Moodustuvad põrnas,lümfisõlmedes ning punases luuüdis . Hävitavad võõrkehi ja mikroobe.Valmistavad antikehi. Vereliistakud värvuseta,korrapäratu kujuga,moodustavad puanses luuüdis ja osalevad vere hüübimises. Õgirakud aktiivsed vererakud,mis osalevad mikroobide ja võõrkehade hävitamises. Hingamiselundkond. 1) HINGAMISTEED * ninaõõs * neel * hingetoru * kopsutoru * kopsutorukesed * kopsud 2) NINA ja NEEL * ninaõõs * nina limaskesta veresooned soojendavad õhku * limaskesta veresooned soojendavad õhku * limaskestalt erituv lima, seob tolmu ja mikroobe * limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja 3) KÕRI * kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekke elund * kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu * õhuliikumisel häälekurrud võnguvad ja tekib heli 4) HINGETORU
3) verd liikuma panev pump süda. Ringeelundkonna tähtsus: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; 2) Toiduainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; 3) organismi soojusregulatsioonis. 5. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööda õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Siia kuulub ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud ja kopsud. 6. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7. Närvisüsteem jaguneb kaheks: Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju toimub informatsiooni töötlemine.
Rakkudest 2. Inimese elundkonnad ja nende ülesanded organismis, näited elunditest. Elundid on ... Elundkonna moodustavad ... Elundkond Näiteid elunditest Ülesanne organismis Tugi- ja liikumis Luud, lihased Toestab, kaitseb Võimaldab liikuda Hingamis. Nina, ninaõõned, epiglottis, larynx Gaasivahetus Kopsud jne. Varustab verd O2 Aitab vabastada jääkainetest Seede. Alates hammastest, keel, neel, Lõhustamine söögitoru, magu, maks, peensool, Imendumine jämesool jne. Jääkainete eemaldamine NB! Hingamis- ja
imenduvad toitained verre. 12sõrmiksoola liigub toit maost, valkude rasvade, suhkrute lagundamine ja toitainete imendumine. Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas, seal toimub suhkrute ja valkude seedimine. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Suuõõs->neel->söögitoru->magu->peensool->jämesool- >pärak Erituselundkond Kõrvaldab ainevahetuse jääke: nahk, kopsud, soolestik, neerud. Nahk:Higinäärmete kaudu eemaldatakse kehast vesi ja soolad e higi. Kopsude kaudu eemaldatakse süsihappegaas. Jämesoola kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. Kaks neeru asuvad kõhuõõnes ja need filteerivad jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilanssi tasakaalus, aitavad säilitavad vere keemilist koostist. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveenist. Nefron on mikroskoopiline filteeriv moodutis mis asub
KÕHUNÄÄRE *kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. *Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. *lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine *Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke. Neis eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse(selle tegevuse käigus imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi). Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja
Inimene II 1. Homöostaas organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda Näitajad: pH, glükoosi kontsentratsioon, CO2 sisaldus veres, vee hulk, erinevate ioonide hulk, temperatuur. Homöostaasi tagavad: * neerud (happelisus, kusiaine, soolad, vesi) * kopsud (hapniku ja co2 sisaldus) *Maks ja pankreas (glükoosi tase) * Nahk (temperatuur) * Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (reguleerivad organite tööd) * veresooned (temperatuur ahenevad ja laienevad) 2. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik
Suu on lõuahabe. Kõrvad on põdral suur ja ninamikul suured ning üliliikuvad hingamiseks vajalikud ninaavad. Hammastik Hambad jagunevad lõike-, Teravad hambad, asuvad silma- ja purihammasteks. lõualuudel ja suulaes. Hingamiselundid Kopsud Kopsud Südame ehitus Neljaosaline, vatsakeses Kolmekarbiline; vatsakeses täielik vahesein mittetäielik vahesein Kehatemperatuur Püsisoojane Kõigusoojane Vereringe Kehavereringe ja Kehavereringe ja kopsuvereringe kopsuvereringe Närvisüsteemi arenguaste Kõrgeim Kahjulikkus loodusele Koorib 35-45 aastastes Puudub.
