Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele Annette Kirotar Marti Jäger GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust; arvatavalt vähendab viljastumisvõimet;
Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste vastuvõtmine. Katte- ja sidekude. *Liikumis- ja tugielundkonna moodustavad lihased ja luud. Ülesandeks on tagada liikumine, kaitse, termoregulatsioon, vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude. *Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga. *Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus. Hingamisteed, kopsud. Ülesandeks varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi. *Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned, süda. Ülesandeks ainete transport, termoregulatsioon, immuunsussüsteem. *Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Nahk, kopsud, neerus, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Ülesandeks eemaldada kehast ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, kehavõõrad ained. *Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni
hormoonide transpordis; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning kehavõõrad ained. Moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Osalevad lisaks ka kopsud ja nahk. Närvisüsteem (peaaju, meeleelund, seljaaju, närvid) koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot,seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnast toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju -toimub info töötlemine. Piirdenärvisüsteem- närvirakkudega ühinenud dendriidid ja neuriidid.(nim
akumuleerub.Vajama nii palju toitu, et hoida tasakaalus oma energiabilanss. E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) see valem kehtib puhkeseisundis, kui olmee aktiivsed lisandub T(töö). 8. Hingamis ja vereringeregulatsioon:Hingamist reguleerib hingamiskeskus,mis asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem süsihappegaasi sisaldus veres, suureneb ka piimhappe sisaldus ja pH langeb.Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse sedasi suureneb südametöö sagedus ja vereringe kannab rohkem hapniku organismi. 9
Ei ole veel loode vaid idulane! Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Hiljem moodustub mesoderm e. keskmine looteleht. Lootelehtedest kujunevad hiljem elundis ja elundkonnad. ENTODERM: mask, soole- ja maonääre, kõhunääre, kilpnääre, kopsud, epiteel. EKTODERM: kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. MESODERM: Skelett, lihased, kõik sideokoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond. Rasedus kestab 40 nädalat e. 9 kuud: I trimester 0 3 kuud elundite algus II trimester 3 6 kuud põhiliselt kasvab III trimester 6 9 kuud tekivad kopsud BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu e.
HÄÄL Aktiivne suhtlemine inimeste vahel toimub kõneldes, selleks kasutame häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber e kõlavarjundid on iga inimese puhul kordumatud, Hääle abil on võimalik edastada informatsiooni, aga ka väljendada emotsioone ja meeleolusid. Laulmine e. vokaalmuusika on vanik muusikaliik. Erinevates muusikastiilides klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadk...
Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 a...
Jaanalinnud Välisehituse seos elukeskkonnaga Suled, mis hoiavad sooja Ülitugevad kahe teravaküünelise varbaga sulitud jalad Hingamiselundid Õhukotid Kopsud Kehatemperatuuri seos südame ehitusega Neljaosaline süda Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud Kaks koda Seedeelundkonna ehituse seos toitumisega Soolestik on keskmise pikkusega Seedeelundkond on kerge ehitusega Järglastega seotud faktid 40-80 muna aastas Haudumine kestab 42 päeva Munemisperiood on kevadest-sügiseni Kõige suurem muna kaalub 1,5-1,7 kg Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune
Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude
Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude
26. Miks peab hingama? Et varustada organismi hapnikuga, mida on vaja energiavahetuseks. 27. Nimeta hingamiselundite asukoht ja ülesanded! · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel - liigub sissehingatav õhk kõrisse · Kõri läbib ainult õhk · Hingetoru - soojeneb õhk veelgi. Hargneb kaheks kopsutoruks. · Kopsutoru ehk bronh suunavad õhu vastavalt vasakusse ja paremasse kopsu · Kopsud - · Kopsutorukesed 28. Kirjelda kopsude ehitust! ALAGAB HINGETORUGA à PAREM & VASAK KOPS à SEAL ASUVAD KOPSUTORUD. KOPSUSID KAITSEVAD ROIDED & KOPSU ALL ON VAHELIHAS. 29. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus? Alveoolides, 30. Kuidas reguleeritakse hingamissagedust? Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb.?? Hoia hinge kinni. 31. Kui suur on normaalne hingamissagedus? 16 20x minutis 32. Nimeta hormoonide omadused! REGULEERIVAD AINEVAHETUST, ORGANISMI
Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon.
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, ro...
..................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud. Neerud Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu, viimase roide kõrgusel. Neerud on 10-12 cm pikkused paarilised oakujulised organid, mis kaaluvad kokku umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu
seejärel need väljutatakse päraku kaudu. Hingamiselund- Organismi Elutegevuseks vajalik energia saadakse ainete kond varustamine (rasvad, süsivesikud jt) oksüdeerumisel, millega hapnikuga kaasneb süsihappegaasi teke. Ainete Hingamiselundkonna hulka kuuluvad oksüdeerumisel hingamisteed, mida mööda õhk liigub, ja kopsud, tekkiva kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Kopsu süsihappegaasi pind, mille vahendusel gaasivahetus toimub, on väljutamine niiske, kuna O2 ja CO2 ei saa läbida rakumembraa- ne gaasilises olekus, vaid vees lahustunult. Ringeelundkond Ainete kiire Ringeelundkonna moodustavad veri, veresooned,
limanäärmed. Hingetoru funktsioon - 12. Peabronhid lad. k. Bronchi principales Asend Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suubuvad vastavasse kopsu, mille väratis nad jagunevad. Ehitus - parem bronh on vasakust lühem ja laiem ning hauneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda 10 (segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on
glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru reg,aminoh sisal kontroll,hormoonide lag, kahjulike ainete ja vanade punaliblede lag vitmiinide säi, sapi tootmine. Osmoreg - kehavedelikus lahstunud ainete sisalduse kontroll Eritamine on an´inevahetusjääkide eemaldamine(neerud, nahk, kopsud, soolestik) NH4- uurea kujul, K, Na, Cl. Soolasisalduse suurenemine , reg osmoretseptorid hüpotalaalmuses, hakatakse tootma antidiareetilist hormooni: 1. Ajuripats annab neerudele edasi inf, et hoiavad vett kokku. Hakkavad eritama kontsentreeritud uriini.2. suurajupoolkera anna edasi inf JUUA. Termoregulatsioon vere temperatuuri muutsusele reag termoretseptorid hüpotaalamuse: 1. Suuraju poolkerad riietumine 2. Nahk higistamine veresoonte laienemine. Ahenemine. Neuron on jätketega
Bioloogia mõisted vol. 1 immuunsus:organ.võime aktiivselt tõrjuda õgirakkude ja antikehade kaasaabil haigustekitajaid ja kehavõõraid ühendeid (Kaasasündinud immuun. e. pärandatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub...
Surmav toos: täiskasvanule 400 mg, lapsele juba 30 mg. Arvatakse et morfiin võib vähihaigust suurendada. Nikotiin Leidub tubakataimedes. Tugev närvimürk. Kolme paki sigarettide suitsetamine - surmav Algajal tekitab iiveldust ja oksendamist. Ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, ahandab veresooni. Soodustab erinevate vähkide teket. Raske sõltuvusest lahti saada. Peale lõpetamist toibuvad natuke ka kopsud ja vereringe. Kahjulik ka teistele, mitte ainult tarvitajale- passiivne suitsetamine. Kofeiin Leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliina marjades. Kasutatakse koos ravimitega, et paremini mõjuksid. (migreeni ravis) Meditsiiniliselt saab seda kasutada südametegevuse stimulaatorina. Kofeiin aitab tähelepanu säilitada. Ei ole tõestatud, et kofeiini suur tarbimine mõjutaks tervist. Kasutatakse ka energiajookides ( 32 mg 100 ml kohta) Reg
munarakud e. mari seemnerakud e. niisk kehaväline viljastamine e. kudemine viljastatud munarakk rebukotiga vastne vastne maim kala Kahepaiksed Närvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Meeleelundid: silmad, nahk ja kuulmeavad. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru kloaak. Hingamiselundkond: kopsud, nahk. Vereringeelundkond: 1.suurvereringe. vasak koda vatsake kõik kehaosad parem koda 2. väikevereringe parem koda vatsake kopsud vasak koda Nahahingamine: vees hingavad kahepaiksed üksnes naha kaudu. Kloaak on looma soole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi juhad. Kahepaiksete sigimine ja areng Emasloomad isasloomad
Peeter Ratassepp 9 klass 14. Erituselundid ja jääkainete eemaldamine Õ lk 74-77 www.ebu.ee/esitlus/eritusel2.ppt 1. Erituselundkonna ülesandeks on kõrvaldada ainevahtus jääke. 2. Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8
küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed. Vaid vaalalistel, veelise eluviisiga vaalad ja delfiinid on nahk karvutu. Skelett Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja. Lihaskond Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud. Hingamiselundkond Imetajatel ainult hingamiselundid on kopsud. Sigimine Imetajad on lahksugulised. Viljastamine on kehasisene.
Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Bronhid jagunevad harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, mille seinad on õhukesed ja koosnevad vaid ühest rakukihist. Veri ja õhk alveoolides kokku ei puutu. Ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride verre. Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku. Kopsudesse jääb alati õhutagavara, et nad kokku ei langeks. Hingamine Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv närvikeskus hingamiskeskus. Signaal edastatakse vajalikesse lihastesse diafragmasse ja roietevahelistesse lihastesse, mille tagajärjel lihased tõmbuvad kokku. Diafragma muutub lamedaks või kumeraks. · Sissehingamisel: roietevahelised lihased tõmbuvad kokku Roided liiguvad ülespoole, vahelihas tõmbub kokku ehk diafragma muutub
ainult niisketes kohtades. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekondakuuluva rabakonnaga . Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Näiteks : kuivale liivale pandud rohukonn peab vastu 2-3 päeva , aga rabakonn nädala . Rohukonnad võivad kasvada kuni 10 cm pikkusteks , nad on pruunid ja kirju kõhu alusega. Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea külgedel. Rohukonnade kopsud on nõrgalt arenenud ja seega on neil tähtsal kohal nahahingamine. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil varjus. Suve veedab rohukonn maismaal , kuid talveune veedavad nad suurtesse rühmadesse kogunenuna mutta , siseveekogude põhja . Rohukonna maksimaalseks elueaks on mõõdetud 18 aastat , kuid looduses võivad nad elada 4-6 aastat.
käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, suurem osa rõngusse. Ainuraksetel toimub hapniku omastamine ainult difusiooni teel läbi membraani. Läbi membraani on hapniku dif aeglane ja süsihappegaasi dif kiire. See limiteerib organismi suuruse. Terve kehapind gaasivahetuseks väiksetel organismidel, lamedad, püsivalt niiskes kk-s. Tekivad spetsiaalsed katete piirkonnad, mille läbitavus ja pindala kindlustavad gaasivahetuse. / Lõpused, kopsud, trahheed Hulkharjasussid kasutavad parapoodiume. Okasnahksetel ka spets nahalõpused. Limustel ripsepiteel. Trahheed - võimalik hingata ainult õhus, harunevate torude süsteem, tekkinud kattekoest. Trahheed esinevad kakanditel, küüsikloomadel, ämblikulaadsetel, putukatel. 7. Gaasivahetus selgroogsetel Lõpused kaladel nt (keha sisepinna väljasopistised) Mudahüpik kasutab hingamiseks nahka. Gaasivahetuspinnad paiknevad keha sees, õhku liigutatakse
Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased koos toesega. nt kõõlused, liigesed, luud, lihased Seedeelundkond lagundab toitu; ül lagundada ja imada söödud toit. nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga; tagab gaasivahetuse (kudede pideva varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse · hormoonid endrokiinsüsteemist teised kehaosad · organismi soojusregulatsioon · jõu edasikandmine mõne organi liikumisel Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid; ainevahetuse jääkproduktid,
4.elunädala lõpul tekivad luude, lihaste ja sidekoe alged. Loode on nüüd 5-10 mm pikk ja kaalub 0,1-0,2 grammi. Oma välimuselt ei erine inimloode sellel ajal peaaegu üldse sea- või elevandilootest. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, kasvab nüüd ülakeha kiiremini kui alakeha. 5. elunädalal on loote aju tunduvalt suurem teistest organitest. Tekib ajukoor- liigutuste aktiivsuse ja intellekti juhtija. Moodustuvad rindkere ja kõht, kopsud, käte ja jalgade alged. Silmad on juba näha, silmalaud peavad aga veel arenema. Loode on nüüd 11-14 mm pikkune. 5. ja 6. nädala vältel areneb südamealgest neljakambriline süda. 7. elunädala lõpuks tekivad suguorganite alged, aga soolist vahet veel teha ei saa. 8. elunädalaks on embrüol kõik organid ja kehaosad olemas. Need peavad ainult veel kasvama. Nüüdsest peale nimetatakse teda looteks. Alates 8. Elunädalast algab looteperiood, mis kestab sündimiseni
See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhuga täidetud mullitaolised moodustised, mida ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku. Kopsudel on ka õhutagavara (u 1 liiter), et nad kokku ei langeks. Sissehingamine: Rinnaõõne ruumala suureneb, rõhk kopsudes väheneb. Vahelihas liigub allapoole ja roietevahelised lihased tõmbavad roideid väljapoole. Väljahingamine: Rinnaõõne ruumala väheneb, rõhk kopsudes suureneb. Vahelihas liigub ülespoole ja roided langevad allapoole. 4. Kuidas toimub gaasivahetus alveoolide ja kapillaaride vahel?
Taimed saastavad õhku. Kas see on võimalik? Ülo Niinemets Kõik me oleme õppinud, et taimed on maakera rohelised kopsud. Tõepoolest, kõik rohelised taimed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. Samas aga eraldavad taimed ühendeid, mis koostoimes lämmastikoksiididega saastavad õhku mürgise osooniga. Taimedest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid ehk lühendina VOC Oluline on taimsete orgaaniliste ühendite osalus osooni tekkel. 50 km kaugusel maa pinnast, kaitseb osoon maakera päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seevastu
Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. See kaitsekiht on aga kergesti haavatav naftareostuse saasteainete poolt. Nafta sisaldab PAH-e mis püsivad vees tükk aega ja on ohtlikud kaladele. See põhjustab kaladel geenimutatsioone ja muid tervisehädasid. Mereimetajad on kaitsetud kuna nad sõltuvad nii veest kui õhust. Peamised põhjused kuidas naftareostus mõjub mereimetajatele: Alajahtumine, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, silmade ja naha vigastused pikaldasel kokkupuutel naftaga. PAH Mida teha? Saastunud lindude päästmiseks on tehtud palju katseid. On loodud vastavad rannikuäärsed päästejaamad. Kahjuks küll umbes pooled linnud kannatanud lindudest lastakse tagasi merre. Üldiselt on õliga määrdunud lindude ellujäämus pärast vabastamist madal. Paljud linnud leitakse pärast vabastamidt mõne päeva pärast surnuna või
TUBERKULOOS Hanna-Liis Karp Carolin Väin 11.a Mis on tuberkuloos? • Tuberkuloos on nakkushaigus • Tuntakse ka tiisikuse nime all • Haiguse tekitajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis Mycobacterium tuberculosis Kopsutuberkuloos • Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud • Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude • Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha Kuidas tuberkuloos levib? • Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu • Mida suurem on kokkupuude haigega seda suurem on võimalus ise nakatuda • Tuberkuloosi ei nakatuta haigega käteldes, samasid toidunõusid või tualetti kasutades Sümptomid • Haigustunnused sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud • Kõige sagedamad on palavik, öine higistamine, väsimus, isu-...
TUBERKULOOS Hanna-Liis Karp Carolin Väin 11.a Mis on tuberkuloos? • Tuberkuloos on nakkushaigus • Tuntakse ka tiisikuse nime all • Haiguse tekitajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis Mycobacterium tuberculosis Kopsutuberkuloos • Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud • Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude • Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha Kuidas tuberkuloos levib? • Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu • Mida suurem on kokkupuude haigega seda suurem on võimalus ise nakatuda • Tuberkuloosi ei nakatuta haigega käteldes, samasid toidunõusid või tualetti kasutades Sümptomid • Haigustunnused sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud • Kõige sagedamad on palavik, öine higistamine, väsimus, isu-...
Selts Iseloomulikud Sugukonnad Liigid tunnused Sabakonnlased Sabakonnalised on Salamanderlased Harivesilik-Tema sisalikulaadse selg on tume- kehakujuga. pruunikasmust. Nahk Puuduvad kopsud. pole sile vaid, vaid Saba on olemas teraseline. Tähnikvesilik-Saba on pikk, mis moodustab peaaegu pool tema keha pikkusest. Nahk on
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha...
Rakuhingamiseks on vajalik hapnik ja glükoos. Selle käigus eraldub energia ning tekivad vesi ja süsihappegaas. Nii toitaineid kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda rakkude elutegevuses moodustunud süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Õhk soojeneb hingetorus veelgi. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks e. bronhiks.
infraheli lainepikkusega. Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale - hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli raskesti avastatav, sest tavalised mikrofonid ei registreeri seda. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Selle põhjuseks on asjaolu, et inimeste siseorganid (süda, kopsud, magu, sisekõrv jne.) võnguvad sagedustega 3 - 12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Infraheli võib põhjustada autojuhtidel suure kiirusega sõites väsimust, nägemisteravuse halvenemist ja hirmutunnet. Näiteks: kui sõiduauto sõidab kiirusega 100 km/h, tekitab see infraheli valjusega 100 dB. Pakiraam katusel ja avatud autoaken suurendavad infraheli tugevust. Infraheli kaasneb ka mootorrataste, kopterite, lennukite ja rakettide liikumisel
1)õige vaade; 2)õige meel (mõte); 3)õige kõne (jutt); 4)õige tegutsemine; 5)õige eluviis (töö); 6)õige eesmärk; 7)õige tähelepanu; 8)õige keskendumine NIRVANA-loobumine materjalidest, asjadest KAMA- armastusjumal HIINA: ~93% hiinlased; 7% buiguurid, mongolid, tiibetlased; 50% all 20 eluaasta T(D)AOISM-filosoofiline ja religioosne õpetus, kulgemine, tee Feng shui- iidne ruumikorralduse meetod Meeselundid- magu, sooled, sapp Naiselundid- süda, kopsud, neerud, põrn, maks Yin-naiselik (must), pime Yang-mehelik (valge), valge Sümbolid: maa , tuli , metall , puu , vesi JAAPAN: Shamisen-keelpill Maiko-madalam geisha Geiko- kõrgem geisha Kimono- ~13m käsitsi maalitud õmmeldud kangas Ikebana-lilleseade
E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin). Kui oleme aktiivsed lisandub T(töö). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamine toimub automaatselt. Hingamist reguleeritakse tahtest sõltumatult. Reguleerijaks on CO sisaldus veres. Kui CO tase tõuseb siis kohe ka piimhappe tase kasvab, pH tase langeb. Kui pH tase langeb võtavad kemoretseptorid vastu ärrituse ja saadavad piklikajju, sealt omakorda kopsudesse. Tegutsema hakkavad kopsud, pH tase tõuseb. Kui COlangeb hakkab pH tase tõusma ja hingamine aeglustub. Hingamissagedust mõjutavad: adrenaliin, jäsemte liigutamine, vererõhk.
Tööleht.hingamiseludkond. 1.tagab gaasivahetuse oranismi ja välsikeskonna vahel. 2.koosneb:1)hingamisteed(ninaõõs,nina kõrvalurked.neel,kõri hingetoruja bronhid 2)kopsud 3.1minuti jooksul käib kopsutest läbi 5-8 l õhku 4.kehalise pingutuse ajal võib hingatava õhu hulk tõusta 25- 100 l minutis 5.Sisse peab hingama nina kaudu,sest läbi ninaõõne liikudes muutub õhk puhtamaks,soojemaks ja niiskemaks. 6. Hingamine on vajalik sest hapniku abil lõhustatakse rakkudest toitaineid ning saadakse seeläbi eluks vajalik energiat. 7. kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest mis lõppevat alveoolitest. 8.alveoolides imentub hapnik(o2)verre ja organismis moodustunud süsihappegaas(co2)liigub verest alveoolitesseja hingatakse välja. Nina kõrvalurked-sisaldavad õhku,ninaõõs on nende kaudu koljuluuga ühendatud;urgete seinad on limaskestaga vooderdatud Alveoolid on tillukesed kotikujuli...
Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid v...
Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled. Tiivad laialisirutatuna hoiavad lindu õhus. Tugevad rinnalihased aitavad tiibu tõsta ja langetada. Luustik: kolju, selgroog, roided, rinnaluu, rinnakukiil, tiivaluud, tagajäsemeluud. Luud on õhukesed kerged, paljude õhukambrikestega, kael painduv, kolju väike, lõugade asemel luuline nokk, hambad puuduvad. Hingamiselundid: kopsud ja õhukotid. Vereringe: 4 kambriline süda vatsakeste vahel täielik vahesein keha ja kopsuvereringe. arteriaalne ja venoosne veri teineteisest täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti. Seedeelundid: suuõõs, sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak. Sigimis aeg- pesitsusperiood. Viljastamine on kehasisene. Munemisele jäärgneb haudeperiood linnud pesahoidjad / pesahülgajad. Tähtsus linnuliha munad suled
Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja veresooned kumavad läbi. Loode oskab pöialt lutsida. 4.kuu: Nahale ilmuvad karvad, luud hakkavad luustuma ja loode liigutab end aktiivselt. Aeg
Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja veresooned kumavad läbi. Loode oskab pöialt lutsida. 4.kuu: Nahale ilmuvad karvad, luud hakkavad luustuma ja loode liigutab end aktiivselt. Aeg
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seed...
Endla Teater Endla teater asub Pärnus Keskväljaku tänaval. Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahu...
Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Krokodilli pea on lame ja koon väga pikk Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne. Krokodillide kopsud on imelised. Neil on nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub Krokodillidel puuduvad huuled Toitumine Krokodillid on hirmu äratavad kütid, kes haaravad saaklooma oma lõugade vahele milles on 66 teravat hammast Põhiliselt toituvad nad kaladest, kuid mõnikord ka imetajatest, näiteks antiloopidest ja sebradest kes vee lähedale satuvad. Elupaik Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal
Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak silmalaud läbipaistev kaitsekile - ei pilguta silmi haistmine, maitsmine - keele abil kombivad maapinda kuulmine - tunneb maapinna võnkumist Hingamiselundid kopsud Vereringeelundid süda (kolmekambriline, mittetäielik vahesein), veresooned, veri kõigusoojased Seedeelundkond sarnanevad kahepaiksete omadega Erituselundkond Toitumine haaravad teravate ham- kägistavad ja neelavad tervelt mastega tervelt või alla.
2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad kiiremini ja tekitavad kõrgemat tooni. nais- ja meeshääled jagunevad: Naishääled- Sopran, Koloratuur, Metosopran, Alt, Kontraalt
1) Mida nimetatakse hääleorganiteks? Hääleorganiteks nim. kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. 2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus? Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub häälepaelte pingelolekust, see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. 5) Missuguse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
