Tõnisson kutsus Tartusse kokku üle-eestilise rahvaesindajate koosoleku, kuid saadikute erimeelsused olid nii suured, et koosolek läks lõhki. Käremeelsemad jäid TÜ aulasse ja nõudsid tsaarivõimu kukutamist, mõõdukamad eesotsas Tõnissoniga lahkusid Bürgermusse saali ja nende nõudmistes oli esikohal senise korra parandamine. Detsembris 1905 karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud, osa sotsialiste vahistati. Vastukäiguna läks ca 100 Tallinna töölist 12.dets 1905 mõisaid rüüstama. Kokku rüüstati ca 160 mõisa ja mõned viinavabrikud. Valitsus vastas sellele karistussalkade ellukutsumisega. Salk koosnes sõduritest, ohvitserist ja tavaliselt oli nendega kaasas ka mõni kohalik mõisnik, kelle näpunäidetele tuginedes inimesi karistati. Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta. Kokku hukati sel viisil üle 300 inimese.
pakkumine. 2) Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitika 1934-1940. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on
Otsustati, et edaspidi pidi Riia piiskop olema Liivi ordu liiga, ning Liivi ordu ei võinud piiskopkondade ja nend vasalle sundida ordu sõjategevuste osavõtus. Konrad von Jungingeni armukiri - laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid nüüd endast silmapaistvat poliitilist jõudu. XV sajandil vabanes Riia peapiiskop ordu eestoste alt. meespäevad- kogunemised, kus arutati sisemisi küsimusi. Linnapäevad- esindajate koosolekud, kus linnad kooskõlastasid oma huvisi 1421 aastast hakati pidama ana-Liivimaa üldisi maapäevi. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. al 1435 oli maapäevadel esindatud 4 seisust:1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2)ordumeister koos orduametnikega 3) vasalkondade esindajad 4) linnade(Riia,Tallinn, Tartu) esindajad.
Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline lihavõttetoit, nagu leivasupp), liha kuivatamine (eriti põhja pool), vormiroad (laatikko, tuntuim kaalikavorm), verivorts (mitte nii tähtis kui meil), kartulipirukas pohlamoosiga, karjalapirkuas (peale munavõid). Kombed: täpsus ülimalt tähtis, juuakse palju kohv, kõik koosolekud algavad alati kohvijoomisega, saun on nende jaoks püha koht. Enamikel soomlastel on suvila kuskil järve kaldal. 26. soome sümboolika Suomen neito, Maamme laulu, Itämeren tytär, tuhannen järve maa Soome hümn on Maamme laulu, mille sõnad kirjutas Runeberg, viisi Pacius. Luuletsüklist "Lipnik Stooli lood" on pärit veel sümboleid: "Porilaste marss", mis on armee paraadmarsiks; Soome hellitlev nimetus tuhande järve maa- on pärit Runebergi luuletusest "Meie maa".
3.4. ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, vahistati vapside liidreid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning alustati riigiaparaadi ja sõjaväe puhastamist vapsidest. Kõike seda põhjendati vabadussõdalaste väidetava võimuhaaramiskavaga. Eestis algas nn vaikiv ajastu periood, kus K.Pätsi autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune opositsioon maha surutud, Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle
· Fassaadidel sambad ja reljeefid, hooned sümmeetrilised Vana-Rooma tuntumad ehitised Hakati ehitama sümmeetrilisi foorumeid Trajanuse foorum: · Sinna pääses ühest suurest kaaravaga väravast · Ümbritsesid hooned, fassaad korrapärastest sammastest · Keskel trajanuse ratsamonument · Väljaku tagaküljel oli raamatukogu basilica ulpia Basiilika avalikud ehitised · Peeti kohut, äritehingud, poliitilised koosolekud · Ristkülikukujuline põhiplaan · 2 rida sambaid jagasid ruumi 3 pikerguseks lööviks, keskmine kõrgem, katuses aknad Trajanuse sammas matuseurn · Koosnes alusest ning 19 silinderjast marmorblokist · Tipus pronkskuju(enam pole) · Sammast ümbritses reljeefriba spiraalina, 200 m pikk Reljeefid realistlikud, dokumentaalselt täpsed · Rahu altar Rooma asutamine, Augustus oma perekonna ja tuttavatega pidulikult rivis, eeskujuks Partheoni naose friis
Valitsust juhtis nüüd peaminister. 1934 aprillis korraldati riigivanema valimised. 3. Autoritaarne Eesti. 12. märtsil 1934. aastal hõivasid väeosad Toompea ning piirasid vapsidele kuuluvad hooned. Vahistati vapse, puhastati riigiaparaati neist. Riigipööret põhjendati sellega, et vapsid ise tahtsid korraldada riigipööret ja et eestlased on „vaimselt haiged”. Pooleks aastaks kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Septembris pikendati kaitseseisukorda ja demokraatia hakkas asenduma autoritaarse diktatuuriga. Oktoobris keelati Riigikogul kokku tulla ja parlament jäi nö „vaikivasse olekusse”. 1935 keelustati erakondade tegevus, va Isamaa (ainupartei). Tsensuur + Riiklik Propaganda Talitus. Rahvuskogu koostas 1938. aasta põhiseaduse. 1. jaanuaril 1938 jõustus Konstatin Pätsile meelepärane põhiseadus. Riigipeaks sai rahva poolt kuueks aastaks valitud president.
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. allsüsteemid(Subsystem): inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem struktuur ehk juhtiv allsüsteem tehnoloogia ehk tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro- ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone üh...
paljude isandate arvates talupoegade ainsaks omandiks nende alasti keha kuigi just see ongi üks põhilisi erinevusi nende ja antiikaja orja vahel. Külakogukond. Mõisa ajal oli talupoegade elu korraldanud mõis. Talud polnud krunti aetud. Töid pidi seega tegema koos, külakari käis ühises karjas. Tekkisid külakogukonnad. Vabanenud talupoegadest kujunes külakogukond. Osad mõisafunktsioonid läksid sellele üle. Oli valitav külavanem, alamaastme kohus, koosolekud jne. Valiti isikuid omavalitsustesse (12. saj Saksamaal). Talud jagatud maadena võrdselt nööriribasüsteem tuli teha koostööd põlluharimisel. St koosotsustamist. Tuli valida peale külavanema ka külakohtunik ja karjus jt. Külakogukond koosnes erinevatest õiguslikes seisundis olevatest ja majanduslikult erinevatest talupoegadest, nüüd toimus lähenemine. See ei muutnud talupoegi omavahel võrdseteks.Vaba talupoeg ei kadunud. Allood vabade talupoegade maavaldus
; · tegutsemisele orient. täpsus, kulude kontr., võimal. nägem. · tulemustele orient. teadm., kasumivõimelisus, ärivaist, reaalsustaju, ress. juhtim.; · kliendi teenind. turu juhtim., tarbija vaj. tunnet.; · innovatiivsus eelkõige innovaatilisusele ergutam. 4. Edastam. ja kommunikats. - oma erisuste ja väärtuste edastam. tööt. Peam. edast.meetodid: · vahetu suhtlem., · struktureerit. kommunikats.teated, · koosolekud jt., näited ja probl. lahend. Tõhusad juhid on innust. suhtlejad, suudavad in. tööst vaimustuma panna. Teevad seda rahulikult, tagasihoidl. ja tõhusalt. Ebatõhusad juhid on ametlikum. ja pööravad rohkem tähelep. neg. infole. 5. Puudused: · töötajate mittekaasam., · ebapiisav organiseerim., 16 · kitsapiirilisus, · mittekuulamine. Juhid ei ole ja ei pea olema täiuslikud. Nad ei varja, vaid tunnist
polariseerumine grupimõtlemise vastandiks jne Rühmatöö eelised ja puudused .Gruppimõtlemine- eelised: lõppotsus on parem;aitab kordineerida jõupingutusi, liikmete loova mõtlemise arendamine,suureneb paljude inmeste töörahulolu.puudused-aeglus ja kallidus,grupi mõtlemine, oma kursis kinni olemine, jagatud vastutus.Grup. m tunnus-probleemide lihsustamine, aja kokkuhoid, domineeriv isiku kõigutamise illusioon. Ühehäälsuse illusioon, surve teisiti mõtlejatele 24 Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Koosolekute läbiviimise viisid. avatud arutelu(traditsiooniline viis) ;ajurünnak(leida uusi ideeid) nominaalgrupi tehnika(põhiline töö toimub individuaalselt) ;delfi otsustamine;dealektiililine otsustamine
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada pal...
Nii töökaaslased, alluvad kui ülemused tunnustavad neid enam. Neile tunduvad rühmaotsused isiklikest eelarvamustest vabamatena, sest nende aluseks on paljude seisukohtade kombinatsioon. Rühmaotsustamine arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende arenguperspektiivi. Probleemide arutelude käigus kuulevad liikmed ka teiste seisukohti ning võivad muuta oma arvamusi. 25. Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmatöö vormid Koosolek (Meeting) võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma kui ajutiselt kokku kutsutud töötajate koostöövorm. Alalisteks koostöörühmadeks, mis peavad periooditi koosolekuid, on nõukogud, juhatused ja komiteed. Ühekordsete probleemide ja tööülesannete lahendamisega tegelevad komisjonid ja koostöörühmad. Koosolekuvorm sobib ka alluvate osaluse
naeruväärne. Kuid just veidrad ja ebatavalised arvamused võivad kokkuvõttes olla kõige kasulikumad. 12 Näidetena võiks veel tuua IBMi poolt 1987. a. spetsiaalselt sisustatud elektroonilise koosolekuruumi, mille kasutamise tulemusena vähenes koosolekute vältus keskmiselt 56% võrra. Korporatsiooni Boeing hinnangute kohaselt säästeti iga koosoleku kohta keskmiselt 6700 dollarit. Elektroonilised koosolekud on kõige tõhusamad üritustel, kus eesmärgiks uute ideede ja lahenduste väljatöötamine ning hindamine. Seevastu aruandekoosolekutel pole see tehnoloogia eriti otstarbekas. Soodsat demokraatlikku õhkkonda võib muidugi segada boss, kes mööda koosolekuruumi ringi jalutab, kontrollib, mida alluvad trükivad ja mürgiseid märkusi teeb. Paremaks koosoleku juhtijaks (mitte juhatajaks) oleks psühholoog.
muidu ei saa lugeja asjadest aru. Faktide hulk Esimene probleem on, mitu fakti panna juhtlõiku. Tavaliselt pannakse sinna üks fakt, kuid sellest on mõningaid kõrvalekaldeid. • Juhtlõiku pannakse üks fakt. Kui on rohkem, siis on raske fookust leida; küsitlema eriallikaid, et lahti seletada erinevaid fakte. • Vahel ei ole võimalik kirjutada ainult ühte fakti – kongressid, koosolekud, ettepanekud jne, kus on palju võrdseid fakte. Sel juhul on kolm võimalust. 1. Teha mitmeosaline juhtlõik, kus esitatakse võrdsed faktid. 2. Harva sobiv ka loetlev juhtlõik, mis koosneb kahest poolest: valitud probleeme kokku võttev lauseosa,millel järgneb punthaaval konkretiseering. Sellist juhtlõiku võib kasutada ka siis, kui uudis annab edasi sündmust, milles on mitu samas seisus olevat peategelast. 3. Kui kuidagi teistmoodi ei
muudatustega teekonnal punkti B. 3.4 Toyota tootmissüsteem (TPS) Lisaks peatükis 3.2 kirjeldatud edukale ressursisõltuvuse lahendusele läbi tihedalt läbipõimunud koostöö tarnijate ja partneritega, Toyota suurepäraselt haldab dünaamilisi võimekusi. Firma tehastes organiseeritud sujuv ja kiire informatsiooni ja teadmiste jagamine. Hea potentsiaaliga tootmisideed, mis võivad pakkuda huvi juhtkonnale, kiiresti liiguvad kasutades erinevaid kanaleid (Näiteks, multi-funktsionaalsed koosolekud ja projektid, tehase spetsialistide ja juhtide rotatsioon) [12]. Toyota on uhke oma tootmissüsteemi üle (Toyota Production System, Lean Production System) [5]. See jaguneb kaheks oluliseks osaks: 1) Täpselt-õigel-ajal (Just-In-Time). Selle lähenemise filosoofia on „tee asju ainult siis, kui need vajalikud, millal nad vajalikud ja vajalikus koguses“. 2) Jidoka (probleemide visualiseerimine/nähtavaks tegemine). Kvaliteet luuakse
Finantsjuhi amet. Mida silmas pidada tööle asumisel: Kohtumine töötajatega Võtmetöötajate kindlaks tegemine-varuda piisavalt aega Tutvuma erinevate valdkonna personaliga Saada teada ettevõtte tugevad ja nõrgad kohad ja ettevõtte probleemid Mitte sukelduda paberitesse Tuleb oodata oluliste otsustega Uuenduslikest plaanidest tuleks rääkida ka teiste töötajate rühmadega, tiimidega, kui otsused puudutavad ka neid või konkreetseid töötajaid. Siis tuleks esialgu nendega kõigepealt omaette rääkida. Tuleb kehtestada hästi toimiv personali seire süsteem. Kui suhteliselt algusperioodis tekib vajadus, kas töötajat vabastada, ümberpaigutada vms. Siis tuleks eelnevalt koguda selleks piisavalt informatsiooni ja sellised otsused tuleks teha suhteliselt kiiresti. Vastutusvaldkonnad: Sõltuvad firma tegevusest, finantseerimisallikatest, firma juhtide strateegiast jne. Hoolitseda aktsionäride vara väärtuse eest. Pidevalt järgida firma strateegiat, mis m...
Tegevuskavade analüüs Regulaarne tegevuskavade analüüs. Kõrvaltvaataja hinnang Sõltumatute ekspertide hinnang. 3. Koostööl põhinev probleemide lahendamise protsess, mille käigus analüüsitakse kogutud andmeid, tehakse vastavaid järeldusi ja vajadusel kohandatakse strateegiat muutunud olukordadele. Mitmeid funktsioone ühendavad töörühmad Töörühmade moodustamine ja vastutus ei peks olema valdkondlik vaid pigem segatud (ühine). Strateegilise analüüsi koosolekud Regulaarsed nõupidamised, kus keskendutaks strateegiliste eesmärkide täitmisele ja strateegia arendamisele. Pidev topeltsilmuseline õppimise strateegia Info edastatakse jooksvalt eri teabekanaleid pidi (mitte koosolekutel). Tagasiside võimalus. Tasakaalus tulemuskaardil põhineva juhtimisprogrammi rakendamine Mõõtmissüsteem, mis töötatakse välja TTK raames oleks vahendiks strateegilise juhtimissüsteemi väljatöötamisel, mis aitab strateegiat rakendada ja tagasisidet saada.
Aga osa aktsiaseltsi dokumentidest on sellised, millega on igal aktsionäril alati ja ilma lisatingimusteta õigus tutvuda, sellised dokumendid on nt üldkoosoleku protokoll koos selle lisadega - ÄS § 304 lg 4, samuti majandusaasta aruanded - ÄS § 332 lg 4, otsuse eelnõud - ÄS § 293-1 lg 5. Aktsionäri on õigus nõuda vaid üldkoosoleku protokolli, mitte aga nt nõukogu koosoleku protokolli, kuid tal on õigus küsida üldkoosoleku juhatuselt, millal on nõukogu koosolekud toimunud ja mida seal on otsustatud. Kui majandusaasta aruanne on päevakavas, võib küsida kõike. Pole piirangut. “Aktsionäri huvi aktsiaseltsis toimuva suhtes saab olla vaid majanduslik ja aktsionäri õigus osaleda ühingu juhtimises peabki olema piiratud, sest see on kooskõlas juhatuse iseseisvuse ja pädevuse jaotumise põhimõttega (ÄS §-d 298 ja 306).” 3-2-1-29-08 p 12
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteoori...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
*Venemaal elavad Eestlased said õiguse tulla kodumaale. *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Vaikiv ajastu. *1934-1940 *Uus põhiseadus õustus 1934. *Eesti vabadussõjalaste liidu liikmed VAPSid üritasid riigipööret läbi viia. *12 märts 1934 kehteteas K.Päts riigis kaitseseisukorra. *Selline kord vähendas Eestis kehtinud demokraatiat. *Vapside organisatsioonid suleti ja juhid vangistati *Keelatud olid poliitilised koosolekud ja kehtestati tsensuur. *VAPSid eemaldati kaitseliidunst, omavalitsusest ja sõjaväejuhtkonnast *Riigikogu kinnitas kõik Pätsi otsused heaks. *Sügisel saadeti parlament laiali. 1935 kiirustas Päts erakondade tegevuse. *1935 üritasid VAPSid uuesti riigipööret läbi viia. *1929-1932 majanduskriisi tagajärjed paranesid, inimeste elujäeg paranes(rahvas pooldas Pätsi tegemisi.) 3. põhiseadus. *1936 algatas Päts järgmise põhiseaduse muutmise. *1 jaanuar 1938 uus põhiseadus jõustus
Ado Grenzstein (1849-1916): ,,Eesti Sõnaraamat" 1884 Johannes Voldemar Veski (1873-1968): 1901-14 Tallinnas ajakirjandustööl, 1914-21 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär Johannes Aavik (1880-1973): 1901-02 Tartu ülikoolis, 1902-05 Nezini ajaloo-filoloogiainstituudis, lõpetas 1910 Helsingi ülikooli cand. phil. kraadiga romaani filoloogias Ühiskond: · 1905.-07. a revolutsioon · Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) · Eesti Kirjanduse Selts 1907 Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid
vaimulikud, 2)Ordumeister koos orduametnikega, 3)vasallkondade esindajad (juhtivalt Harju-Viru omad), 4)linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad. 18. Karoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16. saj Toomkapiitel: Tegutses Toomkiriku juures. Kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast e kanoonikust. ´Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan. Neil oli õigus piiskop valida, kuid kinnitama pidi selle ikkagi paavst. Sinod: Piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid e. kirikukatsumused. Missa: Pidulik jumalateesnistus. Liturgia: Muusikalissõnaline osa, mis domineeris missadel. Kihelkonnakirik: Oli kihelkonna keskuseks. Sageli asutati kihelkonna kaugematesse osadesse ka kabeleid, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Preester: Ülesanne oli jagada seitset sakramenti koguduseliikmetele ja neile jumalasõna õpetamine. Said oma tulud eraldatud maalapilt ning mõisast makstavast
avaldamisel); eriarvamuste vähesus (kui eriarvamusi tuleb ette harva, võib põhjuseks olla tegelike tunnete varjamine või tahte puudumine oma ideesid jagada); avatud õhkkonna puudumine (kui õhkkond pole avatud, on meeskonnaliikmed kinnised ega jaga neile teadaolevat infot teistega, mis muudab meeskonnatöö ebaproduktiivseks); meeskonnaliikmete väga erinev tase või huvipuudus (võib tekkida olukord, kus osa liikmeid ei osale meeskonnatöös aktiivselt); ebaefektiivsed meeskonna koosolekud (koosolekute vähene efektiivsus näitab organisatsiooniliste oskuste vähesust); ebareaalsed eesmärgid (kui töö käigus segub, et eesmärgi täitmine on ebareaalne, demotiveerib see meesk.liikmeid koos täätamast ja võivad tekkida omavahelised konfliktid); ebaterve konkurents (ebaausas konkurentsis püüab igaüks omna positsiooni parandada, see aga pole ühine eesmärk, vaid individuaalne ambitsioon); vähene usk teistesse (kui liikmed ei võta oma
* nõukogu (selle puudumisel juhatuse) valimine * osakapitali suurendamine ja vähendamine * OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine Osaühing 2. Nõukogu ( kui see on põhikirjas ette nähtud) - Planeerib ühingu tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. - Kontrolli tulemused teeb teatavaks üldkoosolekule. - on 3 liiget ( kui põhikirjas ei ole teisiti) - nõukogu liige ei pea olema osanik - koosolekud vastavalt vajadusele , kuid mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul Osaühing 3. Juhatus * Juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut * Kohustuseks on majandustegevuse juhtimine, planeerimine, õiguslik esindamine ja järelevalve * Üks või mitu liiget, ei pea olema osanik * Juhatuse liige - esindab ühingut kõikide tehingute tegemisel - peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil - peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega Osaühing · Osaühingu lõpetamine
meeskond on grupp, kuid iga grupp ei ole meeskond. Grupp Meeskond · Üks kindel grupi juht, määratud kõrgemalt · Rollid vahetuvad vastavalt töö iseloomule · Igaüks vastutab oma tulemuste eest · Kõik vastutavad kõigi tulemuste eest · Grupp lähtub organisatsiooni eesmärgist · Meeskonnal on spetsiifiline eesmärk · Individuaalsed tulemused · Kollektiivsed töötulemused · Koosolekud reeglite järgi organiseeritud · Vaba arutelu, tegelik probleemilahendamine · Otsustatakse ja delegeeritakse · Töötegemine koos Eduka meeskonna tunnused: · Kaasav juhtimisstiil · Suunatus tulevikku · Jagatud vastutus · Keskendumine tulemusele · Eesmärgile pühendumine · Loovus
tõttu. Alt üles informeerimise parandamiseks tuleb eelkõige kindlaks määrata, missuguseid teateid soovivad juhid oma alluvatelt saada. Need võiksid olla: · juhi aruandlusega seotud valdkonnad · vaidlusalused teemad · ülemuse nõuannet vajavad asjad · lahkuminekud firmapoliitikast · soovitused organisatsiooni muutmiseks Alluvate koosolekud on laialdaselt kasutatav meetod. Alluvate väikestes rühmades räägitakse tööprobleemidest, alluvate vajadustest ja juhtimistegevusest. Lahtiste uste poliitika puhul julgustatakse alluvaid juhi poole pöörduma iga murega. Seejuures tuleks kinni pidada juhtimishierarhiast. Tööväline suhtlemine toimub mitteametlikult selleks annavad võimaluse spordi- ja hobirühmad, osakonnapeod, väljasõidud ja muu juhtkonna poolt rahastatav tegevus mille
25% naised ja lapsed 10% metoigid- võõramaalased Valitsemiskorraldus Kaks kuningat, vanemate nõukogu (30 Rahvakoosolek (vabad 20+ a mehed) - liiget 60+ a) - geruusia, 5 efoori, ekleesia , 500-liikmeline nõukogu spartiaatide koosolekud korraldas, 6000 kohtunikku, 10 strateegi, sõda ja rahu, otsene demokraatia Ateena demokraatlikkus: Sarnasused: · Suurem kodanikkond · Mõningane demokraatia
Auditeerimine Aruandluse põhiprintsiibid 1) Majandusüksuse printsiip majandusüksus arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid laekus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate jt isikute varadest, kohustustest ja tehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eelduses, et raamatupidamis kohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole kavatsust tegevust lõpetada ega ka sellele vahetust. Ettevõte peab olema suuteline täitma oma pikaajalisi kohustusi ning suutma põhivara normaalselt amortiseerida. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruanded on avalikustatav info ja seetõttu tuleb esitada selliselt, et see oleks ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete lugejatele, kelle on selleks piisav eelnev haridustase(teadmised) 4) Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada kogu info, mis ...
17. oktoobri manifest- Sunniti et Nikolai II alla kirjutaks. Lubati demokraatlike vabadusi, parlamenti, teeb agraarühiskonna, valimisõigus. Lubas lühiajaliselt, tundus et kòik on OK. Paari kuu pärast asjad pingelised, aasta lõpus hakkas piirama. See andis: inimesed said haisu ninna, demokraatia kogemus, poliitilised parteid tekkisid(läksid maa alla). Valimisõigus piiratud(rikkad). Eesti 1905. aasta revolutsioon- Mõisate põletamine-dets alguses tallinnas üldstreik, keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased. KEHTESTATI SÕJASEISUKORD. 12 dets sadakond relvastatud töölist mõisasid rüüstama-peksti puruks, esemeid rööviti, põletati. Rüüstati 160 mõisa, Harjumaal 70. Karistussalgad- peeti kinni inimesed, kes rüüstasid. Saadeti siberisse, avalik ihunuhtlus, 300 inimest lasti maha, mõisteti surma 500 inimest. Revolutsiooniline liikumine suruti maha karistussalkadega Mõjud Eestile- Tartu rahu (Poska)
üle neljakümne humoreski (nii saksa kui ka eesti keeles) ja mõnikümmend pikemat ajaleheartiklit. Vilde tõusis juba oma esimesel loomingukümnendil eesti kõige produktiivsema kirjaniku aupaistelisele kohale. Berliini aastatel on otse pöördeline tähtsus 11 tema kunstilises ning poliitilises arengukäigus. Enam pakkusid talle pingeline poliitikaelu, parteide koosolekud, Riigipäeva istungid, kunstikogud ja teaduslikud kõneõhtud, mida ta kõike innukalt külastas. 6) Teine loominguperiood (1893-1908) 1893. aastal kutsus K. A. Hermann Vilde Tartu ,,Postimehe" toimetusse tööle. Vilde koos kaasa ja ämmaga koliski Tartusse. Tartus esineb ta harukordselt produktiivse teatrikriitikuna. Eriti suuri nõudmisi esitab ta näitlejatele: need ei tohi ,,niksutada ega nõksutada, ei tohi kokutada ega kogeleda ega vehelda ja kehelda"
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine....................
26. jaanuaril Tartu Ülikooli üliõpilased keeldusid solidaarsusest õppetööst Liikumise laienemine; Veebruaris puhkes uus streigilaine, Tallinna ja Tartu tööliste üldstreigid sundisid vabrikante mingil määral järeleandmisi tegema. 22. märtsil toimus streikivate rätsepate demonstratsioon, demonstrantide arest Tartus. 30. märtsil Tallinnas Dvigateli vagunitehase ja Viganda tehase töötajate vastasseis tehasemeistritega. Streikidega kaasnesid poliitilised meeleavaldused ja koosolekud, kokkupõrkes politsei ja sõjaväega oli inimohvreid. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga, ülikool suleti. Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatilikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 28
26.oktoobril Petrogradis võim VSDT(b)P kätte + Võimule tuleb Lenin 27.oktoober võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõudkogude Täitevkomitee + Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinskiga + Jaan Poska andis võimu üle Kingissepale Alustas ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks Sõja-Revolutsiooni-komitee + Nõukodus, üheparteiline dikaruu Kärbiti kodanike õigusi: + keelustati poliitilised koosolekud Hilary Karu 54 D 11 EESTI AJALUGU + arreteeriti rahvuslasi + Riigistati pangad, suurettevõtted, hotellid ja restoranid. + Maa kuulutati riigi omandiks ja mõisnike maavaldused konfiskeeriti + Talupoegadele maad ei jagatud enamlaste suurimaid vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast Enamlaste võimu all 15
valida millise riigi seadusandlikel alustel protsessi juhtima hakatakse. Kui olid nüüd kiire poiss siis sinu avalduse alusel saab algatada esmase maksejõuetusmenetluse nt Eestis ning kui Soomes on samuti võlausaldaja, kes esitab avalduse siis tema avaldus algatab teisese maksejõuetuse. Ent comit saab olla vaid üks ehk põhimaksejõuetus menetlust. Comi on seal kus ettevõte registreeritud, välja arvatud juhul kui liikmesriigis on juhatuse liikmete elukoht, juhatuse ja nõukogu koosolekud toimuvad teises riigis, põhimajandustegevus toimub teises riigis, sõlmitud töölepingud on allutatud teise liikmesriigi seadustele jne. Füs. Is. Comi kriteeriumid millises liikmesriigis on/oli võlniku (eelmine) elukoht, kus on toimunud kutsetegevus jne. Tegemist tõendamiskohustusega, pead ära suutma tõendada kus huvi kese. Ühe sama aegselt võib toimuda mitmeid menetlusi, erinevate riikide teisesed menetlus osalised
� Nõuandmine: 20% inimesi nõuavad 80% aega .� Toodang: 20% toodangut annab 80% kasumist .� Töö: 20% meie tööst annab 80% rahuldusest .� Piknik: 20% inimesi söövad ära 80% toidust .� Millised tegevused toovad sulle enim kasu? .� Millised röövivad enim (asjatult) aega? Ajaraiskajad .� Liiklusummikute analoogia .� Milline on sinu kontroll ajaraiskaja üle? .� MSN, Facebook jne .� Televiisor .� Arvutimängud ja internet .� Koosolekud .� Probleemid tehnikaga .� Stress Ajaraiskajad, mida ei pruugi märgata .� Ebaselged prioriteedid ja eesmärgid. Turismireis, mis lõppeb hotellitoas. !.� Otsustusvõimetus. Ebaõnnestumine on kah proov! !.� Tulekustutamine. Ei saa surnud ringist välja. !.� Oskamatus öelda “ei” !.� Personaalne korratus Suur probleem- katkestused � Mitu minutit saate järjest kodus rahulikult raamatut lugeda? � Mitu minutit olite järjest mõttega selle loengu juures
1) õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule 2) ELi poliitika juhtimine ja elluviimine ning eelarve täitmine 3) ELi õigusaktide jõustamine 4) Euroopa Liidu esindamine maailmas. Euroopa parlament- Euroopa parlamendi liikmed valitakse otse Euroopa kodanike poolt, kus parlamendi liikmed esindavad nende huve. Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant ning saadikute arv sõltub elanike arvust. Euroopa Parlamendi ametlik asukoht on Prantsusmaal. Komisjonide koosolekud toimuvad aga Brüsselis. Euroopa parlamendil on 3 põhiülesannet: 1) Tagab nõukogu seadusandlikku seaduste vastuvõtmise. Aitab tagada Euroopa õiguse demokraatliku legitiimsuse. 2) Teeb demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide ja eelkõige komisjonide üle 3) Jagab Nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Eelarve menetluse lõpus võtab parlament eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
aastal eestikeelse Piibli trükkimiseks. Vennastekoguduse tegevus 1727-40 oli rahulik, liikumine levis hoogsalt ning nende suhted ametliku kirikuga ja riigivõimuga hakkasid halvenema pärast 1742. aastat. Rüütelkonnad kartsid, et liikumine sünnitab rahutusi talupoegade hulgas, samuti kardeti, et võtavad kiriku üle. Neid süüdistati usulise sekti iseloomus, vendadest jutlustajad olevat esinend nagu pastorid, kokkutulekutel matkiti kristlikku algkogudust, kinnised koosolekud, evangeeliumitekste kasutati valedel päevadel, omad palved, väline vagatsemine, kõrkus ja upsakus. Mõnedes kogudustes tekkisid ka rahutused. 1743. tegevus keelustati, 64 jälle lubatud. Vennastekogudus oli 18. sajandi eesti talupoegade hulgas oluliseim kultuuriline nähtus. Levis kiiresti, sest kirik oli rahvale võõraks jäänud, vennaste kokkutulekud toimusid tihedamini, peeti talupoegade juures, tundusid talupoegade endi ettevõtmisena
Ta hakkas kardinalideks nimetama ainult prantslasi ja seetõttu valiti järgmiseks paavstiks samuti prantslane. Paavsti viibimist Avigmon'is nimetati vangipõlveks. 1376a otsustas paavst Urbanus VI Roomasse jääda. Urbanus hakkas nõudma kommete rangust. Urbanuse vastased valisid paavstiks Clemens VII ning läksid tagasi Avignon'i. Sellist olukorda nimetati Suureks skismaks (lõhe). Kirikukogud Kirikukogud on tähtsamate vaimulike koosolekud. Tüli lõppes siis kui uueks paavstiks valiti Martinus V. Benetiklased lk 88 Kerjus munga ordud lk 90 3.9 Ristisõjad Ristisõja põhjused Ristisõjad pidid suurendama paavsti autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. 1095 kutsus paavst kõiki kristlasi muhhameedlasi pühalt maalt välja ajama. Ristisõdijatele anti andeks nende patud, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla ja nad vabastati võlgadest
hulk ei olnud ühikuliselt(tk), enamus tuli toota teatud summa väärtuse eest (n: 1000 rubla eest, aga millest ja kui palju ei ole öeldud-seega tehti vähem ja kallimad-seega tekkis defitsiit) Õigussüsteem: kehtestati vastavad nõukogude seadused Haridus Vastupanu nõukogude okupatsioonile vastukandideerimine juulis 1940 rüselused ja koosolekud mitmel pool üle Eestis 1940 suvel 18. VII 1940 Eesti-Läti jalgpalli maavõistlus üksikud vastupanuorganisatsioonid (suurimad Päästekomitee ja Tartu Tervishoiumuuseumi organisatsiooni) vägivaldne vastupanu puhke suvel 1941 (Suvesõda) Terror 23. VI 1940 arreteeritakse Poliitilise Politsei komissar Julius Edesalu ja Politsei abidirektor Konstantin Kirsimägi Eliidi hävitamine: esimese nõukogude aasta jooksul arreteeriti
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühendu...
Määrata üldine poliitiline siht ja prioriteedid. Konsensuse otsimine, välissuhete arendamine 3. Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded ja struktuur Struktuur: Koosneb liikmesriikide ministritest, vahelduv koosseis, osalevad ka komisjoni esindajad 1. Töögrupid 250tk, osalevad riikide ametnikud, 2. COREPERid alaliste esindajate komitee, arutatakse poliitiliselt keerulisemaid küsimusi, regulaarsed koosolekud, vastutab nõukogu töö ettevalmistamise eest. Koosneb riikide suursaadikutest, juhib sama riik, mille esindaja on nõukogu president. Enamik EN otsuseid langetatakse seal. 3. Nõukogu liikmed (valitsuste esindajad) Ülesanded: EL õigusaktide vastuvõtmine (koos EPga); liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine; rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine EL-i ja 3. riigi või riikide vahel või RVOga; EL eelarve kinnitamine koos EPga;
· ALLTÖÖVÕTU KORRALDUS : ALLTÖÖVÕTJATE MÄÄRAMINE JA NENDE VASTUTUS, OTSEÖÖVÕTT 26 · LEPINGU SÕLMIMINE JA MUUTMINE : LEPINGU DOKUMENDID, PERIOOD, TRAHVID, VIIVISED, MUUDTUSTE MÕJUD · ARVELDUSED : TÖÖ TÄITMISE ARVESTUS, MAKSETE KORD, PÕHILINE JA TÄIELIK VALMIDUS · TELLIJA JA TÖÖVÕTJA KOOSTÖÖ : TÖÖ MÕÕTMINE, KVALITEEDI KONTROLL, KOOSOLEKUD, PROTOKOLLID, VASTUVÕTUKOMISJONID, LÕPPARVELDUS, VASTUTUS KAHJUDE EEST · VAIDLUSED JA ARBITREERIMINE, DOKUMENTIDE PRIORITEEDID, LEPINGU TÕLGENDAMINE LEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED · SIDUVUS POOLTE JAOKS LEPINGU KAUDU · EESMÄRK VÄHENDADA LEPINGUTE KOOSTAMISE TÖÖ MAHTU JA VÄLTIDA VIGU · VASTUTUSE JA RISKIDE VÕRDNE JAGAMINE · KONKRETISEEITAVAD TINGIMUSED : "..... KUI LEPINGUS PÖLE MÄÄRATUD TEISITI"
Suri kuskil 90-100 inimest. Süüdistati Aleksei Lapuhhinit tülistamises, kuid teised süüdistati Voronovi ning süüdistas Kapten Nikolai Vironovit. Kuulutati välja kodanikuõigused. Streik peale seda hakkas vaibuma. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused: Manifestist said alguse vabaduse päevad, mis kestsid 8 nädala päeva. Tundus, et vabadus on saabunud. Politsei ja sõjavägi hoidusid eemale. 1) Toimusid koosolekud, miitingud, mille jaoks lubasi polnud. 2) Kõneleda võis kõigest, ei takistatud kedagi. 3) Tsensuur ametlikult püsis aga ei eesti, vene ega saksa keelsed ajalehed ei pöördunud tsensori poole, vaid ise tegelesid sellega. 4) Vabastati arreteeritud isikud. ESDTÜ- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühistu. 26. novembril pandi alus Liberaaldemokraatliku parteile "Eesti rahvameelne edu erakond", "ERE", esimeheks sai Jaan Tõnisson
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
abiesimees Viktor Kingissepale · ENAMLASTE REFORMID: Olulisemad korraldused tulid Petrogradist Seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa nõukogude Täitevkomitee Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai vaid töörahvas Võim kujunes ühe partei diktatuuriks Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliiitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi Pankade natsionaliseerimine Riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid Maa kuulutati riigi omandiks Mõisatest moodustati suurmajandid, mille juhtimisega tegelesid mõisamoonakate komiteed Rahvusväeosad asendati Eesti Punaväega · ENAMLASTE POPULAARSUSE LANGUSE PÕHJUSED:
rahva poolt valitava riigivanema (presidendi) kätte. Eelnõud toetas enamik valijaid. Riigivanemal oli õigus tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali. Sõjaväeline riigipööre Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. (Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö) Vaikiv ajastu Septembris 1934 tuli riigikogu jälle kokku ja nõudistagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde. Pärast seda parlamendil enam kokku tulla ei lubatud. Kõik erakonnad keelustati ja nende asemle loodi riiklik ainupartei-Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile ja paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigil elualadele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