Rakuhingamine hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Hingamise tähtsus: · Hingamine on vajalik, et elunditel oleks energiat elutegevuseks Õhu teekond: · Ninaõõs · Neel · Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre) · Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks · Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid
7. Mida tähendab puidu väärindamine? (1p) Puidu edasi töötlemine, et tõsta puidu hinda. Puidu töötlemine tõstab tema hinda. 8. Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9. Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? (5p) 1- Metsas elab palju organisme, me pekasime neid tundma õppima ja muretsema nende käekäigu pärast 2- Puud on lahutamatu osa meie tootvas tööstuses, samas on puud ka maailma kopsud 3- Mets on toidu allikas (taime saadused, marjad, seened) 4- Metsast saame materjali, et ehitada maju, mets on paljudele liikidele kodus, mets pakub meile varjupaika. 5- Haruldaste puude (puuliikide) elupaik on mets, taimedest, enamasti puudest saame hapnikku, maailma kopsud.
Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. · Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu
Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Kopsud mahutavad 5-6l õhku. Kopsudesse jääb õhutagavara u 1l, et nad kokku ei langeks. ALVEOOLIDES TOIMUB GAASIVAHETUS Alveoolidel on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad. Läbi alveoolide ja kapillaaride õhukeste seinte liiguvad gaasid kergesti: hapnik
suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad sagarabronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neid ühendavatest sidemetest ja limaskestast. Parema peabronhi pikkus on 13 cm, vasakul 46 cm. Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. 10. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops koosneb (mitmest?) 3 sagarast ja vasak kops koosneb (mitmest? 2 sagarast. Kopsude asend: paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Kopsude ehitus Kopsud kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa põhimik toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots tipp ulatub kaela piirkonda 23 cm rangluust kõrgemale. Kopse on 2
1. inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik- Homosapens e.mõistusega inimene Perekond- Homo e.inimene Sugukond- Hominiidid e.inimesed Selts- Primates, kus kokku 180 liiki kellest 1 on inimene Klass- imetajad, kus seltse on 17 , kellest 1 on primaadid Hõimkond- keelikloomad Riik- loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Tal on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote areng, sünnitamine, imetamine, poegade hoole (inimese arengut iseloomustab neoteemia= aeglane areng, mille positiivne külg on see , et võimaldab kujundada tingitud reflekse see on õppida ja kogemusi omandada.) · Kõrge ainevahetuse tase . Püsi soojasus. Kinnine vereringe. Gaasi vahetus kopsudes. · Keerukas sotsiaalne käitumine ja eluviis. 3. Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda k...
Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni...
