Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"koostanud" - 983 õppematerjali

koostanud E. Winkler ja K. Pajusalu) on kokkuvõte Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professori Eberhard Winkleri paarikümne aasta pikkusest tööst salatsiliivi vanade käsikirjadega.
thumbnail
30
pdf

Valgud

Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...

Keemia → Biokeemia
37 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Jakob Hurt eluloo info

81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Raamatud/auhind Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Teened Eesti ees Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine

LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7 Maapinna punktide asukoht plaanidel ja kaartidel määratakse kindlaks koordinaatide abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1. Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks võetakse pöördellipsoid. Nivoopinnaks nimetatakse...

Maateadus → Maamõõtmise alused
16 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Harri Kõrvits

........................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Harri Kõrvits oli Eesti üks tähtsamaid muusikateadlasi ja heliloojaid. Harri Kõrvits on avaldanud palju tähtsa mõttelisi laule, ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Ta on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu. Harri Kõrvits oleks saanud 16. oktoobril 100 aastaseks. 3 HARRI KÕRVITS Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti muusikateadlane ja helilooja. Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Jaroslavlis. Tema naine Leida pühendas oma elu

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Artur Alliksaare elust ja loomingust

Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Artur Alliksaare elu ja looming Pille Poom 2012 Autorist Sissejuhatuseks Paljud Artur Alliksaare sõbrad ning tuttavad on tema iseloomustuseks öelnud, et tal oli tundlik loomus, madal valulävi ning kompromissitu vaim, sünnipärane rahutu ringirändamisvaim, hämmastav mälu. Artur oli suur iseõppija, geniaalne, heleda tõrvikuna põlev, erakordselt intensiivne, kütkestava vaimuga, püsimatu loomusega, kirglik, mängurlik, irooniline. Kuid ta võis olla tihti väsitav ja lihtsalt tüütu. Ta kõneles palju ja kiiresti ning inimesed pidid vahele hüüatama, kui nad ka rääkida tahtsid. Tema looming on aga kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Artur Alliksaare perekonnast Artur Alliksaar (kuni 1936nda aastani Alnek, nimede eestistamise tõtt...

Kirjandus → Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
15
docx

MARIE UNDERI ELU JA LOOMING

Järelsõna: Ants Oras, 1940 ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk. ,,Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 1917­1957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk. ,,Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk. "Kolmteist ballaadi". LR 1963, nr. 10 ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13 ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984 8

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

akadeemik ja TÜ audoktor ning Hellenurme mõisa omanik Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894). Ta juhendas mitmeid pargirajajaid oma nõuannetega ning abistas parkide taimmaterjaliga rikastamisel, tuues kaugetelt reisidelt kaasa mitmesuguste taimede seemneid. Sangaste pargi rajas selle mõisa omanik krahv Friedrich Berg (1845-1938). 19. saj lõpukümnenditel ja 20. saj algusaastatel aga on tolleaegsed pargikujunduse spetsialistid väljastpoolt Eestit koostanud plaane mitmetele mõisaparkidele Eestimaal. Peamiselt olid need parkide rekonstrueerimise plaanid. Üks produktiivsemaid oli Riia Linnaaia direktor Georg Kuphaldt (1853-1938). Kuphaldti põhitööks olid Riia linna haljasalad, mis moodustavad tänase Riia haljastuse tuumiku. Kõiki neid iseloomustavad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse stiil maastikukujunduses - korrapäraste elementidega rikastatud looduslik kujundus. Lisaks on Kuphaldt koostanud Pärnu

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Lipiidid

Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembr...

Keemia → Biokeemia
20 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Biokeemia sissejuhatus

Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...

Keemia → Biokeemia
46 allalaadimist
thumbnail
14
doc

PAUL KERES

Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja. 7. jaanuarist 2001 annab ESS Kalev välja Paul Kerese mälestamiseks "Ausa mängu auhinda". 1.1.4. Tunnustused 1. Eesti aasta sportlane 1959, 1962 2. Eesti NSV teeneline sporditegelane 1965 3. Kalevi auliige 1964 4 2. KIRJANDUS 1. Valter Heuer. Meie Keres (1977) 2. Mälestusi Paul Keresest. Koostanud Merike Rõtova (1983) 3. Jakov Neustadt. Paul Kerese maleülikool (1992) 4. Paul Keres photographs and games. Koostanud Hendrik Olde (1995) 5. Alexander Hildebrand. Paul Keres der Komponist/the composer. (1999) 6. Paul Keres. Igavene tuli. Valik kirjutisi. Koostanud Simo Runnel (2006) 7. Valter Heuer, Meie Keres (raamatu "Meie Keres: kujunemisaastad" täiendatud ja muudetud väljaanne). Saatesõnad: Ülo Tuulik ja suurmeister Genna Sosonko, Kirjastus Argo, Tallinn

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
2 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Euroopa Liit ja Euroopa komisjon

Koostanud: Madis Somelar 1 EUROOPA LIIT Euroopa Liidu eelkäijad: 18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad (Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Pra...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
227 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Jakob Hurt

Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus) "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Märk ajalukku Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Alates aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument). Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Jakob Hurda büst Otepää kiriklas

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Laps ja koduvägivald

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP1 Liis Lillepea LAPS JA KODUVÄGIVALD Referaat Juhendaja: Tea Välk Rakvere 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on koduvägivald? 4 3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid 5 4. Koduvägivalla mõju lapsele 7 5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha lühi ülevaade lapse ja koduvägivallast ning, sellest kuidas see last mõjutab. Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägi...

Pedagoogika → Alushariduse pedagoog
63 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Inglise keele mõjud eesti keelele

rohkesti. Igas võõrsilt tulnud sõnas ei peaks küll halba nägema, kuid siiski tuleb uue sõna laenamisel mõtlema, et kas meil tõesti endal juba vastavat sõna olemas ei ole- pole mõtet laenata võõrsilt uut, kui endal juba mitu sõnavarianti keeles eksisteerivad. 17 Samas 8 Kirjandus Erelt, Tiiu 2000. Test ja testima. - Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 32-35; http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/test.html Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. ­ Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 55-62; http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/jaccuzi.html Mund, Argo 2008. Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme. - Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 64-67; http://keeleabi.eki

Eesti keel → Eesti õigekeelsus ja...
52 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jaanipäev vanarahva moodi

Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks paljud meie väiksemad mäed kannavadki Jaanimäe nime. Heaks jaanitulepaigaks olid ka vanad linnamäed. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa. Palju teateid on selle kohta, et korraga tehtu kaks jaanituld, üks põles üleval ridva otsas ja teine maas. Ülemist tuld peeti rohkem noorte ja maapealset vana rahva tuleks. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 4 Pere jaanituli oli olemuslikult erinev rohkem meelelahutuslikust ühisjaanitulest. Perejaanituli peetud mindi ühisjaanitulele lõbutsema. Ka sellega on seotu palju uskumusi, kuid need ei ole niivõrd sügavad ega personaalsed. Suurele jaanitulele minek oli juba iseenesest maagiline toiming, sest: Kes ei tule, Selle odrad ohkased, Kaseheinased!

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
33 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

) 2. Keskmine e. soonkest koosneb: a. vikerkest e. iiris Vikerkest on näha sarvkesta taga. Tema keskel paikneb silmaava e. pupill. Vikerkesta välimine kiht koosneb sidekoest ja sisaldab rohkesti veresooni ja närvilõpmeid.Pupilli läbimõõt on 3-6 mm. Silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes reageerib pupill silma sattuvad valguse hulka. Vikerkesta strooma sisaldab pigmenti, mille hulgast oleneb vikerkesta (silmade) värvus. Vikerkesta Koostanud M. Kolga 2 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk silelihaskiud moodustavad kaks lihast: silmaavalaiendaja (dilataator), mille kiud paiknevad radiaalselt ja silmaavaahendaja (sfinkter), mille kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt. Vikerkest läheb üle ripskehakeseks. b. ripskehake e

Bioloogia → Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Emotsioonid-eestlaste sõnavara

emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinevat väljendit · Emotsioonidest arusaam erineb individuaalselt (lilla, kosmos, lehm, jess, Sven jne) · Väike osa sõnadest esines 2/3 nimetamis- juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Autorideklaratsioon uurimistööle

AUTORIDEKLARATSIOON (paigutada tiitellehe pöördele) Autorideklaratsioon Kinnitan, et olen oma uurimistöö koostanud iseseisvalt ning seda ei ole keegi varem kaitsmisele esitanud. Oma uurimuses kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisu- kohtadele, kirjandusallikatele ja mujalt pärit andmetele olen lisanud allikaviite. ______________ __________________________ (kuupäev) (nimi ja allkiri)

Muu → Ainetöö
1 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal

Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal Koostanud: Simo Põldoja  Inglismaal aastakümnetepikkune kodusõda  Saksamaal puudus tugev keskvõim  1356.a Karl IV suurfeodaalide õigused  1237-1240  Moskva tugevnemine  Lääne pool tugevnes Leedu suurvürstiriik Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini  1385.a – Poola ja Leedu personaalunioon  Jätkus Moskva tugevnemine  Tänan kuulamast!

