Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite farmakoloogia Katrin Sonn 2012 Loengu teemad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAIDid) Jaotus Farmakodünaamika Farmakokineetika Kõrvaltoimed Ravimite eripärad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Eikosanoidide süntees Erinevad kahjulikud tegurid stimuleerivad fosfolipaasi rakumembraani fosfolipiididest moodustub arahhidoonhape Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid COX-1 COX-2 Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Ind...
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
sünnitusega. 1. Avanemisperiood - avaneb emakakael emakaseina kokkutõmmete tagajärjel 10cm-seks 2. Väljutusperiood - tõukavad kokkutõmbed ja ema aktiivne lihastöö lapse läbi sünnituskanali välja 3. Päramisteperiood - väljuvad emakast platsenta, nabaväät ja lootekestad. Sünnitus kestab esmasel sünnitajal 12-18h (korduvsünnitajal 8-12h) Enneaegsed lapsed on need kelle sünnikaal on alla 2,5kg või enne 37. rasedusnädalat. Nende kopsud pole veel täielikult välja arenenud. - Kui kaks spermi viljastavad samal ajal kaks munarakku, tekivad erimunakaksikud - Kui viljastunud munarakk jaguneb embrüonaalse arengu käigus kaheks tekivad ühemunakaksikud. Haigusetekitajate ülekanne toimub nakatunud kehavedeliku (sperma, tupesekreet, veri) sattumisel partneri limaskestadele, kus on soodsad tingimused haigusetekitaja püsimiseks/paljunemiseks.
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüstee...
1.2.2.3 Üldmürgitava toimega mürgid Üldmürgitava toimega toksiinid tabavad hingamiselundkonda ja selle elundeid ning blokeerivad oksüdatsiooniprotsesse organismi kudedes, millega kaasneb ainevahetuse lakkamine ja surm. 5 1.2.2.4 Lämmatava toimega mürgid Eelkõige saab kahjustada hingamiselundkond, sellest esimesena kopsud, milles samuti pidurdatakse oksüdatsiooniprotsessid ja vere varustamine õhuhapnikuga. 1.2.2.5 Psüühikakeemilise iseloomuga mürgid Sellise toimega mürgid ilmusid teiste riikide inventari mitte väga ammu. Ained on võimelised mõneks ajaks paralüseerima vastase elusat jõudu. Need ained tungivad kesknärvisüsteemi teedesse ning mõjutavad organismi talitlust psüühikakeemiliste omaduste tõttu, tekitades
doos (Sievert) bioloogiline ekvivalentsus H = D*Q*N N(1(inimesele)) Q = B,G,R=1 Q = N =10; Q = A = 20; Kõige tundlikum radiatsiooniohule on: I rühm luuüdi, suguelundid, närvisüsteem II rühm lihased, silmad, kopsud, rasvkude, sisesekretsiooninäärmed, magu III rühm nahk, luud, käed ja jalalabad jne. Inimesed on jagatud 3 kategooriasse: "A" radioaktiivsete ainetega töötavad inimesed "B" inimesed, kes töö- või elukoha tõttu võivad sattuda kiirguse mõju piirkonda "C" ülejäänud elanikkond (0,5 rad/a) Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 Päästetöödel kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul.