mm pikkuseks. Moone toimub 65.–75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani on 70–150 päeva. Esimese talveune ajaks kasvab 26–33 mm pikkuseks. toitumine- Peamise toiduse moodustavad mardikad, kahetiivalised, nälkjad ja sihktiivalised. hingamine-kopsud on nõrgalt arenenud ja sellepärast on neil tähtsal kohal nahahingamine. Saab naha kaudu 33% hapnikust. (Rohukonna kopsud on vähem arenenud kui kärnkonnadel, aga rohkem kui sabakonnalistel.) liikumine- Liikumiseks on konnadel kaks paari pikkade varvastega jäsemeid, kusjuures tagajäsemed on enamasti pikemad. Maal toimub liikumine enamasti hüpates. Vees liikumiseks on tagajäsemete varvaste vahele arenenud ujunahad. aastane elutsükkel- Suve veedab rohukonn maismaal. Oktoobrist märtsi- aprillini kestva talveune veedavad suurtesse rühmadesse kogunenud rohukonnad mutta
Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi ajal 2l uriini. Reguleerivad mehhanismid: Neerud, neerupealised (Aldosteroon), hüpotaalamus(ADH), süda (RR tagamine), kopsud (osaleb RAAS-is; negatiivse rõhu osa sissehingamisel). Veebilanss: See on organismi viidava ja sealt erituva vedeliku suhe. Tasakaalus Negatiivne veebilanss (kulutada rohkem, kui üldhulk)
pärast oma esimesed liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja areneb kuni sünnituseni. 7 raseduse nädal: Loode on ligi 79 millimeetrit pikk. Välja hakkavad arenema käed, jalad ja nägu. Kõige paremini on näost eristatavad silmad (tumedamad täpid) ja kõrvad. Loote nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust. Tillukestes labades, millest arenevad jäsemed, hakkavad moodustuma luud. Peamised organid (süda, neerud, maks, kopsud ja pankreas) on moodustunud ning arenevad edasi. Moodustuvad beebi esimesed punaverelibled. Lootel on veel ,,saba 8 raseduse nädal: Loode on ligi 3 sentimeetrit pikk. Moodustunud on kõik peamised siseorganid (kuigi nad arenevad jätkuvalt edasi kogu raseduse jooksul). Süda lööb korrapäraselt, seda võib näha ultraheliuuringul. Moodustunud on esimesed veresooned ja vereringe. Moodustuvad sõrmed ja varbad, käed on
2) Neerude regulatsiooni kaudu aeglasem viis, alkoloosi/atsidoosi korral suureneb kas aluseliste/happeliste ainete kontsentratisioon uriinis. Diabeediga kudedesse ja verre kuhjuvad happeliselt reageerivad ained, nt atsetoon . diabeedihaigel võib tunda suust atsetooni lõhna. Kui on koomasse langenud siis hüperglükeemiline kooma tingitud väga kõrgest glükoosi sisaldusest veres! Kopsu ja südamehaiguste korral on kopsud häiritud, alveoolid võivad olla täitunud vedelikuga, häirides kopse. Südamehaigetel kopsud normis, aga süda kui pump ei suuda verd pumbata, neil esineb hingeldus juba väga väikese koormuse korral. Hingeldusega üritatakse kompenseerida halba verevarustust kudedes. VEREGRUPP Veres erütrotsüütidel ja vereplasmas võivad sisalduda antigeensete omadustega kehakesed. Antigeenid paiknevad punaliblede pinnal ja vereplasmas võivad sisalduda antikehad. Neid
ja mitme kabrilist magu. Mao kuju sõltub täitumise astmest, elundil eristatakse mitut alaosa. Ühekambrilisel mao limaskestas leidub hulgaliselt näärmeid. Mao asukoht sõltub loomaliigist ja toitumusest, pool tühi magu, mis ei vaju kõhuseljale, paikneb rinkeresiseses kõhuõõnes vahelihase ja maksa tagaküljel. Maks ja pankreas Pankreas e. Kõhunääre on endokriin e. Juhata nääre Hingamisteed Jagunevad: Ninaõõs, Kõri ehk higetoru, Kopsud Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid Sugunäärmed- gonaadid Emas. - ovogenees- munarakkude valmimine Jagunevad: Munasari, Munajuha, Emakas, Tupp, Tupeesik, Kõdisti, Häbe ja Imetid Isas. - Jagunevad: Munand, Munandimanus, Munanditott, Seemnejuha, Lisasugunäärmed ja suguti. Udar
· Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. · Õhu liikumisel häälekurrudvõnguvad ning tekib heli. Hingetoru - Torukujuline elund, mida mööda pääseb õhk kopsudesse. · Hargneb 2ks kopsutoruks e bronhiks. · Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja bakterid. · Hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine. Kopsud - 2 hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus. · Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. · Parem kops jaguneb 3ks ja vasak kops 2ks kopsusagaraks. Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks. Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku. · Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega. · Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga. Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised.
