Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Kuigi 20.sajandi alguseks oli eesti kirjakeel mnevtta htlustunud, tunnistasid palju keelemehed, et kirjakeele seisukord on kahetsusvrne. 1907.aastal asutatud Eesti Kirjandus Seltsi pealesandeks saigi arendada eesti kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele kongress, kuhu tuleksid kokku esindajad kigist Eesti valdadest, et hletamise tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku ji aga plaanitud kongress ra, selle asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi JA EKS koostl Tapal hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks. Sellel kongessil otsustati eelistada pikki vokaale sellistes snades nagu hl, pstma, rm(mitte heal, peastma, rem). Snade hea ja pea(h,p) le oli kestnud vaidlus juba mitmeid aastaid, kui lahendust ei leidnud see ka siis. EKS koosolekul otsustati lpuks hletada; tulemusteks olid- hea ja pea poolt oli 51 ja h ja p poo...
· infokoosolek, kus edastatakse kindel info; · probleeme lahendav koosolek, kus leitakse ühiselt lahendus kindlale probleemile; · otsuseid tegev koosolek, kus otsustatakse kindlate küsimuste üle; · meeskonda loov koosolek, kus tegeletakse meeskonna kokku panemisega ja suhete loomisega; · tagasiside koosolek, kus edastatakse arvamusi ja ideid; · esindaja poolt läbiviidav koosolek, kus soovib sõnavõtta esindaja. Üldjuhul on koosolekud kombineeritud erinevatest koosolekute liikidest. 3. Kuidas koosolekut korraldada? 3.1.Koosoleku ettevalmistamine Ülemus annab käsu korraldada teatud teemal koosolek ja annab kuupäevad, mis ajavahemikus see oleks vaja teha. Efektiivse koosoleku korraldamine algab heast planeerimisest. Eelkõige peab koosoleku kokkukutsuja endalt küsima: · miks on koosolekut vaja? · mis on koosoleku eesmärk, kas seda saaks ka ilma koosolekuta lahendada?
"Ma olen enda eest seisnud" annab inimesele kindluse- ja rahulolu tunde. Sageli ei mõju inimesele stressi tekitavalt see, et keegi tegi talle liiga või rikkus tema õigusi, vaid see, et ta ei hakanud vastu ja ei seisnud oma õiguste eest. Kehtestava käitumisviisi omandamine ei pruugi olla kergete killast, kuid sellega saab soovi korral algust teha treeningrühmas osaledes või nõustaja kaasabil. Koosolekud ja läbirääkimised . Koosolekul peab olema kindel eesmärk. Kui tunned, et koosolekud on muutunud mõttetuks ajaraiskamiseks ja sa eelistad omaette tööd vihtuda, on viimane aeg teha ümberkorraldusi. Koosolekuid on mitut liiki: probleeme lahendav ja teavitav, ajurünnak jne. Koosoleku vorm tuleb kindlaks teha enne suure laua taha istumist. Merlecons ja Ko OÜ andragoog-konsultant Tarmo Salumaa ütleb, et kahekümne osalejaga infotunnis pole mõtet algatada diskussiooni
ainult teadete postitamiseks või informatsiooni jagamiseks, mitte kahesuunaliseks infovahetuseks tarbijatega. Koolitada töötajaid sotsiaalmeedia kasutamise võimaluste osas. Postita, vasta, kogu ja hinda, tagasiside arvesse võtmine. Mõned lahendused organisatsiooni infohalduse parendamiseks Teabe prioritiseerimine. Loetlege kümme dokumendi- või teabetüüpi, millega tööl kokku puutute. Lepingud, e-kirjad, sotsiaalmeedia postitused, telefonivestlused, koosolekud, töötajad vahetavad omavahel infot, tagasiside ettevõtte koduleheküljel, külastajate raamat, juhataja otsused, kliendi suuline tagasiside, facebooki töötajate grupp. Prioritiseerige need teabetüübid. Leidke 3 kategooriat: kõige tähtsamad (kategooria A) juhataja otsused, lepingud. olulised (kategooria B) koosolekud, e-kirjad, telefonivestlused, tagasiside, sotsiaalmeedia. väheolulised (kategooria C) Millistest allikatest saab (Sinu) organisatsioon infot
JOE ADAMS 1. Probleem on Joe Adams´l, seotud osalusega organisatsioonis. 2. Probleem on pikaajaline, hõlmab tervet organisatsiooni. 3. PÕHJUS: 1) kui rakendada osaluskoosolekuid konveierliinil ning seda tööajal, siis toodang väheneb. 2) töötajad ei ole nõus oma vaba aega ohverdama. 3) füüsiliselt raske töö, töötajatel puudub kõrge haridustase. TUNNUS: 1) konveieritöö ei võimalda osalust kasutada. 2) osalusalased koosolekud vabal ajal. 3) juhtkonna range kontroll alluvate üle. TAGAJÄRG: 1) käive väheneb. 2) töötajate rahulolematus. 3) töötajad on pinges. 4. Probleemi valdkonnaks on osalusdemokraatia. 5. Probleemiks on, et Joe soovib teha osalusalaseid koosolekuid, kui juhtkond ei poolda Joe otsust. (Juhtkond ei pea osaluskoosolekuid oluliseks) OLUKORRA ANALÜÜS: - Lähtudes Mc. Gregori X-teooriast, on inimesed enesekesksed ja hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest
Projektijuhi ülesandeks on tagada, et kõigil ekspertidel oleks kättesaadav tööks vajalik informatsioon ja juhised. Koordinatsiooni eesmärgil on meeskonnal ka sisemised reeglid, mis kehtivad neile kõigile. Näiteks aruandluse formaat, projekti paber- ja elektroonsete dokumentide hoidmise süsteem, tööaja arvestuse tabelid, telefonide või projektiauto kasutamise kord jne. Peale formaalsete süsteemide on meeskonna toimimiseks vajalikud koosolekud ja kohtumised, kus edastatakse informatsiooni vahetult ja operatiivselt. Meeskonna vahetu suhtlemine aitab tekitada sünergiat. 81 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Väline koordinatsioon Peale sisese koordinatsiooni on projektijuhil vaja koordineerida oma tegevusi projektiväliste organisatsioonide ja isikutega nagu kasusaajad, muud sidusgrupid, teisted projektimeeskonnad jne, kes ei kuulu otseselt projekti meeskonda.
Nimi: ___________ 1. Suhtekorralduse eesmärk on... organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) siseajaleht, intranet, koosolekud, üritused, teatetahvlid 3. Kommunikatsioonimudel KONTEKST SAATJA ------ TEADE ------ VASTUVÕTJA KONTAKT 4. Pressiteade on suunatud: ajakirjanikele 5. Nimetage organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalusi: --------------------- 6. Organisatsiooni kommunikatsioonid võib jagada: informeeriv kommunikatsioon
Pesemis kombed Õliahi Kliima Prügivedamis kord Majade ehitus Haridus tasemed Usk Tähtpäevad Templid Bambus Kujud Suusakuurort Teeninduskultuur Toidud Hooajatöötajad Välismaalased(reklaamimine) Tokyo Käitumiskoolitused Firma ühiselamud Töötajate perekondade väljasõidud Firmade hierarhia ja käsuliinid Firma ühtsus Ettevõtete koosolekud Korteri üürimine Maja kord ööseti Elamisluba Uimastid Mullimajandus Munk Vee tempel Tänan kuulamast
Konfliktsed olukorrad lahendame asjaolu omavahel läbi arutades ning kompromissile jõudes, mis rahuldaks kõiki osapooli. ● Kuidas tegelete motivatsiooni hoidmisega meeskonnas? Motivatsiooni hoidmine meeskonnas on tagatud positiivse töökeskkonna säilitamisega. Iga liige on õpilasfirmas väärtustatud. Liikme motivatsiooni langusel on ülejäänud liikmed vastutulelikud ning abistavad teda. 2. Kommunikatsioon meeskonnas ● Kuidas on korraldatud koosolekud (kes vastutab, millal toimuvad, regulaarsus)? Koosolekud toimuvad regulaarselt vähemalt kord kahe nädala jooksul ning vajadusel ka tihemini. Läbiviimise eest vastutab õpilasfirma tegevjuht. ● Kus/kuidas suhtleb meeskond väljaspool koosolekuid? Väljaspool koosolekuid suhtleb meeskond Messengeri teel. ● Kuidas pannakse kirja olulisemad otsused? Olulisemad otsused kajastuvad õpilasfirma suhtlusgrupis, et need oleks nähtavad kõikidele liikmetele
boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja krooniteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner.
Hernhuuti vennad asusid Helmesse 1813. aastal. Helme luterliku koguduse õpetaja Karl Schubbe saatis Tartusse kolm meest vennastekogudusega lähemalt tutvuma. Need mehed olid vöörmünder Matt Wahlberg Hummuli Peedu talust, vöörmünder Juhan Lakritz Jõgeveste Näärilt ja Jaan Treufeldt Jõgeveste Laoselt. Tutvunud vendade elu ja tegevusega, palusid nad õpetajalt luba ka oma kodus sarnaseid koosolekuid pidada. Esimeseks kokkutulemise kohaks määrati Matt Wahlbergi talu. Koosolekud toimusid rehetoas. Rahvast hakkas koosolekutel käima rohkesti ning mõne aasta möödudes sündis soov ehitada palvemaja, mis ehitatigi Peedu talu maale 1817. a. Hoone õnnistas õpetaja Karl Schubbe 1817. a novembris. Selles majas töötasid vennad 30 aastat. Hernhuuti vennad asusid Helmesse 1813. aastal. Helme luterliku koguduse õpetaja Karl Schubbe saatis Tartusse kolm meest vennastekogudusega lähemalt tutvuma. Need mehed olid vöörmünder Matt Wahlberg Hummuli Peedu
AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus
Pärnu Lastekülas on kuus peremaja ja tegelusmaja. Igas peremajas elab 8 last. Tegelusmajas on kontoriruumid, kaminatuba, jõusaal ja saun. See on koht, kus erinevad pered saavad koos pidada oma ühisüritusi, kus toimuvad koosolekud ja kus võetakse vastu külalisi. Ristiku tänava haiglahoone juurdeehituse valmimisega saab lõpule viidud 2008. aastal alustatud kahe terviselinnaku projekt. Valminud ravikompleksi põhieesmärk on koondada Ristiku tänavale tänapäevases aktiivravis möödapääsmatult vajalikud taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenused ning luua Eesti esimene terviklikult lahendatud ja tulevikunõuetele vastav ravikompleks hingehaigetele inimestele. (4 oktoober) 2009-2012 Pärast seda, kui Läti firmast SIA Binders ja Eesti firmast AS Koger&Partnerid koosnev konsortsium mullu kevadtalvel Ehitajate tee ning läänepoolse ühendustee rajamise pooleli jättis, ehitas selle lõpuni Lemminkäinen Eesti ASist, AS TREFist ja AS Teede REV-2st k...
Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed. Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska. Maapäev esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. · Taheti taastada eesti keel. · Taheti luua rahvusväeosad. · Kohalike omvalitsuste valimine. Enamlaste poliitika Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas. Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: · Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt. · Ametnikud asendati · Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud. · Poliitilised koosolekud keelustati. · Ajakirjanduses tsensuur · Laiali saadeti rahvusväeosad. · Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid. · Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel. Majandus · Riigist veeti kaupu välja
Margus Hanson juhib linnamajanduse ja linnavarade osakonda. Anto Ili juhib linnakorralduse ja maakorralduse ning arhitektuuri ja ehituse osakonda. Komisjonid on volikogu töö hõlbustamiseks loodud nõuandvad organid, kus toimub õigusaktide eelnõude ja muude volikogu menetluses olevate küsimuste sisuline arutamine. Igal volikogu fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Komisjonide koosolekud toimuvad reeglina sellel nädalal, kui ei ole volikogu istungit. Vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed, revisjonikomisjoni võivad kuuluda ainult volikogu liikmed. Komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees. Komisjoni koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda peale komisjoni liikmete ka komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise
1905. a REVOLUTSIOON Gerda Nurmeots 27.01.2011 PÕHJUSED 19001913. aasta majanduskriis VeneJaapani sõda Maa puudus Sõjakulud Soov saada eesti keelele kohaliku keelena võrdset staatust Streigilaine ESTONIA TEATRI KOHAL ASUNUD TURG 16. OKTOOBER 1905 SUUR RAHVAKOOSOLEK MIS JUHTUS? § "Veresaun" Tallinnas, Uuel Turul, 16. Oktoober 1905 a. Inimestele (8000 10 000) korraldati streike: Koosolekud keelati, ajalehed suleti, juhid viidi vangi, töölised läksid maale Traagiline lõpp: Umbes 100 inimest sai surma, 20 haavata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level REVOLUTSIOONILISED VORMID Palvekirjade esitamine: Korraldati koosolekuid
tähtaeg 30.10 Eelarve koostamine Kokkulepete sõlminine Transpordi tellimine Kokkule ppepete Toidu tellimine sõlmimi ne Varustuse hankimine Juhtgrupi koosolekud koosolek koosolek Ettevalmistus grupi tegevused koosolek Laagri aruandluse kirjutamine Kokkuvõte, debriif Kriitiline periood Tavapärane tegevus Graafik nr 2 18-19 nädal
Väärtuse Rollid Eelistatu Töösuhte Kontrolli planeeri ogiline mine Kord aastas vaadatakse erinevates Kaupluste vahelised võistlused aegajalt piirkondades ettevõtte teenitud kasumi ning hommikused koosolekud, kus Välised kontaktid: Enesekontroll: Tarbijakaitseamet Kaitseb tarbijat Tuleohutus Kontroll, et evakuatsiooni pettuse, ebausa ja agressiivse kauplemise teed ei oleks tõkestatud ning tagatud oleks
Vastused: Kõikide arvates on kõige efektiivsem suhtluskanaliks otsene suhtlemine, aga kui on vaja kiiresti edastada informatsiooni paljudele inimestele, on parimaks variandiks AOL ja email. AOL on suhtlemisvõrgustik, mida nad kasutavad oma firmas igapäevaselt väga tihti. Telefoni kasutamine on samuti igapäevane. 2. Kuidas te suhtute organisatsioonis läbiviidavatesse koosolekutesse? Millised näevad teie koosolekud välja? Küsimuse eesmärk: Teada saada, kui kõrgelt hindavad töötajad koosolekute efektiivsust. Kas töölised saavad ka mingit isiklikku kasu osalemisest koosolekutel või on see pigem ebameeldiv kohustus. Teada saada, milliseid teemasid koosolekutel käsitletakse, kas küsimusi ja oma arvamust on võimalik esitada kõigil soovijatel. Milline on koosolekutel valitsev õhkkond jne. Saadud vastuste põhjal analüüsida kui produktiivsed ja vajalikud on koosolekud antud organisatsioonis.
Eesti ajalugu- autonoomia 1) Mil moel muutis autonoomia saavutamine Eesti ühiskonda? 2) Too näiteid, mis ohustas Eesti autonoomiat. 3) Mis suurendas enamlaste populaarsust? 4) Mis muutus peal oktoobripööret Eestis? 5) Kas enamlaste toetus suurenes või vähenes? 6) Mille poolest on oluline maapäeva koosolek 1917? 1) Loodi Maapäev, kuna hetkel oli selleks sobiv olukord. Hakati valmistuma eestikeelseks haldusreformiks ning samuti kuulutati asjaajamiskeeleks eesti keel. Loodi samuti ühtne rahvuskubermang. 2) Eesti autonoomiat ohustasid tagendatud vene ametnikud, kes eestlaste üle kaebasid. Eesti autonoomiat ohustas siis veel pinge riigis, mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine. Vene soldatid ning ka enamlased kujutasid samuti ohtu, kuna paljudele nendest ei meeldinud Eestis toimuvad muutused. Ka nõukogud hakkasid Ajutist Valitsust ning eestlastest ametnikke maha tegema. 3) Enamlaste populaarsust s...
islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir asevalitseja õigus" Trääl ori Sultan Druziina vürsti Ting koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid maakondlikud administratiivse ja koosolekud kohtuliku võimu tagaja Konungid kogukondade pealikud(maakondade juhid) (kuningas) Normannid (varjaagid) skandinaavlased
2014. aasta seisuga oli maailmas üle 8,2 miljoni aktiivse liikme Nimi "Jehoova tunnistajad" põhineb kirjakohal "Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova" (Jesaja 43:10) ja võeti rangelt tsentraliseeritud juhtimisega hierarhiline organisatsioon juhib tänapäeval seitsmest liikmest koosnev,New Yorgis paiknev vanemate kogu, millel on ainuõigus sõnastada ja muuta Jehoova tunnistajate õpetusi Tegevused Aktiivne kuulutustöö Iga nädalased koosolekud Kuningriigisaalides Jeesus Kristuse mälestusõhtud Mitu korda aastas kahe päevased konvendid üle maailma Ajakirjad Vahitorn ( 240 keeles ) ja Ärgake! ( 101 keeles ) Inimeste ristimine Kuressaare kuningriigi saal Peetel “Jumala koda” juhitakse ja toetatakse kuulutustööd Peeteli pered - elavad ja töötavad koos, söövad üheskoos ning uurivad üksmeelselt koos Piiblit Täisajalised jumalateenijad, kristlikud mehed ja naised, kes on
............................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7 3. Taasloomine ...................................................................................8 3.1 Esimesed koosolekud........................................................9 3.2 Pidupäev............................................................................9 4. Tänapäev ......................................................................................10 4.1 Kuidas töötab Eesti Linnade Liit aastal 2008....................10 4.2 Eesti linnade liidu välisuhted täna......................................11 Kokkuvõte.................................................................
) Kehtestati sellepärast, et vältida vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem K.Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ? Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud
tsunftiliikmeks vastuvõtt. · Käsitööliste tööpäev algas päikesetõusuga ja lõppes päikeseloojangul. Päeva jooksul peeti paar puhke- ja söögipausi. Keskaja meister töötas oma kodus. Toodangu müümiseks üüriti raelt turulette. · Iga tsunft hoolitses oma liikmete vabaaja ja läbikäimise eest. Suurematel ja jõukamatel tsunftidel oli koos olemiseks oma maja. Olid oma tavad ja kombed, näiteks pidustused koosolekud, ametivendadele korraldatud matused. Igal tsunftil oli ka oma kaitsepühak ja temale pühitsetud altar kirikus. Kõikvõimalikud ühised tegevused aitasid hoida tsunfti ühtsena. Nende õlul oli ka hoolitseda vanade, haigete ja töötute eest andes neile raha ja süüa. c) Mõisted · tsunftisundus, skraa, tsunft, meister
2) võisid olla riigiametites 3) neil oli 4 kindluslinna. · 24.08.1572 PÄRTLIÖÖ Pariisis puhkesid verised tapatalgud: kõik kätte saadud protestandid hukati. Järgnevatel päevadel langes ~10 000 hugenotti. · Nantes'i edikt (1598) Valitsev usk oli katoliku usk. Protestantidel oli õigus tegutseda väljaspool Pariisi ja kuninga koda. Neil olid omad poliitilised koosolekud ja esindajad kuninga juures. + säilis 2 kuninga linna KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA (1618-1648) · Ajend Protestandid viskasid Praha linnuse aknast välja kaks keisri nõunikku ja segretäri (akna all oli sõnniku hunnik). · Sõdisid riigid Taani, Rootsi, Prantsusmaa ja Hispaania. · Sõja lõpu tõi Vestfaali rahu (1648). · Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi. · Tulemus: Saksamaa jäi usuliselt ja poliitiliselt killustatuks
venemaa korraldusel mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Suudeti maha suruda. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e vapsid. Nõudis põhiseaduse muutmist. 1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt. 1934 märts sõjaväeline riigipööre. 1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks. 2) suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsemad liikmed arreteeriti 3) keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused 4) Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret (väljamõeldis, sest enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada) 5) Riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi. 6) Saadeti laiali riigikogu. Vaikivajastu 1934-1940 1935 aastaks oli demokraatlik kord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mis tähendas seda, et kodanikuvabadused olid piiratud ning Päts juhtis riiki ainuisikuliselt.
7. OÜ ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustamine. 5.2.8. Audiitori valimine. 5.2.9. Muude seadusega osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes. 5.3. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks hiljemalt 30. juuniks. Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele ja protokollib koosolekud. Protokollile kirjutab alla koosoleku esimees ja protokollija. 5.4. Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest osa võtnud osanikud esindavad üle 50 % häältest. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. 5.5. Osanike otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt antakse üle 50 % osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduse või käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Alapunktides 5.2.1., 5.2.2. ja 5.2.7
seisukoht, et „koosolek pole päris töö“ ei lase töötajatel koosolekuid tõsiselt võtta (s.t tullakse hiljem, minnakse varem või tegeletakse kõrvaliste asjadega) puuduv või mittetäielik info ei lase osalejatel olulisi otsuseid vastu võtta; koosolekute kehv läbiviimine (osalejatel pole päevakorda ega plaani, mida jälgida, piiratud aeg); koosolekuid nähakse kui tulemusi, mitte kui vahendeid Hoolimata neist laialtlevinud etteheidetest on koosolekud, komiteed ja muud ametlikud rühmategevused tähtis osa igapäevasest organisatsioonilisest käitumisest. Koosoleku efektiivsus oleneb selle ettevalmistusest, kulgemisest ja tulemustest. Koosoleku ettevalmistamise käigus tuleb kindlaks määrata osavõtjate arv ja koosseis ning päevakord. Liikmete arv mõjutab koosoleku efektiivsust, mistõttu see peab olema optimaalne. Kui koosolek on mõeldud nõupidamiseks, on sobivaim liikmete arv 5-7. Väiksema
· Maapäev saadeti laiali ja võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, mis sõltus Petrogradi enamlastest · Kohalikud demokraatlikud omavalitsused asendati enamlaste kontrollitavate nõukogudega · Miilitsa asemel loodi enamlik Punakaart · Rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega · Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid b)Eesti enamlaste ebademokraatlik tegevus · Piirati demokraatlikke vabadusi- keelati teiste parteide koosolekud ja ajalehed, vangistati nende juhte · Kujunes välja ühe partei diktatuur · Eesti Asutava Kogu valimised katkestati (jaanuaris 1918) ning algas rahvuslaste ja baltisakslaste ulatuslik arreteerimine · Ettevõtete ja pankade ning elamute riigitsamine · Mõisamaa konfiskeeriti kuid ei jagatud talurahvale, vaid loodi ühismajandid c)Enamlaste populaarsuse kahanemine · Talupojad pettusid, saamata lubatud maad · Eitav suhtumine kirikusse ja rahvuslikesse väärtustesse · Terror ja vägivald
Summerhill. Peamine mõte 1921 Internaatkool Vabakasvatus Lapsed on olemuselt head. Tunnid vabatahtlikud Tunniplaan õpetajatele "the function of a child is to live his own life -- not the life that his anxious parents think he should live, not a life according to the purpose of an educator who thinks he knows best."- A.S. Neill Summerhill tänapäeval Zoë Neill Readhead Lapsed vanuses 5-18 Kohvik Koosolekud http://www.summerhillschool.co.uk/pages/themeeting.html Haridus Summerhillis Vanus, huvid Eksamid ei ole kohustuslikud Ülikooli on võimalik sisse saada "Leaving Summerhill should be left to individuals to decide when they are ready. It is not like leaving a school but more like flying from the nest..." Kokkuvõte Summerhill on vabakasvatust propageeriv kool. Õppetunnid on vabatahtlikud. Demokraatikult kokkulepitud reeglid.
Vaikiv ajastu- autoritaarne eesti omab iseloomulikke jooni, nagu keelustati poliitilised koosolekud meeleavaldused, ainupartei, ajakirjandus allutati. Rahvusvaheline olukord teravnes. Hitler ja Stalin tugevnesid, ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustud ja jäi isoleerituks. Põllumajandus- aitas riiki igati kaasa, põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus. Tööstus- hiigeltehased asendati uute ettevõtetega ja tervete uute tööstusharudega, mis leidsid oma toodangule uue turu
Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa korraldusel mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Suudeti maha suruda. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e vapsid. Nõudis põhiseaduse muutmist. 1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt. 1934 märts sõjaväeline riigipööre. 1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks. 2) suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsemad liikmed arreteeriti 3) keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused 4) Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret (väljamõeldis, sest enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada) 5) Riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi. 6) Saadeti laiali riigikogu. Vaikivajastu 1934-1940 1935 aastaks oli demokraatlik kord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mis tähendas seda, et kodanikuvabadused olid piiratud ning Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Oli ainult üks partei Isamaaliit
ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923.
• Üldsuse ökoloogilise teadlikkuse ja loodushuvi arendamine • Loodust ja keskkonda säästva mõtteviisi kujundamine noorte hulgas • Keskkonnakaitseliste ja -hariduslike ürituste korraldamine Kuidas saada liikmeks? • Võivad kuuluda noored alates 16 eluaastast • Vabatahtlikud, aktiivsed ja tegusad inimesed • [email protected] Info jagamine • Üldsusele: - meedia - www.eko.org.ee ; [email protected] Oma liikmetele: - koosolekud - siselist - telefoni teel Kasutatud allikad • http://www.eko.org.ee/ • http://www.eko.org.ee/osalusaabits/index.ph p • http://www.eko.org.ee/2013/02/2012-aasta- keskkonnategu-on-jaaaja-keskus- keskkonnakirve-palvis-sindi-paisu- hurdoelektrijaama-arendaja/ • http://www.eko.org.ee/wp- content/uploads/2009/08/EKO-voldik.pdf • http://sorex.ee/#tegevus Tänan tähelepanu eest!
Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhinedes saab õelda, et kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest. Need olid põhjused miks tekkis autoritaarne riigikord. 1934 aastal teostasid riigivanem Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipõõrde. See tõi kaasa palju muutusi nt: keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, saadeti riigikogu laiali, nende asemel loodi riigi ainupartei (Isamaaliit). Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti. Noorsooorganisaatsioonidele nt ülikoolide ja kirkiute üle kehstetati range kontroll. Eelnevale põhinedes saab väita, et demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nime "vaikiv ajastu". 1937a loodi nende soovidele uus põhiseadus, kus loodi presidendi ametikoht, kus presidendil oli
ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923.
Eesti Vabariik aastail 1920-1930 1. Eesti poliitikas oli palju erakondi, erakondade paljususe tõttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning sellepärast juhtisid Eestit koalitsioonivalitsused. Kuid mida rohkem parteisid valitsuses oli seda suuremad olid ka vastuolud. Vastuolude tõttu olid valitsused ebapüsivad ja lagunesid kiiresti. Valitsuste pidev vahetumine ei olnud positiivne, sest nii lühikese ajaga ei jõudnud valitsused oma eesmärke ellu viia ja rahval ei olnud kellele loota, sest riigil polnud püsivat juhti, sellepärast majanduskriisi tekkimisel süüditaski rahvas valitsust, parteisid ja parlamenti ja arvati, et riigipea ametikoha loomine päästab olukorra. 2. 1920-1934.a. iseloomustatakse Eesti sisepoliitikat mitmeparteilise demokraatiana, sest kuna oli lubatud mitmeparteisüsteem, siis tähendab, et Eestis valitses demokraatia, mitmeparteiline sest Riigkogus oli esindatud palju erakondi...
Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning ajakirjandus allutati tsensuurile. Kodanike õigusi eirati. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Eestist veeti välja kõike. Kultuurpoliitika eemärgiks oli elanike saksastamine. Asjaajamiskeel saksa keel, üleminek saksakeelsele õpetamisele. Baltisakslased üritasid luua Saksamaaga tihedalt seotud Balti hertsogiriiki. 1918. aastal tabas Saksamaad lüüasaamine ning puhkes revolutsioon. 11.
Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist 1525. aastal. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine
Tagajärjed: Eestis algas vaikiv ajastu Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ning nende asemele loodi riiklik ainupartei(Isamaaliit) Eesti jäi II maailmasõja eel rahvusvaheliselt isoleerituks, sest: 1. Eesti oli autoritaarne riik 2. Eesti ei suutnud luua liitu väikeriikidest naabritega Olulisemad ümberkorraldused Põllumajanduses: Juhtkohale tõusis loomakasvatus, mille saadusi müüdi edasi Euroopa turule,
mille olid koostanud vabadussõjalased.Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aasta aprillis. Autoritaarne Eesti(1934-1940) Koondamaks võimu enda kätte teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigpöörde.Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid,vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.Riigikogu saadeti laiali,loodi riiklik ainupartei Isamaaliit,ajakirjandus allutati järelevalvele,mitu ajalehte suleti,kõigi olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll.Demokraatima asendus autoritaarse riigikorraga.See sai nimeks vaikiv ajastu.Selline valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes haritlastes.Opositsiooni tähtsamaks keskuseks kujunes Tartu. Välispoliitika Välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek
teistest. Ühel naabril on kaks siiami kassi, käib ilusti tööl ja aitab koridori koristada. Meie trepikojas elavad paar armeenlast ka, nad on päris toredad ja teretavad ikka Eesti keeles. Üldjuhul on minu naabrid üsna sõbralikud ja me teretame üksteist igakord kui vastukõnnime üksteisele. Aitame üksteist hädast välja ja pakume abi. Trepikojavanem hoolitseb, et kõik oleks korras ja ei oleks midagi katki. Vahepeal toimuvad ka koosolekud, kus me arutame, mis tuleks ettevõtta, et kortermaja turvalisemaks ja ilusamaks muuta. Juba vanast ajast on inimesed kokkuhoidnud, et ellu jääda, kuna siis olid palju raskemad elu tingimused. Tänapäeval peaksid ka naabrid ikka üksteisele toeks olema ja aitama üksteisel autorehvi vahetada, kui katki on läinud või talvel autot välja lükata sügavast lumest. Ma arvan, et Eestimaa inimesed peaksid rohkem kokkuhoidma.
et need inimesed, erakonnad keda me valime riigikokku, omavalitsusse või muudele poliitilistele kohtadele saaksime usaldada. Selleks, et kodanikud saaksid suhelda nendega, keda nad usaldada tahavad, saavad nad suhelda minu teada netis foorumites. Koolis oleks võimalik osaleda aruteludes, mida õpetajad või klassikaaslased esitavad ja nende asjade üle arutleda. Kool korraldab ka ise igasuguseid küsitlusi koolis toimuva ja selle kohta. Koolis toimuvad ka koosolekud, et mida võiks või tuleks koolis muuta mis muudaks kooli paremaks. Demokraatia kohta ei oska ma midagi muud lisada, kuna pole ise selle teemaga eriti kokku puutunud ja selle peale oma aega pühendanud seda uurides. Olen rahul nende teadmistega mis mul on ja kui kunagi tekib huvi demokraatia kohta siis ma uurin seda põhjalikumalt.
Asutamislepingu põhikapitali nõue vajalik koostamine Riigilõiv Riigilõiv Pangakonto avamine ning kapitali sissemakse Äriühingu registreerimine Ettevõtte registreerimine Maksu- ja Tolliametis Riigilõiv Olulised punktid Koosolekud Juhtida võib mitu Pakub tasu eest Otsuste vastu juhtimisel Aruannete kinnitamine osanikku, kes peavad teenuseid/kaupu võtmine, maksude Peaks olemas olema tegelema ühingu Vastutab kogu isikliku maksmine, juhatus asjadega: palgad, varaga kellegi/millegi
Oktoobripööre · Võimu ülevõtmiseks loodi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinksi ja Viktor Kingissepaga. Võim tallinnas võeti üle 23.okt 1917. · Enamlaste reformid: Loodi uus valitsus. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas Jaan Anveltiga. Valiti töörahva saadikute nõukogud, valimisest jäid kõrvale jõukamad kodanikud. Keelati poliitilised koosolekud, arreteeriti rahuvuslikke poliitikuid. Suleti ajakirju Natsionialiseeriti ettevõtted ja maa. Maapäeva otsus 28.november 1917 28.novembril kuulutas Maapäev ennast kõrgeima võimu kandjaks eestis. See oli konkreetseks sammuks Venemaast eraldumise poole. Enamlased ajasid maapäeva kooosoleku laiali. · Enamlaste populaarsus hakkas kiiresti langema: enamlased olid vastu rahvusriigi loomisele talurahvale ei antud maad-mõisamaadest taheti teha kolhoosid
...................................................4 1.3. Õpilasfirma ajalugu.................................................................................4 2.Õpilasfirma Zamps......................................................................................... 5 2.1. Firma loomislugu.................................................................................... 5 2.2. Liikmeskond ja tööstruktuur...................................................................6 2.3. Koosolekud............................................................................................. 6 2.4. Missioon.................................................................................................. 7 2.5.Nime lugu................................................................................................ 7 2.6. SWOT-analüüs......................................................................................... 7 3.Toode, tootmine ja müük................................
riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõisnike maavaldused ning jagati soovijatele
mille koostasid vabadussõjalased. Uus põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikohta, kellel oli laialdased õigused. Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner teostasid 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, mille tõttu suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud enam koguneda. Lõpetati erakondade tegevus ja nende asemele loodi riiklik ainupartei milleks sai Isamaaliit. Ajakirjanduses hakati tegema järelvalvet ja paljud ajalehed suleti. Kontroll kehtestati veel kõige olulisemate asutuste üle, nagu ametiühingute, noorsoo organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide ja kirikute. Selle tulemusena asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärele on saanud
Platsi serval oli püsti inimesi Jumalaga hoiatav suur rist. Linnaelu juhtis, eesotsas linnapeaga, raad ehk linnanõukogu, mille liikmeskond koosnes enamasti jõukatest kaupmeestest ning jagunes kaheks-pooled puhkasid ning teised valitsesid ja vastupidi. Nemad arutasid ning otsustasid kõik linnaelu puudutavad asjad- hoolitsesid heakorra eest, kirikute ning koolide eest, kaitsesid linna huve, tegelesid tähtsate lepingutega, suunasid ehitustöid jne. Suhtlesid ka teiste linnadega. Koosolekud toimusid raekojas. Käsitöö eraldus põllumajandusest ning spetsialiseeruti vaid oma kindlale alale. Nii muutusid valmistatud asjad vastupidavamateks ning ilusamateks. Kuid puudusid masinad, kõik valmistati oma käte abil. Toodangut vahetati või müüdi. Käsitöölised rändasid pidevalt ringi, otsides paremaid müügikohti. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kaubanduse suur tulu muutis peagi linnad jõukaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
