eri piirkondadest valitud kandidaatide seast. 2. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi, kuningad täitsid ka kõrgema preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Otsuste langetamisel aga ütles lõppsõna kõigi spartiaatide koosolek. 3. Minoiline kultuur tekkis u 2000 eKr Kreeta saarel ning sai oma nime Kreeta kuninga Minose järgi. Kreeta tsivilisatsioonis valitses lossikultuur, lossides oli mitmesuguseid ruume : peale luksuslike ruumide oli ka laoruume ja käsitöökodasid. Selle kultuuri üks peamisi iseärasusi on see, et puudusid igasugused sõjakad jooned, kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja rõõmus temaatika. Naiste domineerimine kreeta kunstis
" Selle heaks suutiski ta ise palju teha ning mis veel tähtsam - innustada keele- arenduseks ka järeltulevaid põlvi.” (Tauli, 1982) Johannes Aaviku selts Johannes Aaviku Selts on aastal 1992 asutatud organisatsioon, mis ühendab eesti keele ja kirjanduse huvilisi. Selts peab oma ülesandeks koguda ja uurida Johannes Aaviku pärandit, teda tutvustada, kaasa aidata eesti keele ja kirjakultuuri arendamisele ning kaitsmisele. Seltsil on 93 liiget. “Johannes Aaviku seltsi asutamise koosolek peeti Tallinnas 26. septembril 1992. Asuta- jaliikmeid oli 20, nende hulgas Antoine Chalvin Prantsusmaalt, Lorence Kitching Kanadast, Claudia Steinhardt Saksamaalt, Raimo Raag ja Robert Rebas Rootsist ning Anneli Kalajoki Soomest. Juhatuse esimesse koosseisu valiti Helgi Vihma, Robert Rebas ja Merle Lindma. Seltsi esimeheks sai Helgi Vihma, kes täidab neid ülesandeid tänini. Seltsi tegevusvaldkonnad sõnastab põhikiri. Selle järgi on seltsi eesmärk taaselustada
Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja kaitset on vaja. Kuperjanovgi oli kohal ja tahtis mehi väkke. Hiljem kooliski käis kibe vaidlus selle üle, kas minna sõdima või mitte. Kohati läks ka kakluseks ning Tääker viskas Käämeri klassist välja
juriidilist isikut või vähemalt 3 ühistut, kes soovivad moodustada keskühistu. Tulundusühistute juhtimisstruktuur tehtud sarnaseks teiste äriühingute omaga, nähes juhtimisorganina ette juhatuse, kes on ka esindusorganiks, samas on kõrgemaks otsustus- ja juhtorganiks on siiski liikmete üldkoosolek. Kui ühistul on üle 200 liikme, või osakapital on üle 25 000 euro peab ühistul olema ka nõukogu. Täiendavalt nähakse ette võimalust moodustada ka volinikke koosolek, kes võib üle võtta kas osaliselt või täielikult üldkoosoleku otsustusõiguse. Peamiseks eripäraks tulundusühistu ja teiste äriühingute vahel on asjaolu, et ühistusse liikmeks astumine on lihtsam (avalduse alusel), kuid osade ja aktsiate omandamine. Samuti eeldab ühistu kõigi liikmete osalemist juhtimises, erinevalt teistest äriühingutest, kus omanikud vahetult juhtimist ei teosta. 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 1996 aasta 1
Nikolai II kirjutas alla 17. oktoobri manifestile. Manifestiga lubas anda Venemaale parlamendi (Riigiduuma), põhiseaduse, kodanikuõigused. Eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eest Rahvameelne Eduerakond (esimene erakond Eestis), Postimehe liberaalid. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (ESDTÜ), Uudise toetajad. Erimeelsused. Eduerakonna peamine eesmärk (konstitutsiooniline monarhia) oli savautatud. Üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek (27. novembril 1905, Tartus). Saabus umbes 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel, toimus 2 koosolekut. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele kooliharidusele ja asjaajamisele. Boikoteeriti riigi viinapoode, mõisakõrtse. Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest. Loodi relvastatud salku. Mõnel pool moodustati vallavalitsuste asemele komiteed ja kuulutati välja ,,vabariik". 11. detsembriks 1905 kutsusid Teataja toetajad kokku 2
Germaanlastel puudus kirjutatud õigus, oli vaid mõistuspärasel korraldusel rajanev ja suuliselt edasiantav tavaõigus. Kõrgeimaks organiks oli maakonnakoosolek, mis kogunes korrapäraste vaheaegade järel (sõjaväekoosolek). Vürstid tegid ettepanekuid, mida rahvas võis tagasi lükata või heaks kiita. Hääletati (nõutav oli ühehäälsus) sõja ja rahu ning vabakslask- mise üle; kohtuna otsustas koosolek usuteotuse, reetmise, sõjakuritegude ja autu käitumise üle. Süüdimõistetu heideti kogukonnast välja (lindprii), koosolek langetas ka surmaotsuseid ja määras selle täidesaatmise viisi. Idagermaanlaste hõime juhtisid kuningad (usulised, sõjalised ning õigusemõistmise kohustused). Ilma kuningata hõimud (läänegermaanlased, kes hiljem kuninga-institutsiooni üle võtsid) valisid sõja korral aristokraatide hulgast hertsogi.
17.oktoobri manifest lubas anda Venemaale parlamendi põhiseaduse ja kodanikuõigused. I Eesti partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid, teise Eesti Sotsiaaldemok- raatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Esimeste eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia, mis oli saavutatud. Teistel oli võitlus alles ees. 27.nov 1905 kutsuti Tartusse kokku esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek. Saadikute vahel puudus üksmeel, toimus kaks iseseisvat koosolekut. · Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja "Postimehe" pooldajad (u.300) Bürgermusse seltsi saali koosolekul: · Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks · Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist · Nõuti riigimaade jagamist rahvale · Tauniti vägivalda · Astuti välja venestamise vastu Radikaalid juhtideks Jaan Teemant, Mihkel Martna, Hans Pöögelmann Aulakoosoleku nõudmised
oktoobri manifestile . Sellega lubas ta anda venemaale oma parlamendi, kodanikuõigused nin põhiseaduse. Vaatamata sellele ei lõppenud revolutsiooniline liikumine. Selle eeldustel tekkisid küll esimesed Eesti parteid : Eesti Rahvameelse Eduerakonna partei ning Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. Sellega tekkisid kohe erakondade vahel lõhe. Erimeelsuste lahendamiseks kutsuti 27. Novembril 1905. a Tartus kokku esimene rahvaasemike koosolek . Seda juhtis Jaan Tõnisson. Nende nõuded olid üpris tagasihoidlikud. Nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtseks kubermanguks, eestlaste õiguste laiendamist, sellega kaasnevalt baltisakslaste omi piirates ning riigimaade jagamist rahvale. Aulakoosolek aga esitas palju rohkem nõudeid. Nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksudest vabastamist, uute revolutsiooniliste komiteede loomist ja ka maade jagamist rahvale. (A.Pajur jt. 2006)
Piiskopi ülesanded: *preestrite ametisse pühitsemine *ristitute leeritamine *kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine *altarite pühitsemine *kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. *verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. *vaimulike kontrollimine. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldusi. Visitatsioon - külastus, mille ajal piiskop käis läbi oma piiskopkonna kirikud ja kloostrid, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Preestrite ülesanded: *õigus pühitseda armulauda ning jagada teisi sakramente *pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester.
(toakaaslane) sotsialistlikku kirjandust ning õhutab rahvast Paralleelid Internatsionaaliga liituma ja abistamiskassat looma. · Sotisalistlike utoopiate loomine ja kommunism ajaloos (mitte 8. Chaval + Catherine küll tänapäeval nii väga). 9. Étienne saavutab kaevurite hulgas suure populaarsuse, · Poliitikute populism ja möödarääkimine, madalama klassi korraldatakse koosolek, kuhu on kohale kutsutud Pluchart, mitteaustamine. otsustatakse streikida. · Alkoholiprobleemid 10. Streik ja delegatsioon kaevanduse osanike ja juhtide juures. Streikijate nõudmistega ei nõustuta. · Vähem haritud inimeste (eriti arengumaade rahva) 11
8. märtsil (vana kalendri järgi 24. veebruaril) 1826. a. sündis Viljandimaal Vastemõisa vallas metsade ja rabade rüppe uppunud Kööbra Tõnise talu saunamehe Peedi ja ta naise Kai Köhleri perekonnas poeg Johann- tulevane kunstnik, ühiskonnategelane ja eesti 19. sajandi rahvusliku liikumise üks juhte. 13-aastaselt pidi Johann hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis ning õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi. Astus seal Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. Johann sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia, Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maal...
Patriits- muistsest suguvõsast pärist suursugune roomlane Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige Rahvatribuun- Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 12 tahvli seadus- Rooma esimesed seadused, mis pandi kirja 12-le pronkstahvlile Populus romanus- Rooma rahvas Magistraadid- riigiametnikud Vana-Roomas Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Nobiliteet- Rooma ülemkiht Rahvakoosolek- koosolek, kus valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid Keiser- valitseja tiitel, kõrgeim monarhitiitel Imperaator- tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, see hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat ''Jaga ja valitse''- roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlisid igaühega eraldi kokkuleppe
metallitooted. Sisekaubanduses oluline roll ka alevitel. Laadad ja turud kauplemiseks. KATOLIKU KIRIK JA HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 80-83 j lk. 86-87) Vana- Liivimaa tähtsaim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu ja Saare- Lääne piiskopkond. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal Lääne- Europas. Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel. Sinod-- piiskopkonna vaimulike koosolek Kirikukatsumised-- kontrolliti, kuidas kuulutatakse jumalasõna, kuidas preestrid rahvast õpetavad, millised on usuelu väärnähtused Toomkapiitel-- kõrgeim vaimulike kolleegium Missa-- pidulik jumalateenistus katoliku kirikus Suuremahulise töö maarahva harimisel ja jumalateenistustel tegid kihelkonnapreestrid. Neid aitas ülal pidada kirikukümnis, koguduseliikmete annetused ja maalapilt saadav tulu. Rahvale tuli jagada seitset sakramenti (ristimine, leeritamine, laulatus, armulaud,
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujä...
Kui muidu on Kaubamaja töötajatel tihti koolitused, siis üldiselt kontrollperioodil neid ei korraldata, et vältida segadusi. Kontrollostu läbiviiv isik annab hinnangu teenindusele võimalikult vähese aja möödudes ning lisab oma arvamusele teenindaja nime, et hiljem oleks kergem kokkuvõtete tegemisel tuvastada probleemsed töötajad ning nendega läbi viia vestlused kvaliteedi parandamiseks. Perioodi lõppedes korraldatakse sarnaselt algusele taaskord koosolek kõigile töötajatele ning hinnangud on sarnaselt koosolekutega igale osakonnale eraldi. Juhtkond seejärel toob välja murelikud töötajad, kuid seda anonüümselt. Lisatakse ka positiivne tagasiside ja hiljem viiakse läbi vestlused töötajatega. Kui kehva kvaliteeti on näidanud mõni konsultantidest, kes ametlikult töötab importijate juures, siis võetakse ühendust töötaja firmaga ja seejärel tegeleb tagajärgedega ettevõte ise. Vajadusel vahetatakse töötaja kompetentsema vastu.
riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õiglusloomes Korraldab avalik-õigusliku funktsiooni täitmist riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades Liikmed: vandeadvokaadid, vandaadvokaadi vanemabid, vandeadvokaadi abid Organid: üldkogu kõrgeim organ, kuuluvad kõik advokatuuri liikmed, koosolek vähemalt üks kord aastas Esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid, valitakse kolmeks aastaks vandeadvokaatide seast Juhatus advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan, vähemalt seitse liiget,kolmeks aastaks vandeadvokaatide aastaks Kutsesobivuskomisjon moodustatakse üheteistkümneliikmelisena viieks aastaks,
otsuseid. Esmajuhid juhendavad vahetult organisatsiooni liikmeid ja suhtlevad peamiselt konkreetse ülesannete täitjatega. Keskjuhid koordineerivad organisatsiooni igapäevatööd ja vahendavad tippjuhtkonna plaane ja nende täitmise tulemusi. Juhi ülesanded: - tehnilised oskused - oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid - üldistamisoskus (toime tulla terve organisatsiooniga) Suhtlemiskanalid: - kirjalik suhtlemine - telefonikõne - plaanipärane koosolek ja nõupidamine - planeerimata koosolek (kiire lahendamine ja info jagamine) - reis ja ringkäik Juhi töö edukus on paljuski seotud efektiivse ja säästliku organisatsiooni loomiseja käigushoidmisega. - Viga - ebatäpne või väär käitumine, tegutsemine, tajumine, arvamus, arvestus ja otsustus. 4 Pankroti seaduse järgi onraskeks juhtimisveaks: 1) Juriidilise isiku vara (активы) kasutamine enda huvides. 2) Juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine.
Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. · 17
aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu.1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos.1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. 9. jaanuaril toimus Peterburis Verine põhapäev, millele Tallinnas järgnes üdstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Vene vabameelsete võimulepääsemisest polevat Eestile kasu, sest need on eraldamise (separatism) vastu sama vaenulikud kui tsarismgi. Kuid revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. 14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16.
Kõik relvastuse piiramise alased kõnelused lõpevad ning külm sõda kogub taas hoogu, paljuski seoses USA "tähtede sõja" programmiga 1985 Sureb NL-I juht Konstantin Tsernenko. NLKP peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov, algavad mitmed reformid 1986 Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimub plahvatus, õhku paiskub suur kogus radioktiivset ainet.Reagan ja Gorbatsov kohtuvad Reykjavikis. Lepitakse kokku, et sajandi lõpuks likvideeritakse ka kõik tuumarelvad (plaan ebaõnnestub) 1987 Hirvepargi koosolek MRP pakti avalikustamiseks 1988 Sini-must-valge lipu väljatoomine, laulev revolutsioon 1989 NL lõpetab vägede väljatoomise Afganistanist.Revolutsioonid Ida-Euroopas, lõhutakse Berliini müür 1990 Hiina kommunistlik valitsus surub veriselt maha Taevase Rahu väljakul toimunud meeleavalduse.Külm sõda kuulutatakse lõppenuks Saksamaa taasühendamine.Iraagi vägede sissetung Kuveiti, algab Lahesõda
Esitluse juures tasub keskenduda kõige olulisematele küsimustele, kuna projekti detaile on juhtkomitee liikmed eeldatavasti juba lugenud. Projektijuhil on kasulik esmalt rõhutada edukaid momente projekti juures. Kui aga probleemide lahendamine sõltub juhtkomitee liikmetest, tuleb ka need arutuse alla võtta. Projektijuht jätab endast efektiivsema mulje, kui reageerib positiivselt kõigile ettepanekutele ja kriitikale - ka siis, kui ta päriselt sellega ei nõustu. Juhtkomitee koosolek pole koht, kus vaidlema või tüliküsimusi lahendama hakata. Kasuks tuleb kasusaaja panuse esile tõstmine projekti tegevuste juures . 92
Kooli nimi Sinu nimi IX a klass Nikolai Karotamm Referaat Juhendaja: Õp nimi Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Referaat räägib Nikolai Karotamme elust ja olust ning tema tegemistest 20. sajandil. Kindlasti saame ka teada, milline inimene ta oli, ja mis ta sel ajal tundis. Kuna me teame, et Karotamm kirjutas oma eluajal päevikuid, siis põhiliselt tänu nendele on saadud tema kohta väga palju informatsiooni, mille abil on tema kohta kirjutatud ka raamatuid. Kui soovime esitada küsimuse: "Kes oli Nikolai Karotamm?", siis saame sellele küsimusele kindlasti vastuse. KES OLI NIKOLAI KAROTAMM? Nikolai Karotamm sündis 23. oktoober 1901 Eestis ning suri 21. september 1969. Karotammel oli palju tuttavaid, kuid vähe lähedasi sõpru või sugulasi, keda ta väga usaldada saanuks, siiski oli tal naine, Alma, kellega ta käis jalutamas ja keda ta siiski natuke usaldada sai. Nikolai oli Eesti NSV poliit...
Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohalik vanem oli nii valitseja kui sõjapealik. Enne 900. aastat oli kuningas olemas vaid Taanis (ja toogi valitses vaid üht osa maast), Kuid 11. sajandiks oli monarhia kehtsetatud juba kõigis Skandinaavia maades. Mehed olid võimukad, kuid viikingi ühiskonnas oli tähtis positsioon ka naistel. Abielu tähendas viikingitel võrtsete osapoolte liitu. Ting oli kohalike vabameeste koosolek, mida peeti kord või paar aastas. Ting kehtestas seadusi ja toimis ka kohtina, seal tehti tähtsamad otsused, mõisteti kohut ning sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Reisimine: Norra ning osa Rootsist on mägine. Ulatuslike alasid katab mets, head põllumaad napid. Maad mööda liiguti jala, vankrites või ratsa, ent kui võimalik, reisiti mööda veeteid, sest see oli ohtum ja kiirem. Korralike teid neil ei olnud, enamasti oli tegu sillutamatta radatega
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunn...
Trehvan sai teada, et sellest emaks oli tema kunagine õpilane Viki Saarmas. Ühel õhtul näeb Tehvan tänaval Birgitit nutmas. Aivar oli ta maha jätnud ja ta arvas, et ema ka ei hoolinud temast. Trehvan kutsus Birgiti enda juurde. Birgit ema Marianne helistas Tehvanile, päris, et kas peab kus Birgit on. Aga ta vastas ei tea. Pärast käskis Tehvan Birgitil koju minna ja emaga asjad ära klaarida. Toimub õppenõukogu koosolek, kus arutatakse Birgit ja Esko viimist erikooli. Kuna valve räägib loo, milline olukord erikoolides on, siis neid ei viida sinna vaid lastakse vanas koolis edasi käia. 13. Esko ja Birgit on nüüd muutunud. On kohusetundlikumad. Tehvan hakkab saama armastuskirju. Peaaegu iga päev leiab ta oma mantli taskust uue kirja. Arvab, et selleks peab olema keegi õpilastest. Ühel päeval läheb ta tunni ajal garderoobi mingi raamatu
saarele lennuõnnetuse läbi, Teise maailmasõja ajal.Saarel on tegelased vanuses alla 12 ja poisid. Teose alguses leidis poiss nimega Ralph laguuni põhjast merekarbi.Teine poiss hüüdnimega Põssa, kes oli merekarbi leidmise ajal Ralphi kõrval, tuli ideele et seda saab puhudes kasutatda teiste poiste kokku kutsumiseks.Seda ideed kasutades Ralph puhubki ja kutsub kokku poisid. Korraldatakse koosolek kus arutatakse ning mõeldakse nende praeguse olukorra üle, kus saarel pole ühtegi täiskasvanut ning nad peavad ise hakkama saama.Merekarbist kujuneb välja märk kes seda hoiab, sellel on õigus rääkida, teised peavad kuulama. Valitakse pealik- Ralph . Tema juhtimisel seati mäe otsa märgutuli, mille suitsu abil loodeti laevadele märku anda.Tule tegemisel kasutati Põssa prille.Lõkke üles seadmisel juhtus esimene suur õnnetus mets süttis põlema
Plebeid ülejäänud kodanikud, kes osalesid rahvakoosolekul, kuid senatisse ja riigiametisse ei pääsenud. Proletaarid ilma maata ja väeteenistusest vabad, väga vaesed. Varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Rahvatribuun plebeide huve kaitsvad ametnikud, kellel oli veto (keelu) õigus seadustele. Nobiliteet kitsas ring mõjukaid rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki (plebeide rikkam osa) Rahvakoosolek rooma kodanike koosolek, millele vormiliselt kuulus kõrgeim võim Senat riiginõukogu endistest ja tegev ametnikest, mis juhtis tegelikult riiki (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid riigiametnikud, kes reeglina valiti rahvakoosolekul paarikaupa 1 aastaks. Konsul 2tk, omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal juhatasid vägesid. Latifundium suurmaavaldused, kus kasvatati oliivipuid ja viinamarju. (orjatööl baseeruvad) Provintsid alistatud maad väljaspool itaaliat.
1875 Ferdinand Johann Wiedemanni „Grammatik der ehstnischen Sprache” – teaduslikult eesti keelt kirjeldav grammatika. 1879 Mihkel Veske „Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse wiis” – esimene süstemaatiline vältekäsitlus. 1884 Karl August Hermanni „Eesti keele Grammatik” – esimene eesti keeles kirjutatud eesti keele grammatika, mis toob käibele paljud tänapäevalgi kasutatavad grammatikaterminid. 1872 – Eesti Kirjameeste Seltsi esimene ametlik koosolek, kus avaldatakse poolehoidu uuele kirjaviisile. Kirjakeele korraldamisega hakkavad tegelema eestlastest kirjanikud. 1844 ilmub esimene uues kirjaviisis raamat, Gustav Heinrich Schüdlöffeli „Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal”. Tekstinäide G. H. Schüdlöffeli raamatust „Toomas Westen”: Kül tuleb öölda, pörgo wägi on sel ajal weel kord köik oma rammo kokokorjanud, ennego ta suutumaks pidi äralöppema, sest tema ots oli ligi jöudnud
tegevusluba või litsentsi. Kui teie ettevõtte planeeritav aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks. Kui palkate töötajad, tuleb töötajad registreerida tööle asumise päeval Maksu- ja Tolliametis. 5.Osaühingu lõpetamise otsus ja lõpetamisavalduse esitamine Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud aktsionäridest. Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus (kirjalikult või elektrooniliselt ettevõtjaportaalis) ja aktsionäride lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. Osaühing lõpetamise otsus ja avaldus Likvideerimine Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb likvideerimine, mille jooksul on teil oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine
MIHKEL RAUD. Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Lapsena mängis ta filmides "Keskpäev" (1981) ja " Nukitsamees" (1981). Sisukord 1 Muusika 2 Televisioon 3 Kirjandus 4 Isiklikku 5 Raamatud 6 Albumid 6.1 Merry Christmas Mr. Lawrence 6.2 Mr. Lawrence 7 Viited 8 Välislingid 8.1 Artiklid 8.2 Audio Muusika Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach ja Merry Christmas Mr. Lawrence. Televisioon Raud juhtis koos Tuuli Kochiga TV3-s saadet "Koosolek", mis lõpetati 2005. aastal.[1] Ta on üks kohtunikest saates "Eesti talent". Ta on telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust ja on juhtinud teles...
Vajadusel võidakse presiidiumi valida täiendavaid liikmeid. Presiidium valitakse kinnisel hääletusel kolmeks aastaks koosolevate liikmete ülepoolse häälteenamusega au- ja tegevliikmete hulgast, kes viibivad koosolekul või on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks Eesti Looduseuurijate Seltsi presiidiumi. Valimise tulemustest informeeritakse Eesti Teaduste Akadeemiat. 5 Presiidiumi koosolek on otsustusvõimelike kui koos on vähemalt pool liikmetest, nende seas ka president või asepresident. Presiidium otsustab küsimusi lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, siis on otsustavaks juhataja hääl. Presiidiumi väljundid: juhib ELUSi tegevust Eesti Looduseuurijate Seltsi põhikirja, üldkoosoleku otsuste ja viimase poolt kinnitatud tööplaani alusel; koostab ELUSi tööplaani, eelarve projekti ning tegevuse aruande ja esitab need
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest.
2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika" - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi.
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad ...
esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu. MTÜ-d juhib ja esindab juhatus, milles võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks ja neile on lubatud maksta tasu. MTÜ kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millest võivad osa võtta kõik liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis MTÜ juhtimise küsimustes. MTÜ liikmed võivad valida volinikud, kelle koosolek täidab üldkoosoleku ülesandeid. MTÜ lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla kahe. Püsiva maksejõuetuse korral peab MTÜ juhatus viivitamata esitama kohtule pankrotiavalduse. Sundlõpetamist võidakse kohaldada, kui MTÜ tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele või kui põhitegevuseks saab majandustegevus. MTÜ lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. MTÜ lõpetatakse kustutamisega registrist. 2
Nõukogude juhtimisel hakati eestis üle võtma mõisasid ja muid varandusi. Ühtlasti toimetati Eesti juhtivate tegelaste ja ohvitseride vangistamisi, keda süüdistati kontrrevolutsioonis. Ära nähes, et Vene riigis oli täielikult kadunud seaduslik võim ja kord Eesti Maanõukogu, meie maa ja rahva päästmiseks tema lahti kiskuda Vene hukkuva riigi keha küljest, asudes täieliku iseseisvuse teele. Maanõukogu ajalooline koosolek selle otuse elluviimiseks peeti Tallinnas 15.novembril 1917 esimehe O.Strandmani juhatusel. Sel koosolekul Maanõukogu otsustas "tunnistada ennast Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks". Riikliku korra äramääramiseks, demokraatliku ja täieõigusliku võimu loomiseks Eestis ja muude küsimuste lahendamiseks otsustati kokku kutsuda Eesti Asutav Kogu. ajaks, mil Maanõukogu koos ei ole, anti valitsev ja seadusandlik võim tema juhatusele ja vanemate kogule ühes Maavalitsusega.
seas välja suure pahameele. Nad ei tahtnud esivanemate usku valeks kuulutada ja ennast uude usku muutma hakata. Samas oli Gustavil vaja juurde saada raha, et maksta tagasi Lübecki võlga ja et palgasõdureid palgata ja üleval pidada. Aga tema välja kuulutatud uued maksud ajasid rahvast veel rohkem närvilisemaks ja vihasemaks. Selleks et ära hoida rahvarahutusi saatis Gustav igasse linna kutsed riigikoosolekule, et inimestega kokku leppida uutes muudatustes. Riigikoosolek Alguses taheti koosolek pidada Söderköpingis, Dalarna lähedal, aga kuna Dalarnas olid inimesed väga vihaselt meelestatud ja oli oht ülestõusuks, muudeti riigikoosoleku asukoht ära. Koosolek leidis aset aastal 1527 Västeråsis. Gustav saabus sinna 260 liikmelise ratsaväe ja õllega, et muuta tulemusi endale sobivamateks. Riigikoosolekul võtsid sõna kõikide eluvaldkondade esindajad. Kodanluse nõuded puudutasid põhiliselt seda, et maakohtades oli kauplemine keelatud ja
Eesti Linnade Liidu asutamine Kuigi paistis, et Eesti Linnade Liidu asutamise kohal hõljuvad ainult mustad pilved suudeti siiski paika panna asutamiskoosoleku kuupäev, milleks oli 19 september 1920. aastal. Eesti Linnade Liidu asutamiskoosolekule saatsid oma valitud esindajad ainult Tallinn, Narva ja Pärnu, mistõttu seal valiti ajutine juhatus ning võeti vastu liidu 1920. aasta eelarve. Alalise juhatuse valimisteks ja 1921. aasta eelarve vastuvõtmiseks määrati uus koosolek 24. oktoobrile 1920. Teiskordsel katsel olid juba lood hoopis teised. Kohale oli tulnud seitse linna ja vastu võeti uuesti eelarve ning valiti ära mitme komisjoni liikmed. 5 Areng ja muutused Arvestades eestlaste väheseid võimalusi sel ajal oli haruldus, et liidu esimesed välisresid said teoks 1922 ja 1923 aastal. Tallinna Statistika büroo direktor oli 1922. aasta juulis kuu aega Saksamaal
Kui olid matused, siis prakt. Kogu linn matmas. Järgmisel päeval 17. Okt avaldati Nikolai II manifest- OKTOOBRIMANIFEST (ei sõltunud eelmisest päevast). Lubati: · Kokku kutsuda rahva esinduskogu- riigiduuma · Demokraatlikke vabadusi- õigus ühineda- loodi Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson juht. Ka loodi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Ühendus rahvusliku värvinguga vasakpoolseid. Tekkisid 1. Parteid. Korraldati Eestis ülemaaline rahvaasemike koosolek. Vallad, linnad, seltsid saatsid esindajaid. See tuli kokku novembri lõpus Trts. Tegelikkuses see läks lõhki, toimus 2 koosolekut. Vasakpoolsemad=radikaalsed pidasid aulas koosoleku. Mõõdukad=parmpoolsed (Bürgermusse koosolek). Radikaale juhtis Jaan Teemant. Mõõdukaid Tõnisson. Radikaale 500, mõõdukaid 300. RADIKAALID MÕÕDUKAD Vm peaks olema vabariik Konstitutsiooniline monarhia
tagasi. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe XXIV Algas juurdlus, Eedi on kadunud. Arvatakse, et Eedi tegi süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning seda võib-olla Juuli käsul, aga mingeid tõendeid pole. Indrek ta tüdineb. lohutab Ellit. Vargamäel hauguvad koerad arvatakse, et mingid VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süvendamise ametnikud passivad, kuna Eedi koju tuleb. Leitakse Eedi püss ja arutamiseks. Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli puss, erinevatest kohtadest. rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest. XXV Karla ja Pearu arutavad Oru pärandamise asja. Karla arvab, Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks et Pearu tahab tegelikult Vargamäele Krõõda verd. Seepärast
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute- ja ühingute-vabaduse alusel. Manifesti ära kasutades toimus järgmistel nädalatel hulganisti rahvakoosolekuid ja miitingiud. Ilmnes ka, et eesti kodanlust, kes oli seni samuti muudatusi nõudnud, manifest rahuldas. Novembris asutas Jaan Tõnisson ametlikult esimese legaalse eesti poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna. 27.-29. novembril Jaan Tõnissoni eestvedamisel kokku tulnud ülemaaline rahvaasemikkude koosolek jagunes kaheks: Tõnissoni pooldajad ja radikaalsemad (eesotsas Jaan Teemant). Siit oli nüüd esmakordselt näha, et eesti ühiskonnas on tekkinud lõhe. Mõlemad koosolekud arutasid põhimõtteliselt samu küsimusi, kuid üksmeelel oldi vaid selles, et venestamine tuleb lõpetada. Nende koosolekute mõjul hakati mõne aja pärast põletama mõisaid. Sellel järgnesid loomulikult karistussalgad, kes tegutsesid väga jõhkralt. Nad lasid tihtipeale maha süütuid inimesi ja seda ka ilma
Artikkel oli liiga pikk ning sisaldas liiga palju keerukaid detaile, mis mulle eriti ei meeldinud. Kuigi puudutas Eesti sisepoliitikas väga olulist sündmus, oli artikkel võrdlemisi tuim. 4) Eesti Lugu: Ajutine Valitsus Saatejuhid: Ago Pajur, Küllo Arjakas, Reigo Rosenthal, Piret Kriivan Vikerraadio ,,Eesti lugu" 15.11.2008 11.11. 1918 tuli uuesti kokku ajutine valitsus. See oli keeruline kuna ei olnud luba, maanõukogu kokkukutsumiseks oli juba luba olemas. Esimene koosolek toimus erakorteris. Osalesid: Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Juhan Kukk, Jaan Raamot. Sellest ajast peale võib lugeda Eesti riikluse arengu algust. Peamiseks erinevuseks esimesest ajutisest valitsusest oli Tartu Kutseharidus Keskus Armin Laanejärv see et K. Pätsi asemel valiti etteotsa J. Poska. Mõni päev hiljem lisandus Jaan Tõnisson kellest sai portfellita minister
381 võeti roomas ristiusk riigiusuks. Krrik jagas haridust ja kirja. Kristlus levis ja hispaanias ja Gallias. Frangid ristiusustati 5 saj lõpp. Misjonärid tegutsesid. Samas vallutati ka riike ja sunniti neile ristiusku peale b) Kiriku organisatsioon: Preester tegi sakramente, piiskopp oli kõrgeim vaimulik põhitses preestrid ja altareid ja kirikuid, tal oli toomkapiitel (nõuandev kogu) Sinod tähtsamate vaimulike koosolek. Piiskopp külastas kirikuid ja kloosterid kontrollimiseks. Kirik võttis kümnis. c) Piibliõpetus ja teoloogide tööd: Piibli põhisisu oli usk Kristuse ülestõusmisse , pattude lunastusse ja igavesse ellu. Augustinus ,,jumala riigist" Hieronymos tõlkis piibli ladina keelde. Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte d) Sakramendid:
Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres
Juhatuse liikmed jagavad omavahel järgmised ametid: seltsi esimees ja kaks abiesimeest, seltsi laekur ja abilaekur ning juhatuse vabaliikmed. Lisaks valib üldkoosolek kolm asemikku, kes kutsutakse juhatusse saadud häälte enamusjärjekorras siis, kui mõni liige juhatusest selle voliaja kestel lahkub. Juhatuse liikmed ja nende asemikud valitakse seltsi nende liikmete hulgast, kes viibivad koosolekul või on andnud nõusoleku kandideerimiseks. § 22. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koos on üle poole liikmetest, nende seas esimees või üks abiesimeestest. Koosolekut juhatab seltsi esimees või abiesimees. Juhatus teeb otsuseid lahtisel hääletusel lihtenamusega. Häälte poolitumisel on otsustav hääl koosoleku juhatajal. § 23. Emakeele Seltsi juhatus: a) juhib seltsi vastavalt põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele; b) koostab seltsi töökava, eelarve, tegevus ja rahalise aruande;
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud seetõttu, et neile meeldib koos oll...
Katedraal- toom- ehk peakirik. Preester- vaimulik, kellel on õigus riitusi läbi viia. Visitatsioon- kirikukomisjoni kontrollkäik alluvate juurde. Eremiit- kõrbeerak Klooster- munkade/nunnade elupaik. Misjon- usukuulatamine Karolingide renessanss- kultuuriline edasiminek keskajal. Bond- skandinaavlaste talupere pea. Ting- skandinaavlaste ühiskoosolek (kohalik). Allting- maakonna koosolek. Konung- kogukonna pealik. Viiking- inimene, kellest koosnesid skandinaavlaste salgad. Normann- viiking (põhjamees) Lääne-Euroopas. Varjaag- viiking Bütsantsis. Valhalla- skandinaavlaste hukkunud sõdalaste vald. Ragnarök- hea ja kurja viimane võitlus. Aasid ja vaanid- valitsejad, kes valitsevad maailma ja inimeste üle. Ruunid- vanagermaani tähed. Saaga- skandinaavlaste jutustus. Basileus- monarh Teema- sõjaväeringkond Strateeg- väepealik
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jü...
Mees on kohmetu ega oska millesti kõneleda. Kui Aadama vili oli pekstud, avas Aadam viinapudeli. Vilma, kes nii häbelik pole kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, sest ta peab päev enne sõjaväkke minema. See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud. Aiastele sõidab villis, millest tuli välja varumisvolinik Eesner. Elmar püüab oma ebakainet olekut varjata. Korraldatakse koosolek. Üks viljapeksuks kohale tulnud mees uurib, miks enam isegi kotinööri pole kolhoosis saada. Eesner ei oska midagi vastata ning keerutab ja vastab midagi umbmäärast. Eesner saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub. Ta käsib masina uuesti tööle panna, aga Elmar ei liigu paigast. Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema. Masinist pole kunagi kellelgi oma masinat puutuda lasknud ning sööstab labidaga meeste poole. Labidahoop,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