uriin väljub põiest kusiti kaudu. Urineerimisel sulgurlihased lõõgastuvad ja vedelik pääseb välja. Uriini peamised koostisosad on vesi ja kusiaine (valkude ja aminohapete lõhustumisel moodustunud). Uriini hulka reguleerivad hormoonid. Kui veri on liiga tihe, eritub hormoon, mis vähendab uurini hulka ja organismi jääb rohkem vett. Nahas on higinäärmed, mis moodustub veest, mineraalsooladest ja jääkidest koosnev higi. See valgub nahal laiali. Ööpäevas eritub u 05, l higi. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru. Kopsud eritavad ööpäevas umbes 0,3-0,4 l vett. Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde. Taimne toit suurendab oluliselt väljaheidete hulka ja väldib kõhukinnisust.
Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
· Maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilkadeks. · Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valge, süsivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensüüme. · Väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre või lümfi. · Süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi. · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituslundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ja reguleerivad vee ja mineraalsoolade hulka. · Lõplik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning kogunb sapipõide. · Vähesel määral osalevad organismit liigse vee eemaldamises ka nahk(higi teke), kopsud(veeaur väljahingatavas õhus) ning soolestik(vesi
Selle nõre suundub kaksteistsõrmiksoolde. Kaks tähtsamat ülesannet neutraliseerib happelist toidumassi, lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Tärklisest moodustub lõpuks lõhustumisel glükoos. Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse. Erituselundid on neerud, soolestik, kopsud ja nahk. Tähtsaim on neerud, sest nad osalevad enamiku vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismis. Reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust verest. Rändneerudeks nimetatakse neid neere, millel ümbritsev rasvkiht on väike ja need võivad liikuma hakata. Neerude eritis on kusi ehk uriin, mille teke algab neerukehades. Uriini moodustab üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega.
leiduvaid baktereid. Süsivesikute seedimine algab juba suus. Tärklise seedimiseks on vaja süljes leiduvat ensüümi amülaasi, mille abil hakkab toidutärklis suhkruteks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub sealt edasi neelu. Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu. ERITUSELUNDID JA JÄÄKAINETE EEMALDAMINE Ainevahetuses moodustunud jääke kõrvaldavad erituselundid. Erituselundid on (tähtsaimad) neerud, kopsud, soolestik, nahk Neerud- osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist, nad reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres *Oakujulised paarilised elundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu Neerude ehitis on uriin, mille teke algab neerukehakestes. NEERUKEHAKESED(eemaldatakse verest esmane uriin)NEERUTORUKESED(esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained (nt glükoos)
ESMAABI 1) Hädaabikutse( kirjelda olukorda- mida teed, kuidas käitud). 1. Helistan hädaabisse, numbril 112 või 003. 2. Tuleb rääkida, mis on juhtunud, kas tegemist on õnnetusega või äkkhaigestumisega. 3. Ütlen, kus õnnetus juhtus või kus äkkhaigestunu asub. 4. Peab vastama hädaabi esitatud küsimustele, näiteks · Mitu inimest on vigastatud? · Millised on kannatanute vigastused? · Kes on autorusude vahele kiilunud, majarusude alla jäänud või kas on olemas varinguoht? · Kus asub õnnetuskoht, selle aadress/asukoha kirjeldus ning juhis, kuidas sinna juurde sõita? · Millal õnnetus juhtus? · Kes sa oled( helistaja nimi) ja kust helistad? 5. Hädaabi kõne ei tohi ennem katkestada, kui on selleks luba antud. Ootan lisajuhiseid. Abi väljub kohe peale õnnetusteate saamist ning seetõttu võib rahulikult anda lisaandmeid. Kindlast...
Kõrvapõletik Palavik Neeruvähk Kopsuvähk Suuvähk 8)Kriipsuta alla tooted, millest oled kuulnud ja tead täpsemalt. Nuusktubakas Huuletubakas Närimistubakas Gutka Suits Kanep 17 9) Missugust organismi elundit kahjustab sinu arvates kõige rohkem a) huuletubakas? Süda Kopsud Suuõõs Neerud b) nuusktubakas? Süda Kopsud Suuõõs Neerud c) närimistubakas? Süda Kopsud Suuõõs Neerud d) sigaret? Süda Kopsud Suuõõs Neerud e) kanep? Süda Kopsud Suuõõs Neerud f) vesipiip? Süda Kopsud Suuõõs Neerud g) e-sigaret? Süda Kopsud Suuõõs Neerud 10)Kas sinu arust teeb suitsetamine inimese lahedaks ja populaarseks ?
4. Nimeta elu organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tase Biomolekulid on kõikjal, kus on elu, nendeks on lipiidid, valgud, süsivesikud, nukleiinhapped 2. Rakuline tase Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Kude- histoloogia (inimese 4 koetüüpi: närvi-, lihas-, side-, epiteelkude) Organ ehk elund- nt magu, süda, kopsud. Taimedel aga leht, juur, vars Elundkond ehk organsüsteem (seede-, paljunemis-, hingamiselundkond, sisenõrenäärmed) Taimedel elundkonnad puuduvad! 3. Organismiline tase Füsioloogia- teadusharu, mis uurib organismi talitust/tööd Anaotoomia- teadusharu, mis uurib organismi ehitust (organite jne) Organismi talituse regulatsioon 2 viisil: neuraalsel ehk
Näiteks: pähklialergia, õietolmualergia Äratõukereaktsioon- immuunsüsteem reageerib siirdatud koe või organi vastu. Saab vältida: kui valid doonoriks kellegi kellel on sinuga väga sarnane organism, on olemas immuunsüsteemi alla suruvaid ravimeid. 16. Mis on homöostaas? Homöostaas ehk vere stabiilsus 17. Milleks on vaja stabiilset sisekeskkonda? Sest organismis toimuvad reaktsioonid vajavad kindlaid tingimusi. 18. Kuidas tagatakse vere homöostaas? Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks, pankreas e kõhunääre, nahk. 19. Milline on hingamise roll sisekeskkonna stabiilsuse tagamisel? See toimub automaatselt. Hoiab pH taseme ja CO₂ sisalduse kehas kontrolli all. Saab ka mõjutada. Hinge kinni hoides koguneb CO₂ hulk ja kõrheneb pH tase. 20. Miks on organismil energiat vaja? Millele inimene energiat kulutab? - et säilitada püsiv kehatemperatuur - et transportida vajalikke aineid rakkudesse ja välja - et ehitada uusi rakke - lihasrakkude kokkutõmbeks
Diastolis vatsakesed täituvad verega. Süstolis paiskavad nad vere suurtesse arteritesse (a. pulmonalis, aorta). Kummagi vatsakese ees on koda, kuhu suubuvad suured veenid (vv. cavae, vv. pulmonales). Tagasivoolu takistavateks ventiilideks on südameklapid. Vere liikumine: vv. cavae → parem koda → parem vatsake → kopsuarter (pärast väljumist jaguneb paremaks ja vasakuks) → kopsud → kopsuveenid → vasak koda → vasak vatsake → aordi kaudu organismi laiali, v.a. kopsud. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on: 1. reniin-angiotensiin süsteem s.t. vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis ahendab veresooni. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu, rohke soola tarbimine tõstab vererõhku; 2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus. Lühikest aega kestvaid muutusi vererõhus reguleerivad autonoomne
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED
Emakaväline rasedus Rakk väljaspool emakat (munajuhas). Tüsistused. Verekaotus. Eluohtlik. Tavaliselt abort. 1. Trimester Embrüo ja blastotsüst. 3-8 nädalat 3cm. 5. Nädal- süda, selgroog ja aju. 7. Nädal- käed ja jalad, nägu, silmad ja suguelundid. 8. Nädal- inimene. 2. Trimester Loode. Emalt toitained ja hapnik. Platsenta ja nabanöör, lootekott. Soolestik ja maks. Keha funktsioonid. Punalibled. 3. Trimester Õigeaegne. Väljaarenend kopsud. Areng lõppeb. Sünnitus. Tänan vaatamast!!!
