Antsla Gümnaasium KAREL VARIK 11B klass HIIEKOHAD URVASTE KIHELKONNAS uurimistöö Juhendaja: õpetaja ANU SINIMETS Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................... .............. 3 1. Hiis püha paigana ........................................................................................................... 4 1...
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
ei soovi loobuda organismi püsivuse olemuse mõistmaõppimisest, eelistades õppima mõistma seda maailma, milles elab. Ühtne tegevus. Organism käitub tavaliselt ühtse tervikuna, kuid ka vahepeal mitte. Nt organism võib reageerida mitteühtsel viisil, kui tehakse mitut asja samal ajal. Kui elu on lihtne ja edukas siis suudab organism teha samaaegselt mitut asja korraga, aga kui hädaoht on ülekoormav või organism on toimetulekuks liiga nõrk või abitu siis laguneb ühtsus koost. Motiveerimata käitumine. Mitte kõik vajadused või reaktsioonid pole motiveeritud, vähemalt mitte tavapärase vajaduste rahuldamise püüdluse mõttes. Küpsemise, väljendamise, kasvamise või eneseteostuse fenomenid on kõik universaalse motivatsiooni reegli erandite näited. Mõnede impulsside ainus eesmärk on hoida inimest viga saamast, hädaohtu või frustratsiooni vältimaks. Saavutamise võimalikkus. Üldiselt inimesed ihkavad seda, mis on ka tegelikult saavutatav. Nt
lubatavat piiri. Vahetatavus lihtsustab masinate ekspluatatsiooni ja remonti. Vajalikud kompetentsed kontrollmõõtmised kui ka valmistusprotsessi pidev kontroll. Vahetatavus: - täielik (ilma täiendava sobitamiseta); - osaline (valikkoostamine, kompensaatorid, reguleerimine, justeerimine). Osaline vahetatavus vajalik suure täpsuse korral, individuaaltootmine); - väline, kus asendatakse suures kompleksis üks koost (nt elektrimootor treipingis); - sisemine vahetatavus, kus detailis asendatakse mõni osa). Vahetatavuse aste saab illustreerida teguriga, sõltuvalt vahetatavate detailide osakaalust detailide üldarvust koostus. Funktsionaalne vahetatavus: vahetatavus, mis tagab ühetüübiliste toodete optimaalsed ekspluatatsioonilised näitajad etteantud piirides. Selleks on vajalik teada ekspluatatsiooninäitajate seos GPS.
09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemenetluse seadustik
kaasab oma lapsepõlve, mälestustest head ja halvad kogemused.Lüürik oskab oma kogemusi suurepäraselt välja tuua lapse loogikast lähtuvalt,mis on paraku reaalsed ja ebaõiged.Kõiges selles on oma JÕUD lugejate jaoks. J.Kaplintski ütles,et V.Luige luuletused on kui pelgupaigaks kõige halva ja viletsa eest siin ilmas,selleks kohaks on TAEVAS,mis on nii suur ja lai ning sinna mahub nii palju ..... Mis sa teed oma eluloost, see on su enda asi. On kõik tehtud,lagune koost, 13 oma kohale kasi. Igal asjal on oma aeg. Kes kestab üle aja? Standardseinad ja standardlaed siin elas luuletaja. Lahti luhas lööb pajukoor Kevadel pikse ajal. Noorelt ollakse liiga noor, pärast on raha vaja. "Luuletaja" 14 Kasutatud materjal: 1) http://www.viiviluik.ee/ 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Viivi_Luik 3) http://www.miksike
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kati Küngas, Kaija Lukman Referaatide koostamise ja vormistamise juhend Juhend Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Õppeotstarbelised teadustekstid .............................................................................................. 4 1.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 1.2 Teadusartikkel ................................................................................................................... 5 1.3 Uurimus ................
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on...
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
Tasandid Aspektid Struktuuriorganisatsioon Protsessiorganisatsioon organiseerimine organisatoorse struktuuri raames Organisatsioon (tervik) Ettevõte, ... programm Tootmisprogramm ... ... mis reaalsuses on tihedalt vastastikku seotud ja mõjutavad. Allüksus (ka ajutine!) Osakond, ... projekt Toode, koost, teenus ... Protsessipõhine lähenemine on organisatsioonide juhtimismudelites Inimene Töötaja, meeskonna liige Töökoht (üks inimene) taas ,,tõusmas" (st nn kellapendli-efekt). Suundumuse taga on suuresti ka projektipõhine lähenemine, kuid ka terviklik kvaliteedi-juhtimine (TQM) jm.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"....................................................
lemaailmse tuntuse. Ernst Julius ?pik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 P?hja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna ?ks rajajaid. 1944 p?genes Saksamaale. Oli Balti ?likooli professor ja eesti rektor. Kummutas 1933 t?htede termotuumareaktsioonide v?ltust, meteoriitide vanust ja Universumi paisumiskiirust arvesse v?ttes seisukoha, et kosmoloogiline Universum on ?livana. Algatas 19301934 meteooride vaatluse alal Tartu ja Harvardi observatooriumi koost?? (asutas Harvardis meteooriuurimise r?hma) ning l?i hiljem meteooride atmosf??ris p?lemise ja meteoriitide planeediga p?rkumise teooria. ?piku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning m?just Maale. Ennustas 1932 komeedipilve olemasolu P?ikeses?steemi v?lisosas. Tunnustused 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (19381940) liige 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal 1975 Ameerika
KEILA KOOL Teadustöö vormistamise juhend Keila Koolis Koostaja: Ahti Noor Keila 2010 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS ..................................................................................................... 3 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD .......................................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3...
neist viljadest, mis küpsenud su puul. Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba. Sa oled tiib ja mina olen lend. sel lakkamatul sööstul läbi taeva me sulgi tähtedeks on pudenend. Kes sind on näinud, see on palju näinud. Vist oleks õigem öelda --- näinud kõik. Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud, kui inimmõte üldse käia võib. Sa oled jõgi, mina olen kaldad. Sa sigined ürgelamuste soost. Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad, pean mina kohe varisema koost. Sa oled ese, mina sinu vari. Ma olen vaev ja sina oled troost. Sind ahistan ma, oma kaitsjatari. ...kaks sõna hääbumatust muinasloost... Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma Saad korra rüübata, kui algab lahtumine. Käest puruks kukub kilgendav kristall. Saad vaevalt süttida, kui algab jahtumine, ja uhmjat udu ujub pahinal. Hing kaugust kirgab veel,
). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata
01.08.2022). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/? uri=CELEX:32019L1152&from=EN ● Seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus, lk-d 10-14, 18-20, 27-30, 34 (lugeda kommentaare seminaris käsitletavate teemade kohta) ● Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013 - http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk- d 18-31, 36-40, 45-48, 53-54, 56-71, 75-77, 142-144 (lugeda kommentaare seminaris käsitletavate teemade kohta) ● Ojamäe, E. Konfidentsiaalse teabe määratlemine töösuhtes. - Juridica, 2005, 10 ● Ojamäe, E. Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses
ketserlust. Lutherit taheti tuleriidale panna. 1521. a. kuulutati Luther lindpriiks. Talle ei tohtinud ulualust pakkuda, süüa anda, müüa või säilitada tema kirjutisi. Siiski õnnestus tal põgeneda. Elu lõpu poole tõlkis Luther piibli saksa keelde. 31.Philipp Melanchthon: Oli saksa reformatsiooni teine tähtis ideoloog kes sai tuntuks humanistina. Pälvis aunimetuse "Saksamaa õpetaja", kuna tegeles laialdaselt hariduse alal. Aitas Lutherit põhidoku. koost. ja piibli tõlk. Erimeelsused reformatsioonis: Üha rohkem oli neid, kes leidsid, et ümberkorraldused ei saa piirduda usupuhastuseda ega õpet meeste vaidlustega, vaid tuleb rohkem tähelepanu pöörata argielu probleemidele. Uues suunas rõhutasid nn prohvetid igaühe õigust jutlustada ja väitsid, et pole vaja ei piiblit ega ülikooli. Nad väitsid, et ristida tuleks ainult täiskasvanuid ja nii kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt. T
käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea. See on nagu kontroll. See on teoreetiline eetika. Küsib ka abstraksteid küsimusi, nt mis on üleüldse hea. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline eetika on nt äri-eetika, spordieetika, ajakirjanduseetika jm, tegeleb võrdõiguslikkusega jne. Moraal peab hoidma ühiskonda koost lagunemast, leevendama inimkannatusi, soodustama inimõitsengut, lahendama konflite, jagama kiitust ja laitust. Põhilised eetika teooriad: 1) Tagajärje eetika parem tagajärg on eetilisem. 2) Kohuse-eetika vaadatakse tegu, mitte tagajärge 3) Vooruseetika tegija olemus Osa moraalireegleid seadustena, osa mitteformaalsed. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraalirelativism:
vähestegi tahmaosakeste sattumise väliskeskkonda. Reeglina koguvad tahmafiltrid tahmaosakesi, et neid siis perioodiliselt järelpõletada. Tahmaosakest e mõj u inimorganismile 4 Tahmaosakest e sat t umine hingamist eedesse võib esile kut suda: bronhiit i j a ast mat , loot e väärarenguid vähkkasvaj aid Tahmaosakesed heit gaasides Tahmaosakest e koost ist j a hulka mõj ut avad t egurid: põlemisprot sessist (õhukeeriseid t ekit avad sisse- t ingit ud t egurid lasket orust ikud, põlemiskambri kuj u, surveast e, pihust use kvalit eet j ne); diiselküt use omadu- (t set aani arv, viskoossus, väävli sed sisaldus j t . ); heit gaaside puhas- (kat alüsaat orit e j a t ahmaf ilt ri t amine olemasolu ning kvalit eet ).
Paavst lepingut aga ei kinnitanud. 1367 Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. 1368 Ordu väed Irboska all. 1371 Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. 1396 sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. 1397 Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 1406 Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. 1407 Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.
Materjaliarvestus tootele Materjalide juurdelõikuskaardid Tehnoloogia kirjeldus .e. tehnoloogiline kaart Kvaliteedinõuded toote kohta . Puittoode Toode koosneb enamasti paljudest osadest Toote koostisosad : Detailid Koostud Koostus omakorda koosnevad detailidest . Detail . toote algosa, mida enam väiksemateks komponentideks ei saa lahutada Näide : kapi külg, lagi Koost – toote algosa, mis võib koosneda mitmest detailist Näide : raamuks, sahtel. Koostud saadakse detailide ühendamisel seotiste abil . Seotis – viis detailide omavaheliseks ühendamiseks Seotis koosneb kahest või enamast detailist . Detailide spetsifikatsioon Kui valmistav toode koosneb paljudest detailidest on otstarbeks koostada detailide loetelu ehk spetsifikatsioon Toote detailide spetsifikatsioonile kantakse järgmised andmed :
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......
place like misunderstanding the meals or the number of dishes, but they manage to resolve them quickly. The staff decorated the restaurant with ornaments inspired by Palestinian heritage to encourage customers to come. One percent of Gaza's residents suffer from partial or total deaf-muteness. Vaegkuulja ei vaja tööandjalt erikohtlemist MTÜ Integratsiooni Ühiskondliku Algatuskeskuse ja Eesti kur tide liiduga koost ööd tegeva Rimi Eesti kauplustes töötab ligemale poolsada puudega inimest. Ly Kukk (vasakul) ja Triin Vilgats kuuluvad Rimi Pärnu kollektiivi. Foto: Ants Liigus Pärnu Rimis töötavad kolm kuulmispuudega naist ei ole kauplusekülastajate silme eest peidetud lattu lappi lükkama või terasid sõkaldest eraldama, vaid kõik nad töötavad võrdsena
Aksiaalses mehhanismis ( =0) on tan = s´/(s + Ro ). Valemist 5.6 selgub,et survenurga vähendamiseks tuleb suurendada alusringjoone raadiust Ro. Nuki sünteesimisel on teada tõukuri kiiruse analoogi s´= v/ sõltuvus pöördenurgast , kus v-tõukuri kiirus antud asendis. 58 Optimaalse alusringjoone raadiuse Ro ja desaksiaalsuse leidmiseks kasutatavat meetodit ja nuki profileerimist vt. [4,5]. Kasutatud kirjandus: 1. Rakendusmehaanika. Koost. I.Kleis. Tln., Valgus, 1984. 2. H. Lepikson. Hammasülekanded. Geomeetria ja täpsus. Tln. Valgus, 1988. 3. J. E. Shigley, J.J. Uicer. Theory of Machines and Mechanisms. McGraw-Hill, Inc. 1995. 4. V-kujulise neljataktilise sisepõlemismootori kinemaatilise skeemi projekteerimine. Koost. H. Lepikson. TTÜ, 1998. 5. Masinaehitaja käsiraamat. 1. köide. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus,1968.
Москва. Кремль. Власть. Две истории одной страны. Россия на изломе тысячи- летий. 1985–2005. (Новейшая история. Особый взгляд.) Русь-Олимп, АСТ, Астрель, Москва, 2007, 372–373. 13 В Политбюро ЦК КПСС... По записям Анатолия Черняева, Вадима Медведева, Георгия Шахназарова (1985–1991). Koost А. Черняев jt. Альпина Бизнес Букс, Москва, 2006. 134 Valge raamat”14 uus, ümbertöötatud ja täiendatud trükk, kus lugejale pakutakse rikkalikku valikut mitmesuguse päritoluga dokumentidest ning materjalidest, mis on fookustatud perestroikaperioodi rahvuspoliitikale, eriti aga NSV Liidu lagune- mise käigu, põhjuste ja tagajärgede kirjeldamisele. Esmatrükiga (1995) võrreldes
ja rebendite keskel silm silma vastu seisad temaga, suure kiskja Surmaga ja astud temaga võitlusse, relvaks vaid õhuke tera ja nõel ning vääramatult kindel käsi... Kuidas sai talle seletada, mis tähendas, kui siis läbi selle ülima keskendumise silmipimestava selguse ühtäkki tume vari verre lõi nagu kõrk pilge, mis tundus noa nüriks, nõela hapraks ja käe raskeks tegevat, ja kui see nähtamatu, mõistatuslik, pulseeriv Elu korraga võimetute käte vahel tagasi mõõnas, koost lagunes, haaratuna üleloomulikust, mustast keerisest, milleni sa ei jõudnud, mida sa ei suutnud kammitseda; mis tähendas, kui nägu, mis äsja veel hingas ning oli Mina ja kandis nime, muutus äkki nimetuks, tardunud maskiks... Kuidas sai seletada seda mõttetust, mässavat jõuetust... ja mida oli siin seletada?" (Ravic'i mõtted kaotatud patsiendist, Veber) Lk 19 ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." (Ravic Veberile) Lk 22 ,,Liiga valju
Pilu reguleeritakse eks-tsentriksõrmede pööramisega. Kaherootorilised purustid on rootorite rööp- ja jadaasetusega. Viimasel juhul purustatakse materjal kaheastmeli-selt ning seega suureneb peenestatus. Kaherootorilise vasarpurusti (joon. ) liidendkeres asuvad ühesuguse ehitusega rootorid: eesmine 12 ja tagumine 5. Rootor on koost võllile kin-nitatud kolmnurksetest vasarahoidikutest, mis on paarikaupa 600 võrra nihutatud. Hoidikute avadest lähevad läbi kuus telge 2 millel paigalduvad vasarad 11. Mõlemat rootorit ümbritseb alt rest 2. Purusti kere külgseinad on kaetud põrkeplaatidega 4 ning otsseinu kaitsevad kulumise eest plaadid 10 Rootorid ei ole reverseeritavad
küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal. 4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit ,,loodusseisundiks", kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist.
Tõmbelahutatav sidurikorv Survelahutatav sidurikorv Mitmekettaline sidur Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) clutch Lahutusmuhvi koost Rolls-Royce Phantom III - clutch bearing Maailmas on väga palju erinevaid lahutusmuhve 1.3 Siduri rikked · Hõõrdpinnad kulunud · Suure libistamisega on vedrud ülekuumenenud · Hüdraulikasüsteemis on õhk sees · Lamellvedru otsad kulunud (>0,5mm) · Käigukasti veovõlli sooned ,,kruviistunud" Kui sidur ei lahuta: ajamiprobleemid, hammasliite probleemid
tegevuslal, koostatakse lühemaks ajaks(kuu, nädal, päev) spetsiifiline plaan- täpselt määratletud eesmärk, puudub erineva tõlgendamise ja mittearusaamise võimalus direktiivne plaan- on paindlik ja annab üldiseid juhiseid n. Käibe suurenemine 5-10% võrra 10.Planeerimist mõjutavad tegurid (juhtimistase, org elutsükkel, keskkond, tulevikku panustamine) juhtimistase määrab ära plaanide mõju ulatuse. Suures org koost tippjuhid strateegilisis ja pikemaajalisi plane, alamastmejuhid operatiivseid plane. Väikeettevõttes teeb juht kõik plaanid ise organisatsiooni elutsükkel- selle loomisest kuni võimaliku languseni - kujunemisjärk- direktiivsed plaanid - kasvuperiood- lühiajalised spetsiifilised plaanid - küpsus- pikaajalised spetiisfilised plaanid - languse period- lühiajalised direktiivsed plaanid keskkonna ebakindlus- mida ebakindlam keskkond seda paindlikumalt ja kiiremini
arvutuslik vool nimivooluga. , seega ei ole mingeid probleeme toiteliini ja selle aparatuuri valikul. Probleeme ei ole ka elektritarbijate grupi puhul, mis ttavad teineteisega koosklas. Sel juhul koostatakse koormusgraafikud ja leitakse 30-minutiline maksimumkoormus: kus kk I - koormatuse tegur ja n - elektritarbijate arv grupis. Elektritarbijate grupi sltumatu t puhul leitakse tenosuslikult kige koormatuma vahetuse koormus. Elektritarbijate suure hulga puhul, kui nende omavaheline koost on tielikult juhuslikku laadi, leitakse arvutuslik koormus installeeritud koormusest: , kasutades nudlustegurit kn. Samuti saab leida reaktiivkoormuse: , kus on elektritarbijate grupi keskmine vimsustegur. Nudlusteguri suurus on harilikult kn = 0,15..0,95 ning selle tpne vrtus leitakse ksiraamatutest vastavalt hoone/ehitise tbile. Keerulisemate koormuste korral tuleb veel arvestada, et koormuste maksimumid harilikult ajaliselt ei kattu, mistttu nende summa letab tegelikku vrtust. Seda
Mart Raud Kena kuusikuäär. Kevad soojendab nägu, kui istun siin kivil, kus purukuiv rägu tuulemurruga väänatud kännu najal umbtihkeks on vajunud talveajal. 15 Tüvetükid on saetud ja viidud siit. Ainult uurakil känd. Ja see oksariit. Need oksad -- mis äkki nii kergitab neid, et risuriit murdub kui ragelev leib? Läbi roostjate raagude, okkapuru -- mis mees sealt nii vapralt end üles surub, et raginal laguneb koost kogu onn? See on siil, kes sealt tuleb. Siil -- visa kui jonn. SIIL Toomas Kersalu Pobiseb ja nuuskab nina, aevastab ning turtsub aina siilipoiss, kes sügismarus korjab kokku talvevarud. Võtab selga õunu, pirne, tassib pessa seenesirme. talvel suure külma aegu siilipoiss peab pesas naeru. Kuid ninake tal vesine - vist riietus on kesine. Karusnaha poodi tema vahel võiks ka külastada. Karvamantel ostku selga, siis ei ihu külma pelga. Soojad tossud jala otsas
küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal. 4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit „loodusseisundiks“, kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist.
avalikustada. Strat plan.dok üleriigiline, maakonna ning üld või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, strat arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, programm või strateegia, mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või KOV organ õigusaktiga. KM strat hindamist korrald strat plan.dok koostamise käigus enne selle kehtestamist õigusaktiga, kui see dokument: 1) koost põllumaj, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemaj, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse olulise KMga tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise KMga; 2) on üleriigiline, maakonna või üldplaneering; 3) on detailplaneering, mille alusel kavandatakse olulise KMga tegevust; 4) on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
Kalevipoeg peab neidude kartust asjatuks. Sarviku sängisambas seisid kaks klaasi. Üks pidi võimu kasvatama, teine kahandama. Vanem õde vahetas klaasid ära. Kuuldakse sarvikut tulemas. Kalevipoeg on alles piigadega üht kasvu ja sarvik pilkab teda. Kalevipoeg kutsub sarvikut kangust katsuma. Sarvik neelab eksituses nõrgendavat märjukest. Piigadel käsib sarvik tuua rauad, millega võitja võidetu kannad raudu köidab. Kaks kanget hakkasid rammu katsuma, nii et põrgu tahtis koost laguneda. Kalevipoeg kasvatas end kübara abiga kuuse kõrguseks. Ta lõi sarviku maasse ja tahtis ta jalad raudu panna, sarvik aga sulas ja imbus maasse, niiet tast jäi järele ainult väike loiguke sinist suitevat vett. Kalevipoeg võttis varnast mõõga, võõtis veidi kulda ja taalreid, siis piigad. Kaabu abiga seisid kõik kohe koopasuus, kust Kalevipoeg põrguteed oli alustanud. Kalevipoeg hävitab küüntest kübara ja lubab piigadele varsti kosilased saata. 15. LUGU TAGAAJAJAD
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isik...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi .........
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
puudumine. Anoomia ja sotsiaalsete sidemete puudumine võib põhjustada enesetappe, sest indiviidil puudub vaimne tugi, et oma probleemidega hakkama saada. Surkheim on rõhutanud, et ühtviisi ohtlikud on inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. Ülim regulatsioon ja isiksuse allasurumine on iseloomulik usufanatismile, tööstusühiskonda ähvardas aga just egoism, mis võib üshikonna koost lagundada. Suurt tähelepanu on pälvinud Durkheimi tõestus, et enesetappude määr sõltub mitte bioloogilis-psühholoogilistest, vaid sotsiaalsetest teguritest. Demokraatia printsiibid ja väärtused Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatia põhimõtted: Kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas
Tahaksin olla täiesti vaba, olla seal, kus ma parasjagu soovin, ilma, et mul istuksid pidevalt kukil kohustused ja tegevused, mida ma vabatahtlikult sooritada ei sooviks, kuid mis nõuavad tegemist. Ma tahaksin käia mööda maailma enda soovide kohaselt. Tahaksin kõndida nendel maadel, kuhu mu jalad pole veel kõndima sattunud. Tahan võtta aja maha just siis, kui mul selleks tahtmine tuleb, mitte, et ma peaksin arvestama iga detailiga, mis minu justkui täiuslikku elu kinni hoiab, et asjad koost ei variseks. Tahaksin vaadelda oma silmadega igat objekti maailmas täpselt sellise pilgu läbi nagu ma seda suudan. When I'm not there... do you think of me? When you're sad and something's bothering you... do you wish I were there to help comfort you? When you've had a long hard day... do you smile knowing that soon you'll be seeing me, and everything will seem better, even if it's just for a moment? When you lay down at night... do you look back and cherish the new memories you've
Seega ideaali saavutamiseks peab tuumkompetents ettevõttes olema. Kui see puudub organisatsioonis endas, tuleb juuroskused sisse tuua väljast. Kui väljast ostmine ei ole mingil põhjusel võimalik (hind, kaugus), peab selleks töötajaid koolitama. Põhiküsimuseks tõuseb seega hind – selle absoluutne ja suhteline väärtus. Kas tuumkompetentsi ülalpidamine katab sellest saadava kasu? Võib-olla on kasulik tuua sisse Ukraina keevitajad või võtta masinavärk koost lahti ja tegutseda edasi sootuks piiri taga? Tunne ütleb, et eraettevõtete puhul seavad parima vahekorra paika konkurents ja protsesse tajuv kuluarvestus. Ent liigume nüüd tagasi avaliku sektori ametkondade toimetuste juurde. Siin toimub tinti pritsiv võitlus eelkõige selle pärast, mis ministeerium saab panna oma nime uue seaduse alla. Tegijaid on enamasti mitu, keskpädevuse õigus aga vaid ühel ametkonnal. Lauajalgadest kinni hoides keerutavad lambipirni
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Inglisekeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg). Nt: Stanton, D. C. (Ed.). (1987). The female autograph: Theory and practice of autobiography. Chicago: University of Chicago Press. 6.1.2. Artiklid
- Valgusdioodid - Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 42 (43) Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid=29]. 3. Elektroonika komponendid. Loengukonspekt. Argo Kasemaa. TTÜ Kuressaare Kolledz, Kuressaare 2003. 4. Elektroonika komponendid. Uudo Usai. TPT 1998 [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Elektrotehnika ja elektroonika. Raivo Pütsep. "Ilo", Tallinn 2008. 6
loobu sellest suhtest. 1895. aasta veebruaris püüdis Douglase isa teda peatada ning saadab Wilde'ile klubis avatud kirja, milles süüdistab teda ning see oli hrrasmehele solvav. Nüüd oli kaks varianti: kas eitada kõike või lahkuda Londonist (võtta omaks). Wilde annab asja kohtusse, kuid paaripäevase kohtuistungi järel saab temast kui hagejast hagetav. Ta arreteeritakse ja maine hakkab koost lagunema, vaenlased muutuvad üha julgemaks. Kui ta vanglast välja saab, pole tal enam kuhugi minna. Igal pool on tülinorijate kamp. Lõpuks leiab ema juures peavarju. Tal soovitatakse Inglismaalt põgeneda, et vältida vangistust, kuid ta jääb endale kindlaks. 25. mail mõistetakse süüdi noore inimese kõlbelises rikkumises, karistuseks 2 aastat vangistust koos paranduslikel töödel. Süüdistuse aluseks on suuresti ,,Dorian Gray portree", sealsed pahateod kantakse üle.
Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vahtre, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus. Vääri, E., Kleis, R., Silvet, J. (2000). Võõrsõnade leksikon. 6. tr. Tallinn: Valgus. 2. Pealkiri. (Ilmumisaasta). / Koostaja(d)/Toimetaja(d). Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Eesti statistika aastaraamat. 2006. Statistical Yearbook of Estonia. (2006). / Toim S. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. Kalevala. (1985). / Koost E. Lönnrot. 3. tr. Tallinn: Eesti Raamat. 3.5.3. Artikli bibliokirje 1. Artikli autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – või // Ajakirja nimi, köide, number ja artikli paiknemise leheküljed. Rebane, S. (2004). Terved juuksed viitavad heale tervisele. – Elukiri, nr 10, lk 54–55. Kagan, D. M. (1992). Professional Growth among Preservice and Beginning Teachers. – Review of Educational Research, Vol 62, No 2, pp. 129–169. 2. Artikli autor(id)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
