* 3000-6000 * 6000-10000 * 10000-.... 35 Mida alljärgnevatest nn. motivaatoritest peate kõige olulisemaks? (vali 5tk) · Tulemuspalk · Ametiauto · Firma maksab tel.arved · Ühisüritused · Koolitused · Moodne keskkond · Info ringlus (siseleht, intranet, koosolekud vms. töötajate teavitamine) · Preemiad (nt.jõuluraha) · Kingitused teatud tähtpäevadel (nt. firmasümboolikaga kingitus) · Tunnustussõnad · Arenguvõimalus · Toitlustus firma poolt (söökla) · Sportimisvõimalused · Töö turvalisus (ohutusnõete seisukohalt) · Head suhted kolleegidega · Stressivaba õhkkond · Ametinimetus · Võimalus olla loominguline · Väljakutse · Paindlikkus (paindlik töö- ja puhkusegraafik)
teostamiseks. Demokraatlik otsustamisprotsess hõlmab suurt hulka 52 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI koosolekureegleid. Koosolekuid võib eristada toimumise ja korraldamise reeglite järgi: a) ametlik koosolek, mille reeglid on täpselt piiritletud. Need reeglid võivad olla teatud grupile või organisatsioonile ainuomased ja seotud nende eripäraga. Tavaliselt on need grupisisesed otsustamiskoosolekud, kuid ka nn. sümboolsed koosolekud, milles on oluline läbi viia küsimuste seadusekohane arutelu, kuigi paljud küsimused on sisuliselt otsustatud juba koosoleku ettevalmistamise käigus; b) töökoosolek, mille puhul toimivad traditsioonilised seadused, reeglid ja konventsioonid. Seda tüüpi koosolekud on samuti mõeldud peamiselt otsuste tegemiseks grupis ning nende käigus toimub arutelu, milles osalejad saavad oma seisukohti ja mõtteid avaldada; c) avalikud koosolekud, mida peetakse avalikes kohtades üldsusega
Tööl kaasnes alati kas 5 või 10 rubla , sest muidu ei tahetud seda diplomit vastu võtta , sest seda ei peetud mitte millekski . Tööl oli ka võistulus , see kelle meeskond võitis , sai teatud rahasumma ning reisi koos kollektiiviga . Üldiselt peeti seda naljaga , et seekord võidame meie ja järgmine võidate teie , kuigi oli ka töökohti , kus võeti seda tõsiselt . Kui olid pioneeri , korraldati pioneerilaagreid , kokkutulekuid , olid ka lõkkeõhtud ja koosolekud . Tegelikult oli kõik samamoodi , kui praegu , ainult selle vahega , et alguses pidi kuulama kellegi tähtsa mehikese juttu , kui pidulik osa sai läbi , tõugati ikkagi lauad kokku ja hakati tantsima . Olid ka klassiõhtud , kuhu tüdrukud tegid võileibu ning kus samuti tantsiti . Samas olid ka koolidevahelised tutvumisõhtud , kus käidi omavahel tutvumas . Alkoholi tol ajal ei olnud , enne tehnikumi teist kursust ei näinud minu isa sellist asja ja sel ajal olid peaaegu täiskasvanu ka
" ning see levis mööda ketti kuni Vilniuseni välja. Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad!" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks kirjutatud. Kokku osales ketis umbes 2 miljonit inimest, neist kuni 400 000 Eesti alal. MRP ohvrite auks jäeti keti trassile küünlaid. Joonis 6. Foto: Peeter Langovits 2.7. Protestiüritused Enne ja pärast ketti korraldas RR rahvarohked protestiüritused Võhmas, Viljandis, Nuias, Raplas ja Türil. Väiksemaid koosolekud toimusid üle Eesti. Eesti-Läti piiril korraldati õhtul kell 9 meeleavaldus. Peeti kõnesid, põletati MRP-sisulisi plakateid. Meeleolu oli ülev ja rahva üksmeel hästi tajutav. 3. Järelkaja Kogu maailma hämmastas omapärane meeleavaldus, Balti riikide ühtsus ja keti suursugusus. Seda kajastati kui tähtsat sündmust või koguni peauudist. Balti ketti olid kajastama tulnud ka paljud välismaa telekanalid CNN, ABC, BBC, ORT jt. Tänu sellele pöörati Balti riikidele
Esimese pritsi kinkis Elva Tuletõrjeseltsile Meeri mõisnik von Seidlitz. 5 Juba järgmisel aastal ehitas see endale avara seltsimaja, (ühes von Seidlitzi abiga jällegi mis peagi kujunes kohaliku ümbruskonna vaimse elu keskuseks. Maja oli ilusa väljenägemisega ja mahutas 500 inimest. Tuletõrjeseltsi juures tegutsesid näiteseltskond, puhkpilliorkester ja ka laulukoor. Tuletõrjeseltsi majas toimusid tähtsamad esinemised, sõnavõtud ja koosolekud. Selles majas asus linna kõige suurem saal. Palju toimus majas ka külalisetendusi Eesti suurematest teatritest. Pikemat aega oli siin seltsimajas koorijuhiks Juhan Simm. Aleviperioodil ei olnud seltsi ja – maja roll küll nii energiline kultuurielus, kuid kahtlemata etendas see keskset rolli kohaliku kultuurikeskusena. Tuletõrjeseltsil oli liikmeid ligi kakssada ja seltsile kuulus: maja, 3 pritsi, 1 mootorprits, tuletõrjeauto ja puhkpillikogu. Seltsi vara hinnati üle 3 miljoni sendi
leida uusi loovaid lahendusi • Suurendab usaldust ja vähendab võõrandumist Üldsuse kaasamise kasu/ ekspertidele • Suurendab töö efektiivsust, vältides ajakulu asjatutele vaidlustele • Võimaldab leida uusi lahendusi • Väldib ootamatuid kulutusi Üldsuse kaasamise kasu/üldsusele • Aitab mõista kavandatavat tegevust • Annab võimaluse mõjutada tehtavaid otsuseid Avalikkuse kaasamise meetodid • Koosolekud, seminarid; • Reklaamlehed, lendlehed; • Infobülletäänid; • Artiklid kohalikes ja riiklikes ajalehtedes, televisioon, raadio; • Asukoha külastused ; • Töörühmad; • Ajurünnakud, dispuudid; • Tagasiside on oluline (kommentaarid jne).
Konkreetselt hakkas sellega tegelema Sõja-Revolutsiooni-komitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga. 23.okt võeti oma kontrolli alla Tallinna sõjaväeosad, raudteejaamad ja ametiasutused. 26.okt asuti võimu sisuliselt üle võtma Tartus ja Narvas 27.okt andis J. Poska, alludes survele, võimu V. Kingissepale üle. Sisuliselt asus võimu teostama Jaan Anvelti juhitud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi – keelustati poliitilised koosolekud, arreteeriti rahvuslasi. Riigistati pangad, siis suurettevõtted, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks ja mõisnike maavaldused konfiskeeriti, samas talupoegadele maad ei jagatud (see oli enamlaste suurimaid vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast) Riigi tuleviku pidi määrama 1918.a jaanuaris valitav Asutas Kogu. Maapäev oli seisukohal, et kuni valimisteni on tema ainsaks seadusandlikuks võimuks. Selle peale ajasid enamlased Maapäeva laiali (15.nov
Nõukogu pädevus Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu liikmed(1) Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. (2) Nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu koosolek (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige 35. Asutamine. 36. Juhtimine ja lõpetamine. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadus võib ette näha ka nõukogu olemasolu J Juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
asi piirdub Tõnissoni 1933. a. 11. augusti stiilis sammuga ja see elatakse üle. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · 1934. a. 12. märts K. Päts, J- Laidoner teostavad Sõjakooli ja Kaitseliidu abil riigipöörde - Vahistatakse 500 vabadussõjalast. · Kehtestatakse 6. kuuks üleriigiline kaitseseisukord. · Laidoner määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks. K. Pätsi riigipööre 1934. a. Laidoner: keelustas sundmäärusega poliitilised koosolekud ja rongkäigud; sulges kõik EVL osakonnad ja ajalehed. Vapside arreteerimist ja nende osakondade sulgemist tervitasid kõik ülejäänud erakonnad, eriti sotsialistid. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · 1934. a. 15. märts K. Päts esineb kõnega Riigikogus, kus ta süüdistas vapse ``riigielu lõhkumises, neid mittepooldavata inimeste ähvardamises, revolutsiooni ettevalmistamises ja kindlas kavas võim jõuga üle võtta``. · Hiljem ei ole mitte kunagi suudetud esitada
sisseseadmine (Sproull ja Kiesler, 1986, 1492 - 1512) · piisavalt sagedane koosolekute ja temaatiliste arutelude korraldamine Tänapäeva koosolek peab olema lühike ja lööv mitte mingeid pikki ettekandeid ja sõnavõtte, vaid arutada tuleb päevakorras olevaid probleeme ja valupunkte, ka positiivseid aspekte. See peab olema koht, kus igaüks saab hingel parajasti kripeldavat teistega jagada ja tähtsate asjade kohta arvamust avaldada. Sellised koosolekud on kõige tõhusamad, sest inimene ise näeb, et parem on jooksvad küsimused lahendada kiiresti, ennem kui need hakkavad lisaprobleeme tekitama ja ka jäävad vajalikud ,,sõnade pealelugemised" paremini meelde. Sellistel koosolekutel pole isegi protokolli vaja, sest need on töötajate jaoks, spontaansed ja vabad. Iseasi on temaatiliste aruteludega, kus on mõttekas fikseerida erinevaid arvamusi ja mõttelõnga jooksmist, et tekitada sealt edasi uusi mõtteid.
Vastamise tähtajad: Kui on tegemist uue äripartneriga või vastusekoostamine on lihtne tuleks kiri saata teele 48 h jooksul. Ekirjale 24 h jooksul. Kui vastuse koostamine nõuab ettevalmistamist, siis vastatakse 510 tööpäeva jooksul. NB! Sellisel juhul tuleb sellest informeerida kirjasaatjat. 3) Ametikohtumiste liigid. · Ametikohtumised võib tinglikult jagada 4 gruppi: ? Vestlused. ? Läbirääkimised. ? Nõupidamised, koosolekud ja seminarid. ? Konverentsid ja kongressid. · Ametikohtumiste lihtsaim liik on vestlus. Selle käigus vahetatakse informatsiooni, esitatakse oma seisukohti, sõlmitakse üldiseid (suuliseid) kokkuleppeid ja täpsustatakse edaspidine tegevus. · Läbirääkimiste käigus püüavad pooled üksikisikud või delegatsioonid leida probleemidele lahendusi ja sõlmida suuliseid või kirjalikke kokkuleppeid. Lepingutega
purustamisega, lisas veelgi tema võimu. Von Hindenburgi tänuavaldus Hitlerile ,,saksa rahva päästmise eest" tähendas, et riigipea on selle ettevõtmise seaduslikuks kuulutanud. Riigikantsleri populaarsus polnud kunagi nii suur olnud. (Kershaw 1999: 89) 4. Sakslaste lojaalsus Hitlerile Natsid andsid paljudele sakslastele tagasi kindlustunde ja lootuse paremale tulevikule. Tööpuudus vähenes tunduvalt. Rahvas oli kõigest toimuvast võlutud. Massilised rahvarohked koosolekud jätsid inimestesse sügava mulje. Kogu meedia oli natsipartei käsutuses, paratamatult haaras ta inimesi kaasa, oli nii võimas tunda end jälle sakslasena ja näha, kuidas isamaa kosub.(Urmas Eelmäe ) Tippjuristid hoolitsesid selle eest, et seadusandlus lubaks teoks teha füüreri ja kogu saksa rahva unistusi juudivabast maailmast ning keegi, isegi mitte kirikuisad, ei näinud toimuvas eetilist probleemi
Kui juhi vastu suunatud pinged ja pahameel kollektiivis otsivad väljapääsu, võib see suunduda kergemale objektile-juhi abile. Et seda ei juhtuks, oleks oluline säilitada neutraalsus ja omada selgeid piire nii juhi kui kolleegide suhtes. Mitte rõhutada pigem rolli täitmist, kui isikikku seotust juhiga. 11 9. TÖÖKOHTUMISTE TOIMUMISE EESMÄRK Nõupidamised ja koosolekud on organisatsiooni tegevuseks vajalikud töövahendid eelkõige juhtidele, kuid mitte ainult. Igat tööalast probleemi võime arutada ühiselt nõupidamise laua taga. Selleks protsessiks: kogutakse ja vahetatakse informatsiooni, kirjeldatakse erinevaid tööalaseid probleeme, millede lahendamisteks otsitakse paremaid strateegiaid, siin toimub sotsiaalse tunnustatuse vahetamine igaüks omal poritsioonil vajalik ja tähtis, töötajatele annab
BHF-i väljaannet "Humanitas" on levitatud saja tuhandes eksemplaris. Baltiska Kommittén`i tegevus on hargnenud mitmes suunas nagu BHF-ilgi. Kirjastustegevusest tuleks mainida 9-numbrilist seeriat " Brännande Östersjöproblem", bülletääni "Balt-Press" väljaandmist, rahvusvahelise ajakirja "Mare Balticum" organiseerimist jne. Laialdase ulatusega ja tähelepanu äratanud opinioonikoosolekud, apellid, memorandumid, pressikonverentsid, näitused, demonstratsioonid, reisid, koosolekud, kongressid, kohtumised, protestid, seminarid kogu see tegevus on olnud elav ja aktsioonid on järgnenud koostöös ERN-iga tihedasti üksteisele. BK tegevusalasse kuulub avaliku arvamise tähelepanu juhtimine Balti rahvastele tehtud ülekohtule nii Vene kui Saksa okupatsioonide poolt. Ta on reageerinud Nõukogude tegelaste külaskäikudele, moodustades selleks puhuks eri komiteesid Juunikomitee ja Augustikomitee N. Hrustsovi ja A. 11 Kossõgini külastuse puhul.
eelnevalt teatatud. (2) Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. (3) Osanik ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest või nõude esitamist tema vastu. (4) Seaduse või ühingulepinguga vastuolus oleva osanike otsuse tunnistab kohus osaniku nõudel kehtetuks, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsusest teada saamisest. Juhatuse otsused vormistatakse kirjalikult ja koosolekud protokollitakse. § 178. Osanike otsuse vaidlustamine (1) Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. (2) Kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, ei saa otsust sel alusel vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. 21. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus,lojaalsuskohustus,konfidentsiaalsuskohustus
see levis mööda ketti kuni Vilniuseni välja. Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad!" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks kirjutatud. Kokku osales ketis umbes 2 miljonit inimest, neist kuni 400 000 Eesti alal. MRP ohvrite auks jäeti keti trassile küünlaid. [2, lk 66] Joonis 6. Foto: Peeter Langovits 2.7. Protestiüritused Enne ja pärast ketti korraldas RR rahvarohked protestiüritused Võhmas, Viljandis, Nuias, Raplas ja Türil. Väiksemaid koosolekud toimusid üle Eesti. [2, lk 65] Eesti-Läti piiril korraldati õhtul kell 9 meeleavaldus. Peeti kõnesid, põletati MRP-sisulisi plakateid. Meeleolu oli ülev ja rahva üksmeel hästi tajutav. [2, lk 66] 10 3. Järelkaja Kogu maailma hämmastas omapärane meeleavaldus, Balti riikide ühtsus ja keti suursugusus. Seda kajastati kui tähtsat sündmust või koguni peauudist. Balti ketti olid kajastama tulnud ka
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Juhtimise ja töökorralduse peaeriala PRAKTIKAARUANNE Anna Bugajova Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.1 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitus....................................................2 1.2. Valitud praktikaettevõtted valikukriteeriumid............................................3 2. Organisatsiooni tegevuse ülevaade....................................................................3 2.1. Organisatsiooni tegevuse eesmärk. Organisatsiooni koht avalikus või erasektoris...............................................................................
RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maks...
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
Kui avalikkus on ideele vastu, häbistatakse pisiallikat. Kui avalikkus idee aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse. 6. Keerukad sündmused vajavad sageli ametnike selgitusi, kes kasutavad võimalust esitada ametlik seisukoht. See tagab igal juhul ametnike seisukohtade esitamise. Kõige tavalisemad pseudosündmused on pressikonverentsid, briifingud, esitlused jms sündmused, mis on tegelikult suhtekorraldustöö osad. Lisaks on pseudosündmused vahel demonstratsioonid, koosolekud, miitingud jms, millel ilma meedias vahendamata pole väärtust väljaspool pisikest osavõtjate ringi. Alles siis kui neist saab uudis, saavutavad nad suure mõju. Selliseid pseudosündmusi võib allikaks pakkuda avalikena, ette teada sündmustena või valmis uudisena. Aga võib esitada ajakirjanikele ka eriti salajaste sündmustena. Selleks on mitu võimalust: 1. Infot antakse eksklusiivsena teatud reporteritele mõjukates ajalehtedes, lähtudes
seisukohast. Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) Allkirjastati 1974, jõustus 1980. Tähtsaim keskkonnakaitsealane 15 Konventsioon. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. HELCOM: Komisjon tuleb kokku kord aastas. Eesistuja vahetub iga kahe aasta tagant vastavalt tähestikule(inglise keelse). Töövormid: koosolekud, delegatsioonide koosolekud ja peamist töörühma. Kohtumised ministrite tasandil, aegajalt.Komisjon võtab vastu soovitusi,millest liikmed peavad lähtuma vastavates riiklikes kavades ja õigusaktides. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989) · Konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. · Ohtlike jäätmete piiriülene liikumine. · 1989, jõustus 1992 · Eesti 1992
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõu...
Halvasti ettevalmistatud ja juhitud nõupidamised on tõesti ebaefektiivsed ja nendest osavõtnud võivad suhtuda rühmatöösse skeptiliselt. Et parandada rühmatöö tulemuslikkust, on kasulik teada selle võimalikke puuduseid, milleks on aeglus ja kulukus, grupimõtlemine, polariseerumine, oma kursis kinniolemine ja jagatud vastutus. Aeglus ja kulukus on seotud liikmete tööajakuluga. Üks juht on öelnud: "Nõupidamine kestab minuteid, kuid kuluvad tunnid!". Iga liiki koosolekud on aeglased ja kulukad. Kui on vaja väga kiiresti otsustada, peab juht tegema seda ise, nõu pidamata. Grupimõtlemine on tendents hoida rühmaliikmete individuaalset mõtlemist "ühel liinil" kogu rühmaga. Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam solidaarsust kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. Üksikisikule võidakse avaldada survet, et ta kiidaks heaks teiste soovid, loobudes oma tõekspidamistest või seisukohtadest. Grupimõtlemise puhul ei julge inimene
TARBIJASUHTED tarbija peab jääma rahule juba esimesel kokkupuutel firmaga. AVALIK TÄHELEPANU firmat puudutava teabe tasuta kajastamine massiteabevahendites,mille algatajakseipruugi firma ise olla. REKLAAM tasuline firma toodete ja teenuste tutvustamine. MÜÜGITOETUS soodusmüügid, loteriid, kupongide kasutamine KOMMUNIKATSIOON organisatsioonisisene ja väline. Teadetetahvlid, koosolekud, e-mail, ajakirjandus, TV. SPONSORLUS vahend mõjutamaks inimesi,kes huvituvad spordist, kunstist või kespooldavad heategevuslikku käitumist. SUHTED MEEDIAGA . Suhetes meediaga on oluline: a)valida hoolikalt infot, mida kasutatakse uudistes ja ülevaadetes b)nõustuda telefoniintervjuude andmisega c)korraldada pressikonverentse,kui edastatav informatsioon on piisavalt tähtis d)kohtuda ühe ajakirjanikuga,mille tulemusel valmib põhjalikum lugu
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab ava...
adratalupojad üksjalad uue maa saajad. vabatalupojad maavabad Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku). Linnaelanikkond koosnes peamiselt kaupmeestest (koondusid gildidesse) ja käsitöölistest (koondusid tsunftidesse). Peamine linnaelanikonna kasv tuli maalt kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks aasta ja 1 päev tähendas linnas vabadust. 1421. Alates hakkasid toimuma korralised Maapäeva koosolekud, millest pidid osa võtma kõik liivimaa aadlikud Välispoliitika probleemina tekivad liivimaale uued vaenlased Idas-Moskva Suurvürstiriik Lõunas Poola-Leedu ühendkuningriik Ristiusk Liivimaal 13-16 saj. Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti
See on noorte, alles oma elus kohta otsivate inimeste kultuur. 3. "Panga peale" kultuur Selles kultuuris tehakse väga riskantseid ja täispangale orienteeritud otsuseid, mille tulemused võivad ilmneda mitmete aastate möödudes. Suurte riskide ja aeglase tagasiside kultuur. Tüüpilised esindajad on maavarade otsimine, lennukiehitus, kosmosetööstus, pangandus, arhitekti- ja projekteerimisfirmad, kindlustuskompaniid ja tarkvarafirmad. Tähtsaim rituaal on koosolekud ja nõupidamised, kus istutakse vastavalt oma positsioonile firmas ja kõnelevad ainult vanemad ja väärikamad kohalolijad. Tunnustatakse autoriteeti ja tehnilist pädevust. See kultuur ei salli ebaküpsust ja pinnapealsust. Karjääri tehakse pika aja vältel. Kogemus on oluline. 4. Protsessikultuur Selles kultuuris saadakse keskkonnast vähe või üldse mitte tagasisidet. Väikese riski ja aeglase
kaitseminister Paul Lill ja kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret. TULEMUSED: * riigis kehtestati 6 kuuks kaitseseisukord * suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ning sellega seotud ajalehed, organisatsioonid jms * vabadussõjalaste juhid ja aktiivsemad liikmed vangistati (u 400) * J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks * keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused * riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi * valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), kes Pätsi ja Laidoneri kõrval kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel * riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale * kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini
süüdistusi agressioonis. Tallinna saabus 19. Juunil Leningradist Andrei Zdanov. Ta seadis sisse NSV Liidu saatkonna Pikal tänaval ja sealt hakati Eesti tulevikku suunama. Kõigepealt pandi kokku Eesti uue valitsuse koosseis. Zdanov esitas oma kanditaadid, kelle eesotsas oli Johannes Vares, luuletajanimega Barbarus. Riigipöördega kaasaläinuid hakati hiljem nimetama juunikommunistideks. 20.juunil korrldati mõned ,,tööliste" koosolekud, kus kutsuti üles 21.juunil meeleavaldusi korraldama. Need toimusid NSVLi soomusmasinate eskordi saatel. Tallinnas toimus miiting Vabaduse väljakul, mis läks edasi Kadriorgu presidendilossi ette. Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. Raua tänaval kõlasid juba lasud. 21.juuni kinnitas Päts Vares-Barbaruse nukuvalitsuse ametisse. 8. Vormiliselt oli Eesti iseseisev riik ja selle ebakoha parandamiseks oli vaja olemasolev Riigivolikogu välja vahetada
- rolliootused ning staatus Ametlivestlust kasutab juht peamiselt: - probleemide aruteluks - (alluvate) tulemuse hindamisel - personali valikul - nõustamisel - vallandamisel (увольнение) - Memo - ühe organisatsiooni sisene kirjaliku teabe saatmise meetod (pealdine ja teadne). Koosolekuid eristatakse toimumise ja korraldamise reeglite järgi: - Ametlik koosolek - reeglid on täpselt piiritletud. - Töökoosolek - traditsioonilised seadused, reeglid ja konventsioonid. - Avalikud koosolekud - üldsusega seotud probleemide arutamine ja lahendamine. - Briifing - instrueerimine ja informeerimine (teatud asjaolud ja antakse nõu). - Konflikt - lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. - Konfliktidega toimetulemine - oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast ning neid rakendada. - Konfliktide lahendamine - tegevus, mille tulemusena jõutakse lahenduseni, mis rahuldab
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes ...
vaikiv ajastu. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord: · suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, · vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, · lükati edasi valimised, · keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, · erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), · ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, · kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, · olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena
· ülevõtmine (projekt) kavandada ning kava teostada paindlikult; - eelmise omaniku loodud pretsedente võib olla raske muuta, · hästi ajastada avalikustamine (hea kolmapäev, halb reede), kiiresti korraldada - ehitised, seadmete paigutus jm ei pruugi olla otstarbekad (muutmine kulukas!), juhtkonna ja töötajate koosolekud, püüda ületada võimalikud arusaamatused; - kinnisvaraomanikud (rendisuhetes) võivad olla pahatahtlikud, · jätkata harjumuspäraselt paar nädalat, muudatused (sh koondamised) teha - ostuhind võib olla ülemäära kõrge ning hävitada loodetud kasumi ja rahavood, korraga; - ülevõetud varud võivad sisaldada aegunud, tarbetuid jne kaupu.
tarbitud Lääne-India saarte kaudu vahendatud salakaubateed) · Uus protestide laine ja SB impordi boikoteerimine! · SB väeosa Bostonisse; TA tühistamine 1770 · Maksuvaidlus jätkus, kuna SB vajas raha ja enda autoriteedi kinnitamist Maksutüli tulemus 1763-1770 · Ameeriklaste poliitiline aktiivsus ja omavaheline koostöö on ärganud: lendlehed, ajalehed, vastupanuühingud, (sons of liberty, daughters of liberty), avalikud koosolekud · Arutluse teema: Missugused peaksid olema PA kolooniate ja SB vahelised põhiseaduslikud suhted ? Tee Iseseisvuse poole 1770-1775 · SB sõjavägi Bostonis alates 1768 alates ! · ,,Bostoni veresaun" (3-5 surnut): seejärel SB tühistas uued maksud, va teetolli · Näide inglise türanniast ja propagandarelv ameeriklastele · 1773 Tea Act: anti PA teekaubanduse privileeg SB Ida-India kompaniile (sisuliselt tee hind langes)
Tõnisson kutsus Tartusse kokku üle-eestilise rahvaesindajate koosoleku, kuid saadikute erimeelsused olid nii suured, et koosolek läks lõhki. Käremeelsemad jäid TÜ aulasse ja nõudsid tsaarivõimu kukutamist, mõõdukamad eesotsas Tõnissoniga lahkusid Bürgermusse saali ja nende nõudmistes oli esikohal senise korra parandamine. Detsembris 1905 karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud, osa sotsialiste vahistati. Vastukäiguna läks ca 100 Tallinna töölist 12.dets 1905 mõisaid rüüstama. Kokku rüüstati ca 160 mõisa ja mõned viinavabrikud. Valitsus vastas sellele karistussalkade ellukutsumisega. Salk koosnes sõduritest, ohvitserist ja tavaliselt oli nendega kaasas ka mõni kohalik mõisnik, kelle näpunäidetele tuginedes inimesi karistati. Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta. Kokku hukati sel viisil üle 300 inimese.
Halb ajastatus Informatsiooni puudus Positsiooni muutused. Kompetentsuse probleemid, puudub teadmiste ressurss. Grupi inertsus, oht suhete muutumisele. Tahe muutuda. kui inimesed on piisavalt motiveeritud. Teadlikkus muutuste vajalikkusest. Koolitust, mis seotud vajadusega muutuda. Põhjendamaks muutuse vajadust. Muuda tasu aj tunnustamise süsteemi selliselt, et premeeritud saaksid need käitumised, mis on olulised muutuste seisukohalt. Omandad avajalikud teadmised ja oskused. Koosolekud, nõupidamised, probleemide arutelud. Koolita oma töötajaid, külastage edukaid organisatsioone, kutsu külalisesinejaid. Loo selge ettekujutus uuest töö keskkonnast, uutest rollidest ja nendega seotud suhetest.
Ado Grenzstein (1849-1916): ,,Eesti Sõnaraamat" 1884 Johannes Voldemar Veski (1873-1968): 1901-14 Tallinnas ajakirjandustööl, 1914-21 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär Johannes Aavik (1880-1973): 1901-02 Tartu ülikoolis, 1902-05 Nezini ajaloo-filoloogiainstituudis, lõpetas 1910 Helsingi ülikooli cand. phil. kraadiga romaani filoloogias Ühiskond: · 1905.-07. a revolutsioon · Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) · Eesti Kirjanduse Selts 1907 Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid
(M) kataloogid 3) , , , , , järel lisatakse -: (N) teenused Kesksoost nimisõnad: Kesksoost nimisõnadele lisatakse mitmuse moodustamiseks või . Ainsus Mitmus ühingud seltsid koosolekud ettevõtted 5 Erandid: Mõnedel meessoost nimisõnadel on mitmuse lõpuks (muutub rõhuliseks), näiteks: Ainsus Mitmus arved lepingud härrad direktorid
Külalisloeng: Valitsus, ministeerium ja minister. Anne-Ly Reimann kultuuriministeeriumi asekantsler. Minister ja kantsler: Kantsler kui järjepidavuse hoidj Kantsler kui haldusjuht Minister kui poliitik Minister kui uute ideede tooja Minister kui ekspert Eelnõude ja määruste elluviimine: Kooskõlastusringid Lobbytöö – suhtlemine Huvigrupid Populism vs. Vajadus Minister ja valitsus: Erakondlikud koosolekud Kabineti istungid Valitsuse istungid Riigikogu komisjonid Asekantsler: Ametisse nimetab minister Asendab kantslerit tema äraolekul Tööülesanded sätestatakse ministeeriumi põhimääruses Kultuuriministeerium: Kultuuriministeerium seab eesmärke ja planeerib tegevusi neljas tegevusvaldkonnas, nendeks on kultuur, sport, meedia ja lõimumine
-Teemanti eesistumisel ülikooli aulas. -Aulakoosoleku otsused olid märksa radikaalsemad: tuli kukutada senine ''vägivallavalitsus'' ning luua demokraatlik riik. -Mõlemad koosoleku otsused kiideti rahva poolt heaks kuid siiski jäi selgusetuks, kuidas neid otsuseid täide viia. Mõisate põletamine -Detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekorde üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja tööliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu -Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. -12.dets. suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. -Mõisahäärberite sisustus peksti puruks, väärtuslikumad esemed rööviti, hooned põletati maha. -Toimus peamiselt Põhja-Eestis, eriti Harju-, Järva- ja Läänemaal, aga ka Pärnumaal.
Esimese maailmasõja ajal olid Eestimaa pärast sõdinud Saksamaa ja Venemaa eestlastele vastuvõetamatud - kui Venemaa oleks võitnud, oleks tulnud uus venestamine aga kui Saksamaa, oleksid baltisakslased võimu juurde saanud..Tänu Nikolai II kukutamisele hakkas Venemaal tegutsema Ajutine valitsus, kes muutis Eestimaa üheks kubermanguks ning määras siinseks kuberneriks Konstantin Pätsi. Oktoobripöörde ajal võimule tulnud kommunistid tegid Eestis aga palju muudatus: keelati koosolekud, suleti paljud ajalehed. 1918 24.veebruril, kui pealetungiva Saksamaa eest olid Vene väed sunnitud põgenema, kuulutas Maapäeva poolt valitud Päästekomitee saadi tagasi Eesti iseseisvaks. Vabariik ei kestnud aga kaua, sest juba 25 veebruaril tungisid Saksa väed Eestisse .11.novembril 1918 kirjutati alla esimes maailmasõja vaherahu lepingule, mida Venemaa jällegi ei austanudning 28. novembril algas raske Vabadussõda Venemaa ja Eest vahel.
aruande. Valib audiitorkogu esindajad audiitori kutsekomisjoni. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt korra aastas ja mitte hiljem kui kuue kuu jookus majandus aasta lõppemisest. Juhatus on alaliselt tegutsev organ, moodustatakse 7-11 liikmelised ning ta korraldab audiitorkogu jooksvat tegevust. Juhatus valitakse 3 aastaks ning tema liige ei või kuuluda revisooni komisjoni ega järelevalve komisjoni. Juhatuse koosolekud ei ole avalikud. Juhatus on pädev otsustama kui koosolekul otsustab üle poole juhatuse liikmetest ja poolt antakse üle poole osalenute häältest. Juhatuse pädevusse kuulub: valitseb audiitor kogu vara, koostab ja esitab üldkoosolekule audiitor kogu eelarve ning otsustab kulutused ning töötasud vastavalt kinnitatud eelarvele. Korraldab audiitor kogu raamatupidamist, otsustab audiitori täiendavale eksamile saatmise,
* ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu * stereotüüpsus - kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine * illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest; ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele * surve teisitimõtlejatele * rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks 25. Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma kui ajutiselt kokku kutsutud töötajate koostöövorm. Alalisteks koostöörühmadeks, mis peavad periooditi koosolekuid, on nõukogud, juhatused ja komiteed. Ühekordsete probleemide ja tööülesannete lahendamisega tegelevad komisjonid ja koostöörühmad. Koosolekuvorm sobib ka alluvate osaluse suurendamiseks,
Eksamiküsimused organisatsiooni käitumises 1. Organisatsiooni mõiste. Org. on teadlikult kordineeritud sotsiaalne ühendus mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni käitumine. Org. käitumine on õpetus inimeste tegutsemist org. üksikisikute või rühmadena, mis püüab määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Org. käitumisele on omased teadusele omased eesmärgid: a) süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes, b) Aru saada miks inimesed just käituvad nii nagu nad seda teevad, c) ette näha alluvate soovitavat ja ebasoovitavat käitumist, d) kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Kui inimesed ühinevad tekib vajadus eestvedamisel ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb vastavalt oma võimetele liidriks. Nii kujunebki välja org. s...
3) Võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuse usaldamine 4) Ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu 5) Stereotüüpsus – kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine 6) Illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest, ei mõelda oma otsuste võimelikele tagajärgedele 7) Surve teisitimõtlejatele – rühma mittekuulujaid peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks 25. Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Võib olla nii alalise (nõukogu, juhatus, komitee) kui ajutise (komisjon, koostöörühm) rühma koostöövorm. Eesmärgiks probleemide analüüs, tegevuse planeerimine, hindamine, läbirääkimine, infovahetus. Kui ametlik päevakord jookseb ummikusse, hakkab toimima varjatud päevakord (võib komplitseerida või tuue ummikseisu ootamatu pöörde). Juhatajal ülesandega seotud roll (aitab
koondamaks võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3. Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4. Kuidas said linna- ja maainimesed osa kultuurist? Osaleti aktiivselt kultuuriloomes ja –tarbimises. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis koore ja orkestreid
Jagatakse aktuaalset ja jooskvat infot Pühenduda õpilaste probleemide ja murede käsitlemiseks Üheskoos heita pilk möödunud nädalale Kavandada ja organiseerida tulevasi üritusi Kontaktid lastevanematega Kiri – registreerida sekretäri juures Telefon E-kiri Kohtumine koolis Kohtumine õpilase kodus Kohtumine neutraalsel pinnal Lastevanemate koosolekud Miks arenguvestlus? Toetada õpilase arengut nendes kohtades, mida õpilane oluliseks peab Suhted paranevad Õpilase ja lapsevanema hoiak kooli suhtes muutub positiivsemaks Seadus Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine. Osa võtab õpetaja ja lapsevanem, kuid võib kaasata ka teisi inimesi. Probleemid:
eest. Iga meeskond on grupp, kuid iga grupp ei ole meeskond. Grupp Meeskond Üks kindel grupi juht, määratud kõrgemalt Rollid vahetuvad vastavalt töö iseloomule Igaüks vastutab oma tulemuste eest Kõik vastutavad kõigi tulemuste eest Grupp lähtub organisatsiooni eesmärgist Meeskonnal on spetsiifiline eesmärk Individuaalsed tulemused Kollektiivsed töötulemused Koosolekud reeglite järgi organiseeritud Vaba arutelu, tegelik probleemilahendamine Otsustatakse ja delegeeritakse Töötegemine koos Eduka meeskonna tunnused: Kaasav juhtimisstiil Jagatud vastutus Eesmärgile pühendumine Heal tasemel kommunikatsioon Suunatus tulevikku Keskendumine tulemusele Loovus Kiire regeerimine 25. Kirjelda grupi arenguetappe. Millest sõltub grupi sisemine areng? Grupi arenguetapid:
Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. · ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, vahistati vapside liidreid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning alustati riigiaparaadi ja sõjaväe puhastamist vapsidest. Kõike seda põhjendati vabadussõdalaste väidetava võimuhaaramiskavaga. Eestis algas nn vaikiv ajastu periood, kus K.Pätsi autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune opositsioon maha surutud, Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Vaikivat ajastut iseloomustavad järgmised tunnused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
