Rillid – prillid mekkima - maitsma Laas – klaas käkid - pallid(näiteks - odrajahupallid) Kuväär- ümbrik runntuhlis ja runnakas – mõlemad koortega Pale – nägu (puhas pale, naer tuli palge) keedetud kartulid (väiksemad) Kabelis – paljas (jalad olid kabelis kingade sees) koost – lusikas Lauh käis läbi – halvatus sotu- tobu Nirr – õlu (halvustavalt) labu- heinakuhi Juik – tihke kleepuv ollus nt mingi aine poolkuiv Hirmus tiidus on - väga kiire on jääk pätt- suss Lõkitsema – tasakesi põlema tutti ja notti sööma- keedetud kartuleid soustiga Liit, liida – pliit sööma
Teie CV ei pea olema p�hjalik loetelu k�igist kunagi peetud t��kohtadest. See on vahend enda m��miseks t��turul, mille eesm�rk on anda lugejatele kiire, aus ja l��v �levaade Teie oskustest ning sellest, kust tulete ja kuhu l�hete. Kui see aitab Teil leida t��koha, on ta oma �lesande t�itnud. Kui m�tlete, mida kirjutada, teadke - v�hem on rohkem. J�rgnevalt m�ned soovitused, mis aitavad Teil otsustada, mis oleks maksimaalse m�ju saavutamiseks kindlasti vaja lisada. 1. Valige hoolikalt m�rks�nu, et tuua v�lja selgust, teadlikkust ja innukust. Hea �nne korral saab Teie CV tulevase �lemuse 10-sekundilise t�helepanu osaliseks. Suunake tema silmi teadlikult. M�ned l��vad m�rks�nad: kiire kohanemine, anal��siv�ime, koost��, teadmiste rakendamise oskus, arenemisv�ime, algatusv�ime, sihikindlus, veenmisoskus. 2. J�tke v�lja �leliigsed v�i mittemidagi�tlevad s�nad nagu "see", "seal", "on olnud" ja "olin vastutav". N�iteks "korraldasin kontorit...
Luules võib eristada "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) nelja suurt teemat: "Kogutud teosed" I-VIII (19211935) "Valitud luuletused" (1949) 1) lo o dus "Teosed" (1954, 1956) 2) armas tus "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" 3) is amaa (1964) "Väike luuleraamat" (1969) 4) mõ tte luule "Sinuga ja sinuta" (1989) "Tuulehoog lõi vetesse" (2007) koost. J .Talvet "Ööl on üheksa poega" (1996) "Mu kallis Liisi" (2000) Positsioon ühiskonnas · Vaimse ülepinge tõttu vaimuhaigus Click to edit Master text styles · Aastaid üldsuse poolt eemal · Tol ajal ühiskonna silmis heidik Second level · Liiv kui "hull geenius" Third level · Loomingut on tõlgitud arvukatesse
pärast vaktsineerimist tekkida mumpsi sarnane kõrvasüljenäärme turse. Sel ajal ei ole laps teistele nakkusohtlik. Vaktsineerimata inimestel tuleks hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Allikad: Raivio, K., Siimes, M. toim. (1999). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina Mustajoki, M. Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. toim. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina Mere, E. koost. (2002). Lapse tervise ABC. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus. www.inimene.ee Tänan kuulamast! Olge terved!
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 4 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................4 1. ÜLDNÕUDED....................................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö kee...
kilpvulk-aluseline laava,liikuvl,tardub aegl,ook keskmäest,madalad.kihtv-happeline laava,väheliikuv,tarbuk kiir,mandrilistel,kõrged... maavär tug rihti sk-magnituudidesmaavär piirk-seotud laamade servaalad,paikn peamiselt 2 vööndiga-vaikse ook tuleõngas,euraasia l osas nn vahem vöö.. murenemine-kivimite lagun välisj mõjul.füüs muren(rabenemine)- temp kõik tagaj,polaar,lähip aladel,kõrgmäest,kõrbed,kivim keemiline koost ei muutu.keem muren(porsumine)-vee ja vesilahuste mõjul soojas,niiseks kliim,lähistroopika,ekvatoriaal,lähiskevator,karstivormid:lubjak,krtiit sool. karst-karstumise tagaj tekk pinnav v nende kogum.tekke eeldus voolava vee,lahustuva ja lõhelise kivimi olemasolu. karstiv esin- vahemere maades,kagu-aasias,kariibi m saartel erosioon-vesi valgub ühtl üle kogu kallakpinna,haarab kaasa purdseid setteos ja tranpordib need uude kohta..inim teg erosioonile-põldude raj maalihe-terved
Seega oleks meil täiesti sile, täiuslik, kera kujuline Maa, nagu vedelikupall. Muidugi on ka see nüanss, et kui Päikesesüsteemi tekkel osakesed ühinema hakkasid, ei oleks nad saanud liituda. Oleks üks osake teisega põrganud ja taas minema lennanud, kaotamata energiat, sest kui poleks hõõret ei saaks kokkupõrkel kineetiline energia muunduda, ainult üle kanduda. Mehhaanikas üritatakse küll pidevalt vabaneda hõõrdest, kui mitte igas osas, sest muidu masinad laguneks koost. Hõõre teeb võimalikuks maailma, nagu meie seda teame. Samas pole ta iseseisev jõudki. Mida muud on hõõre, kui pindade mikro- (või vähem mikro, või ehk suisa makro) ebaühtlustest tingitud keha liikumisenergia muutmiseks kuluv hulk (krobelisused panevad keha võbisema, seega ka nt. gravitatsiooni vastu võitlema). Samuti tekiks probleem, et üksgi tuul ei vaibuks ega heli vaikiks, kulgedes edasi põrgates ettejuhtuvatelt pindadelt ideaalselt edasi,
Koostab Vabariigi Valitsus, võtab vastu Riigikogu, kuulutab välja Vabariigi president . Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess Eelnõ Valitsu Riigikog Vabarii Ette- u Eelnõu Riigi se u gi Rakend valmist koost kooskõlast Teataj heakski menetlu Preside a-mine us a- amine a it s nt mine Eelarve peamised etapid Riigieelarve koostamine kestab terve aasta. Valitsusasutused alustavad järgmise aasta
Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning ...
Restaurant-steamship Admiral Kerli Koost MJK14 Steamship S/S "Admiral" is a living example of the steamship era. She was built in 1955 in St. Petersburg (Leningrad). She had sailed for 40 years as a stem-tug on the Baltic Sea, participated in parades of historical vessles in Helsinki, Kotka (FIN) and Hamburg (GER). In 1996 the ship was rebuilt into a salon-steamer. The ship is under the supervision of the Russian Maritime Register of Shiping. "Admiral" can take up to 60 passangers on a sea-voyage. However, at the present moment they do not organise trips to the sea. Restaurant Restaurant-steamship Admiral was opened in 1996 and is located in the Admiralty Basin of the Tallinn Passenger Port. It is one of the few places where You can observe the harbour, the Old Town and the sea. Restaurant is opened round the year from 12 until 23 o'clock. Summer-deck During spring and summer months ...
kopsupõletikuga haiglas. Ta oli mitu päeva teadvusetu, kuid kui ta teadvusele tuli, siis said kõik teada, miks ta nii tegi. Ühel õhtul, kui Norah oli kaubanduskeskuses shoppamas käinud, hoidis ta käes nõude kuivatusresti. Siis nägi ta, kuidas üks naine end põlema pani. Edasi mõtlemata, sööstis ta ettepoole, et leeke kustutada. Sealt sai Norah oma kätele teise astme põletushaavu. Naine sulas kokku, kehaosad lagunesid koost. Kui ta oli haiglasse viidud esmaabi saama, siis ta põgenes haiglast ning hakkas kerjama, kiri „HEADUS“ kaelas.
sõrme ja teisel käel üks sõrm.) Kuuendast numbrist edasi ma enam kindlaid andmeid ei leidnud. kuu (nii taevakeha kui ka kalendrikuu) - ikahi Võimalusi benabena keele kuulamiseks: Words of Life Bena Bena People/Language Movie Trailer - https://www.youtube.com/watch? v=wF3n9Fet1Qo Global Recordings Network. Benabena language - https://globalrecordings.net/ja/language/449 Kirjanduse loetelu Benabena dictionary, 2006. Koost. ja toim. Robert Young, Rosemary Young; http://www- 01.sil.org/pacific/png/pubs/928474531300/Benabena_dict.pdf DOBES. Documentation of endangered languages. Bena bena; http://dobes.mpi.nl/projects/benabena/language/. Vaadatud 16.11.2016 Ethnologue. Abaga language. https://www.ethnologue.com/language/abg. Vaadatud 15.11.2016. Ethnologue. Benabena language. https://www.ethnologue.com/language/bef. Vaadatud 15.11.2016. Ethnologue. Gahuku-Benabena languages; https://www.ethnologue
Keem elemendid ja anorg ühendid organismides elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud: · Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel) · Mikroelemendid-Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le) · Ioonid-Na,Ca,K,Mg,Cl Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1)monosahhariidid-lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost-s. Lisaks glükoos(C6H12O6-viinamarjasuhkur,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga),fruktoos(e puuviljasuhkur,leidub puuviljades,mahlas,mees). 2)Oligosahhariidid-e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos(tav lauasuh,leid suhkruroos,suhkrupeedis),maltoos(linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos (piimasuhkur,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugu...
!! TOIMINGUTE PUHUL EI OLE HALRUSORGANIL VAJA PÕHJENDADA !! Mõõdukus:põhiõiguste ja vabaduste riive + legitiimne eesmärk. Kaasus 1 (koost. A. Lott) Harju Maakohus karistas kriminaalasjas V-d karistusseadustiku (KarS) § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest 06.09.2017 joobeseisundis. V on 72-aastane mees, kes töötas enne pensionile minekut 15 aastat vangivalvurina ja autojuhtimise staaži on tal 42 aastat, tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Jahilaskmine on tema harrastuseks. See aitab tal varuda talveks linnuliha, et tagada pensioniga toimetulek. V tegeleb jahilaskmisega alates 1967. a-st ja 1970. a-st on V-l meistersportlase kandidaadi järk. V tarvitas 05.09.2017 õhtu jooksul sõbra matustel viina ja võttis viimase pitsi hiljemalt kl 18:00, sest kl 19:00 läks ta juba magama. Hommikul kl 9:00 ärgates tundis ta end kainena, sest kaalub 100 kg ja ...
Tallinn Healthcare College optometry OP1 Name HARMFUL EFFECTS ON THE EYE CAUSED BY SMART DEVICES Report in english Tutor: Name Tallinn 2016 SUMMARY Smart devices are nowadays widely used by most of the peole. Smartphones and computers are used in schools, at work and at free time for social interaction and communication. Using these devices can affect the condition of an eye. Eye is an organ in both humans and other animals, which allows the living creature to see. Smart devices radiate different light. One of the reasons why smart devices have harmful effect on the eyes is the blue light that they radiate. Blue light has damaging effect on the eye because it refracts in front of the retina. Thi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ........................................................................................................................
automatiseeritud koostamisele üleminekut. Joonis 2. Käigukast koosneb erineva kuju, otstarbega ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Masinaelement ja selle määratlus Masinaelement on tehnilises süsteemis elementaarfunktsiooni täitev komponent. Masinaelement on detail ehk osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter,hammasratas jne . Joonisel 3 kujutatud hammasratas muudab hambumises ülekantava jõu rummu pöördemomendiks Masinaelement võib olla koost või grupp (kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, laager, ülekanne jne). Joonisel 4 kujutatud tiguülekanne muudab teo pöörlemise ristuva võlli pöörlemiseks. Masinaelement võib olla sõlm ehk detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide jne). Joonisel 5 kujutatud poltliide kinnitab detailid liikumatult ja lahtivõetavalt. Masinaelementide liigid on: Üldmasinaelemendid – kasutatakse samadel eesmärkidel erinevate otstarvetega masinates
Tulekahjutingiumustes töötab selline konstruktsioon esmalt kui tule eest kaitsud puitkarkass, mille puhul kipsplaadis olev kristallvesi temperatuuri toimel reagerib ning eraldub materjalist. Seda alates temperatuurist 80-100 0C ning kuni materjal on täielikult dehüdreerunud, seda ajani, mil kogu materjal on saavutanud temperatuurini 600- 800 0C. Kristallvee täieliku eraldumise tulemusena kipsplaat kaotab oma tugevuse ning laguneb koost. Edasine protsess toetub peamiselt puidu söestumiskiirusele, mille juures on oluline erlada süttimisega kuni söestumiskihi tekkimiseni, mis tulenevalt puusöe halvemast soojusjuhtivusest võrreldes puiduga kaitseb omakorda konstruktsiooni. Puidu tulele avatud osa suurus oleneb kasutavast mineraalvillast ning selle käitumisest kõrge temperatuuri tingimustes. Klaasvill olles avatud tulele sulab ning kaotab mõõtmetes, mistõttu tema kaitsevõime oluliselt kahaneb.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahe...
Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis. Nii peaajust kui ka seljaajust vljuvad nrvid. Need ulatuvad kikidesse kehaosadesse ja elunditesse. Nrvissteemi abil reageerib inimene kigele, mis teda mbritseb. Hormoonid mjutavad vere kaudu erinevate elundite td. Organismi terviklikkus on elundite ja elundkondade sobivus ning koost. Rakud: Kik elusolendid koosnevad rakkudest. Inimese kehas on niteks miljoneid rakke. Nende lesandeks on katta inimese keha, transportida hapnikku, juhtida nrviimpulsse peaajust ja seljaajust organitesse ning tagasi, tagada keha osade liikumine, videlda haigustekitajatega, vimaldada paljunemist jne. Vastavalt oma lesandele on nendel rakkudel ka iseloomulik kuju ja kindel asukoht kehas. Sarnase kuju ja lesandega rakud moodustavad kehas koe. Vib eristata kattekude, sidekude, nrvikude ja lihaskude
Johann Voldemar Jannseni tegevus ja ajakirjanduse sünd Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. ...
sjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mjuvimas rooma-katoliku kirik; d) Vallutajad kasutasid ra alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sjakikudele eestlaste vastu; e) Eestlaste histegevus, sjave korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid ksikute sjakikude tarvis mitte plaaniprase vallutuse vastu; f) Eestlastel polnud veel vlja kujunenud oma riiki. Sidemed ksikute maakondade vahel olid nrgad, mis halvas vastupanu; g) Nrgaks kljeks oli ka koost puudumine naaberrahvastega; h) Tsisteks vastasteks vabadusvitluse algperioodil olid venelased. 5) Tagajrjed: Eesti langes pikkadeks aastasadadeks vrvimu alla. Eestlaste hiskondlikul pramiidil ligati ra tipp, eestlaste valitsejateks ja nende saatuse otsustajateks said sakslased. Tegelikud valitsejad, kellest kujunesid hiljem nn. baltisakslased tundsid ennast Eestis vrana, mis takistas eestlaste eneseteostust. Positiivsed tagajrjed on seotud kultuuriga. Eesti
Vägivald sünnitab vägivalda Tänapäeval on üheks suureks probleemiks kujunenud vägivald. Inimesed justkui ei mõtle, et kõigil nende tegudel on tagajärg. Vägivalda saab jagada kaheks- vaimseks ja füüsiliseks. Tihti aga vastatakse narrimisele ja kiusamisele samaga. Kas vägivald tõesti sünnitab vägivalda, või on see ainult kuulujutt? Vägivald on kujunenud üheks suureks probleemiks, sest see on kõige tavalisem viis probleemide lahendamiseks eriti aga noorte seas. Koolis käiva noorena olen ma vägagi teadlik koolivägivallast. Põhikooli ajal olen ma isegi pidanud seda nii mõnelgi korral tundma. Kahjuks aga pean tunnistama, et ka mulle meeldis narrijatele pigem rusikate, kui sõnadega vastata. Mida rohkem mind kiusati, seda suuremaks kasvas minu soov kiusajatele korralik keetäis anda. See aga tekitas veel rohkem erimeelsusi ja kaklusi, ning sellise teguviisiga andsime halba eeskuju noorematele. ...
ülema ja alama seisuse vahel. Ma olen ka halbu tegusid nimetanud, mis mõned kirikhärrad teinud ja seda on kõige suuremaks kurjuseks ja süüks arvatud. Ma olen neid asju just sellepärast nimetanud, et nad usule ja kirikule kahju tegid ja et asi paraneks. Teie olete just sagedasti rääkinud, kuidas teid sinodite peal ja mujal sunnitud ennast minust avalikult lahutama. Teie tundsite väga hästi ära, et sellega muud ei tahetud, kui meid meie töös, mis rahva kasuks tegime, koost ära kiskuda ja meid teineteisega vaenlaseks teha. Nüüd kõnnin mina oma teed ja teie oma teed. Nii kaua kui need teed üte ja sama eesmärgi meie rahva ja kodumaa õnne poole viivad, saame selles töös sõbrad olema. Kes on need kirjad kirjutanud? C.R. Jakobson ja Jakob Hurt Mis nime kandis ajaleht, millest kirjades on kirjutatud? 'Sakala' Kirjad kirjutati 1878.a. suvel. Mis sai autoritest viie aasta pärast? 1880 Jakob Hurt lahkub Eestist
Uraa mille sai ni pani mi U J ohan saksa raan, n Ele astro rt Bo noom de. Uraani e ja sarna i keemil ine selge ne Neptu ine koost planelt suuremunile, eri is on ni tek uurim koo etide J uate gaasi nedes stises piteri liste Uraani t. ja Sa turni peam sisemu iselt k s koo "Voyag ivimitestsneb Uraa 1070 er 2" m ja jää st.
REFERAAT JÜRI JAANSON . . . Gümnaasium 6 A klass Koost as: SISUKORD 1.Lühitutvustus 2.Tunnustused 3.Sportlikud saavutused 3.1.Maailma meistrivõistlused 3.2.Olümpiamängud 3.3.Maailma karikas 4.Isiklikku 5.Iseloomust 6.Karjääri lõpp 7.Lõpetuseks 8.Kasutatud kirjandus 1.LÜHITUTVUSTUS Jüri Jaanson on sündinud 14.oktoobril 1965 aastal Tartus.Ta on endine Eesti tippsõudja,praegune poliitik ja Riigikogu liige. 1984 aastal lõpetas Jüri Viljandi 4.Keskkooli.15-aastasena läks
Ptk 5 Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas 1. Miks varisesid Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Sisuliselt sellepärast, et Nõukogude Liit st Venemaa hakkas vaikselt koost lagunema. Nõukogude majandus käis üha enam alla ning see viis ka idabloki inimeste elujärje languseni, mis tähendas rahulolematust inimestes. Sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus ei toimunud, tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega
d 1 t−( d 2 t +2∗r m2 ¿ 2 ]∗q Q2= π ¿ =0,785*[187,62-(140+2*10)2]*2,5= 4 =18827N/mm2 =1,9 T q= 0,25…0,30 kg/mm2 ≈ 2,5…3 N/mm2 [2:129] Pressi tõmbejõud: Ppr2=P2+Q2= 13,9+1,9= 15,8 T Eskiis: Sele 4.2 Viidatud allikad: 1. Särak, J. Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid 2. Koost. Elvak, U., Kaasik, P. jt. (1962). Instrumendikonstruktori käsiraamat. Külmstantsimine. Tln: Valgus. 3. Loengukonspekt
EBS GÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Juhend Tallinn 2008 Sisukord Õpilaste uurimistööde liigid................................................................................................ 3 Teadustööle esitatavaid nõudeid......................................................................................... 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine......................................................................
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Jaana Tael EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL JA TEMA KULTUURIHARIDUSLIKUD MÕJUTUSED Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti kultuuriloos märgib maarahvakultuur olulist osa. Eestlane sündis talus, popsitares või saunas. Külast algas Eesti rahva tee siia, tänasesse Eestisse, arenenud maailma. Käesolevas töös soovib autor anda lühiülevaadet Eesti talurahva elust ja sellele mõju avaldanud peamistest teguritest, mis on aidanud kaasaega tuua meie rahvakultuuri ja pärimuse. 1. Eesti talurahvas muinas- ja keskajal Eesti talupoeg kujunes I aastatuhandel e.Kr, kui tekkis paikne asustus ja algeline põlluharimine. Kogukondlik eluviis kindlustatud asulais hakkas asenduma üksikperede ja talulise asustusega (Karilatsi aeg 2010). Muistse aja elu-olu iseloomustab in...
Väga hea Hea Keskmine Halb Väga halb Mehed 3700+ m 3400 - 3700 m 3100 - 3399 m 2800 - 3099 m 2800- m Naised 3000+ m 2700 - 3000 m 2400 - 2699 m 2100 - 2399 m 2100- m Kasutatud kirjandus: 1. R.Jalak, Enesetestimise käsiraamat. Tallinn, 2006 2. Y. Gilmour, Jookse terviseks. Tallinn, 1971 3. V. Kalam, A. Viru, Kehaliste võimete testid. Tallinn, 1973 4. M. Arvisto, Sport igaühele. Tallinn, 1983 5. Koost. P. Lasting, Tervisesport arsti pilguga. Tallinn, 1981 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Cooper_test 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Kenneth_H._Cooper
tiivse pihtimuslikkuse välja objektiveeriv esitus. Betti kirjutas ka poeeme. Poeem ,,Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) annab iroonilise kujutuse ebavaimsest tõusiklikust seltskonnast. Venemisega jätkavad seda teemat poeemid: ,,Vahanukk" (Lng 1934), ,,Pirnipuu" (Lng 1936) ja ,,Mõrane peegel" (Lng 1939). Välismaal on avaldatud kog-d ,,Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956, A.Orase eess.) ,,Uued luuletused ja poeemid" (Toronto, 1968, koost. H.Grabbi). ,,Eluhelbed" (1971) koosneb a-il 1932-40 ja 1966-70 kirjutatud luuletustest, mis arendavad edasi ja konkretiseerivad protsessi loomingu põhi- probleeme. Mahukas valimk ,,Lendav linn" (1979), mis kirjutati pärast Mart Lepiku surma, annab A.luulest läbilõikelise ülevaate. Kogu ,,Korallid Emajões" (1986), mis keskendub filosoofiliselt
Nõme on ka see, et ta on olnud nüüd väga kaua juba selles bändis, aga rootsi keelt pole ta ikka ära õppinud, niipalju võiks ikkagi olla teiste bändiliikmete vastu austust, et õppida nende ema keel ära, aga seda vist ei juhtu. Sain ka natukene vestelda nende kitarristi Roger Sjunnesoniga kes on ühtsi ka väga palju influentsi andnud mulle oma mängimis stiiliga. Edaspidiseks neile ei oska eriti midagi soovitada, sest mulle tundub, et see bänd laguneb kohe kohe koost, kuna mõlemad originaal lauljad on läinud ja moodustasid uue bändi koos kitarristi Rogeriga, mis nüüd kannab nime ,,The Unguided" kellelt esimene album tuleb juba varsti. Kui nad taastavad vana kõla nagu oli eelmise bändi esimene album ,,Eden Fire" siis arvatavasti saavad nad enamuse vana sonicu fännid endale. Uus laulja rikub väga palju seda imidzit ära oma pop staari käitumisega ja hiljuti ilmunud
peret näeb ta jutkui läbi uduloori ta kuulub juba mujale. Ka enne surma juhtunut näidatakse justkui läbi õrna uduloori. Et lahkuda elavate maailmast, peab tüdruk seisma silmitsi juhtunuga et sellest lahti lasta. Väga meisterlik ja mõjus on võtteplaan, kus surnud tüdruk vaatab maniaki vannituba, kus vedelevad tüdruku verest nõretavad rõivad ja käevõru. Tüdrukule meenub kohutav juhtum karjudes ta justkui pudeneb koost, tal pole ju enam keha see visuaalne efekt on väga mõjus. Tüdruk peab vabanema ka oma vihast, mis kandub tema isani ja pöörab pea peale peresuhted. Filmis sümboliseerib Susy viha jääpurika purunemine. Mõrtsuka õlale kukkuv jääpurikas võtab mehelt tasakaalu ja ta kukub kuristikku. Paha saab karistuse ja selles on oma osa Susie tahtel. Kogu filmi vältel mängivad kaasa suured plaanid: näoilmed, küünlaleek, närbuv roos, klaaskuul
1999 Vend, Emil, õpilane, vorstivolli, harjatsura, Pim, 2008 James Tyrone juunior – Eugene O'Neill Pikk Trik – R. Hachfeld ja V. Ludwig Rongijuht ja Millipillli päevatee kaob öösse 1999 Schürzinger – Ö.von Horvath Kasimir ja Karoline 2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2000 Pavlis – J. Stein Zorbas 2009 Luule lugeja – koost. Priit Pedajas Arbujad 2000 Casimir – B. Friel Aristokraadid 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk 2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel
2006 Ben Silverman – Neil Simon Päikesepoisid 2007 Voldemar – Andrus Kivirähk Voldemar 2007 Pantalone; Prints; Ponks – Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra 2007 Sipola – Antti Tuuri Jõgi voolab läbi linna 2008 Joel – Vetemaa, Aule, Karusoo Sigma Tau-C705 2008 James Tyrone juunior – Eugene O'Neill Pikk päevatee kaob öösse 2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2009 Luule lugeja – koost. Priit Pedajas Arbujad 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2012 Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust 2012 Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell 2012 Patsy – Enda Walsh Uus elektriline tantsusaal 2012 staabikapten; Peep; Eller – Andrus Kivirähk Kevadine Luts
Üha rohkem virtuaalmaailm ja tehnoloogia, tekitavad endas üksik isiku maailma, peletades eemale endas tekitada perekond ega suudeta avada end ümbritsevaga. Põhjus miks inimesed Eesti ühiskonnas ei suuda perekonda luua on liigne pettumine, kibestumine, kartus haiget saada, kartus luua endale perekond kuna majanduslik seis pole kiita. Suurem protsent inimesi unistavad, luues endale tahetud perekonna. Perekonna, mis on täis õnne, armastust ning võitlust, mis iial ei puruneks koost, vaid veab lõpuni välja. Mina arvan, et perekond on elus väga tähtis pannes meid hoolima endast olulisemaid inimesi, keda oma ellu tahame. Tänapäeval on väga raske leida endale inimene, kes sooviks ühiseid asju, ühist kodu ja ühist perekonda luua. Ühiskond on palju rohkem avatud, mille tõttu on palju segadust, tehnoloogiat ja virtuaalmaailma. Inimestel puudub see aeg teine teisele. Pidevas majanduskriisis
a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline c. Termiline d. Mehaaniline Mis valmib lõikamise tulemusena? Vali üks või enam vastust. a. Valmisdetail b. Koost c. Toorik (see ka õige) Millisele operatsioonile järgneb avardamine? Vali üks vastus. a. Hõõritsemisele b. Puurimisele c. Kammlõikamisele Lasertöötluse eelisteks on... Vali üks või enam vastust. a. Mehaaniliste omaduste paranemine b. Kõrge töötlemistäpsus c. Kiire töötlemiskiirus d. Töödeldavate materjalide hulk Question 1 Mida nimetatakse lõikamiseks? Vali üks või enam vastust. a
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 74–81. 3. Arnold Kask. Ülevaade J. V. Veski elust ja keelelisest tegevusest. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. Tallinn, 1958, lk 277–300. 4. Jaak Põldmäe. „Kirjandusliku oskussõnastiku” saatusest ja sisust. – Keel ja Kirjandus, 1973, nr 6, lk 351–358. 5. Huno Rätsep. J. V. Veski ja tänapäev. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 366– 368. 6. Aino Valmet. Veski, Johannes Voldemar. – Eesti kirjanike leksikon. Koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat 2000, lk 658–659. 7.http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=51&table=Persons 8. https://www.muuseum.ut.ee/et/content/johannes-voldemar-veski 9. https://elvaturism.ee/turistile-infoks/johannes-voldemar-veski-elamu 7
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Ker...
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
petajad peavad ka ise ennast tunnustama, sest muidu ei tee seda ka teised. Muret teeb inimestele laste vhene huvi kooli vastu. Pti vlja pakkuda ideid, kuidas muuta kool inimestele atraktiivsemaks. ks vimalus oli seda teha lbi vanemate, teisalt lbi kaasakiskuva ja positiivse hkkonna ning tegevuse nii lasteaias kui koolis. Palju murelikku toodi esile seoses vhese vi hoopis puuduva koostga haridusvaldkonnas eneses, aga ka omavalitsuste ja riigiga. Meie kogemused tlevad, et koost saab toimuda ainult mlema osapoole vrdsel soovil ning mlemad peavad saama sellest positiivseid elamusi. Eesti haridusssteemi parandamiseks panid talgulised suure rhu viksematele piirkondadele ja nende koolidele lbi kohalike elanike. Nimelt on inimestel huvi rakendada kogu piirkond tle (kohalikud firmad, raamatukogud, kultuuriseltsid, huvitavate tegevusaladega ja hobidega inimesed), et muuta kohalikus koolis lastele antav haridus huvitavaks ja oma kodukoha traditsioone ausse tstvaks
· ,,Selge jälg" kirjastus Tuum 2005 Sa oled ta valede väljapääs Sa peatu, kui kuuled ta kaledat häält, Öö kurbustel seilavast laevast, see kõlatu moondunud sõnaks Pihk vasakus, võõras ja oodatud käes sa võta ta käsi, ja vii tema säält, Sääl kauguses naeravad ta vaeva kuid iialgi sina ei võta Hing tuimade kivide vahel kui loom kõik kevaded andeks annab, vaid seda, mis taevaid ei lahuta koost ta vaevaöös edasi kannab Kasutatud materjal http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/contra_ja_muut.html http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Ehin http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D3E440545586D6BEC225704300414F9F http://www.epl.ee/?artikkel=319808 http://miksike.com/docs/lisakogud/kirjandus/vee.htm http://209.85.129.104/search?q=cache:ppJRhlrKj1MJ:www.zone.ee/mullmull/kool/viiding/ +elo+viidingu+elulugu&hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee http://et
lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks linnaks.510. ekr kunnide võim võisid kons asendada, kor kukutati.tek vabariik. Varane õigusmõistmist. Tsensorid end kons hulgast 5a, kod loend ja senaatorite vabar- nimekir koost. Diktaator määr am kons Riiki valit senat ja iga aast riigiam., ja senati kokkuleppel kui R valit oht kõrg olid 2 kõnsulit. 5saj võim riik 0,5a , piiramatu võim.rahvatribunid10 latiumi mk. Al sõj etruskidega. Laiend kaitsma lihtrahva huve, õigus panna võimu it. Suur tagasilöök tbas 390.a kui veto riigiorgani otsusele. Senat koos it tung gallid, room said lüüa ja maks u300 in, kuul ex ja tegelevad suur lunaraha
REFERAADI VORMISTAMINE Mis on referaat? · Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade. · Koostamisel tuginetakse allikate uurimisele. · Esitatakse eri autorite seisukohti. · Ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. · Esitatakse töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded · Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht ...
Charles Dickens Dickens oli inglise kirjanik, ta sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis, kus tema isa töötas ametnikuna mereväe maksukontoris. Peagi kolis perekond Londonisse. Mõne aasta pärast sattus Charlesi isa kergemeelse elu pärast võlavanglasse. 10-aastane poiss pandi tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikon...
Kattematerjal puudub, selg kinnine ning valts nähtamatu. Raamat pole kiletatud, kuid kaante hea olukorra säilitamiseks võiks seda teha. Hea on see, et raamat on õiges püstasendis ning fikseeritud tugede vahel. 3. T. Arro, H. Joonuks, H. Kaal... jt. Matkatarkuste taskuraamat. (1978). Tallinn: Eesti Raamat. Raamat on A6 formaadis. Raamat on vana ning on näha veekahjustusi. Raamatul on lahtine kumerselg ja valts on nähtamatu. Samuti on õmmeldud sisublokk, mis hakkab koost lagunema. Raamatu lehed on üsna heas olukorras, mõni üksik lehenurk on murtud. Raamatu kattematerjal võiks olla ühelt poolt pressitud puuvill. Kuna raamatus olevad õpetused on tänapäeva arenenud võimaluste tõttu vananenud, siis pole ehk ratsionaalne seda raamatut parandama hakata. Samas on antud raamat ikkagi kasulik ka ning võib kasutada nii kaua kuniks seda veel on. 4. Rumans, P. Matka tegevus koolis. (1979). Tallinn: Eesti Raamat.
järgi võib leida astronoomilistest kalendritest. Eestis on selleks "Tähetorni kalender". KIRJANDUS 1. Üld- ja agrometeoroloogia. H.Aruksaar jt. Tallinn, 1964 2. Rakendusmeteoroloogia. Heino Tooming, Tallinn, 2001 3. Mereilm ja meri. Merel liikuja käsiraamat. Ilmatieteen Laitos, 2005 4. Meteoroloogia. Milvi Jürissaar, Tartu lennukolledz, 1998 5. Meteoroloogia kõigile. August Tõllassepp, Tallinn, 1960 6. Maakera loodusjõudude kütkes, Tallinn, 1986 7. Universum valguses ja vihmas. Koost.U.Veismann ja R.Veskimäe, Tallinn, 2005 8. Eesti kiirguskliima teatmik, Viivi Russak, Ain Kallis Tln. 2003 9. Eesti ilma riskid. koost. T.Tammets, teadustoimetaja A.Kallis. EMHI. Tallinn, 2008
REFERAADI VORMISTAMINE Mis on referaat? · Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade. · Koostamisel tuginetakse allikate uurimisele. · Esitatakse eri autorite seisukohti. · Ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. · Esitatakse töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded · Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
