Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. (Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354-430)) Mis on sakramendid? Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Vabaduste nõue · 16. oktoober tööliste rongkäik uuel turul sõdurid avavad tule · 17. oktoober Nikolai II maifest demokraatlikest ja kodanlikuvabadustest eesti kodanlus rahuldus sellega · novembris asutab Tõnisson ametlikult I eesti legaalse poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna · lõhenevad sotsiaaldemokraadid: föderalistid (Speek) ja tsentristid (Ast, Rei) · 27.-29. November Tartus ülemaaline rahvaasemike koosolek (800 inimest) lõhenemine: Radikaalid (aulakoosolek) mõõdukad Juhtis Jaan Teemant Juhtis Jaan Tõnisson · tuli kukutada senine · nõudsid demokraatlikult valitud "vägivallavalitsus; rahva esindust; · luua demokraatlik vabariik; · Eesti ühendamist ühtseks · keelduti maksudest ja kubermanguks
Tõde ja õigus, 3. osa Raamat räägib sellest kuidas Indreku elu linnas kulgeb. Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures. Kuusiku ja Bõstrõi vahel polnud aga mingi tavaline sõprus, härra palus ükskord naise kätt, kuid too keeldus, seda hiljem kahetsedes. Tekkis mäss, kus inimesed kogunesid tänavatele ja alustasid streikimist, linnas tekitati suuri kahjusi. Toimus tänavate koristamine. Mässajatel ei saaanud sellest aga küllalt, korraldati uus koosolek, ku...
Peamised tööstuskeskused olid Narva, Tallinn. 10. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused, suur maapuudus, poliitilsed vabadused ja tsaarivõimu piiramine, sotsiaalsed erinevused. 11. 16. Oktoobri veretöö, sest palju süütuid inimesi sai surma. Riigiduuma kokkukutsumine, sest siis sai ka rahvas veidi kaasa rääkida. 14. Aulakoosolek: kukutada tsaar, luua vabariik, võtta üle kohalik omavalitsus, jagada maa rahvale. Bürgermusse koosolek: tsaarivõimu piiramine, rahvaesindus, Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks 15.Eestlased saavad omavalitsuse, Eesti ühendatakse üheks kubermanguks, Eestis tekivad rahvuslikud väeosad 16. Võimalikuks sai kõrghariduse omandamine, realistlikud rommanid nt Eduard Vilde, Laulupidude traditsioon jätkus, loodi Eesti Rahva Muuesum. 17. G. Suits- Eestli luuletaja ja kirjandusteadlane, rühmituse Noor-Eesti juht H. Treffner- asutas eragümnaasiumi A
see ka teatud mõttes oli. 1987.aastal töötati välja suurt tähelepanu äratanud majandusprogramm Isemajandav Eesti (IME), mille eesmärgiks oli lahutada Eesti majandus Nõukogude Liidu omast. See ettepanek avaldati Tartu ajalehes „Edasi“. Seda programmi küll ellu ei viidud, kuid see sisendas eestlastesse üldrahvalikku lootust asjade paranemise osas. Poliitilise iseiseisvusliikumise oli algatanud 23.08.1987 Hirvepargis toimunud koosolek. Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987.aastal riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel teatud ulatuses olla kriitilised ka kehtiva režiimi suhtes. Eestis loodi selle käigus Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis võttis selge suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. 1989.aastal hakati Eesti iseseisvuse nimel tegutsema veelgi sihikindlamalt. Eesti toimus ka
(orjad). Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest.Nõukogu koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek.Ateena asus Ateena maakonnas. Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud, metoigid ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia.Rrahvakoosolek algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant.Tume ajajärk 1100-800 a eKr-Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele,Lossid olid hüljatud,kiri ununenud,elanikkonna arvukus vähenenud,rauaaja algus relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast,suhted naabermaadega olid nõrgenenud.Zeus-Taeva,tormi jumal.Hera-taeva kuninganna.Poseidon-Merejumal.Hades-Surnute valitseja.Ares-Sõjajumal.Athena- Sõjajumalanna.Apollon-Valgusejumalanna.Aphrodite-Ilu ja armastuse jumal.
2.6 Osaniku surma korral läheb tema osa üle pärijatele, kusjuures osa jagamiseks pärijate vahel ei ole vaja teiste osanike nõusolekut 2.7 Osaühingu reservkapitali suurus on 10% osakapitali suurusest 2.8 Osaühingu likvideerimisel võib allesjäänud vara jagada osanike vahel ainult rahaliste väljamaksetena 3. peatükk. Osaühingu juhtimine 3.1 Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 1/või 10,või 20/ eurot ühe hääle. 3.2 Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb üle poole osadega esindatud häältest 3.3 Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest üle poole ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. 3.4 Osaühingu põhikirja muutmise otsus, äriseadustiku § 193 lõike 1 teises lauses ja § 197 lõikes 1
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaeva...
Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine Õpetajate Kolleegium. · Õpetaja kokkulepitud piirides autonoomne. Waldorfkooli Struktuur · 7-aastane rütm 1. Lasteaed ehk eelkool (4-6a. lapsed) 2. Kooli keskaste klassid 1-8 (6-13 a. noorukid) 3. Kooli ülaaste klassid 9-12 (14-19 a. noorukid) · Koolitunnistused mitte ainult hindelised Suhted kogukonnaga · Üldkoosolekud · Kord veerandis klassi õpilaste vanematega koosolek · Õpetaja koduvisiidid · Samuti kutsutakse sõpru ja vanemaid kooli ka muudel puhkudel näidendid, jõululaadad, kontserdid. Välis ja sisearhitektuur, disain. · Kool peab nägema välja nagu kool, mitte büroo ega kaubamaja ega vangla. · Esteetika on kasvavat iniemest kujundav jõud. Waldorfkooli päevakava · Tunnid algavad tavaliselt kell 8 või 9 hommikul. · Igat laps saab õpetajalt eraldi tervituse. · Õppetöö algab palve või sobiva salmiga.
põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl Selter Moskvasse. Ametlikult teatati, et Nõukogude valitsus kutsus välisministri Moskvasse kaubanduslepingut alla kirjutama. Saades Vjatseslav Molotovilt 24. septembri õhtul nõude vastastikuse
sissemaksed, väärtpabereid pole, juhivad kõik osanikud · Kapitaliühingud- asutaja üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut (OÜ osanik, AS aktsionär), tegutsemine notariaalselt tõestatud asutamisleping, põhikiri ja äriregister; kapital OÜ min 100 kr/ 40 000 kr; AS min 100 kr/ 400 000 kr; väärtpaberid (OÜ ei ole; AS nimelised aktsiad); vastutab sissemakse ulatuses, juhib (OÜ- osanike koosolek, (Nõukogu), Juhatus/ AS- Üldkoosolek, Nõukogu, Juhatus) · Filiaal- asutab välisfirma, tegutseb äriregister, kapitali ja väärtpabereid ei ole, vastutab välisfirma, juhtimiseks määrab juhataja. Kapitaliühingute juhtimisorganid AS- Üldkoosolek- Nõukogu (Nõukogu esimees)- Juhatus (Juhatuse esimees) ja Juhataja Üldkoosoleku ja nõukogu pädevus täpselt määratletud, üldkoosolek võib muid küsimusi otsustada ainult nõukogu ja juhatuse ettepanekul , juhatuse pädevuse
abilisena. · Päts taipas, et ühendada edumeelsed eestlased, tuleb välja anda oma ajaleht - 1901.aasta 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. Pätsi kordasaatmised · 1917-1919. aasta aprillini oli K. Päts erakordne andekas organisaator. · 1918. aasta 19. veebruaril tuli Tallinnas kokku Maapäeva vanematekogu koosolek. Otsustati esimesel soodsal võimalusel välja kuulutada Eesti Vabariik. · Loodi kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee. Konstantin Päts valiti esimeheks. · 23.veebruaril 1918.a. võtsid rahvusväeosad ja Omakaitse üksused võimu Tallinnas üle. · 1918. aasta 24. veebruaril kleebiti pealinnas üles iseseisvusmanifestid. Tallinnale lähenesid saksa väed
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanek...
leitakse sobiv karistus. juhtija-eestvedaja 15.00 – kutsutakse kokku kõik valvest vabad turvatöötajad. Juht austab iga kuu ja kvartali parimaid turvatöötajaid vimpli ja rahalise preemiaga. tseremoniaalne/juhtija-eestvedaja 16.30 – ühel valvataval objektil algab remont ja tehniline valve enam ei toimi. Kiiresti on vaja mehitatud valvet. Samas tuli teade väljapressimisest ja klient soovib kiiresti valvet. Kutsutakse kokku erakorraline koosolek. Tehnilise valve osakond vaatles objekti üle, otsustas, kui palju kulutusi on vaja teha. Erikoosolekul juhi juures võeti vastu otsus kiiresti leping sõlmida ja müügiosakond, sõlminud eellepingu, koostab turvateenistuse pakkumise lepingu, mis juhi poolt ka alla kirjutatakse.läbirääkija/ressursi jagaja/tseremoniaalne 17.00 – juht sõidab läbi ühest hiljuti kliendiks saanud firmast. Suheldes isiklikult kliendiga, tunneb juht huvi pakutava teenusega rahulolu vastu,
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1)tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2)hankijatena; 3)tööpanuse kaudu; 4)teenuste kasutamise kaudu. Tulundusüh ärinimi peab sisaldama sõna ,,ühistu" ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit. Tulundusühistu liikmeks saab astuda füüsiline või juriidiline isik; võib uusi liikmeid juurde võtta pärast äriregistrisse kandmist; liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Volinike koosolek-kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Pe...
V: Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. 3) Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? V: Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354- 430) 4) Mis on sakramendid? V: Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult
8. Majanduses Vallutati saksa vajadustele, tööstusettevõtted seiskuvad, elatustaseme langus, tööpuudus Poliitikas Balti-hertsogi riik, saksa ei tunnustanud Eesti Vabariiki, poliitikud vangistati, Vilms lasti maha, Tsensuur taastati, Saksa ametnikud, väeosa saadeti laiali Kultuuris Eestlastele lubati kultuurautonoomia, ametlik keel saksakeel, saksastumine 9. Mis toimus 11.november 1918 ? 9. Üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Tehti kaitsestruktuur: Pitka ja Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. 10. Dateeri vabadussõda. 10. 28.nov 1918 - 2.veebr 1920. 28.nov 1918 Nõukogude Venemaa tungis narva, mis vallutati, kuulutati välja ETK. Aastalõpuks vallutati Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu, Paide, Põltsamaa, Viljandi, Pärnu. 11. Mis toimus vabadussõja murrangul ? 11. Kuna sai selgeks, et keegi teine kodumaad päästma ei tule, kutsuti vabatahtlikke: kooliõpilased,
*toimusid miitingud, kokkupõrked politseiga, streigid Kirjelda 2 näitega Pätsi olulisust 20.saj alguse rahvuslikus liikumises *ajalehe ,,Teataja" toimetaja, asutaja *Tema eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine nii majandusest kui poliitikast -Tselluloositehas Pärnus Waldhof -sündmus ja koht millega algas revolutsioon Verine pühapäev, Peterburis -tõusiklik eestlane, püüdis elulaadiga matkida baltisakslasi kadakasakslane - hoones kus toimus 1905.a radikaalide koosolek ja nende ettepanek riigikorra muutmise kohta Tartu Ülikool -kultuuritegelaste rühmitus 20.saj alguses Noor-Eesti Kuidas ilmnesid maailma arengule iseloomulikud jooned eestis? 2näidet *urbaniseerumine olulised linnad Tallinn, Narva *Tööstus tööstus areneb, euroopast masinad, eeskuju+kaubavahetus *sotsiaalne demokraatia tahetakse võrdsemaid õigusi
Hierarhiline- Lepingu pooled ei olnud võrdsed, senjöör oli kõrgemal. Isikuline- kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Vasalli kohustused senjööri ees-ustavusvanne, sõjaline abi, nõuanded Senjööri kohustused vasalli ees- kaitsmine, lääni(maatüki) andmine. Rendihärrus oli talupoegadele raskem, sest talupojad pidid suutma oma kauba ise maha müüa, et rent ära maksta. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- piiskopi kõlastus oma piiskopkonna kirikutesse Kümnis- tähtsaim maks maal. Kirikuisa- teoloog, kes arendas katoliku kiriku õpetust. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik ehk Kirikuriik- riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu.
Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süvendamise arutamiseks. Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest. Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks kirjutati alla palvekirjale, millega taotleti raha nii Muulu soo kuivendamiseks, kui ka Vargamäe jõe süvendamiseks. VIII Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel. Ta arutas
Kogu võim kuulus nüüd rahvakoosolekule. Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas valitses kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Kuningad täitsid ka riigi kõrgema preestri kohuseid. 30-liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) juhtis riiki muudes valdkondades. Geruusia liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased. Otsuste langetamisel ütles viimase sõna kõigi spartiaatide koosolek. Ateena ja Sparta kindel ühine tunnus oli see, et naised, orjad ja võõramaalased ei kuulunud kodanike hulka. Ateenas loeti kodanikeks kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Spartas kujunes aga range kodanike kasvatamise süsteem, mille alusel loeti kodanikeks kõik, vähemalt 30-aastased spartiaadid. Spartiaadid olid elukutselised sõjamehed. Ülejäänud rahvas jagunes kahte gruppi: perioigid ja heloodid.
Nüüd oli kaks paavsti , kuid kristlased ei saanud sellega leppida , sest kirikutel pidi olema ainult üks paavst. See sündmustik andis tõuke kiriku langusele, sest kirik polnud enam tervik ja inimesed ei teadnud enam millist paavsti tunnistada. 1417.aasta Valiti Konstanzis paavstiks Martinus V, selle sündmusega võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Paavsti maine oli aastakümmneid kestnud tülide käigus nõrgenenud, seega ta võim langes. Tekkisid kirikukogud- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutati peamisi kirikut puudutavaid küsimusi. Kuigi kirik oli nüüd ühtne ja eksisteeris ainult üks paavst oli ka sellel sündmustikul mõju kiriku võimu vähenemisele . Ristisõjad 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kirstlasi üles muhamedlasi Püha Maalt välja ajama . Selle üleskutsega sai alguse pikk ja verine ristisõdade kett. Kokku oli ristisõdu kaheksa. Sõdade eesmärke ei suudetud siiski saavutada ja Püha Maa ning Jerusalemm jäid
koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kihelkond - endisaja haldusüksus *domeen - maavalduse osa, mida feodaal ise majandas *konvent - seadusandlik kogu mõnes riigis; ühishuviliste koosolek v organ; üliõpilasorganisatsioon v selle korter *aadel - eesõigustatud kõrgem seisus *rüütelkond - rüütlid seisusena; aadlikorporatsioon, seisusliku omavalitsuse organ *maapäev - rahva- v seisuste esindus *linnadepäev - *unioon - liit, ühendus *adramaa - maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal *üksjalg - talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. *vabadik - pops, maata v vähese maaga kehvtalupoeg *sulane – teener, feodaali võimu all olev isik
Eesti Rahva Muuseumid- Muuseum Viimistus(phja rannikul) Manitski. Prnu moodsa kunsti muuseu(Mark Soosaar). Ants Laikmaa majamuuseum Taeblas. Viljandi linna musseum (Paul Kondas) Eesti Rahva Muuseum Tartus- ks vanemaid muuseume. Asutati 20saj. alguses. Sai omale ruumid Raadi misas. Muuseumisse kogutakse Eesti rahva ainelist vanavara. Eksliibise(raamatu viit) tegi kunstnik Kristjan Raud. Jakob Hurt kogus vanavara. 14.aprill.1909 korraldati esimene tegevliikmete kogu koosolek, mis sai muuseum asutamise pevaks. 1922 aastal Soome dr.Ilmari Manninen (etnograaf) oli Eesti Rahva Muuseumi direktor.
Selle koera kuut, nende lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste- omastavas olev omastavas juuksur, hingedepäev, täiendsõna on käändes olev rahvastepall, teadetebüroo kahesilbiline täiendsõna 2. Lastevanemate koosolek, või tekib kirjutatakse õpetajate tuba omaette tavaliselt tähendusega lahku. ühend Omadus-, 1. Omadus-, arv- 2. Tavaliselt 1. Noormees, vanaema, nelinurk, arv- ja ja asesõna kirjutatakse enesekriitika asesõna + kirjutatakse omadus-, arv- 2. Noor mees, vana sõber, neli
kiirem. Alati tervitab ka madalamal positsioonil olev inimene kõrgemal positsioonil olevat inimest. Näiteks töötaja tervitab ona ülemust. Aga kui on ülemus noor mees ja tema töötaja on vanem daam , oleks viisakas kui noor ülemus temast vanemat töötajat esimesena tervitaks. Ka ruumi siseneja tervitab alati esimesena ükskõik kas ta on teistest ruumisviibijatest. Kui tava situatsioonis tervitab alluv oma ülemust, siis ülemuse ruumi sisenemisel kus on koosolek ning teised alluvad on juba ruumis tervitab ülemus oma alluvaid esimesena. Kätlemisel ulatab naine oma käe alati esimesena, vöörustaja külalisele, ülemus alluvale nign vanem noormale. Naine või noor naine ootab alati et eakam meesterahvas ulatab talle käe kätlemiseks. Samuti abielupaaride kohtumisel kätlevad esmalt naised ning siis mehed ning siis naised ja mehed omavahel ja sealjuures hoitakse ära käte ristumisest. Viisakusreegel näeb ette,
õigused esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid PINGED PATRIITSIDE JA PLEBEIDE VAHEL Rahvatribuunid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve hiljem keelati võlaorjus, tühistati patriitside ja plebeide abielukeeld nind plebeidele võimaldati pääs kõigisse riigiametitesse plebeide koosolekutel hakkasid osalema ka patriitsid aastal 287 eKr sai plebeide koosolek õiguse võtta vastu üldkohustuslikke seadusi, seega sai sellest kogu Rooma riigi rahvakoosolek erinevused patriitside ja plebeide vahel kadusid KAHETEISTKÜMNE TAHVLI SEADUSED 450. aastal eKr plebeide ja patriitside võitluse tippajal pandi kirja esimesed Rooma seadused seadused kirjutati 12le pronkstahvlile, neid tuntakse kaheteistkümne tahvli seaduste all seaduste kirjapanekut nõudsid eelkõige plebeid, et vältida suulise tavaõiguse omavolilist
Johann Köler Sissejuhatus Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile. Mängis väga olulist rolli Eesti rahvusliikumise edendajana. Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli Peakomitee liige. Elukäik Johann Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise...
Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Maanõukogu Tegelesid kõige olulisemate küsimuste lahendamisega. Peamees/maamarssal kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva Kubjas talupojast ametiisik, mõisasundija, kes tegeles teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega
Nõukogude aeg Sõjajärgsed aastad Võim · Kohe sõja järel moodustati nõukogude võimustruktuurid. · ENSV valitsus hakati kutsuma Ministrite Nõukogu. · Seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu · Tegelik võim kuulus Kommunistlikule parteile (EKP) · Peamiseks vastuoluks kujunes konflikt nn. Juuni kommunistide ja venemaa eestlaste vahel. · 1950.a EKP pleenumil(pidulik koosolek) õiendati juuni kommunistidega arveid, neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. · Võim läks venemaa eestlaste ja venelaste kätte. · Nõukogude võimu Peamiseks töövahendiks oli hirmutamine. · Selle teostajaks oli NKVD(KGB) · Juba sõja järel algasid arreteerimised, hukkamised, sunnitööle saatmised. Metsavennad · Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe. · Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude lii...
Raido autojuht: autode töökorras olemine, säästlik sõit ja kauba kohale jõudmine Kristjan haldusjuht: koristajate ja töömeeste töö eest vastutamine, nende töö võimalikult ökonoomne, kuid efektiivne korraldamine ja asutuses olevate masinate töökorra eest vastutamine sorteerid jäätmeid ja vastutad tööohutuse eest masinate korrasolek Egert õmbleja: kauba valmistamine ja võimalikult väheste praaktoodete tekitamine sisemine suhtlus: esmaspäev on juhatajate koosolek, e-mailid, memod neljapäeval on üldkoosolek. Välimine suhtlus: netilehekülg, poodides olevad tagasisideme ankeedid, reklaamijuhi suhtlemine teistega,
lõppemisest. Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui: 1) aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui 400 000 krooni või 2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist. Osanike koosolek Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: 1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osakapitali suurus (40 000 krooni) või 2) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Üldkoosoleku ja osanike pädevus
Näiteks pakutakse välja, et määrata kindlaks, et kell 10-14 ei tohi töötajad omavahel rääkida (v.a lõunapaus) või kehtestada jutuvaba neljapäev. (ibid.: 66) Samas leiavad autorid, et selles, kui töötajad töö ajast aeg-ajalt näiteks sotsiaalmeediakanaleid külastavad, pole midagi halba. See hoopis tõstab nende produktiivsust (ibid.: 137). Kõige hullemateks töö tegemise segajateks peavad raamatu autorid koosolekuid. Nende lähenemine on, et kui planeeritakse ühetunnine koosolek ja sinna kutsutakse kümme osalejat, siis on see tegelikult kümne-, mitte ühetunnine koosolek ning üldjuhul ei tasu vahetada 10-15 tundi produktiivsust tunnise koosoleku vastu. Juhul kui otsustatakse, et koosolek on vältimatult vajalik, siis tuleks proovida muuta see produktiivsemaks kasutades taimerit, kutsudes võimalikult vähe inimesi, koostades alati selge päevakava, alustades konkreetse probleemiga, kohtudes probleemi
PÄTSI JA TÕNISSONI VAATED ( tuleb rääkida pätsist nii palju kui tead ) 1905. AASTA REVOLUTSIOON 1905. aasta revolutsiooni nõuded olid järgmised: 1) demokraatliku vabaduse kehtestamine 2) talurahvale maa andmine 3) emakeelne kooliharidus Sündmuste keskpunktiks oli Tallinn. 16.oktoobril toimus Tallinnas uuel turul suur rahvakoosolek. Tsaari manifestis lubati : 1) isikuvabadust 2) üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist Detsembri algul tuli Tartus kokku rahvaasemike koosolek. Rahvaasemikud jagunesid kaheks ja nõudsid: 1) eesti keele suurema kasutusõiguse andmist 2) demokraatliku vabariiki Detsembris algas üle kogu maa mõisate süütamine ja põletamine. Mõisate rüüstamise lõpetas karistussalkade saabumine. Majanduslikud ja kultuurilised ettevõtmised pärast 1905. aasta revolutsiooni ! Hoogu sai ühiskondlik liikumine. Masina - ja tarvitajateühistu kaudu hangiti põllutöömasinad jm tööstuskaupa. Hakati rajama piimaühistuid
ülemjuhataja. Eesti iseseisvuse manifest Tallinnaslevitatud eksemplar Päästekomitee asukoht Tallinnas Tartu Rahu Rahulepingu allakirjutamine Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust Eesti Vabariik pärast iseseisvumist (1922a.) Eesti Vabariigi sünd (1917) 1. märts Tallinnas üldstreik 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks 23. mai Maapäeva valimised 2.juuli Tallinnas "Estonias" Maa-asemike kongress ehk rahvakongress 29.september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa Eesti Vabariigi sünd (1917) 27. oktoober võtsid võimu enda kätte 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti
Imperialism – levis 19. saj lõpupoole, suurriiklikud püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Tunnused: 1.)koloniaalvallutused 2.)sõjalised liidud 3.)(sõja)tehnika areng 4.)mõjusfääride laiendamine 5.)suurriikide vastuolu rahvuste enesemääramisel 6.)agressiivsus, sõjakus Tehnikasaavutused: auto- Henry Ford, õhulaev-Zeppelin, lennuk-vennad Wrightid, raadiosignaal üle Atlandi- Marcon Teadussaavutused: kvanttehnika-Plank, planetaarne aatomimudel-Rutherford, relatiivsusteooria-Einstein, psühhoanalüüs-Freud 90% Aafrikast oli Euroopa suurriikide võimu all Koloniseerimise põhjused: odav tööjõud, tooraine, maavarad. Inglise-Buuri sõda: Hollandi päritolu Lõuna-Aafrika elanikud surusid maha Inglismaa katse kehtestada võim Transvaali ja Orjanje vabariigis. Bokserite ülestõus: Hiina üritas võõrvõimust lahti saada, kuid Euroopa riikide omavahelise koostöö tulemusena see ebaõnnestus. Ühiskondlikud liikumised:*revisionistid-Marxi õpetus on ...
Kui inimesele öeldakse, et tal on elada ainult üks päev veel, siis ei teki kohe seda instinkti, mida tegema peaks. Ühel õhtul, kui Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki, sekkus nende vestlusesse üks kummaline mees. Võõras mees ennustas Berliozile kuidas ta sureb, teda pidavat tapma vene naine, kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva kirjanduslik assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Hiljem Berilioz kõndis pöördväravate juurde, kus ta libises ja kukkus rööbastele. Trammijuhiks oli naisterahvas. Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla. Kui Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale, kuulis ta kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. 4
Kokku-lahkukirjutamisreeglid 1. “Magamiskohad olid puust, põrandast veidi kõrgemal, midagi pehmet külje alla ei antud.” Sõna “magamiskohad” kirjutatakse kokku, sest “magamis” määrab “koha” liiki. Allikas: https://maaleht.delfi.ee/elu/kuidas-virumaa-kirjamees-enn-malgand-noukogude- ajal-15-paeva-arestimajas-istus?id=88754149 2. “Monte Carlo rallil sõidetakse nelja päeva jooksul kokku 16 kiiruskatset kogupikkusega 304,28 kilomeetrit.” Sõna “kiiruskatset” kirjutatakse kokku, sest omadussõna “kiirus” ja nimisõna “katset” väljendavad kokkukirjutatuna kindlat omaette mõistet. Allikas: https://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/interaktiivne-graafik-tana-ohtul-algab-vaata- kuidas-kulgevad-monte-carlo-ralli-kiiruskatsed?id=88725869 3. “Hääl teisel pool toru ütleb, et on küll.” Sõnad “teisel” ja “pool” kirjutatakse lahku, sest oma normaalolekus on sõnad lahku kirjutatud. Allikas: ...
Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale. vabatalupojad - talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu. maavabad - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. meespäev - Harju-Viru vasallide koosolekud. linnadepäev - Liivimaa linnade koosolekud. maapäev - Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Koos käis 4 seisust: 1) vaimulikud, 2) orduametnikud, 3) vasallid, 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus.
suur, paljuharuline lühter – järgnev täiend täpsustab eelnevat uued tumerohelised tugevad lehed LISANDID Kõrvuti lisandid on enamasti samaväärsed ja eraldatakse koma või sidesõnaga. Kohtasin eile oma sõpra, ülikoolikaaslast ja kunagist kolleegi Jüri Põldu. Ajalehes anti sõna politseinikule, endisele kaugushüppajale Tiit Lumistele. MÄÄRUSED Eri liiki määruseid komaga ei eraldata. Koosolek toimub 4. mail Tallinnas. Sama liiki määrused eraldatakse komaga. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. Mees kohtles teekäijat vaenulikult, põlastavalt. Täpsustav või seletav aja- või kohamäärus. Kevadel, pärast õitsemist(,) tuleb taimed tagasi lõigata. Põhilisel kasvuajal, suvel(,) tuleb taime ohtralt kasta. Hõlmavaid määrusi komaga ei eraldata. Jõudsime esmaspäeva hommikul kell 5 Tallinna.
aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks, juhtajaks sai Nõmmann keda huvitas pigem Muulu soo kuivendamine mitte jõe süvendamine. Indrek pani ta paika ja kirjutati alla palvekirjale, et taodelda raha mõlemaks asjaks.Andres nukker et keegi vanadest olijatest ei saa alla kirjutada ning nende talud on läinud. 8. (80) Andres nukker et Vargamäe talu võõra käes, Indrek nukker et tema kohta teatakse lehest. Pearul jälle probleem, sest koosolek toimus Eesperes
3. Sektsiooni koosseisu esitab iga IATA agent kirjalikult ühe liikme. 4. IATA sektsiooni tööd juhib sektsiooni esimees ja ETFLi tegevdirektor. 5. Sektsiooni esimees valitakse sektsiooni liikmete hulgast lihthäälteenamusega üheks aastaks. 6. Sektsiooni korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord aastas: mitte varem kui 2 kuud ning mitte hiljem kui 2 nädalat enne ETFL volinike aastakoosolekut. 7. Sektsiooni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmete üldarvust. 8. Sektsiooni koosolekut juhatab sektsiooni esimees. Esimehe äraolekul valitakse koosoleku juhataja liikmete hulgast. . 9. Sektsiooni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Igal liikmel on koosolekul üks hääl. 10. Kui liige ei saa mingil põhjusel sektsiooni koosolekul osaleda, võib ta volitada oma firma
Istusin oma trooni peale ja alustasime iga hommikuse koosolekuga. Siin said kõik oma muresid mulle kurta ja rääkida, mis toimub maailmas. Hestia mureks oli, et Hades kustutab inimeste koldetule ära lootes, et nii tulevad nad kiiremini tema kuningriiki. Lubasin sellega tegeleda tänase päeva jooksul. Vahepeal kiskus suureks vaidluseks. Artemis ja Athena hakkasid üksteist odadega loopima. Viskasin oma välgunoole lakke ja nad rahunesid. Koosolek sai läbi ja kuulasin Herat. Ta rääkis, kes mind külastavad ja mida ma täna tegema pean. Palusin, et ta lisaks Hadese külaskäigu minu tänaste toimetuste hulka, aga kahjuks see polnud võimalik ja tuli homseks lükata. Peale seda suundusin hommiku söögile ja külla oli tulnud Poseidon. Me polnud üksteist kaua aega näinud ja rääkisime päris pikalt. Tal oli mere peal vahepeal mitmeid huvitavaid seiklusi juhtunud ja rääkisin ka mina talle oma tegemistest.
Ainus kahte maakonda hõlmav polis oli Sparta. Kuigi peaaegu kogu Kreeka allus Sparta võimule, koosnes see vaid neljast kindlustamata külast. Sparta kodanikkonna moodustasid spartiaadid. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid posid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma, kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik.
andnud nõusoleku osa pantimiseks või rendile andmiseks. Osa rendileping, samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud. 5.4. Osaniku surma korral läheb osa üle osaniku pärijale. Osa jagamiseks osaniku pärijate vahel ei ole vaja osanike nõusolekut. 5.5. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. 5.6. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Iga 100 krooni annab ühe hääle. 5.7. Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. 5.8. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks hiljemalt 31.maiks. Juhatus kutsub osanike koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele. 6. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus) või Juhatuse poolt määratud ekspert. Mitterahalise sissemakse
Mis on kõne? Referaat Koostaja: .. Juhendaja: .. Tartu 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................3 Mis on kõne?.............................................................................................4 Millest koosneb kõne? .................................................................................5 Kus kõnet peetakse? ....................................................................................6 Kuulsamaid kõnemehi..................................................................................7 Kokkuvõte................................................................................................8 Kasutatud allikad.................
Tapa Gümnaaasium Aleksandr Borodin Referaat Sisukord 1. Üldandmed 3 2. Üldiseloomustus 4 3. Lisad 5 Üldandmed Tuntud kui Aleksandr Porfiryevich Borodin Sündinud: 31-Oct-1833 Sünnikoht: St. Petersburg, Venemaa Suri: 15-Feb-1887 Surmakoht: St. Petersburg, Venemaa Surma põhjus: südameatakk Jäänused: Maetud, Alexander Nevsky Kirik, St. Petersburg, Venemaa Sugu: Mees Rass: Valge Seksuaalne orientatsioon: hetero Okupatsioon: Helilooja Rahvus: Venelane Isa:Luka Gedevanishvili Naine: Ekaterina Sergeyevna Protopopova (abiellus 29-Apr-1863, kuni surmani, üks laps) Tütar: Liza Balaneva (lapsendatud) Üldiseloomustus Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus ...
131 Uuendused kaevanduse osas Lk. 137 Vulkaan Lk. 153 Etienne juhiks, edu Lk. 156 Kriis kaevanduses, langus (MASU) Lk. 160 Kaevanduse kuulutus(kuidas edasi) Lk. 162 Kabineti kirjeldus Lk. 166 inimesed jooksevad varingu eest... .. .õnnetus Lk. 176 Hennebeau sünd ja elulugu Lk. 190 mingid läbirääkimised (kellegi vahel?)(Maheu ja selle Etienne vahel vist) Lk. 198 streik jätkub Lk. 200 Etienne on endiselt juht! Lk. 211-212 Karl Marxi idee Lk. 214 teooria hävitusest Bakunin Lk. 218 Plucharti koosolek Lk. 219 juhtimise lõpp Lk. 220 arvamus streikidest Pluchart Lk. 223 ikka elu halb Lk. 225 Mouqutte sebib Etienne, rõõmsad kõlakad kompanii kohta Lk. 230 Vanaisal oli reuma, kõik teised ka väga haiged Lk. 235 Jeanlin koos Beberti, Lydie ja Requillartiga saaki varitsemas Lk. 236 röövimine Lk. 239 Etienne järgneb Jeanlinile Lk. 264 Deneulin peab kõnet Lk. 265 läheb edasi, inimene ei või enda elu ohtu seada(mingi kamm Chavaliga) Lk. 267 Nõlva kirjeldus Lk
8.Millal rajati esimene raudtee Eestis?, nimeta 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870. Kaubavahetus, tööstusettevõtted, asulad 9.Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905.a. rev ajal Eestis? Põhjenda 16.okt veretöö rahvas nõudis õigusi Tallinna uuel turul, sõjavägi tulistas ning näitas sellega riigi suhtumist inimestesse. ; 17.okt manifest kutsuti kokku Riigiduuma ja J.Tõnisson rajas Eesti Rahvameelse Eduerakonna ; Rahvaesinduse koosolek Tartussõnastas eestlaste sihid ja eesmärgid, mida tahetakse revolutsioonis saavutada. 10.Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905.a. revolutsiooni? Kes tegustes sinu arvates õigemini? Põhjenda. Tõnisson kutsub rahvast mitte mässama ja asja rahulikult võtma. Päts pooldas revolutsiooni, eestlased pidi kaasa lööma, et endale hiljem kasu saada. Tõnisson tegutses õigemini,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
