PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head
Tallinna Tehnikaülikool Esimene kodutöö Mõõtmises ISS0050 Nr.1641 Aruande koostanud: Üliõpilane: Haigo Hein Matrikli nr.: 082052iatb Kuupäev: 19.04.2009 1.Ülesanne Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 150 mA lugem oli 74,5 jaotust. Antud: täpsusklass tk = 0,2 (mõõteriista passist) skaalajaotusväärtus skj = 150 (mõõteriista passist) mõõtepiirkond mpk = 150 mA lugem lug = 74,5 lug
toonitab roosa naha õrnust ning valged suled ja pitsid ümbritsevad keha otsekui helendav oreool. Autoportree Isabella Brant'iga Maastik Vikerkaarega Kasutatud kirjandus: http://www.peterpaulrubens.org/home19610.html http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens http://www.abcgallery.com/R/rubens/rubens.html http://www.artchive.com/artchive/R/rubens.html http://www.artcyclopedia.com/artists/rubens_pet er_paul.html Aitäh Koostanud: Anni Katkosild 12a
Valguse dispersioon Koostanud: Margit Mölder Avinurme 2010 Mis on valguse dispersioon? . Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Valge valguse juhtimisel läbi klaasprisma tekib vikerkaarevärviline riba. Värviline riba tekib selle pärast, et prismast väljuvad eri värvi valguslained erinevate nurkade all. Valguse dispersioon on võimalik ainult siis, kui erinevaile värvustele ehk erinevaile lainepikkustele vastavad murdumisnäitajad erinevad väärtused. Dispersioonikatse skeem Newtoni katse Tegi katse 1666. a. Suunad aknakardinas olevast august tulnud valguse läbi klaasprisma seinale. Tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Newton hakkas värvilist riba nimetama spektriks. Valguse spekter näitab, millistest koostisosadest (komponentidest) liitvalgus koosneb. Vikerkaare 7 värvi Violetne Sinine Helsinine Roheline ...
Koostanud: Margit Mölder Raimond Ilves Avinurme 2010 Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Kolmikliit e. Keskriigid Saksamaa AustriaUngari Itaalia Antant Inglismaa Venemaa Prantsumaa Saksamaa ja Prantsumaa tüli ElsassLotringi pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannem...
Peetri kirik vatikanis Koostanud: Aivi Õunap 11h Ajaloost Constantius Suur lasi kiriku püstitada rooma 324. a. 1506 aastaks oli kirik niivõrd lagunenud, et Julius 2. otsustas selle taastada. Ehitus toimus 1506 1626 aastatel. Projekteerijaks oli kogenud arhitekt Bramante. Hiljem oli kiriku arhitektiks Michaelangelo. Valmis 1547. aastal. Kiriku rekonstruktsioon 19. sajandil Kuppel Click to edit Master text styles Second level Projekteerinud Third level Michaelangelo Fourth level Küündib 132 m Fifth level kõrgusele ja siseläbimõõt on 42 m. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku. Fassaad 116 m pikk ja 53 m kõrge....
aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Kohtus Goethega .Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mõjutasid ka tema loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad. Looming Ta on koostanud muusikat palju erinevates zanrites Ludwig van Beethoven on loonud 135 teost, ta on loonud 9 sümfooniat,5 klaverikontserti, viilulikontserti, ballette, laulumänge, missasid, 32 klaverisonaati, klaveripalasid, variatsioone ja palju muud. Palju kontserte andis ta erinevates õukondades. Beethoveni visandas klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND IAX0583 Programmeerimine I Funktsiooni y = f(x) arvutamine Kodutöö I Juhendaja: Tallinn 2018 Autorideklaratsioon Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite 1 tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Nimi: Kuupäev: Table of Contents Autorideklaratsioon...........................................................................................................1 Ülesande püstitus.....................................................................................................