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mihkel Muti looming

ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle. Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm "1991" (rez. I. Normet). M on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch!" (1981, vene k. Tln., 1986) ja "Näärivana" (1986; J. Smuuli nim. Auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud "Sõna" 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus-Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades ("Reisid", 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde. Mihkel Mutt ilmus eesti kirjanduse "eesliinile" 1980-ndate aastate algul iroonilise proosa viljelejana

Kirjandus → Kirjandus
88 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maiade tsivilisatsioon

sajandi algusest. Kõige eredam juhtum ,kus inimene ja UFO väidetavalt kokku puutusid, oli 1960 a, Michigan, Ameerika. Tunnistajaid oli viiskümmend. Enamus kokkupuuteid on jäänud paari sekundilisteks ja kahe maailma vahelist suhtlust pole toimunud. UFO-d kinnitavad maiade ettekuulutusi ja suhtlevad meiega. Too sõnum on üks sajast ,mida inimkonnale on edastatud. Muidugi võib arvata ,et inimene on kõik sõnumid koostanud. Aga olgem reaalsed ja tunnistagem ,et inimene ei ole vajaminevat tehnoloogiat veel leiutanud ,et luua nii massiivseid ja keerukaid sõnumeid. Enamus kunstiteoseid, mis on tundmatute autorite poolt valmistatud, sisaldavad maiade tähemärke, sümboleid ja tähtkujusid. Teadlased on pärast iga kunstiteose uurimist leidnud sõnumi, mis viitab alati aastale 2012. 2012 aastal 21. detsembril on maiade kalendri järgi millegi uue algus. Märkide ja sõnumite järgi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

AKT-i näidis

OÜ Äripere AKT 3.09.13 nr 711 KINNITAN (allkiri) Jõhvi Raul Raamat Juhatuse esimees 16.10.2013 Põhivahendite mahakandmine Alus: tegevdirektori 03. Oktoobri 2010. A käskkiri nr 6 ,,Komisjoni moodustamine" Koostanud komisjon kooseisus Esimees Liikmed Sisu... Akt on koostatud 2 eksemplaris 1. Üks raamatupidamisele 2. Üks tootmisjuhile Juhatuse liige Getter Luigas Liikmed Mai Karu Riina Võti Lisa: mahakantud põhivarade nimekiri 2 lehel

Muu → Dokumendi- ja arhiivihaldus
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kirjanike elulood ja looming

niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. · Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Looming: · Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ernst Enno Elulugu: · 1875 ­ 1934 · Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas.

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Globaalprobleemid ja eetika

Globaalprobleemid ja eetika Referaat Aines Insenerieetika ja telekommunikatsioon Üliõpilane: Juhendaja: Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotlenud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Katrin Lemet Allkiri Globaalprobleemid Globaalprobleemideks nimetatakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille võitmiseks on vajalik terve inimkonna ühised jõupingutused. Globaalprobleemid võib tinglikult jagada kaheks: suhted inimeste vahel ja suhted inimese ning looduse vahel. [1, lk 145]

Geograafia → Demograafia
20 allalaadimist
thumbnail
90
odp

Koka praktiline töö suurköögis

Koka praktiline töö suurköögis Linnulihapuljong  Lihapuljong Kalapuljong Seljanka Borš Frikadellisupp Rossolnik Hartšo Oasupp Nuudlisupp Valgepõhikaste Kartulilisand  Toorsalat Köögivilja lisand Punapeedi küüslaugu salat Mannapuder Kaerahelbepuder Risoto Ploff Keedetud pasta Praetud kala – kilu Ahjukana Pikpoiss Hakkliha kotletid Kurzeme strogonov  Guljašš Kartulilisand Köögiviljalisand  Sealiha portsjonitükid Seapraad Üleküpsetatud sealiha Mulgikapsas  Köögiviljavorm Makaronivorm värskekapsa ja  hakklihaga Maksapasteet Kartulisalat Rosolje Rosolje Puuvilja salat  Täidetud munad ja singirullid Kakaokisell Leivasupp hapukoorega Mannavaht Riisilumi Kamavaht Kohupiimavaht Saiavorm Aitäh vaatamast! Koostanud: Inna Raud