Teadlased on teinud kindlaks, et enamus mereimetajaid ei väldi naftalaike ja saastatus rannikualasid. Näiteks on hülgeid nähtud toitumas ja ujumas naftareostuse sees. Mereimetajaid mõjutab naftareostus peamiselt sellega, et neil võib tekkida alajahtumine, kuna nahk juhib hästi soojust ja karvastik on määrdunud viib see ainevahetuse shokini. Siin veel mõningad naftareostuse mõjud mereimetajatele: toksiline mõju nafta allaneelamisel, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, kopsupuhitus tilkade ja aurude sissehingamisel ja silmade ja naha vigastused pikajalisel naftaga kokkupuutel. Naftareostuse mõju meretaimedele. Naftakile poolt neelatud päikesekiirguse hulk sõltub valguse lainepikkusest, kusjuures kõige tugevam neeldumine on violetses ja sinises spektriosas. Näiteks nafta kilepaksusega 50 mikromeetrit neelab umbes 80% kogu nähtavast valgusest. Sel juhul on tõsiselt häiritud veealused protsessid ja organismid, mis vajavad
Mõiste ja · toitaineid seedetraktist rakkude ja reptiilide ja amfiibidel sisaldavad ahelaga liitunud heemist, mis aktiveerib järgmise mehhanism. salvestusorganiteni · jääkaineid tuuma· kuju on muutuv, sisaldab kahevalentse raua aatomit. hüübimisfaktori, see omakorda Organismi sisekeskkond:· erituselunditesse (neerud, kopsud, deformeeruvad vastavalt soone ·Hemoglobiini unikaalseks järgmise jne. Koevedelik · veri · Lümf · higinäärmed) · hapnikku kopsudest läbimõõdule· diameeter varieerub omaduseks on pöörduv hapniku · Vere hüübimise välimine
Kasutada silmatilkasid kuivuse vähendamiseks. Põie ja kõhukinnisus probleemid peaks selles raseduse järgus unustatud olema (tavaliselt on nad rohkem päevakorral esimesel kolmel kuul), kuid naine võib tunda kõrvetisi. Vältida tuleb rasvaseid ja praetud toite. Süüa tuleb korraga vähe aga tihti. Samuti aitab peotäis tooreid või röstitud kaerahelbeid hästi kõrvetiste vastu. Rasedus 30. nädalal Laps: Beebi pea katavad nüüd juukseid. Kopsud on välja arenenud ning praegu sündides saaks laps ise hingamisega hakkama. Võib kuulata loote südamelooke. Kui seni oli beebi aju sileda pinnaga, siis nüüd ilmuvad aju pinnale iseloomulikud käärud. Hakkab moodustuma rohkem ajurakke. Beebi muutub ümaramaks ning nahk ei ole enam kortsuline. Laps keerab end varsti pea alaspidi. Ema: Braxton-Hicks`i kokkutõmbed ehk kontraktsioonid tugevnevad ning kui naine neid enne ei tundnud, siis nüüd juba küll.
9 kinni hoida. Nagu teisedki imetajad on ka kaslased püsisoojased. Kui õhk on külm, kaitseb looma tihe ja soe kasukas keha jahtumise eest. Aga kui õhk on liiga palav, jahutab kaslane end sel moel, et higistab nina ja tallamõhnade kaudu. Saagi tabamiseks on eluliselt vajalik tugevate õlavöötme- ja kaelalihaste olemasolu. Samuti pehmendavad need lihased maandumisel tekkivaid lööke. Lõvi sisemus Võimas süda ja mahukad kopsud tagavad jooksmise ajal organismi hea hapnikuga varustamise. Magu ning soolestik on kohastunud liha, mitte taimse toidu seedimiseks. Kuna kogu soolestik on suhteliselt lühike (võrreldes taimtoiduliste loomadega), läbib toit keha seedekulgla kiiresti. Teisisõnu kui kaslasel tekib tarvidus uue toiduportsjoni järele, on ta keha jooksmiseks piisavalt kerge. Kui lõvi on ennast korralikult täis õginud, ei pea ta mitu päeva uuesti sööma. Nägemine ja kuulmine
....................-13- Sissejuhatus Iga inimese tervis on ülimalt tähtis, sest kõik protsessid inimorganismis on suures sõltuvuses toidus olevatest ainetest. Iga elusorganism tema elutalitluse ajal pidevalt kasutab erinevaid aineid. Suurem osa nendest ainetest n.ö põletatakse, mille tulemusena vabastatakse energia. Seda energiat organism kasutab keha temperatuuri ülalhoidmiseks, normaalseks siseorganite tegevuseks (süda, kopsud, närvisüsteem jne) ja eriti füüsilise töö tegemiseks. Peale selle, organism loob pidevalt juurde uusi rakke ja kudesid. Keha töö ülalpidamiseks on vajalik, et kogu energiakulu oleks taastatud. Selle energia allikaks on ained, mida inimene saab koos toiduga. Viimasel ajal on kõvasti muutunud oluliste toitainete tarvitamine. Ning kahaneb ka süsivesikute tarvitamine. Haigused, mis on seotud vajalike toitainete puudusega, on esile
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
Peanahal hakkavad kasvama juuksed. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja -näärmed. Mitmed uurijad arvavad, et kokkupuuted valju müraga võivad mõjuda ebasoodsalt loote tervisele. Vahetute tagajärgede hulka kuuluvad südame pikemalt kestev kõrgendatud löögisagedus, loote ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Pikemas perspektiivis avalduvaks tagajärjeks võib olla kuulmislangus. 21.-22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata. Seda peetakse eluvõimeliseks lootevanuseks, kuna ellujäämine väljaspool emaüsa osutub mõnede loodete puhul võimalikuks. Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis. 24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud ja loode pigistab ehmudes silmad kinni. Reaktsioon äkilistele ja valjudele häältele areneb naisloodetel tavaliselt varem välja.8 9 4.3 KOLMAS TRIMESTER
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
Suuava, söögitoru, magu, · Toidu lagundamine Seedeelundkond maks, peensool, kõhunääre, · Toitainete kättesaamine ja imendamine verre jämesool, pärak, pärasool · Seedimata toiduosakeste eemaldamine Hingetoru, ninaava, kurk, kõri, Hingamiselukond · Tagab gaasivahetuse organismis kopsutorud, kopsud · Osaleb hingamisgaaside transpordis · ... toitainete transpordis · ... jääkproduktide transpordis Ringeelundkond Süda, veresooned · ... hormoonide transpordis · ..
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
...............................................11 2.3.1.Maksahaigused ja vähktõbi...................................................................................................11 2.3.2.Magu .................................................................................................................................... 11 2.3.3.Kõhunääre ............................................................................................................................11 2.3.4.Hingamis teed ja kopsud.......................................................................................................12 2.3.5. Kesknärvisüsteem................................................................................................................12 2.3.6.Süda ja vereringe.................................................................................................................. 12 2.3.7. Toitumine ................................................................................................
3.1. Respiratsioon Ehk hingamine- sissehingatud hapnikku kasutatakse rakkudes toitainete lagundamiseks ning tekkinud süsihappegaas eemaldatakse rakkudest ja kogu kehast. Eristatakse välishingamist, mis seisneb gaasivahetuses organismi ja väliskeskkonna vahel ning sisehingamist ehk koe- e. rakuhingamist, mis seisneb hapniku toimel toitainete lagundamises. Difusioon põhjustab komponentide kontsentratsioonide ühtlustumist, N. 02 liigub sinna, kus teda on vähem). Lõpused, trahheed, kopsud (lindudel õhukotid). 3.2. Vere transport Amööbidel - läbi raku pool-läbilaskva membraani. Alamatel loomadel N. limustel, putukatel jt. lülijalgsetel esineb lahtine vereringe, külm, värvitu verelaadne hemolümf voolab paiguti soontes, paiguti kudede vahel. Lühikesed veresooned juhivad hemolümfi südamesse ja südamest välja, kuid ülejäänud kehas vedelik liigub vabalt loomade kudede vahel. Süda on väga lihne, meenutades enam pulseerivat toru
mille tagajärjel tekib tugev salivatsioon. Haigusnähud sarnanevad marutaudile. Dif.diagnoos: veised – marutaud, BSE (hullulehmatõbi); sead - Sigade Tescheni tõbi, Sigade katk, Sigade gripp, SRRS, Sigade parvoviroos, Söödamürgistus. Lahangul: fibronekrootiline riniit, kopsuedeem, hemorraagilised lümfisõlmed, nekroosid maksas, põrnas, meningoentsefaliit. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine (peaaju, maks, põrn, kopsud, l/sõlmed), Identifitseerimine (kasvab hästi rakukultuuris), NR, ELISA IFM, seroloogiline uurimine, eosinofiilsed inklusioonid neuronite ja lümfisõlme epiteeli tuumades. Viirust võib isoleerida kraniaalnärvide ganglionitest ja ajust. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – koerte herpesviirus-1 (CaHV-1) -> Koerte herpesviirusinfektsioon Haigust iseloomustavad hemorraagilised muutused ja alla kuu vanuste kutsikate kõrge suremus
viidi seejärel matmispaika. KEHA BALSAMEERIMINE Kohe pärast surma eemaldati surnukehast sisikond a aju. Keha pesti hoolikalt, kaeti looduslike sooladega ja jäeti 40 päevaks kuivama. Kuivanud keha mähiti aromaatsete taimede ja linase riide sisse ning kaeti õlide ja vaikudega. Lõpuks mähiti talle ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Matused toimusid umbes 70 päeva pärast surma. KAANOPID Surnu maks, kopsud, magu ja sooled säilitati anumates mida kutsuti kanookideks. Inimese süda jäeti surnukeha sisse, sest süda sümboliseeris inimliku tarkust. KIRST Puust kirst või muumiavutlar oli mõeldud balsameeritud keha kaitseks. Suurema kaitstuse nimel ja tähtsuse rõhutamiseks asetatti mõned kuninglikud muumiad kahe või kolme kirstu sisse. 1336 1327 aastat e. kr valitsenud Tutanhamoni keha oli pandud nii nagu enne mainisin ja sidemete vahel oli hulgaliselt ehteid ja esemeid. SARKOFAAG
KKRH Sai alguse 20 saj. Lõpus aastal 1983 kemikaalidega seotud risk Direktiivid: kemikaalide ohtlikkus, sellest tuleneva riski ohjamise meetmed(märgistamine), uutest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale põhjustava ohu riski hindamine Eestis on kemikaali seadus KKRH 4 olulist komponenti: Mõju allikas- kust mõju vallandub Levikutee- mille kaudu mõju levib, sihtmärk- objekt mida mõjutatakse, mõju- kahjulik muutus objektis. Risk on planeeritud ettevõtmine mis ei pruugi õnnestuda, see on tõenäosus et ebaõnnestumise tagajärjed võivad tabada inimest, vara või keskkonda. See on vigastuse haiguse või surma tõenäosus. KKR on tõenäosus, et võimaliku kkohu toime tagajärjel inimene haigestub, saab viga või sureb, on ka keemilisest reostusest tulenev oht inimese tervisele, lisaks veel tervise elustiku,loodus ressursi või ökosüsteemi kahjustumise oht. Algsündmus, mis viib õnnetuseni, mille kulg ja tagajärjed on erinevad. Halvim juhtum- võimalik ...
kadumiseni. 78. Murdeealise südametegevuse puudulikkuse ilmingud. Väga kahvatu, pea uimane ja käib ringi, äkiline väsimus, pisted südames. 79. Hapniku tähtsus organismis. Elutegevuseks vajalik energia saadakse peamiselt toitainete oksüdatiivsel lõhustumisel. Oksüdatsiooniprotsess saab toimuda ainult õhuhapniku pideva tarbimise teel, mistõttu on eluks vajalik õhuhapniku pidev juurdevool kopsudesse. 80. Lapse hingamise puudulikkuse põhjused. Väikelapse kopsud on kehaga võrreldes suhteliselt suured, kuid ehituslikult ja talitluslikult veel vähe arenenud. Kopsualveoolide arv on suhteliselt väike ja nende vahel on rohkesti sidekudet. Rinnakorv on silindrikujuline ning hingamislihased nõrgalt arenenud. Sellest tingituna on ühe hingamistsükliga ( sisse- ja väljahingamine) organismi toodav hapnikuhulk väike. Vajaliku hapnikukoguse toomiseks organismi peab laps hingama suure sagedusega. 81. Hapniku puuduse ilmingud organismis.
Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC
hulk (VT). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust
valmistada · rinnapiim on kergesti seeditav · rinnapiimas suhteliselt vähe mineraalsooli ja valke- ei koorma neere · rinnapiim ei põjusta allergiat · pole kõhulahtisust ega kõhukinnisust · rinnalaps on tervem · rinnalaps ei söö end paksuks · ilusamad ja paremad hambad- igemed 11. Hingamiselundite iseloomustus · moodustavad hingamisteed ja kopsud · hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs ja selle kõrvalurked- ( puhastab, soojendab ja niisutab õhku ) neel -(hingamisteed ristuvad neelus seedekanaliga ) kõri -(moodustunud mitmest kõhrest, mida katab limaskest ) hingetoru (veniv, elastne torujas elund, mis algab kõrist ja hargneb allosas bronhideks ) bronhid-(kulgevad koos kopsuarteritega ja veenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse)
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetikud 2009 Anu Juurik EPIDEEMIATE OMADUSED Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 1. EPIDEEMIA 3 1.1. Epideemiliste haiguste omadused 3 1.2. Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele 3 1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7 4.2.1. Sääsed 7 4.2.2. Puugid 8 4.3. Loomadelt saadud nakkushaigusi ...
Päriskonnalised kas hüppavad oma tugevalt arenenud tagajalgadega (nt. rohukonn) või liiguvad kõndides (nt. harilik kärnkonn). Enamik kahepaikseid on ujumisvõimelised. Kuidas kahepaiksed hingavad? Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Milline on kahepaiksete vereringe? Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Mida kahepaiksed söövad? Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid
KORDAMINE BOTAANIKA KT 1. Taime kasv ja areng a. Taime 4 arengujärku 1) Embrüonaalne e. looteline arenguijärk – embrüa moodustumine. Algab see faas õies munaraku viljastumisega ja lõpeb seemne (embrüa) valmimisega. 2) Noorus- e juveniilne järk– algab see faas seemne idanemisega, järgneb taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e. generatiivorganite moodustumine - õiepungade teke. 4) Raukus- e. seniilne järk. Taime loomuliku arengu lõppfaas: kasvu järkjärgulise aeglustumine, lõpuks taim sureb. b. Fenoloogia, fenoloogilised vaatlused Fenoloogia - bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, ne...
Tavalisele sissehingamisel vahetub sellest väike osa. Kopsudes on alati õhku, nad ei saa tühjaks. Minuti jooksul läheb verre kuni 200 ml hapnikku. Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv hingamiskeskus. Hingamisel kopsude maht väheneb ja suureneb vaheldumisi. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku. Roided liiguvad üles- ja väljapoole. Vahelihase kokkutõmbe tõttu muutub kopsude ruum rindkeres suuremaks. Õhk tõmmatakse kopsudesse. Hingamise ajal kopsud ise ei liigu. Väljahingamisel toimub roietevaheliste lihaste ja vahelihase lõtvumine, rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Noorukite hingamissagedus on 18 kuni 20 korda. Täiskasvanutel 16 kuni 18 korda minutis. Imikud hingavad palju kiiremini. Sisenõrenäärmed. Kirjuta, millised sisenõrenäärmed on sinul! 1
kujunemiseks vajalik Notch-Delta signaalirada. Dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad lõpuks kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. Kopsude areng Hingamiselundkond areneb ürgsoolest vastusena südamest tulenevale FGF signaalile. Neelus tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt. Vagu jaguneb kaheks haruks, millest arenevad bronhid ja kopsud. Oluline on endodermaalse epiteeli ja mesenhüümi vastastikune signalisatsioon. Endoderm vooderdab hingetoru, bronhid ja kopsualveoolid. Kopsud on embrüonaalses arengus viimasena diferentseeruvad organid. 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Jäsemeväli on piirkond, kuhu on koondunud rakud, mis on võimelised jäset moodustama. Sabakonnalistel on jäseme morfogeneetiline väli somiitide naabruses pronefrose kohal
veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni SÜDA Vereringed: 1. Suur e süsteemne e kehavereringe algab aordiga vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas (arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri). 2. Väike e kopsuvereringe algab kopsutüvega südame paremast vatsakesest, läbib kopsud, lõpeb tavaliselt nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas (arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri). Süda on ringesüsteemi keskne elund, mis verd enesest läbi pumbates tagab vere pideva ringluse kehas. Paikneb rinnaõõnes, keskseinandis. Kaalub 300 g. Südame ümber on perikard (südamepaun), mis sarnaneb ehituselt liigesekapsliga. Südame seina ehitus: · Endokard südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb
aktsioonipotentsiaal. Nende impulsid tekitavad piklikajus vereringekeskuste sümpaatiliste süsteemide pidurduse ja parasümpaatilise erutuse. Tulemuseks langeb südame löögisagedus ja kontraktsioonijõud. Paralleelselt pidurdub higamine ja kahaneb lihastoonud. Pikaajalised mehhanismid: kohanevad minutite-tundide jooksul. Hormonaalne Stressrelaktsioon - vererooned kohanevad rõhutõusuga, reageerivad laienemisega Transkapillaarsed mahumuutused HINGAMINE. KOPSUD 16. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise “etapid”. Alveolaarventilatsiooni ja surnud ruumi mõisted. Hingamine on automaatne protsess, mis kohandub vastavalt organismi vajadustele (füüsiline pingutus, kõnelemine). Hapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse ainevahetuse käigus tekkinud süsinikdioksiid.
Kojast väljaroninud teole jääb koda seljale. Kojast ulatuvad välja suur lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Pikemate kombitsate tipul on silmad. Kõikidel tigudel pole koda. Teod on taimetoidulised. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Enamik maismaa tigusid peitub päeval kusagil pimedas, niiskes ja turvalises paigas ning ronib öösel välja toitu otsima. Kojaga teod tõmbuvad ohu korral lubikambrisse peitu ning tulevad taas välja ohu möödumisel. Maismaatigudel on kopsud (kops asub mantli sees) ning nad hingavad õhuhapnikku. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Vereringe on tigudel avatud. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod on kõhtjalgsed. Nad liiguvad tallalihaste lainjate liigutuste abil, libisedes jala näärmete poolt eritataval limal. Tigude jalatald on lai ja väga limanäärmeterikas. Lima tekitamiseks vajab nende keha palju vett
·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed.
veekogudesse mitte midagi (ja kindlasti mitte münte!) loopida ei tohi! Hüljeste magamistuba Et seda lugu positiivsel toonil lõpetada, teatan rõõmuga -- hülged, kes liikumatult basseinipõhjas lebavad, ei ole surnud, või komatoossed loomad, vaid nad magavad. Hallhüljes suudab oma 12-15 minutit õnnelikult basseinipõhjas unenägusid näha, misjärel ta aeglaselt uuesti pinnale tõuseb, nina veest välja pistab ja oma väga suurtest ning kitsastest ninasõõrmetest kopsud ja bronhid puhtaks puhub. See tegevus toimub vägeva nohina ja norskamise saatel ning seejärel laskub hüljes aeglaselt basseinipõhja tagasi, et oma uinakut jätkata. Pange ka tähele, et neljast hülgest magavad sedasi tavaliselt kaks või kolm ja mitte kunagi kõik korraga, sest keegi peab ju ka ringi ujuma ja magajaid valvama. Magades päeval põhjas või oma lesila peal öösel, tajub hüljes suurepäraselt (oma tundlike vuntside abil) väiksemaidki vee- ja õhuvõnkeid.
1) Hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru, kopsutorud). Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 8. Missugused on meie hingamiselundid? Elundid: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud 9. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: 1) Sissehingamine aktiivne tegevus, mille jooksul roided tõusevad> rinnaõõnes madalam rõhk > õhk kopsudesse. Vahelihas tõmbub kokku. 2) Hingamispaus 3) Väljahingamine passiivne tegevus, lihased lõtvuvad, diafragma samuti, õhk voolab välja Liigid: 1) Jõudehingamine kui ei kõnele, vahetame välja 0,5 1 liiter õhku, toimub tavaliselt nina kaudu.. Sisse-väljahingamise faasid on
prokaiiniga (endine novokaiin). Pulbrit tõmmatakse ninna. Ravimi tugeva veresooni ahendava toime tõttu on kokainisti nina limaskest kärbunud, haavandunud ja see võimaldab väga lihtsalt kokainismi diagnoosida. Samas kokaiini valmistamisel leotatakse kokapõõsaste lehti bensiinis, mille tulemusena on kokaiin hüdrokloriid, mis on happeline. Seetõttu imendub ta limaskestadesse(ninna tõmbamisel), aga seda ei saa suitsetada, kuna hape hävitaks kopsud. See lahustub siiski vees ning saab seda ka süstida. Ninna manustamisel saabub toime väga kiiresti kolme minuti pärast ja kestab vaid 20 minutit. Toime sisaldab psühhostimulatsiooni, vähendab nälga ja janu ning tekitab kogenud kasutajal tohutu energia juurdevoolu. Paljud tarvitajad on täheldanud isegi orgasmi taolist seisundit. Ilmneb eufooria, õnnetunne, lõbusus ja alguses seksuaalsuse suurenemine. Seda ainet kasutavad nii vaimse töö tegijad kui ka lihttöölised
selleise väitega, et tingimused olid tema vastu, et polnud võimalust jne. Sartre väitel pole olemas muud geeniust peale selle, kes väljendab end geniaalsetes tegudes. See võib näida julmana neile, kes pole elus edasi jõudnud, kuid arvesse lähevad siiski vaid reaalsed teod, mitte unistused, lootused ega ootused. Kui eksistentsialistid kujutavad argpüksi, siis nad väidavad, et see argpüks vastutab oma arguse eest. Ta pole arg kuna ta süda, kopsud või ajud oleksid arad. Ta on arg sellepärast, et ta ise on oma käitumisega teinud end selliseks. Sageli inimesed tahaksid, et argpüksideks või kangelasteks sünnitaks; kui ollakse kord sündunud argpüksiks, siis pole midagi parata. Samuti ka vastupidi: kui ollakse sündinud kangelaseks või geeniuseks, siis nii ongi. Eksistentsialistid aga ütlevad, et argpüks teeb end ise argpüksiks ja kangelane teeb end ise kangelaseks. Mõlemal on alati võimalus ennast muuta vastavalt tegutsedes.
Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus. Maja uks oli lahti ja tundus nagu mind oodatakse. Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsi...
väljapääsu leida. Nad lepivad kergesti lüüa saamisega ning süvendavad endas vääraid lootusi ja unistusi. Kalad kalduvad arvama, et nad elavad igavesti, ja sageli nad ka käituvad ja tegutsevad sellele vastavalt. Enda ja oma tervise suhtes on Kalad küllaltki hooletud. Sagedased on käte või jalgade traumad või nende ebanormaalne areng. Sama kehtib ka puusade kohta. Tavalised on ka külmetushaigused, gripp ja kopsupõletik. Kopsud on nõrgalt arenenud, samuti varbad ja pahkluud. Kaladel võivad olla kõverad jalad või deformeerunud pöialabad või on need vastupidi tugevad ja ekastsed. Vahepealset varianti ei esine. Üks Kalade salarelvi on huumor. Nad võivad naerda, et peita pisaraid. Ta on suurepärane vembumees ja haruldane anekdootide vestja, kusjuures tema muidu nii väljendusrikas nägu võib jääda surmtõsiseks või omada isegi kurvameelse ilme. Vahel on tema nali heatahtlikja leebe, samas aga karm ja armutu
sepsis (veremürgitus), soolestiku infektsioonid, mida põhjustavad ekso- ja endotoksiinid. Negatiivsetest emotsioonidest tulenevad elundite funktsionaalse aktiivsuse häired psüühilise seisundi ja elundite vahelist seost uurib psühhosomaatika. Kurbus kopsud Hirm neerud Ärevus süda, veresooned Raev maks Meeleheide seedetrakt, põrn, kõhunääre Vastumeelsus selgroog, peaaju, seljaaju Trots - põrn, selgroog Tahe (negat.) harknääre, kolmiksoojendaja Laiskus maks, pankreas Ettevaatlikkus eeterkeha, närvisüsteem, ajuripats Häbi, süütunne vereringe Kadedus, armukadedus süda, suguelundid Psühhosomaatilised haiguslikud reaktsioonid:
vastu, monotsüüdid - mittespetsiif. haiguste vastane kaitse Lümfisüsteem algab: (umbsetest) lümfikapillaaridest (rakkudevah. ruumides) koosn.: lümfisooned, -juhad, -sõlmed, lümfoidsed elundid - lümfifolliikulid, mandlid, põrn ül: ainevah., vereloome, kaitsefunkts., valm. immunkehi, rakkudevah. vedeliku kogum. ja suun. 7. Hingamiselundkond koosn.: hingamisteed -- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid; kopsud, diafragma e vahelihas tööt.: kopsuhingamine -- kopsude ventil. uuend. alveoolide gaasisegu, kopsukapillaarides rikast. veri hapnikuga, annab ära süsinikdioksiidi; koehingamine -- hapniku kas. bio. oksüd., energia transform. , lõpp-prod.: süsinikdioksiid ja vesi; hapniku trans. verega -- põhil. seotult hemoglobiiniga (erütrotsüüdid) O2 siduvate om. nõrgen. -> O2 äraandm. kudedele, süsinikdioksiidi trans
toestamiseks. ( on tõendeid et selle operatsiooni käigus doktorid sulatasid ühe vale lüli üles. ) peale operatsiooni pidi ta 8 kuud kandma metallist korsetti . Talle kirjutati ka valuga hakkama saamiseks suuri koguseid morfiini, mille kõrvale tarvitas ta ka suurtes kogustes alkoholi. Järgmisena kujunas tal välja aneemia maalimist ta siiski ei jäta 1947 aasta märtsis diego hopilaseeritakse bronhopneunoomiaga ( mädane bronhiit.. kopsud ja staff on hallikaid mädekoldeid täis) . Kuuendal juunil saab frida 40 aastaseks, kuid ta tähistab seda kui oma 37 sünnipäeva 1948 a talvel alustab diego rivera afääri näitlejanna maria felix iga, millest puhkeb avalik skandaal. Olles veendunud, et näitlejanna abiellub temaga, kaalub ta fridast uuesti lahutada. 1949 aastal frida õde cristina pöördub maria poole, et see lõpetaks oma suhted diegoga, frida pärast. Juunis maria ja diego . Juuni äkitselt saabki afäär läbi.
surutud. 1300.aasta paiku lisati piigile kaitseraud, teraketas, mis kaitses rüütli kätt. 5.7Hobused Rüütlit tunti tema hobuse järgi- hobune oli tema väärikuse märgiks. Paljude Euroopa keeltes tähendabki sõna ,,rüütel" hobusemeest. Rüütli sõjahobuseks oli agressiivne sugutäkk, kes oli spetsiaalselt aretatud ning õpetatud arvatavasti ka vastaseid hammustama ja neile kabjaga virutama. Tal oli turske kere, ta võimsad kopsud ei lasknud ta väel rauged ja ta tugevad lihased võimaldasid kanda ka raudrüüs rüütlit. Kõrge, seljatoega sadula ja pikkade jaluste tõttu oli rüütel hobusega otsekui kokku keevitatud- ta peaaegu seisis oma sadulas ja see asend oli erakordselt turvaline. Ta hobune oli kärmas ja palju väiksem kui sõjaratsu, juhuks kui mõni sai haavata, suri või ei olnud kasutamiseks heas vormis. Kõige paremad täkud olid destrierid. Nende nimetus
sntees, eritus, termoregulatsioon Nrvissteem Pea- ja seljaaju, nrvid, ganglionid, retseptorid Peamine regulatoorne ssteem, kontrollib kiki fsioloogilisi ja intellektuaalseid funktsioone Endokriinssteem Endokriinnrmed Nrvissteemi krval teine oluline regulatoorne ssteem: ainevahetus, sigimine jms Skeletissteem Luud, khred, sidemed Mehaaniline kaitse, toestus, liikumine, vereloome, mineraalainete ladu Lihasssteem Lihased, klused Liikumine, kehaasend, termoregulatsioon Hingamisssteem Kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja vliskeskkonna vahel, pH regulatsioon Sdame-vereringe ssteem Sda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon, termoregulatsioon Lmfi ssteem Lmfi sooned, lmfi slmed Vrkehade kahjutustamine organismi sisekeskkonnas, vedelikutasakaalu regulatsioon, kaitsefunktsioon Seedimisssteem Suu, sgitoru, magu, sooled, seedenrmed Toidu mehaaniline ja keemiline ttlemine, imendumine, jkainete eritamine
Võrdluseks toon välja mõningad kohad ja tegevused, mille kiirguse doos on tavatingimustes olevas keskonnast kõrgemad kui 0,13 mikroSv tunnis, ning doosid, mis kahjustavad tervist. Lennukiga lennates 10km kõrgusel - üle 2 mikroSv tunnis Tsernobõl, Ukraina - 5 mikroSv tunnis Röntgenpilt hammastest - 5 mikroSv Kosmiline taustkiirgus - umbes 2000 kuni 3000 mikroSv aastas (oleneb geograafilisest asendist) Astronaut 6 kuud kosmosejaamas - 80 000 mikroSv Suitsetaja kopsud - 160 000 mikroSv aasatas Aastane efektiivdoos looduslikest kiirgusallikatest on umbes 2.4 mSv (2400 mikroSv) [14] 150 Gy > surm (kahe või mõne tunni möödudes) 100150 Gy surm (kahe päeva möödudes) 1250 Gy surm seitsme päeva möödudes 110 Gy kiiritustõbi Lävidoos viljatus meestel 3,5-6 Gy, naistel 2,5-6 Gy Lävidoos Silmaläätse katarakt (silmaläätse hägustumine) 2-10 Gy 3-5 Gy 1-24 tundi - erüteem (veresoonte laienemise tulemusel tekkinud nahapunetus)
järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. Nii arenevad rohutirtsud, prussakad, lutikad. Selgroogsete moondeline areng nii arenevad kahepaiksed ja enamik kalaliike. Konnal toimub munaraku viljastumine vees. Munast väljub kulles, kes meenutab pigem kala: tal on pikk saba, jäsemed puuduvad, hingab lõpustega, süda kaheosaline, esineb üks vereringe. Mõne aja möödudes arenevad kullesel tagajalad, seejärel esijalad. Saba lüheneb aja jooksul ning moodustuvad kopsud. Kulles saab konnaks kolme kuu jooksul. Lootejärgne areng: *esimene periood kuni sigimisvõime saabumiseni juveniilne periood: organism kasvab. Kasvu mõjutavad toitained, keskkonna tingimused, geneetilised faktorid. Kasvuga kaasneb alati areng. Toimuvad muutused elundkondades ja organismide talitluses. *sigimisvõimeline periood: kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused. Algab ovo- ja spermatogenees.
Hea kehahoiuga inimese profiil on seistes kergelt laineline. Pea-, selja- ja istmikukumeruse äärmised punktid asetsevad enam-vähem ühel joonel ja rinnakorvi kontuur on eespolt kõhu eesmist pinda läbivat vertikaali. Tpetades selja vastu seina, saab veenduda kas pea, seljakumerus ning puusavööde asetsevad õigesti. Kehaosade õige paiknemine üksteise suhtes tagab kõikide organiet normaalnse funktsioneerimise. Lülisamba õige asendi korral on rindkereelundid kaitstud ning kopsud ja süda saavad normaalselt funktsioneerida. Vaagna õige asetus on vajalik seal paiknevate organite kaitseks ja normaalseks tööks. (Hermlin,2001) Hea seisuasend koormab võimalikult vähe sidemeid, lihaseid ja liigeseid. Et kehaosad on heas tasakaalus, on sellist asendit kerge hoida ka pikema aja jooksul ning väsimust ei tunta. Rüht on asend milles keha hoiab gravitatsiooni jõule vastu end sirgena kui inimene seisab, istub või lamab
Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