Uurimustöö HIV Paljusid inimesi võib huvitada siiski küsimus , mis on aids ja mis on HI-viirus. HIV on viirus , mis suurendab inimese vastuvõtlikust teistele haigustele. Hiv võib levida mitmeid teid pidi - emalt lapsele kandudes, seksuaalvahekorras ilma kaitsevahendita ning ühist süstalt kasutades. Kuid emalt lapsele viirusekandumist saab ära hoida , kasutades viirusevastast ravi raseduse esimeses faasis , sellega võib ohtu vähendada 70 % võrra. Samuti soovitatakse keisrilõiget ja ema rinnapiima asemel antakse lapsele kunstlikut toidusegu. Ka lapsele antakse retroviiruste vastast ravi. Need kõik abinõud alandavad ohtu veel kuskil 1-2%. Arvamus , et viirus levib ka köhatamisel, aevastamisel, rääkimisel ja laulmisel on väär. Seda väga lihtsalt põhjusel viirus sureb toatemperatuuril ära. Elada suudab ta vaid inimese ...
Arutelu: Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Koostanud: Mikk Mihkel Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised. Viimastele tundub, et kõik mida nad ette võtavad, läheb untsu ja nad enam ei üritagi. Kes siis ikkagi on õnnelik inimene?
All longus okste tuleb kummardada, jasmiini õites kastan käed kui piimas - Mu üle lõhnu vihmahoona kukub. Kuu hõbegondel pilvelaines hukkub. (Under: 37) Kuis väsimata tiksub väike kell: kui nõrguks tasahilju südamest tilk-tilgalt kõik mu veri... (Under: 49) Nüüd õhtuid saadab mere rauge kohin ja kajakate lend täis nukrat loidust, ja õige vargsi endas kanda tohin veel mälestusi hommikusest koidust. (Merilaas: 72) Kasutatud kirjandus 1. Marie Under ,,Mu süda laulab" , koostanud Paul Rummo, Eesti Raamat, 1984, lk 439 2. Kersti Merilaas valitud teosed 1, Eesti Raamat, 1986, lk 283
Viimased koopainimesed (mekanbutid ) Uus-Guineas Koostanud: Sandra Vesman ja Loviisa Pihlas Sissejuhatus teemasse Meie esitlus räägib Uus-Guineas elavatest põliselanikest (mekanbuttidest ) ja sellest kuidas nad elavad, ringirändavad ja hakkama saavad . Meakanbuttide avastamine Kuulu järgi elavat Uus Guineas üks rändrahvaste hõim meakanbutid kes elavad kahes järsus mäeahelikus kuid nende täpsed asustuste piirid on kindlalt määratlematta .Alles 1991 aastal avastas Sloveenia antropoloog 11
Koostanud: Indra Arvik 9A Viimne Reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (vene...
Visiitkaart Koostanud: Maris Mäekivi Ajalugu Visiitkaardi päritolu ulatub Vanasse Hiinasse, see oli üks sidevahend, mille kaudu sõlmiti ja hoiti kontakte. Visiitkaardi jätmist kellegi juurde võrdsustati visiidiga konkreetse isiku juurde. Mõõtmetelt olid need suuremad, kui tänapäevased kaardid mängukaardi suurused, hiljem postkaardi suurused. Erinevaid visiitkaarte Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LIIGID Äri- e ametkondlik Era- e isiklik Abielukaart Abikaasakaart Reklaamvisiitkaart Kombineeritud kaart Ärikaartidest pikemalt Ärikaardile (ametikaardile) on märgitud: organisatsiooni nimi organisatsiooni logo ametiisiku ees- ja perekonnanimi ametinimetus tiitel töökoha aadress töökoha telefon, faks, e-mail, URL ÄRIKAARTIDEST...
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1
Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 12 1375 550 2750 110 23 1625 650 3250 130 31 800 320 1600 64 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. ...
ENESEKOTROLLIPLAAN. ÄMMUSTE KOOLI SÖÖKLA. Enesekontrolliplaan on nähtaval kohal,kõik kokkad tevad ,kus ta asub. Enesekotrolliplaani täidavad meie söökla kokkad ja kontrollib üle majandusjuht,kes on selle enesekotrolliplaani koostanud. 1.Kõigepealt on toidukirjeldus,toidutarbiarühm.(mis kell toimub toitlustamine,mis toite pakkutakse) 2.Tehnoloogiline skeem. 3.Kontrollkaart (tooraine vastuvõtt) 4.Jahutatud või külmutatud toidu temperatuur vastuvõtmisel.(seda tabelit täidame vähemalt üks kord nädalas ja registreerime termoometri näitu) 5.Kontrollkaart(tooraine ladustamine ja säilitamine) 6.Külm või sügavkülkapi õhutemperatuur(termoometri näitu registreerime
FOTOSÜNTEESI KEEMIA Koostanud: Luise Tiks ELEKTRONTRANSPORT FOTOSÜNTEESIS • Valgusenergia mõjul toimub fotosünteesi aktiivtsentri klorofülli-molekulide ergastamine, selle tulemusena vabaneb elektron e- P680 → P680+ • Tugeva oksüdeerijana eemaldab P680+ vett- lõhustavalt kompleksilt elektroni, taastades nii fotosüsteemi neutraalse seisundi • Vett-lõhustava kompleksi Mn2+ ioon loovutab elektroni ning oksüdeerub Mn3+ iooniks • Mn3+ ioonid omakorda osalevad väävli oksüdeerimisel. • Vee oksüdeerimiseks peab eelpool kirjeldatud oksüdeerimiste ahel toimuma neli korda 4Mn3+ + S → S4+ + 4Mn2+ • S4+ reageerib kahe veemolekuliga: S 4+ + 2H2O → S + 4H+ + O2 • Fotosüsteem I ergastub samuti valguse mõjul, selle tulemusena toimub ferredoksiini redutseerimine • Redutseeritud ferredoksiin on vajalik näiteks NADP+ taandamiseks ...
sõnaosavusega („Peep ja sõnad” 1967, „Karu maja” 1972, „Kalakari salakaril” 1974, „Ninatark muna” 1980 jt), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega („Sipsik”, „Triin ja päike” 1971 jt). Eno Raud on teinud ka rahvaluuletöötlusi lastele („Kalevipoeg” 1961 jt) , kirjutanud reisilugusid („Rein karuradadel” 1962, „Põdrasõit” 1965), lastenäidendeid, filmistsenaariume („Tuli öös”, „Naksitrallid” jt) ning koostanud ülipopulaarsed lastekirjanduse kogumikud „Kirju-Mirju” (I-II 1969-1974). Eno Raua lasteraamatuid on kahel korral auhinnatud lastekirjanduse aastapreemiaga. „Jälle need naksitrallid” I-II sai 1986. aastal Nõukogude Eesti preemia. 1974. aastal kanti Eno Raud nimi IBBY aunimekirja („Naksitrallid” I). Eno Raua lasteraamatuid on tõlgitud ca 30 keelde.
Esimene kõne 1868: "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - idealiseeris muistset vabaduse aega, kirjeldas baltisakslaste võimupäevi ja rääkis tulevastest Aleksander II reformide peatset tulekut Teine kõne 1870: "Võitlused eesti vaimupõllul" - ennustas eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest Kolmas kõne 1870: "Nõia-usk ja nõia-protsessid" kirjeldas keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku Looming: on koostanud mitmed õpikud, luuletused olid isamaast, loodusest ja armastuslüürikast ning kirjutas ka lastelaule. Tähtsus ühiskonna tegelasena: pani aluse põllumajanduskirjandusele, toimetas ajalehte Sakala, kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. 8. Lydia Koidula 1865 luulekogu "Waino-lilled" kirjutas isamaalisi luuletusi( "Sügismõtted", "Kodu") humoorikad jutustused näidendid: "Säärane mulk", "Saaremaa onupoeg" 9
HAPPED VIII klassi KEEMIA Koostanud SIRET SAARNIIT ÄÄSMÄE PÕHIKOOLIST 01.02.2002 HAPPED · Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist
Kuidas olla õhtujuht? Koostanud: L.Aadla Kõik saab alguse suhtumisest Kõik saab alguse suhtumisest Nagu ka vanasõna ütlen:“Nii kuidas küla koerale nii koer külale” on tark öelda ka õhtujuhtide kohta. NII NAGU SINA PUBLIKUGA NII PUBLIK SINUGA ! Kõik saab alguse suhtumisest Usu endasse ja teised usuvad sinusse ! Kõik saab alguse suhtumisest Ole rõõmus, positiivne ja julge ! Kõik saab alguse suhtumisest Ära karda eksida! Eksimine on inimlik ja kui kõik naeravad naera ise ka enda üle! Kõik saab alguse suhtumisest Ära karda inimesi! Inimesed on küll jubedad loomad vahel, kuid nad ei hammusta. Kõik saab alguse suhtumisest KOKKUVÕTTEKS OLE ALATI: * Positiivne * Rõõmsa meelne * Julge (Sest julge hundi rind on rasvane) N Õ U A N D E D Nõuanded Valmista kava ette! Mõtle hoolega läbi mida ja millal öelda või kuidas ette ...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS LAHUSED 8. Klass Koostanud: Karoliine Algpeus Koostamisel on kasutatud Katrin Soika ja õpiku TUNNI EESMÄRGID: Õpilane: • Teab, mis on lahus; • Oskab välja tuua lahustumise kiirust suurendavad tegurid; • Mõistab, mis on aine lahustuvus; • Teab ainete eraldamise võimalusi segudest. MIS PILTIDEL KUJUTATUD ON? KUIDAS ERALDADA: KRIIDIPURU JA VESI; LIIV JA VESI; LIIV JA RAUAPURU; KEEDUSOOL JA VESI,
Looduskaitse Koostanud: Gertu Teidla looduskaitse · Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, Biodiversiteet*- ehk biodiversiteedi* kaitset bioloogiline mitmekesisus inimmõju negatiivsete ehk looduslik mitmekesisus tegevuste eest, hooldamist ehk elustiku mitmekesisus ja võimalusel ka ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi või kogu Maa taastamist. üksuste mitmekesisus Looduskaitsealad eestis Looduslik tasakaal · Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam vähem muutumatuna . Looduslik tasakaal metsakoosluses Kui puu murdub , hakkavad tema peal tegutsema paljud organismid, erinevatel Organismid I etapis...
Tallinna Tehnikaülikool Teine kodutöö Mõõtmises ISS0050 Nr.2630 Aruande koostanud: Üliõpilane: Haigo Hein Matrikli nr.: 082052 Kuupäev: 23.04.2009 1.Ülesanne Määrata silindrilise paagi ruumala V ja selle mõõtemääramatus V Antud: Mõõtelindiga mõõdeti silindrilise paagi: ümbermõõt p = 7,33 m ja kõrgus h = 3,55 m Mõõtmisel pingutati mõõtelinti ja see venis 0,5 %: p = 7,33 + 7,33 0,005 = 7,36665 h = 3,55+ 3,55 0,005 = 3,56775
Alligaatorid Alligaatori liike on säilinud kaks: Ameerika alligaator Hiina alligaator Alligaatorid on tuntud oma luid purustava hammustusega. Lisaks on alligaatoreid kirjeldatud kui "elav fossiil", mis on säilinud ligi 200 miljonit aastat. Nimi alligaator on tulnud hispaania keelest el lagarto mis tähendab "sisalikku". Nii kutsusid alligaatoreid hispaania avastajad ja varased asukad Floridas. Alligaatorid on inimeste suhtes pelglikud ja pigem kõnnivad või ujuvad ära kui inimene läheneb. Seega mõned inimesed proovivad alligaatorite pesadele läheneda, mis õhutab alligaatoreid neid ründama. Floridas on keelatud metsikuid alligaatoreid sööta, sest lõpuks nad kaotavad hirmu inimeste ees ja see teeb neid isegi rohkem ohtlikumaks. Täiskasvanud alligaator on tavaliselt 400 kg raske ja 4 meetrit pikk, aga võib kasvada ka kuni 4.4 meetrit pikaks ja 450 kg raskeks. Pikim iial registee...
Hutud, tutsid ja teised Aafrika probleemid Koostanud : Agne Nurs, Kerttu Peekmann, Triinu Mänd, Teele Kapsta Hutud ja tutsid Hutude ja tutside tülid Rwanda genotsiid, kus hutudest koosnev Rwanda valitsus hävitas saja päevaga ligi miljon tutsi hõimust pärinevat inimest. - 1994 · 99,9 % nägi vägivalda · 90,6 % uskus, et nad tapetakse · 87,5 % nägi surnukehi või kehaosi · 79,6 % kaotas mõne pereliikme · 69,5 % nägi kellegi tapmist või vigastamist · 61,5 % ähvardati tappa
Tänapäeval valitseb seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne. Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Arvesse peab võtma keskkonna (elutingimuste jm) mõju. Enamiku teste on koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded ei pruugi teistsuguse taustaga lastele lihtsalt sobida. Kui erineva nahavärviga lapsed pärinevad samalaadsest keskkonnast, siis nende testitulemustel olulist vahet ei ole. Testi tulemusi võivad mõjutada mitmed haigused, samuti vanus. N: kui testi teevad vanad inimesed saavad vähe punkte; kui anda lisaaega, siis tulemused paranevad märgatavalt. Kas intelligentsust saab ette näha juba lapseeas
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomaduse...
regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Lisaks Villemist Ridala on tõlkinud soome ja itaalia keelest ning kirjutanud mitmeid eesti kirjanduse ajaloo käsiraamatuid koolidele. Soomes elades tutvustas Ridala eesti keelt ja kirjandust Soome ajakirjanduses ning tegutses olulise kultuurivahendajana. 1941. aastal kaitses Helsingis doktoritöö lingvistikas.
MARI KEEL Koostanud: Annika Loor ja Stina Rebecca Pettai 5.12.12 1 9B Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 5.12.12 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 5.12.12 3 Mari ke...
1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. + Härma juhatas koore maakondade laulupidudel ja laulupäevadel. + Kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. + Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. + 1917 1929 töötas muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis (praegu Miina Härma Gümnaasium). + Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming: + Miina Härma loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on kirjutanud ka paar suuremat teost. + Miina Härma kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru: 1. Isamaalaulud tegemist on lauludega, kus tekst on detailsemakäsitlusega ja tervikliku arendusega. ,,Meeste laul"; ,,Enne ja nüüd"; 2. Lüürilised laulud selle alla kuuluvad ka soololaulud ,,Kui sa tuled, too mull lilli"; ,,Ei
HAPPED VIII klassi KEEMIA Koostanud SIRET SAARNIIT ÄÄSMÄE PÕHIKOOLIST 01.02.2002 HAPPED · Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist
ANORGAANILISTE AINEKLASSIDE KEEMILISED OMADUSED Reaktsioonivõrrandite koostamisel peab meeles pidama järgmiseid üldpõhimõtteid: 1) Nii lähteainetele kui ka saadustele tuleb märkida peale laengud ja oksiididele oksüdatsiooniastmed. Lihtaine oksüdatsiooniaste on null! 2) Lähteainetes vesiniku ja metallide all olevad indeksid saadustesse kaasa ei viida. (Ioonide kuju tuleb järele vaadata lahustuvustabelist). 3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al...
juukseid, ehitama. Juhendamisel hakkab laps huvi tundma teiste laste tegemiste vastu ja nendega emotsionaalselt suhtlema. Kasutatud kirjandus: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14235/lhike_levaade_lapse_motoorika_a rengust.html https://www.google.ee/search?q=lapse%20f%C3%BC%C3%BCsiline%20areng%201- 2%20aastastel%20&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox- a&source=hp&channel=np Raamat: Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad ( koostanud ja toimetanud: Ene Kulderknup). Raamat: Lapse arengu hindamine ja toetamine ( koostanud ja toimetanud: Ene Kulderknu).
Monument valmis 1994. aastal. Jakob Hurda tänav on tänav Tartus, Tähtvere linnaosas. Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind on Põlvamaal välja antav tunnustus. See määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. Oli 10 kroonisel. Kirjandus: Rudolf Põldmäe, “Noor Jakob Hurt” (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1988, “Jakob Hurt 1839-1907” (album). Koostanud Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Eesti Raamat, Tallinn, 1989, Mart Laar, “Raamat Jakob Hurdast” (monograafia). Ilmamaa, Tartu 1995. Jakob Hurda tuba mis asub Kirikumõis, Otepää vald. Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841 Tartu, ning suri 19. märts 1882 Kurgjal. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris.
Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina. Ta on üks Eesti teoreetilise bioloogia kevadkoolide peaorganisaatoreid. Töötanud aastast 1992 Eesti Vabariigi Välisministeeriumis (aastatel 194-1008 eraorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis ja aastast 2000 Rootsis). Ta on olnud ühtlasi 1993-97 TPÜ bioloogia õppetooli juhataja ja professor. Tiiveli uurimisvaldkonnad on rakubioloogia, teoreetiline bioloogia, evolutsiooni teooria, bioloogia ajalugu. Ta on tõlkinud või koostanud ja toimetanud raamatuid, avaldanud teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid. Eesti Loodusuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsiooni juhatuse liige ning 1993-97 Eesti Taassünni auhinna zürii liige. Veel on ta Akadeemilise Inglise Klubi ja Viskiklubi president. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 533) Vilju Lilleleht (sünd. 16. september 1939) Ta pn Eesti orintoloog, linnuökoloog ja looduskaitsja, bioloogiakandidaat (1972). Lõpetas 1963 TRÜ
Järelsõna: Ants Oras, 1940 · ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk. · ,,Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 19171957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk. · ,,Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. · "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk. · "Kolmteist ballaadi". LR 1963, nr. 10 · ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13 · ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984 · [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat
Eesti Loomakaitse Selts Kati-Karolin Prangli Keskkonnakitse I Kes on Loomakaitse Selts Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing. 2004. aasta suvest maailma ühe suurima loomakaitseorganisatsiooni Suurbritannias asuva (Kuninglik Loomade Julma Kohtlemise Ennetamise Selts RSPCA) liige. 2005. a suvest on ELS samuti Suurbritannias tegutseva rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni World Society for the Protection of Animals (WSPA) liige. 2005.a loodi Euroopa juhtivate loomakaitse organisatsioonide ja eluslooduse ekspertide võrgustik ENDCAP. ELS on ENDCAP-i asutajaliige 2011. aasta alguses liitus ELS The European Network for Farm Animal Protection (ENFAP) võrgustikuga Liikmed Seltsil on ligi 300 liiget. Seltsi erinevates projektides aktiivselt osalevaid liikmeid on üle Eesti 40. - Henry Vürst...
Kooli nimi Unenägu Luulekava Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2015 Ma iial polnud eht, ei elus ega luules. Kui oksalt langenud leht ma triivisin igas tuules. (Hennoste 1998:83) Künkal, kus keset põldusid, (Alver 1989:294) laulsin ma inetu ilusaks. Laulsin mina kokku laulujõed, kõige pühamad elutõed. (Alver 1989:303) Udus talihommik virgub sularõske. (Hennoste 1998:87) Ja päikesekiirtega ühte (Hennoste 1998:88) üle heliseva luiteliiva keerleb kajakate legendaarne lend. (Hennoste 1998:82) Madal taevas, kidur kesa, soo ja rabadik. (Alver 1989:356) Udus mustav haga, tume saatus nagu valukilja...
Ei saa olla tuleviku, kui ei ole oleviku ega mineviku. Tulevik on meie mõte ja tegu, mis avaldub mingil ajahetkel meie olemusest ning liitub algul olevikuga ning seejärel mineviku lainega. Tulevik on kui mineviku vastand. Tulevik on nagu vihmapilv. Vihmapilv, mis laseb oma veed valla, kui on käes õige hetk ja koht. Vihmasadu on nagu tuleviku kohtumine olevikuga ning laine on nagu oleviku kohtumine minevikuga. Tulevik kujuneb meie minevikust. Meie pagasist, mille oleme ise endale koostanud. See pagas mõjutab meie edasisi tegusid ja mõtteid. Minevik koostab meile tuleviku meie enda isiksuse põhjal. Minevik määrab, mida me tulevikus teeks ja mõtleks konkreetsetes olukordades. Minevik loob meie tuleviku. Olevik on lihtsalt aeg, kus minevik ja tulevik kohtuvad. Minevik, olevik ja tulevik. Need kolm koostavad terviku, mis kestab. Kestab kauem kui miski muu. Minevik jääb looma tuleviku ning olevik jääb liitma neid kahte. Voolab nagu vesi. Martin Sakk 12a
Mulle on see erakond kõige rohkem muljet avaldanud oma oskustega tegutseda vaikselt aga hästi. Ma ei olnud sellest erakonnast mitte midagi kuulnud, kuni ühe suveni, mil olin Tartus külas oma isal. Juhslikult mööda Tartut jalutades märkasin reklaamplakateid, kus reklaamiti just nende noorte kampaaniat ´´ Vanapaber ei ole praht! ´´ Kuna see tundus huvitav, siis kohe pärast koju jõudmist otsisin infot nende kohta internetist. Ja see oli väga meeldiv! Need noored on koostanud endale väga huvitava interneti lehekülje, kus nad räägivad endast ja sellest, millega nad tegelevad. Rahvaliidu Noorte ülesanneteks ei ole üksnes kampaaniate korraldamine ja reisimine, vaid nad osalevad ka poliitikas. Nende üheks tegevuseks on seminaride ja loengute korraldamine üle Eesti, kus annavad teistele Eesti noortele nõuandeid ja informatsiooni poliitikas toimuva kohta. Loomulikult saavad noored huvi korral selle organisatsiooniga liituda kõik soovijad alates 18. eluaastast
14.Kolmnurkade liigitamine 34.Kasuta arvtelge! 15.Kolmnurkade liigitamine 35.Liitmise seadused 16.Teravnurkne kolmnurk 36.Kuldreegel 17.Täisnurkne kolmnurk 37.Täisarvude korrutamine ja jagamine 18.Nürinurkne kolmnurk 38.Koordinaattasand 19.Erikülgne kolmnurk Kõike materjali ei ole ise koostanud, vaid kasutanud materjale ka lehekülgedelt: http://geomeetrilisedjoonised.weebly.com/4-klass.html (VALI ÜLEMISEST LOETELUST) https://www.taskutark.ee/m/aine/6-klass/6-klass-matemaatika/ LÕIGU KESKRISTSIRGE JOONESTAMINE NURGA POOLITAMINE KOLMNURGA JOONESTAMINE KOLME KÜLJE JÄRGI KOLMNURGA JOONESTAMINE KAHE KÜLJE JA NENDEVAHELISE NURGA JÄRGI KOLMNURGA JOONESTAMINE ÜHE KÜLJE JA SELLE LÄHISNURKADE JÄRGI KOLMNURKADE LIIGITAMINE POSITIIVSED ARVUD
2) Eesti Vabariigi alalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava välismaalase surma korral väljaspool Eestit. Matusetoetuse suurus on 191.74 eurot. Matusetoetust ei maksta (RMS § 2 lg 2): 1) isiku surnuks tunnistamise korral; 2) kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel (nt avaliku teenistuse seadus § 56 lg 1). Matusetoetust maksab ühekordse maksena matusekorraldaja elukoha või asukoha järgne pensioniamet või surmaakti koostanud perekonnaseisuasutuse asukoha järgne pensioniamet vastavalt matusekorraldaja soovile kas tema pangakontole või sularahas. Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja pensioniametile: 1) taotluse; 2) isikut tõendava dokumendi; 3) perekonnaseisuasutuse tõendi matusetoetuse taotlemiseks või isiku surma tõendava dokumendi; 4) matuse korraldamise kulusid tõendavad dokumendid, kui matusekorraldajaks on valla- või linnavalitsus;
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Koostanud: Lota Aadla 11 Cklass Ilmaprognoos homseks Eestis (9.03.2014) www.emhi.ee Tegelik ilm täna Eestis (10.03.2014) Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 20.20 Eesti asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas on 2.6 - 5.7 kraadi , lõunaosas aga 3.0 - 10.1 kraadi , Lääne-Eesti saartel 2.6 - 3.9 kraadi Tuule suund ja tugevus - puhub edelatuul 3.1 - 10.2 m/s, Saartel läänetuul Õhurõhk - 1014.1 - 1020
Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketsupit) ning konserve. Tomati kasulikus Tomatid on aedviljade edetabelis kolmandad Tomati viljades on 90% taimevett, 1% valkaineid, 0,2% rasva, 3,5% suhkrut, 0,8% kiudaineid, mineraalaineid ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, vitamiine ja orgaanilisi happeid. Avamaal kasvanud tomatites on rohkem vitamiine kui kasvuhoones kasvatatud tomatites (need andmed ei ole hübriidide kohta).Huvitava ülevaate on esitanud USA teadlased - nad on koostanud kõige tähtsamate ja sagedamini kasutatud aedviljade nimestiku. A-vitamiini sisalduse järgi on tomat paigutatud 16. kohale, C-vitamiini hulga järgi 13. kohale, aga mõlemate nende vitamiinide allikana on tomat tähtsuselt aedviljade hulgas 3. kohal, sest statistiliste andmete järgi sööb USAs iga elanik aastas umbes 40 kg tomateid. Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Alamklass: Asteridae
Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (17401748). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud
Piibli tõlkimine võttis aega üle 100 aasta ja oli tähtis eelkõige sisu poolest- pani aluse laialdase sõnavara loomisele, sisaldab kõige erinevamaid tekste, mida kirjakeel on suutnud edasi anda. Eestikeelse piibli käsikiri ilmus 1736 ja valmis piiblit ilmus 1739 trükiarvuga 6015 ja selle tõlkimisel oli suur panus A.T.Hellel. Anton Thor Helle(1683-1748) eesmärgiks oli luua asjakohane ja ulatuslik ülevaade eesti keele ehitusest ja sõnavarast ning korrastada kirjakeele normid. On koostanud sõnaraamatu erinevate lausenäidistega ja omas suurt rolli piibli tõlkimisel, tõlkis nii Uue kui Vana Testamendi. Eesti kirjakeele ärkamisaeg sai hoo sisse 19.saj, esimesed ärkamisaja ideoloogid olid kirjamehed ja kultuuriuurijad, ärkamisaeg sai alguse tormi ja tungi filosoofiast, mis väärtustas kõike rahvapärast ja rahva vaimulaadi väljendamist. Kirjakeele arendamiseks võeti eeskujuks soome keel, millega kujunes välja eesti keel emakeelena. Ärkamisajal kritiseeriti
Miks tekib maavärin ? Koostanud : Siret Strastin Aasta : 2010 Sissejuhatus. Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunudSissejuhatus. umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ...
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku