Renessansi arhidektuur ja skulptuur 15.sajandil Koostanud: Ajalugu: -täpsemalt vararenessanss (1430- 1500) -sai alguse Itaaliast -antiikkunsti taassünd -tähtsamaks keskuseks oli Firenze Sündmused: trükikunst arenes välja trükiti esimene piibel 1428 Tallinnas Oleviste kiriku juures avatakse ladina ehk linnakool 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1500 Karl V sünd Itaalia arhtektuur ja skulptuur: Exterior of Tempio Malatestiana palazzo pitti firenzes Click to edit Master text styles Second level
................................................................7 Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on anda ülevaade Tallinna Majanduskooli õppeprogrammi alusel läbiviidud juristipraktikast ja selle raames täidetud ülesannetest ning vähesel määral ka praktika sooritamiseks valitud asutusest, milleks oli Põhja Ringkonnaprokuratuur. Minu poolt valitud nö praktika-asutus kuulub avalikku õigusesse ning tegeleb igapäevaselt karistusõigusega. Seetõttu ei puutunud ma seal kokku koostanud lepingute ega hagiavalduste koostamisega, mis olid praktikajuhendi järgi üheks ülesandeks. Siiski koostasin praktika raames mitmeid juriidilise sisuga dokumente. Viimane oli ka minu põhikohustuseks prokuratuuris. Seega kirjutangi aruandes minu poolt koostatud juriidilise sisuga dokumentidest, milledest enimkoostatute kohta on toodud aruande lõpus ka näidised. Samuti annan ülevaate karistusõiguse menetluslikust poolest, millega samuti kokku puutusin. 1
Juta Kaidla Näited ühe suviodra ja taliodra kohta: suvioder "Arve" - varajane Norra sort seisukindel valmib juuli lõpuks sobib katteviljaks söödaoder külvinorm: 450 idanevat tera/m2 CAROLASaaten UnionSaksamaa · Kõrge saagipotentsiaaliga · Talvekindel · Seisukindel · Külvinorm ca 300 - 350 id.tera/m² Talioder Hordeum vulgare Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a. Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg KAER Heino Kiige järgi Kaer on viimastel aastakümnetel muutunud ebapopulaarseks. Ajaloos on kaeral teraviljade hulgas oma kindel koht. Algselt jõudis kaer Euroopasse umbrohuna. Kuid kaer võitis omale koha vastupidavusega. Selle aastatuhande algul oli kaerapudrul
Kõrbed ja poolkõrbed (8.kl) Koostanud: R. Alumets (2011) 1. Asukoht Parasvöötme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliima- vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim)
HERPES EHK OHATIS Koostanud: Tunnused Huuleohatis: • Sügelus • Torkimistunne • Valu huulte piirkonnas • Läbipaistvate vesivillide teke • Villiline valulik lööve kordub Pilt 1 Tunnused Suguelundite ohatis: • Sügelus • Valulikkus suguelundite piirkonnas • Haavanduvate vesivillide teke • Villiline valulik lööve kordub • Urineerimine valulik • Kubeme lümfisõlmed suurenenud • Pilt 2 Põhjustaja Herpes simplex DNA-viirus: • Herpes Simplex 1 (vöökohast ülevalpool kuded) • Herpes Simplex 2 (vöökohast ülevalpool kuded) • Pilt 3 Pilt 4 Levimine • Otsese kontakti teel • Sugulisel teel Pilt 6 Vältimine • Kaitstud seksuaalvahekord • Retseptiravimid Pilt 5 Ravi • Viirusevastased ravimid: - Kreem - Tabletid - Ravi manustamine veeni • Pole võimalik välja ravida!...
"Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust. Brueghel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse. "Surmasõit" "Paabeli torn" "Madalmaade vanasõnad" on autor koostanud inimeste erilistele omadustele vihjava omapärase piltkäsiraamatu. Maali "Pimedate mõistulugu" sündmustik hargneb rahulikul maastikul. Looduse-ja elupaiga- rütmist jutustab Bruegheli maal "Jahimehed lumes". AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Türi põhikool Ristsõnade vihiku eessõna Loovtöö Autor: Jane Kägu Juhendaja: Elve Jaansalu Türi 2012 Sissejuhatus Mulle meeldib lahendada ristsõnu. Ristsõnade vihiku koostamisel oli neid vaja ise teha, mis pakkus palju ajaviidet ning nägin, kuidas see mul õnnestus. Ristsõnade lahendamisega on kergem meelde jätta mõisteid, definitsioone ning teoreeme, mida on matemaatikas üsna palju. 2 Töö sisu Ristsõnade vihik on koostatud 7. klassi matemaatika õpiku põhjal. Valisin olulisemad teemad ja kirjutasin välja tähtsamad mõisted. Õppisin kasutama ristsõnade koostamise programme http://discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/. http://www.armoredpenguin.co...
Saku Gümnaasium Kui kaua aega päevast veedavad Saku Gümnaasiumi 11 klassi õpilased internetis ? Matemaatika statistika-uurimistöö Koostanud: Siim Seimoja Klass:11RE Juhendaja: Krista Polman Saku Gümnaasiumi õpetaja Saku 2013 Sissejuhatus Kirjutasin uurimistöö teemal: ,, Kui kaua aega päevast veedavad Saku Gümnaasiumi 11 klassi õpilased internetis?``
Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. aastateni ulatus puisniitude pindala Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnanguliselt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa vaid 1/3 kogupinnast. (http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14) (,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 57 ) Milline niit on looduse poolest väärtuslikuks Eelkõige hinnatakse sellist niitu, mis on liigirikas kus kasvab palju eriliiki taimi. Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrval eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome korraga ühesugused tingimused eriliiki taimedele ning ka paljude uute seemnete idanemiseks. Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 Maatriksite liitmine ja lahutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 Maatriksi korrutamine skalaariga. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 ©Audentese Ülikool, 2003. Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Mudelid Maatriksi transponeerimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 Maatriksite korrutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 Näiteid maatriksalgebra kasutamisest. . .
Stephen William Hawking koostanud Elulugu · Stephen William Hawking sündis 8. jaanuar 1942.aastal, Oxfordis, Inglismaal. · Ta on kuulus inglise teoreetiline füüsik · Ta tahtis õppida matemaatikat, kuigi ta isa soovis, et ta õpiks meditsiini · Koolis, kus ta käis, ei olnud võimalik õppida matemaatikat ja sellepärast valis ta hoopis füüsika · Hawkingsil on avaldatud kolm väga populaarset raamatut,A Brief History of Time, Black Holes ja The Universumi in a Nutshell · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · S. W. Hawking on teadusmaailmas tuntud kui "mees, kes on relatiivsusteooria heaks teinud rohkem kui ükskõik kes pärast Einsteini". Veelgi tuntumaks teeb legendaarse professori tema harukordne elukäik · Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus -- amüotroofne lateraalskleroos. See on närvisüsteemi hävitav tõbi, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma...
Stress Koostanud : Gerd Raudsepp Robert Ellamik Stress · Stressi mõiste võttis kasutusele Kanada teadlane Hans Selye aastal 1926. · Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmisele. · Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Stressi liigid · Positiivne stress · Negatiivne stress Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne osa e. mõtlemise osa · Emotsionaalne komponent · Füsioloogiline osa · Käitumuslik osa Millest stressikogemus koosneb? Stressi faasid · Stressi kulgemisel eristas Selye kolme faasi: Häire faas Vastupanu faas Kurnatuse faas Stressi põhjused · Katastroofid · Elusündmused · Töö: Ülesannetega seotud Füüsili...
VERA WANG Koostanud: Kristina Toome, Kadri Sigur Tallinn 2011 VERA WANG · Vera Ellen Wang on New Yorgis elav Hiina päritolu moedisainer. · Sündinud 27.juuni 1949.a. · Ta on tundud eelkõige oma elegantsete ja graatsiliste pulmakleitide poolest. · Kuid peale selle tegeleb ta ka ehete, parfüümide, päikseprillide ning kingade disainimisega. · Vera sündis ja kasvas New Yorgis hiinlaste peres. · Tema vanemad on pärit Hiinast Shanghai linnast, kuid kolisid 1940.a. Ameerikasse. · Varases nooruses mõjutas tema stiilitaju kujunemist ema, kes võttis Verat tihti kaasa erinevatele moeshowdele. KARJÄÄR · Vera Wang töötas 16 aastat ''Vogue'' moetoimetajana. · 1985.a. peale ajakirjast lahkumist alustas ta koostööd tundud moelooja Ralph Laureniga. · 1990.a. avas Vera oma esimese moesalongi New Yorgis, kus ta hakkas oma kaubamärgi alt inim...
(telefoni)intervjuude läbiviimine, taustauuringute teostamine, raportite koostamine, kandidaatidele tagasiside andmine, personaalsete eesmärkide täitmine jms). Kliendisuhete hoidmine ja loomine. Personali otsimine ja värbamisega seonduv. Töölepingute sõlmimine. Konsultatsioon ettevõtetele tööjõuturul toimuvast. Värbamisprojektide teostamine ja juhtimine. Personalitööks vajalikud oskused on Pillel järgmised: Omab teadmisi personalitööd reguleerivatest õigusaktidest: koostanud iseseisvalt järgmisi personalitöö dokumente: töölepingud (renditöötajatega mallide alusel), töölepingute muudatused lisana, töölepingu lõpetamised. Valdab eesti keelt kõnes ja kirjas, inglise keelt tööks vajalikul suhtlemistasandil. Pillel on hea suhtlemisoskus, mille tunnistuseks on näiteks töötamine tööjõuteemalise ajakirja vabakutselise kaastoimetajana.
POSEIDON Koostanud Maris Mäekivi 10A Poseidon · Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks oli kolmhark. · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. · Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ·Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo ·Medusa maharaiutud peast Medusaga. hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sad...
1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri,
· Süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine. õhuhapnik Mädanemi u ne juuresolek Kõdunemin ul e hapniku Roiskumin juuresolek e uta Koostanud: "Kõdunemine ja käärimine" Helen Kaljurand · Mädanemise protsess lõpeb kõdunemise etapis, kus lõpptulemusena organism on muutunud huumuseks või turbaks · Huumus ja turvas on taas valjalikud uute organismide kasvamiseks / arenemiseks Videod mädanemise kohta · Puuvilja mädanemine : http://www.youtube.com/watch?v=0Erzz 7WKtg4 · Roti mädanemine: http://www.youtube.com/watch?NR=1&f eature=endscreen&v=2OJ73BJheBA Kasutatud allikad: · http://wiki.fitness
ALBINISM Koostanud: Tunnused väga hele nahk valged juuksed ning karvad ( kulmud, ripsmed jne) Helesinised või helehallid silmad ( esineb ka punast) Esinemissagedus USAs esineb albinismi ühel inimesel 17 000 kohta Okulokutaanse albinismi geeni kannab USAs umbes üks inimene 70st. Albinismi esineb kõikidel rassidel. Sagedamini sünnib albinismiga lapsi peredes, kus mõlemad vanemad on etnilise päritolu tõttu juba ise ka heledanahalised, mistõttu jääb sageli lapse albinism märkamata Tekkepõhjused Haigus tekib inimestel, kes on pärinud mõlemalt vanemalt albinismi geeni Kui mõlemad vanemad on albinismi geeni kandjad, siis ühel juhul neljast, sünnib neil albinismiga laps Albinismiga inimestel on vähe või puudub pigment melaniin nahas Ennetamine Albinismi ei ole võimalik ennetada Naha- ja silmakahjustuste tekkimise ärahoidmiseks on soovitav kaitsta ennast liigse UV kiirguse eest (spetsiaalsed päevit...
MÄLESTUSED 1964 Oskar Lutsu Majamuuseum 1954 hauamonument (autorid M. Saks ja Endel Taniloo) 1987 mälestussammas Tartus (autor A. Rimm) 1987 kihelkonnakoolimuuseum Palamusel Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. Alates 5. jaanuarist 1987 antakse välja Oskar Lutsu huumoripreemiat. Raamatud: "Mälestusi Oskar Lutsust". Koostanud Meelik Kahu ja Eerik Teder. "Oskar Luts". Kirjandusnimestik. Koostanud Külliki Tohver. Külliki Kuusk, Liivi Rosenvald, "Tartu kirjanik Oskar Luts". Aivar Kull, "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest". 6 KASUTATUD KIRJANDUS Wikipedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts) Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (http://www.luts.ee/lugemissoovitus/) Miksike (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm) 7
Liibüa kõrb Koostanud: Kevin Morten Saidla 1. Liibüa kõrb asub Aafrika mandril Aafrika maailmajaos Liibüa riigis (joonis 1) (joonis 1) 2. Liibüa kõrbe suurus on 2000 ruutkilomeetrit ja kõrb ulatub Egiptuseni välja. 3. Liibüa kõrbes on vähe sademeid (maksimaalselt 250mm aastas) ja toimub suur temperatuuri kõikumine. Öösiti võib temp. langeda alla 0 kraadi samas aga päeval võib temp. tõusta kuni 50 kraadini, selle tõttu aurab palju ja on vähe sademeid. 4. Liibüa kõrb on tekkinud tänu niiskete õhumasside liikumist takistavate mägede tõttu. 5. Liibüa kõrb on liiva- ja kivikõrb ,mis on kaetud jämeda kivimmaterjaliga ,mis on pärit kulunud mägedelt. (joonis 2) (joonis 2) 6. Liibüa kõrbes nagu ka kõigis teistes kõrbetes kasvavad taimed nõgudes, kus leidub kasvuks vajalikku ve...
Piir kulgeb: Piiripunktide 50-51-52-53-54-55 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Piiripunktide 40-50 vahel kulgeb piir pikki kraavitelge, piiripunktide 55-49 vahel kulgeb piir pikki Lasketiiru tee nr45 eralduspiiri 3m tee teljest.piirimärkiseks on punktides 51,52,53 ja 54 metalltoru. Kohapeal esitatud märkused: Ei ole. Asjosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse jagamisplaanile, mille on koostanud Kehtna valla maanõunik Heiki Paat 20.12.1999.a. Piiriprotokolli koostamisel on asjaosalistele selgitatud asjaõigusseaduse §128; 129; maakatastriseaduse §22 ja haldusõigusrikkumiste seadustiku §48 sisu (piiri kindlaksegemine, vastutus maakasutuse nõuete ja maakatastri pidamise korra rikkumise eest). Käesolev protokoll on koostatud 1 (ühel) lehel ja 3 (kolmes) eksemplaris. 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3
Heiki Mätlik on sündinud 16. juulil 1955 Raplamaal Purila külas on eesti kitarrist ja pedagoog. Õppis klassikalist kitarrimängu 197579 aastal. On end täiendanud Londonis David Russelli, Itaalias Angelo Gilardino ja Madriidis José Luis Rodrigo meistriklassis. On aastast 1990 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Juhatanud meistriklasse ka välismaal (Skandinaaviamaades, Hispaanias ja Saksamaal), pidanud loenguid kitarrimängu ajaloost ja kitarriõppe metoodikast ning koostanud mitu kitarriõpetuse alast raamatut ja videokassetti. Juhtinud ETV-s ja ER-is kitarri ja selle mängu tutvustavaid saatesarju (198184 "Kitarrimängud", 199093 "Kitarrikool"). Olnud aastast 1979. EK solist, esinenud solisti ja ansamblistina Balti- ja Põhjamaades (kitarrifestivalidel), teistes Euroopa riikides, USAs, Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saulus, Arvo Leibur) ja välismaa
Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu.
SOOVITUSKIRI Põlva, 6. aprill 2015 Kadri Kadakas töötas ettevõttes Põlva Tarbijate Ühistu kaupluses Selvehalli konsum alates 01.05.2001.a. Ta asus ettevõttesse tööle müüja-kassapidajana. Põlva Tarbijate Ühistu on aastal 1902. aastal loodud ettevõte, mis on Põlva Maakonnas elavate või töötavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühistu on juriidiline isik, tal on oma v ara, iseseisev bilanss ja nimetuseta pitsat. Kadri Kadakas on lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli müügikorralduse eriala, kus ta on omandanud vajalikud teadmised sellel erialal töötamiseks. Ka varasemad töökogemused on tal samast valdkonnast. Kadri Kadakas on olnud oma töökohal õpihimuline ja töökas, tõõmsameelne ja särasilmne müüja. Suudab kiiresti kohaneda. Jagab piisavalt teadmisi müügitööst, töö kiire ja korralik. Suhtlemisaldis klientidega suheldes. Selvehalli konsumi töötajana on Kadri Kadaka...
juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul Luuleanalüüs Tema luuletused põhinevad peamiselt isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile suure austusega ja hästi südamlikult. Samuti kasutab ta erinevaid luulekujundeid, mis teevad luuletuse eriliseks ja seda on väga hea lugeda. Algul võib tunduda, et tal on ainult ühtemasti luulet, kuid tema looming on igatpidi erinev. Kasutatud kirjandus Eesti Kirjanike Leksikon (Eesti Raamat, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel) Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm" www.miksike.ee www.kreutzwald.kirmus.ee
· Maria theresia meenutas · oma ema. Tal olid suured · sinised silmad, kohevil, · lokkis juuksed · ja tal olid punase · varjundiga laiad huuled. · Ta keha oli suur ja tugev. Maria Theresia noorena. Maria Theresia Maria Theresia oli Austria ·ertshertsoginna ja ·Ungari kuninga · nna. · ·Maria Theresia sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seet õttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: · muuta riigivalitsemine v õimalikult efektiivseks ·ja maksta Preisimaale k ätte kibeda kaotuse eest. ·Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele
VÕLATUNNISTUS Käesoleva võlatunnistuse on koostanud [kuupäev], [asukoht] (1) [Võlausaldaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Võlausaldaja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Võlgniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Võlgnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi], edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1
MERLE KARUSOO Ta on koostanud dokumentaal materjalil põhinevaid lavatekste, avaldanud teatri- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning algatanud 1980. aastate lõpus Eesti elulugude kogumise. Karusoo oli üks esimesi, kes nõukogude reziimiaja lõpupoole pöördus vabatruppide poole. Hetkel Eesti Draamateatris töötav Karusoo on varem lavastajana tööl olnud Draamateatris (197678), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (197883); 199899 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaaluurimusliku teatri suunda. Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud d...
Elektrimootor ja elektrivoolugeneraator Koostanud: Geneli Sonija Elektrimootor Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v Töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul v Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam. v
Rudolf Reiman Referaat 10. klass Rudolf Reiman - (25. oktoober 1893 Mõdriku 6. oktoober 1957 Mõdriku) eesti kirjanik ja pedagoog. Pedagoogikutse omandas Rakvere linnakoolis ning 1911. aastast töötas ta mitmel pool õpetajana. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Töötas 1911. aastast õpetajana, sealhulgas 192230 Võru Õpetajate Seminaris, oli seejärel Aseris, Kohtla-Järvel, Rägaveres ja Sallas algkoolijuhataja (vt ka Salla Põhikool). 194550 Rakvere 2. mittetäieliku keskkooli direktor. Vene sõjaväe lipnik. Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat, näidendeid. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). 1920.-1930. aastatel ja hiljemgi andis välja mitmeid emakeele ja kirjanduse õppematerjale. Ilukirjanduslikku tegevust alustas filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, t...
Ekvatoriaalne vihmamets Koostanud: Kelly Orgusaar Kolga-Jaani Põhikool 2010 Asend Vihmamest laiub ekvaatori lähistel o KeskAafrikas o LõunaAmeerika o KaguAasias Kliima Palav ja niiske. Aastaläbi ühesugune. Kraadid on ööpäevas jooksul 2526 vahel. Sademeid langeb aastas u. 2000mm. Taimestik Taimkate tihe ja lopsakas. Ühel ha võib kasvada 200 erinevat puu liiki. Rindeid on seal erinevaid.
RENDIPINNA ÜLEANDMISE VASTUVÕTMISE AKT Käesolev rendipinna üleandmise vastuvõtmise akti (edaspidi: Akt) on koostanud [kuupäev] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled vahel alljärgnevas: 1
1930. aastate keskpaigast peale äratasid oma esikkogudega tähelepanu seitse noort luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Nad ei moodustanud erit kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. Siiski kuulus suurem osa neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. aastal ilmus koguteos ,,Arbujad", mille oli autorite varem ilmunud loomingu põhjal koostanud kirjandusteadlane ja kriitik Ants Oras. Ühiste kaante vahel mõjusid luuletajad juba kindla rühmana ja andsid märku uue jõulise luuletajapõlve astumisest kirjandusse. Omavahelist sarnasust tundis luuletajad ka ise. Ühes oma intervjuus on Betti Alver öelnud: ,,Mul on tunne, et kaasaja noori kirjanikke seob palju. Nad süvenevad enam ainesse, nende juures on ilmnenud tugevam vormi austamine kui agulinaturalismi päevil. Minu arvates kirjandus ei seisagi
Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud: "Aastaajad eesti luules" (1999) "Sina ja mina" (2001) "Kabir" (2003) "Väike värsiaasta" (2003) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) "Surmapõletaja" (2006) Soovitan teil tema teostest lugeda "Aja kuju" ja "Mandragora't", mis mulle väga meeldisid. Ma loen teile ka ühe luuletuse ette, mis on võetud tema luulekogust nimega "Aja kuju". Sa ei ole kellestki parem.
Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoimetaja (on koostanud “Eesti mõtteloo” sarja raamatuid) ja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. Oli vabade kunstide professor TÜ-s 1992-93. LOOMING: Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. ...“Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa- aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. […] Kirjutasin oma esimesed
Tervislik toitumine Uurimustöö Koostanud: Tairi Viru Tervislik toitumine Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained. Sellel kuidas me sööme, on oluline mõju sellele, kuidas me jaksame. Toiduga
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Slaidiesitlus Koostanud Maris Ülper 9.Klass 07.03.2010 ÜRO loodi 26.juunil 1945 USA-s San Franciscos 51 riigi poolt. Hetkel on liikmesriike 191. Eesmärk : - rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine - inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine - majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Organisatsiooni aluseks on ÜRO põhikiri e harta. - Põhikiri jõustus 24
Eesti kirjandusauhinnad: A.H.Tammsaare nim kirjauhind 2010 Tõnu Õnnepalu "Paradiis" 2009 Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" 2008 Ene Mihkelson "Katkuhaud" 2007 Kaalu Kirme "Kolm paradiisi" 2006 Erik Tohvri "Kaldaliiva" Aasta Rosina auhind: 2009 Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uu...
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. ...
Raadios kuulutatakse, et kõik, kes kannatavad vähegi unepuuduse all koguneda haiglasse saatekirja saama. Üks seltskond mehi viiakse paadiga saarele, ühte tallu, mida tutvustatakse sanatooriumi nime all. Talu ei vastanud loomulikult meeste ootustele ning ühiselt hakatakse mõtlema põgenemisplaane. Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn, Leo Normet jpt. Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust. "Mehed ei nuta" on pugenud eestlaste hinge oma huumoriga
nad end esitlevad. Kohtumine netisõbraga pärismaailmas peab olema läbimõeldud- tee seda ainult vanemate nõusolekul ja võta sõber kaasa. Vali kokkusaamiseks avalik koht. Seisa enda eest! Kui näed või kuuled internetis midagi, mis Sind häirib, siis ära jäta seda enda teada- räägi kellegagi, keda usaldad. Kindlasti ära koguaeg internetis ja arvutis istu! Ole koos ka oma sõprade ja perega! Tänud vaatamise eest! Koostanud Jasmin Saar ja Getter Lauk. 24.04.2014
Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas, töötas siis kümme aastat (1977-1988 ) Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, parlamendiliige seni neljas koosseisus ning kultuuri- ja haridusminister aastatel 1992- 1994. Paul-Eerik Rummo kirjutas 1930. aastatel laste- ja noorsoonäidendeid, hiljem luulet, ooperilibretosid, publitsistikateoseid ja kirjanduskäsitlusi. Koostanud antoloogia "Eesti luule" (1967). "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane Rein Veidemann. Puudel õitsevad leevkesed Paul-Eerik Rummo Puudel õitsevad leevikesed aknaklaasidel jää.
Dokumentide registreerimine peab olema ühekordne, st st dokument kantakse asutuse dokumendiregistrisse üks kord ja algatusdokumendi järgne, st algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse sama järjekorranumbri all Millal registreeritakse sisemised ja väljasaadetavad dokumendid? Sisemised dokumendid registreeritakse peale dokumentide vastuvõtmist, läbivaatamist ja sorteerimist. Väljasaadetavad dokumendid registreeritakse peale seda kui spetsialist on koostanud ja vormistanud kirja projekti, viseeritud on kirja projekt ja juht on allkirjastanud dokumnedi omakäeliselt või digitaalallkirjaga Mis tehakse dokumendile (ametikiri), kui dokument (ametikiri) saabub asutusse ja mida see sisaldab? Kui dokument saabub asutusse võetakse see vastu, vaadatakse läbi ja sorteeritase, registreeritakse, menetletakse, registreeritakse vastusdokumnet, vastusdokumndi väljasaatmisne/tutvustamine, paigutatakse dokumnedid sarja toimikusse vastavalt asutuse
Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu, sh. lapsepõlve miljööd kujutava "Väikesed pildid Eestist" (1911), koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900). Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga, kuulub Haava noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja
PÄEVAPAABUSILM Koostanud: Johannes Müür · Päevapaabusilm Sugukond ja päritolu · Päevapaabusilm (Inachis io L. või Nymphalis io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik. · Päevapaabusilm on oma perekonna ainus liik ja vahel ei peeta seda perekonda iseseisvaks, vaid koerliblika perekonna alamperekonnaks. Sel juhul on päevapaabusilma teaduslik nimi Nymphalis io. Tema lähim sugulane on kollatähn-pajuliblikas (Nymphalis polychloros). · Päevapaabusilm on saanud oma teadusliku nime vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi. Elukoht · Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Liblika eluviis ja ehitus · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab...
7.klass Koostanud: Anu Laidinen RAHVALUULE VÄIKELIIGID 2010 Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on vanasõnad mõistatused kõnekäänud Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on Click to edit Master text styles Second level lühikesed Third level väljendusrikkad Fourth level Fifth level tabavad. Rahvaluule väikeliigid 7.klass VANASÕNAD kir jeldavad, iseloo...
Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi, mis on ilmunud lasteraamatus "Miä hummõn tulõ? Illos päiv. Iks tulõ illos päiv. Puhka vällä, et tedä jo varra teretämä joudaq. Päiv om hummugist selge ja puhanu, lõunast kuum ja kärre, inne kui tulõ jälleki hämärä hällmine ja õdagu jõudmine. Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka. Om üü." Veel Ülle loomingut..
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head
Tallinna Tehnikaülikool Esimene kodutöö Mõõtmises ISS0050 Nr.1641 Aruande koostanud: Üliõpilane: Haigo Hein Matrikli nr.: 082052iatb Kuupäev: 19.04.2009 1.Ülesanne Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 150 mA lugem oli 74,5 jaotust. Antud: täpsusklass tk = 0,2 (mõõteriista passist) skaalajaotusväärtus skj = 150 (mõõteriista passist) mõõtepiirkond mpk = 150 mA lugem lug = 74,5 lug
toonitab roosa naha õrnust ning valged suled ja pitsid ümbritsevad keha otsekui helendav oreool. Autoportree Isabella Brant'iga Maastik Vikerkaarega Kasutatud kirjandus: http://www.peterpaulrubens.org/home19610.html http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens http://www.abcgallery.com/R/rubens/rubens.html http://www.artchive.com/artchive/R/rubens.html http://www.artcyclopedia.com/artists/rubens_pet er_paul.html Aitäh Koostanud: Anni Katkosild 12a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