Toit → Kokk
15 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Puisniidud Eesti seadusandluses

kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. Aastateni ulatus puisniitude pinda la Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnangulise lt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa va id 1/3 kogupinnast. 2 1 http ://www.pky.ee/index.php?opti on=com_content&vi ew=arti cl e&i d=50&Itemi d=14 (vaadatud 01.05.201 2) 2 ,,Väi ke käsi raamat nei l e, kes l oodusest hooli vad" Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti mm, Tartu 2006, l k 57 4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik Eelkõige hinnatakse sellst niitu, mis on liigirikas ­ kus kasvab palju eri liiki ta imi. Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrva l eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome korraga ühesugused tingimused eri liiki ta imede le ning ka pa ljde uute seemnete idanemiseks. Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud

Loodus → Pärandkooslused
10 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Jüri Arrak

Airi ja Anette Jüri Arrak Sündinud 24. oktoobril 1936 Tallinnas. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi. Õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas Tallinna Metllitoodete Tehase kunstnikuna. 1968-1969 "Tallinnfilmi" lavakunstnik. Lisaks maalidele on Arrak ka illustreerinud erinevaid raamatuid ja on ka ise kirjateoseid koostanud. Näiteks "Võsa, aas ja mägi". Jüri Arrak on kujundanud Püha Risti kabeli. "Kentauride võitlus lapiitidega" "Tagasivaatajad" "Hiiob" "Ükssarv" "Võitlus lohega" "Poeg" "Tsirkus" "Mees laual" Kasutatud kirjandus www.google.com www.art.ee www.wikipedia.org www.postimees.ee

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Komi keel

Komi keel Timofei Rudenko 9b Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: põhjas sürjakomi, lõunas permikomi, mis on suhteliselt sarnased ning ühe keele oskaja üldjuhul suudab teist mõista Komi keeles vaimulike tekstide kirjutamiseks on kasutatud oma tähestikku, niinimetatud vanapermi kirja, mille lõi hiljem pühakuks kuulutatud Permi Stefan. Aastatel 1372­1375 on Stefan koostanud 24 tähega komi tähestiku anburi ja selle alusel tõlkinud komi keelde usutekste

Keeled → Keeleteadus
2 allalaadimist
thumbnail
4
pptx

Valgud

VALGUD koostanud Railika Tamm, Kätlin Tobreluts, Sirja Loktev Mis? Miks? Kus kohast? Valgud on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal. Kui me saame toiduga liiga vähe süsivesikuid ja rasvu, hakkab organism valke intensiivselt lagundama. Valgud koosnevad aminohapetest. Kasvaval organismil on valguvajadus suurem kui täiskasvanul. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas, kalas ja munades. Lisa Erinevaid aminohappeid, mis kuuluvad valkude koostisesse, on 20. Valgud tagavad keha struktuuride tugevuse ja vastupidavuse. Valgud annavad meile liikumisvõime. Valgud toimivad ensüümidena. Punastes vererakkudes on hemoglobiini. Nälgimisel suureneb valkude kasutamine energiallikana. Lõpp tnx

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Dokumendi AKT koostamise näide

MTÜ Virmalised A K T 10. oktoober 2012 nr. 12 KINNITAN Tallinn /allkiri/ Tõnu Kuusik Tegevdirektor 11.10.2012 Põhivahendite mahakandmine Alus: Tegevdirektori 11.oktoobri 2012. a käskkiri nr 16 ,,Komisjoni moodustamine'' Koostanud komisjon koosseisus: esimees finantsdirektor Margus Mägi liikmed:pearaamatupidaja: Reet Õunapuu assistent: Eveli Sarap raamatupidaja varahoidja Katrin Kaal Tutvunud põhivaradeseisukorraga aktsiaseltsi töökojas, teeb komisjon ettepaneku maha kanda füüsiliselt kulunud ja moraalselt vananenud põhivarad algmaksumusega 10 300, kulumiga 9400, jääkmaksumusega 920. Akt on koostatud 2 eksemplaris: 1 eks raamatupidamisele 2 eks töökojale /allkiri/ ...