ELUNDID JA ELUNDKONNAD Koostas: Kristel Mäekask ELUNDID Ühiseid ülesandeid täitvad koed moodustavad elundi. Nahk Luud Lihased Kopsud Magu Neerud ELUNDKONNAD Ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. seedeelundkond hingamiselundkond tugi- ja liikumiselundkond erituselundkond vereringeelundkond sigimiselundkond närvisüsteem sisenõrenäärmed SEEDEELUNDKOND Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. HINGAMISELUNDKOND Tagab gaasivahetuse. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Toetab keha ja kaitseb organeid. ERITUSELUNDKOND
liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja areneb kuni sünnituseni. Seitsmes rasedusnädal Loode on ligi 7-9 millimeetrit pikk. Välja hakkavad arenema käed, jalad ja nägu. Kõige paremini on näost eristatavad silmad (tumedamad täpid) ja kõrvad. Loote nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust. Tillukestes labades, millest arenevad jäsemed, hakkavad moodustuma luud. Peamised organid (süda, neerud, maks, kopsud ja pankreas) on moodustunud ning arenevad edasi. Moodustuvad beebi esimesed punaverelibled. Lootel on veel ,,saba", kuid see kaob lähinädalatel. Kuigi Sa seda veel ei tunne, liigub loode juba aktiivselt ringi. Kaheksas rasedusnädal Loode on ligi 3 sentimeetrit pikk. Moodustunud on kõik peamised siseorganid (kuigi nad arenevad jätkuvalt edasi kogu raseduse jooksul). Süda lööb korrapäraselt, seda võib näha ultraheliuuringul
9.Nimeta 4 inimese vere ülesannet. * ainete transport * temperatuuri ühtlustada ja säilitada * organismi kaitsta * sisekeskkond ühtseks tervikuks siduda 10.Vastata teksti põhjal küsimustele (muutused organismis füüsilise tegevuse korral, kuidas on need seotud vereringe ülesannetega). 11.Järjesta õigesti hingamiselundid sisse- või väljahingamise korral (töö joonisel on vead). Sissehingamisel ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Väljahingamisel vastupidi. 12.Miks peab hingama läbi nina? Miks ei ole soovitav hingata läbi suu? Nina karvakesed ja lima, mis püüavad organismi kahjustavad bakterid kinni enne organismi sattumist, seepärast ongi soovitatav läbi nina hingata, sest siis väldid rohkem haigusi. Viisakam on hingata läbi nina. 13.Leia õiged vastusevariandid (sisse- ja väljahingamine). 14.Täienda skeemirakuhingamise kohta; vasta skeemi põhjal küsimustele. KOPSUD hapnik
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ru...
(lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Kehast eemaldatakse ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, soolad ja liigne vesi ning organismi sattunud kehavöörad ained. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. (kopsud, nahk) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab inform. väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot, seaob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd
KAHEPAIKSED-KONN minnes hingab ta vaid läbi naha. Konnad elavad niisketel aladel .Talvel aga veekogu põhjas. Kahepaiksed on selgroogsed (rohukonn, kärnkonn, tähnikvesilik). Nad suudavad elada nii Kahepaiksed on kõigusoojased nad ei vees kui ka maismaal. Nende keha on limane ja tooda ise sooja, vaid ilma soomusteta. Naha kuivamine on näiteks saavad sooja konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed. Kullesed on kala moodi, neil on saba ja nad hingavad lõpustega. Hiljem arenevad neil kopsud ja jalad ning nad tulevad veest välja maismaale. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Konnad kasutavad saagi püüdmiseks oma pikka keelt, saak kleepub keele külge ning ta neelab selle alla. Konnad on ka ise toiduks teistele lindudele, imetajatele. Maismaal hingab konn kops...
Hääl 2 Hääle organiteks nimetatakse... · Hingamiselundid (kopsud , diafragma e vahelihas ja hingetoru). · Hääle tekitaja (kõri ja häälepaelad). · Resonaatorid (suukoobas , ninakoobas , huuled ja hambad). Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest , mida pikemad need on , seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda seda madalam on hääl. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm , täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11-14 mm , täiskasvanud meeste oma 15-22 mm. Hääletämber on seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääletugevus sõltub häälepaelte pingeolekust , see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. Tulevased professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu just ühel nimetatud kolmele omadusele... · Avardavad hääle ulatust nii üles kui ka alla poole. · Arendavad hääle tugevust ja kanduvust. · Kujundava...
Rahvuslikud supid Venemaal Rassolnik Rassolnik on soolakurgitükkidega liha- või kalasupp. Lihana lähevad rassolnikutesse esmajoones rupskid: veise- või vasikaneerud ja kõik kodulindude rupskid (magu, maks, süda, kopsud, kael). Maitsestatakse hapukoorega. Seljanka Tänapäeval tuntakse kolme liiki: liha-, kala- ja seeneseljanka. Seljanka koostises peab olema 7 erinevat sorti lihatoodet või liha, koduses aga vähemalt 3. Värvus on telliskivi punane. Uhhaa Klassikalist vene uhhaad valmistatakse nendest kaladest, mille keetmisel jääb keeduleem läbipaistvaks - koha, ahven, kiisk, siig. Bors Borsi põhikomponendiks on punapeet
4.-6. nädal Munarakk jaguneb kaheks: embrüoks ja platsentaks. Embrüol on märgatavad kihid. Kõige sisemises kihis on maks ja kopsud; keskmises kihis arenevad süda, suguorganid, luud, lihased; välimises kihis arenevad organid ja koed sealhulgas närvisüsteem, juuksed, silmad, nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. Kuuendal nädalal saavad oma kuju neerud, maks, kopsud. Nüüd on loode üle viie millimeetri pikk. Ta pea ja keha on peaaegu ühesuurused. Süda lööb 140-150 lööki minutis. Rasvkoe voldid pea juures arenevad lapse lõualuudeks, põskedeks ning lõuaks. Kahest lohust pea külgedel arenevad kõrvad, kühmud näos annavad märku silmade ja nina arengust. Loode on marja suurune. 7.-9. nädal Hakkavad arenema käed ja jalad. Kuna kondid on paigas, hakkab keha massi koguma ning kaalub ligi 15 grammi, kasvab päevas 1 millimeeter. Loode toodab uriini
nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. Laps hakkab liigutama kuigi ema veel ei tunne seda. 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol
e)paljasseemnetaimedel sõnajalgtaimede ees: koed on rohkem eristunud, paljunemine f)õistaimedel paljasseemnetaimede ees: õies on seeme kaitstud keskkonnam eest, kohastumusi rohkem (seemnete levitamisel, tolmlemisviisidel) g)roomajatel kahepaiksete ees: kehakate on soomuseline(ei lase nahal kuivada), siseehitus on keerulisem(kopsud), toimub kehasisene viljastamine(on tõenäolisem) h)lindudel roomajate ees: tiivad, lendamine(õhus rohkem ruumi), püsisoojasus, täiuslikult arenenud vereringe, kopsud, süda, suled katavad keha. i)imetajatel roomajate ees: imetajad on püsisoojased(ei sõltu ümbritsevast temperatuurist), välja arenenud vereringe, hingamiselundkond, keha katab karvkate, järglased arenevad kehasiseselt(emakas), poegi toidetakse ema piimaga.
1) Viljastumine- spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2) Embrüogenees- loote areng 3) Postembrüogenees- lootejärgne areng Loote areng - Kobarlootest areneb idulane( 1. arengukuu, kujuneb esmane närvisüsteem, südame-, veresoonte-, luude-, lihaste-, seedeelundkonna- ja jäsemete alged. Süda hakkab lööma umbes 25. päeval)(2. arengukuu, idulasel kujuvad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina) - 3. arengukuust nimetatakse looteks, sarnaneb inimesele( kujunevad suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused) - 4. arengukuul kujunevad imemisrefleksid, neelamisrefleksid, luud, nähtavad suguorganid - 6. arengukuul nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad - 7. arengukuul moodustub rasvkude, reageerib valgusele, helile ja puudutustele - 8. arengukuul nahk sileneb, karvad kaovad, on välja arenenud närvirakud Loote kestad
· 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. · 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. · 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. · 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. · 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. · 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu!
HINGAMISELUNDKOND · Hingamine- toitainete reageerimine hapnikuga, et energiat saada. · Hingamisel on kolm faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes 2) Hapniku ja süsihappegaasi trantsport veres 3) oksüdatsioon rakkudes ehk rakuhingamine · Hingamine on vältimatu, sest... 1) Vabastab keha süsihappegaasist 2) Varustab organismi hapnikuga (seda on vaja energiavahetuseks) 3) Ilma hingamiseta oleks rääkimine võimatu · Hingamist reguleerib piklik ajus olev hingamiskeskus, mille talitlust mõjutab süsihappegaasi hulk veres. · · Milliseid elundeid ja milleks on neid hingamisel vaja? Hingetoru- Lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole Ninaõõs- Sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Kõri- Õhu läbimine Neel- Sissehingatava õhu liikumine kõrisse Kopsud- Hingamine Kopsutorud- Toestavad hingetoru ja bronhide seinu · Veel üks ilus joonis: Milleks kasutavad inimes...
küünarluu- -vaagen reieluu- randmeluud varbaluud kämblaluud pöialuud sääreluu- sõrmeluud kannaluu- LIHASED lihased VERERINGE süda veresooned •veenid •arterid HINGAMINE nina hingetoru kopsud SEEDIMINE suu söögitoru maks magu sooled pärak HAMBAD •piimahambad •lõikehambad •jäävhambad •silmahambad •purihambad AJU peaaju seljaaju Ajust lähevad keha igasse paika närvid. INIMESE SÜND loode nabanöör lootevesi KUIDAS OLLA TERVE ?
Parasiitide areng Parasiit – teise organismi arvel elav organism N: laiuss Peremees – organism, kelle sees või peal parasiit elab, kelle arvel toitub N: inimene Vaheperemees – organism, kes kannab ja kus areneb parasiit N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (...
kromosoom tähendab tüdrukut, kui see oli aga Y kromosoom, siis XY tähendab poissi. Lõplikuks soo määramiseks läheb veel kuid. 4. NÄDAL Munarakk jaguneb kaheks: emrüoks ja platsentaks, mis on lapsele eluks vajalik. Embrüo kaalub alla ühe grammi ning on mõne millimeetri pikkune. Embrüol on märgatavad kihid, millest arenevad välja spetsiaalsed osad lapse kehas: · Kõige sisemine kih´ist ehk endotermis areneb välja seedesüsteem: maks ja kopsud. · Keskmisest kihist ehk mesodermis arenevad süda, suguorganid, luud ja lihased. · Välimisest kihist ehk ektodermist arenevad lõpuks organid ja koed, sealhulgas ka närvisüsteem, juuksed, silmad ja nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. NÄDAL Praegu koosneb beebi süda kahest peenikesest kanalist, mida kutsutakse südametorudeks. Alles nädalate pärast muutub nende töö koordineerituks
Meeleelundid Hästi arenenud nägemine. Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus kaob saba kaob küljejoon arenevad jäsemed lõpused asenduvad kopsudega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
