine samamoodi kui mistahes masinas kus põlemisreaktsioonid toimuvad. Teadagi, et põlemiseks on vajalik hapnik, ning kui orgaaniline aine, siinkohal toit, sellega reageerib siis eraldub lisaks soojusele ja veele süsihappegaas, millest organismil on vaja lahti saada. Hapniku ja süsinikdioksiidi tasakaalu reguleerimiseks veres on heterotroofsetel organismidel hingamiselundid nagu kopsud või lõpused. Hapnik siseneb verre, mille üks komponent hemoglobiin seda üle keha kannab ning vabastab hapniku kindlates kehaosades, mille reageerimisel toitainetega vabaneb kehatööks vaja minev energia. Samamoodi transpordivad punased verelibled süsihappegaasi (ka teisi gaase), mille hingamisorganitesse toomise tagajärjel on meil võimalik ebavajalik põlemisprotsessides eraldunud gaas välja puhuda. Mida rohkem on vaja tööd teha, seda suuremas koguses kasutavad lihased hapniku
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