Ametid → Ametijuhend
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Milline on soovituskiri

SOOVITUSKIRI Tallinn, 28.10.2014 Matemaatika õpetaja eriala omandanud Kermo Halljalg on töötaja, kes teab oma kohustusi ja täidab need õigeaegselt ja kvaliteetselt. Ta on alati nõus teisi aitama ja kunagi ei jää tal seetõttu oma ülesanded tähtajaks täitmata. Tihti eelistab ta oma oskuste täiendamist vabale ajale. Olen kindlalt veendunud, et Kermo Halljalg pole koolis mitte ainult vajalik, vaid oma eale vaatamata lausa asendamatu õpetaja. Soovitan koolile Kermo Halljalga julgelt ja olen veendunud, et see pole tema jaoks keeruline väljakutse. Sinu Nimi Taikvere Gümnaasiumi direktor Koostanud: Sinu Nimi Taikvere Gümnaasiumi direktor Tel: 67 44 777 e-post: [email protected]

Muu → Arvestus ja aruandlus
52 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Anne Veski

Anne Veski Koostanud: Liisa Pajula Mina valisin Anne Veski, kuna minu arvates, on tore, et ta on tuntud ka väljaspool Eestit. Tema looming on minu arvates väga hea!!! Sündinud 27. veebruaril 1956 Raplas. Tal on tütar Kerli ning ta on abielus Benno Beltsikoviga, kes on ühtlasi ka tema mänedzer. Anne Veskile on antud Valgetähe V klassi teenetemärk. Ta on väga kuulus ja tunnustatud laulja meie idanaabrite venelaste seas Anne Veski kohta on naljatlevalt öeldud, et ta on eestlaste elav legend! Eestlstele armsaks saanud laulud "Jätke võtmed väljapoole" "Roosiaia kuninganna" "Atmosfäär" "Jääd või ei" "Head uut aastat" https://www.youtube.com/watch? v=17pStmuqaQM TÄNAN KUULAMAST

Muusika → Muusika
9 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Luciano Berio

Luciano Berio Koostanud: Anu Truu Elulugu · 19252003 · Itaalia(Oneglia) · Milano konservatoorium (Giorgio Ghedin) · Cathy Berberian(Ameerika laulja) · Koussevitzky Fondi stipendium · Studio di Fonlogia · Juillardi muusikakool · Tagasi Itaalia · Londoni Kuningliku Akadeemia auliige Loomemeetod · Lähtepunkt seeriatehnika · Vaba ja intuitiivne helilooja · Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III" · "Sinfoniat" · "Circles" · "Epifanie" Kammermuusika · Oopus "Squenza IXIV" · Iga osa on iseseisev kompositsioon · Esituslikult väga nõudlikud Lavamuusika · 5 ooperilaadset muusikalist lavateos...

Muusika → Muusikud
1 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Alustava ettevõtte finantsplaneerimine

Kuna intressid kuuluvad maksmisele enne tulumaksu, on suhtarvu lugejas kasum enne intressikulu ja tulumaksu, mitte puhaskasum. (EBIT). 12 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Intressikordaja peaks olema vähemalt 3. Kui see on üks, läheb kogu kasum ettevõttel intresside maksmiseks ja kui see on väiksem kui üks, on ettevõte kahjumis. Intressi kattekordaja = ärikasum / intressikulu Kuna meie alustav ettevõte on koostanud oma prognoosid nii, et ei võeta alustamiseks üldse laenu, st. ei kaasata võõrkapitali, ei saa me antud ettevõtte puhul kahte viimast kordajat leida. 3.3. Tasuvuse ehk rentaabluse suhtarvud (profitability ratios) Need suhtarvud annavad ülevaate ettevõtte võimest teenida kasumit müügikäibelt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse, ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid kui palju on aidanud kaasa ettevõtte kasumi tekkimisele.

Majandus → Finantsjuhtimine ja...
135 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Carl Rober Jakobson

mis taunib seisuste ebavõrdsust. Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum Kurgjal 1957. aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde (Roman Haavamägi, 1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal). Eesti Telefilm on teinud dokumentaalfilmi "Carl Robert Jakobson" (rezissöör Mati Põldre, 1982) Teosed · Valitud teosed I-II, koostanud Rudolf Põldmäe, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959 Kirjandus · "C. R. Jakobson ja tema ajastu" (artiklikogumik), koostanud Ea Jansen, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957 · Ea Jansen, Rudolf Põldmäe, "Carl Robert Jakobson". Lühimonograafia, sari Eesti kirjamehi, Eesti Raamat, Tallinn 1968 · Ea Jansen, "C. R. Jakobsoni "Sakala"", Eesti Raamat, Tallinn 1971 · Rudolf Põldmäe, "C. R. Jakobsoni teedest ja töödest". Eesti Raamat, Tallinn 1985

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Etikett suhtekorralduses

Konfidentsiaalsus Lojaalsus Reeglid on suhtlemise lihtsustamiseks ja ... ... rikkumiseks Sõnumi detailid Iga detail on tõlgendatav sõnumina Ülikonna asemel jämedakoeline kampsun või treenitud keha Asjad laual ja riiulil Keha asend Sõnavara Pressiteade Kellele saadad? Millest pressiteade räägib? Esitle ennast Anna teada, kust saab lisainfot Märgi ära, kes on teate koostanud Pressikonverents Aja valimine Koha valimine Esinejad Materjalid Lisaküsimused Intervjuud Intervjuu Vali kohta ja tausta Vali riietust Vali keha asendit Suhtle ajakirjanikuga, kuid räägi vaatajale Ole alati valmis pildistamiseks Kaalu hoolega, kellega koos pildile jääd Ajakirjanikega suhtlemine Viisakusreeglid Avatus ja suhtlemisvalmidus Koostöö, mitte vastaseis

Sotsioloogia → Avalikud suhted
17 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Roheline kärbseseen

Täiskasvanud seen kaalub umbes 50 grammi. Esimesed mürgitusnähud ilmnevad 8-12 tundi pärast seene söömist. Surm saabub umbes 5 päeva pärast maksa ja neerude kahjustuse tõttu. Roheline kärbseseen on levinud Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Rohelise kärbseseene söömise tõttu on surnud näiteks Rooma keiser Claudius, paavst Clemens VII ja Saksa-Rooma keiser Karl VI. KOOSTANUD : Silver Zimmerman KASUTATUD KIRJANDUS: et. WIKIPEDIA.org

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Nisu Nisu Koostanud: Gertu Teidla ·Nisu (Triticum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond ·Tähtis teravili ·Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena · Nisu kasvab kuni 2m kõrguseks ·Nisu on tuultolmleja Nisu levik Nisu levik Nisu levik ja kasvatuspiirkonnad · Eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana · Peamised eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL Nisu kasutamine · Nisust tehakse jahu ja jahust saia ning makaronitooteid · Nisujahu kasutatakse paljudes küpsetistes ja muudes toitudes Ajalugu · Nisu on umbes 9000 aastat vana · Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba · Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Genoom · Teadlased on avastanud 2010-ndal aastal äärmiselt keerulise genoomi · See võib päästa maailma näljahädast ...

Varia → Kategoriseerimata
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Praktiline töö nr 3: Raamatu annoteerimine

Praktiline töö nr 3: Raamatu annoteerimine Koosta soovitus- ja teatmeannotatsioon järgmisele raamatule: Oru park /koostanud Mare Uustal. Tallinn : Keskkonnaamet, 2010. - http://digar.nlib.ee/digar/show?id=59240 Lae valminud annotatsioonid IVAs oma Postfooliosse 12. oktoobriks. SOOVITUSANNOTATSIOON: Rohkete imeilusate fotodega ning kauni kujundusega raamat annab põhjalikku teavet Toilas asuva Oru pargi kohta. Lugeda saab pargi ja selles leiduvate hoonete ja rajatiste ajaloost ning loodussõpradele pakub kindlasti huvi teoses sisalduv dendroloogiline nimestik. Nende jaoks, kel soov pärast lugemist parki külastad, on raamatusse lisatud detailne kaart. TEATMEANNOTATSIOON: Raamatus käsitletakse Toilas asuva Oru pargi ning selles olevate hoonete ja rajatiste kujunemislugu ning praegust olukorda. Ühtlasi on teoses välja toodud pargi põhjalik dendroloogiline nimestik. Kirjeldusi täiendavad rohked fotod.

Informaatika → Infoteadus
23 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Muusikaüritused mai kuus 2013 aastal

Mai kuus 2013 aastal Eesti muusikaüritused Muusikalid ,,Shrek" ,,Anastasia" ,,Cabaret" ,,Grease" ,,Pipi Pikksukk" ,,Minu veetlev leedi" Sümfooniaorkestrite kontserdid Kose Muusikakooli Keelpilliorkester Nõmme Muusikakooli kammerkoori ja kammerorkestri kontsert Põhjamaade Sümfooniaorkestri 15. sünnipäevahooaeg Eesti Kontserdi ja Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Ooperid Liblikas (Tõnu Kõrvitsa ooper) Romeo ja Julia (C. Gounod' ooperi kontsertettekanne) 1001 ÖÖD pakett GURMEE pakett MAESTRO pakett Aken ooperi- ja balletimaailma Muusikafestivalid Rahvusvaheline J. Mravinski nimeline Muusikafestival Ida Muusika Festival Orient Türi Kevadfestival Tallinna Kitarrifestival Sõru Jazz Suure-Jaani Muusikafestival Rock ja pop Milow- Unplugged Tour...

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti Kirjanikud

Ühevõrra tuttav on talle maitsmise ja keeldumise keel. Vabaduse jaoks sündinu ei kadesta vange, kuigi neil on kergem. Ka vangina on ta vaba. Looming · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) 14 15 Kokkuvõte Luuletuse "Ärge tapke inimest" Henrik Visnapuult analüüs: Luuletuses on 4 stroofi . Värsiridu 1 stroofis on erinevalt . Esimeses stroofis on 5 , teises stroofis on 3 ja kolmandas ning neljandas on stroofe 4 .

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Nimetu

Pärtliöö Prantsusmaal Koostanud: Marjanne Mändmets Pärtliöö veresaunaks kutsutakse hugenottide massilist tapmist Pariisis.Aset leidsis too sündmus ööl vastu 24.augustit 1572(pärtlipäeval) ja järgnenud päevil. Pärtliöö veresaun (http://www.millikin.edu/history/civilconflict/photo4.html) Katoliiklsed korraldasid Pärtliöö Katariina di Medici ja Guise`ide algatusel. Algatasid nad selle seepärast,et hävitada oma poliitilisi vastaseid,ning et kuningas Charles IX vabastada hugenottide küüsist. Catarina de' Medici (http://et.wikipedia.org/wiki/Caterina_de%27_Medici) Teades fakti,et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi kogunenud,hukati ligikaudselt 2000 hugenotti, sinna hu...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Kääbusplaneedid: Haumea

HAUMEA Koostanud: Krista Kallavus Lühidalt Haumeast.. Haumea on kääbusplaneet Avastatud 2004 Nime saanud Hawaii maa- ja viljakusjumalanna järgi Haumeal on kaks kuud Haumea on ovaalne Haumea on kääbusplaneet.. Ta on viies meie päikesesüsteemi kääbusplaneet. Haumea on kääbusplaneet ehk plutoid. Seni on ta tuntud koodi 2003 EL61 järgi. Avastamislugu.. Esimeseks avastajaks Mike Brown, Palomari Observatooriumist (2004) Teiseks avastajaks J.L. Ortiz Sierra Nevada Observatooriumist (2005) 17. septembril 2008 kanti ta kääbusplaneetide nimekirja International Astronomical Unioni (IAU) poolt. Kuud.. Haumeal on kaks kuud: Hi'iaka ja Namaka. Hi'iaka on veidi suurem, kui Namaka. Namaka on Haumea kohal, Hi'iaka Haumeast allpool. Haumea oma kuudega.. Ovaalne kuju.. Arvatakse, et oma ovaalse kuju on Hau...

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Eesti_rahvustoidud

Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pru...

Toit → Kokandus
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Juhan Viiding, referaat

sest valguse kätte ta jäi uut kultuuri nüüd kõikjal on tunda talle vana ei järgneda või uued tuuled end annavad tunda mida sajandi lõpp meile tõi aga lapsena televisioonis kui mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsijoonis ei palju seal värvisid sees aja möödudes muutuvad tiitrid suured plaanid ja paremaks vänt aina uuemaks kleidid ja sviitrid ja saatele sobiv puänt (,,Ma olin Jüri Üdi" 1978) Kasutatud kirjandus: 1) Eesti kirjanike leksikon, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel (Eesti Raamatu, 2000) 2) Uuem Eesti Kirjandus, gümnaasiumi õpik, koostanud Epp Annus, Luule Epner ja Mart Velsker (Koolibri, 2006) 3) Eesti kirjandus, XII klassile (Tallinn, ,,Valgus" 1989) 4) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding 6) http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ Ma vaatan Juhan Viiding

Kirjandus → Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kirjand: Miks nad mind ei mõista?

Väheseid noori huvitab muldvana kirjandus. Miks on siis nii, et kõik, kes koolis käivad peavad seda lugema ja sellest teadma? Mina vähemalt ei taha küll nendest müütidest ja jumalatest ja muust lugeda. Keda huvitab, lugegu ise, kodus, omast vabast ajast. Õpetajatele on aastaid üritatud selgeks teha, et uuem kirjandus läheks õpilastele palju paremini peale. Samas pole see tegelikult õpetajate teha, vaid nende, kes riiklikud õppekavad on koostanud. Kuid keegi pole midagi sellist koostanud, et igatund üllatada tunnikontrolliga, et ühelpäeval mitu kontrolltööd teha, ja et hinnata tuleb näo, mitte töö järgi. Õpetajad teavad seda, nad on sellega kursis, neile öeldakse seda päevast päeva kuid nad ei mõista. See ei tähenda, et kõik sellised oleks, kuid mõni õpetaja jätab küll mulje, et on koolis vaid selleks, et teiste närve süüa ja neid kiusata. Ma ei jõudnud järeldusele, miks mind ei mõisteta. Ilmselt ma ei saagi sellest kunagi aru,

Eesti keel → Eesti keel
23 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Arnold Schwarzenegger

Arnold Schwarzenegger Koostanud: Lota Aadla 11.C Biografie (elulugu) Arnold Alois Schwarzenegger wurde 1947 in Österreich (Aenold Alois Schwarzenegger sündis 1947 Austrias) Er ist ein US-amerikanischer Schauspieler und Politiker. ( Ta on ameerika näitleja ja poliitik) Biografie Arnold Schwarzenegger gehört der Republikanischen Partei an. (Arnold Schwarzenegger on Vabariikliku partei liige) S eine Eltern waren der lokale Polizeichef Gustav Schwarzenegger und Aurelia. (Tema vanemad olid kohalik politsei ülem Gustav Schwarzenegger ja ...

Keeled → Saksa keel
1 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Suure ja väikse algustähe kasutamine

pahatihti ei võeta arvesse õigekrja reegelid. Saame ka tead et stratigraafia ja õigekiri on tihedalt seotud olnud juba läbi aegade .Ja ,et piltlikest väljenditest võiks rohem kasutada kuna need ilustavad ja muudavad ilmkaks kõne ja lisavad vürtsi ka kirjapildile.Sammuti võiks teada ka kudas neid piltlike väljendeid kirjutatakse . Kasutatud kirjandus: 1) Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. ­ Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2)Erelt, Tiiu2004. Stratigraafia ja õigekiri. ­ Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3)Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. ­ Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Nimetu

Bangladesh Koostanud: Aljona Kubantseva 2009.a. Sisukord: Asukoht Tööstused Lipp ja vapp Üldandmed Loodusvarad Kliima Energeetika Haridussüsteem Majandus Usundid Eksport Turism Import Pildid Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb l...

Varia → Kategoriseerimata
11 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Bruce Springsteen

Bruce Springsteen Koostanud Breth Saaret 8.B Tallinna Kristiine Gümnaasium Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Kes ta on? Fifth level Bruce Springsteen on Ameerika superstaar.Tema tõestas ,et superstaariks võib saada ka ilma eriliste nippideta.1975.aastal ilmunud album ,,Born to Run´´lõi läbi oma lihtsuse ja maalähedusega,tuletades kõigile meelde,kus on rock muusika juured. Ta on pälvinud enda loomingu eest mitmeid auhindu, sealhulgas üheksateist grammyt, kaks kuldgloobust ja ühe Oscari. RIAA andmetel on Springsteen müünud üle 65 miljoni plaadi Ameer...

Muusika → Muusika
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun