Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kooslused" - 407 õppematerjali

kooslused – see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Selle analüüsiga võib väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist – sealhulgas homoseksuaalsete paaride – kooselu eraldi reguleerima.
thumbnail
4
doc

Kvasarid

heledus pärineb, peab olema piisavalt väike, et valgus jõuaks selle mõne päevaga läbida, vastasel juhul ei saaks heleduse muutumist põhjustav protsess kaasata kogu helendavat piirkonda ning heleduse muutus poleks nii drastiline. Oleme silmitsi tõsise probleemiga: kuidas pakkida mitmekümne galaktika heledus kokku piirkonda, mis mõõtmetelt vastab pigem Päikesesüsteemile kui galaktikale? Näiteks tähtede kõige tihedamad teadaolevad kooslused paiknevad täheparvede keskel, kust võime leida kuni 100 tähte kuupparseki kohta. Kvasarite heleduse tekitamiseks oleks vaja miljardeid kordi rohkem tähti, mis peaksid asuma miljardeid kordi tihedamalt koos. Tuleb nõustuda, et niisugune kiirgus et saa lähtuda tavalistest tähtedest. Kuidas kvasar tekib? Kvasar tekib piisavalt suure gaasisisaldusega suures galaktikas. Kas massiivne must auk tekib enne...

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Looduskaitse

Tallinna Polütehnikum Looduskaitse Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Saku 2010 Sisukord 1. Looduskaitse mõiste ...........................................................................................................lk 3 2. Looduskaitse eesmärk ........................................................................................................lk 3 3. Seire ................................................................................................................................lk 3-4 4. Looduskaitse vajab .............................................................................................................lk 4 5. Looduspargid ..................................................................................................................lk 4-5 6. Looduskaitse liidud...

Keskkonnakaitse
70 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

sessoonsed muutused, koosluse aastarütm o Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid ­ tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku erinevusest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud mingi loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. vahetus e. suktsessioon · Koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni · arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele · Kliimaks ­ suktsesiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna Kooslusi ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) · Taimekooslus on lahutamatult seotud kasvukohaga ­ biotoop või ökotoop · juhtiv tegur on see keskkonnategur, millest suurel määral sõltub koosluse koosseis, struktuur ja produktiivsus. Struktuuri omadused Troofilised tasemed...

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Essee- Loodus ja park

Pargi kooslusi on väga palju uuritud seoses dendroloogiaga. Park koosneb avatud-, suletud-, puittaimedega- ja rohttaimedega aladest. Seoses erinevate taimeliikide esindajatega on leidnud koha pargis ka soontaimed, puit-ja rohttaimed, mis on ühed võimsamad energiaallikad. Samuti leidub ka samblaid ja seeni, mis loovad meile hubase keskkonna. Mulle meeldivad kõige rohkem puittaimede kooslused , mis on parkides domineerivateks, ning annavad toitu ja varju teistele elusolenditele. Puud annavad kindlustunnet ja jõudu ning muudavad pargid kodusemaks. Lehtpuudest kasvab meie parkides harilik tamm, mis on üheks levinumaks pargipuuks. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu, mistõttu kasvab ka paljude eestlaste koduaias tammepuu. Teistest lehtpuudest võib nimetada veel ära hariliku saare, hariliku vahtra, arukase, halli lepa, hobukastani ning hariliku haava....

Maastikuhooldus
19 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maastiku loodusteaduslikud käsitlused

Autor teeb selgeks, et maastikku ei saa määratleda kui üksnes looduslik-territoriaalset kompleksi, vaid kui väga keerukat süsteemi, mis on teatud aja jooksul kujunenud inimese ja looduse vastastikusel koostoimel. Ma olen autoriga nõus, et esimene ja teine maastiku määratlus on kergesti mõistetavad, kuid kolmas on juba keerulisem. Asko Lõhmus on oma artiklis öelnud, et loodusmaastik muutub pidevalt, mistõttu kaovad ja teisenevad liigid ja muutuvad kooslused . Looduse kaitsest rääkides muretsetakse just eelkõige kiiruse pärast, millega inimene oma keskkonda muudab ning millega paljud liigid ei suuda kaasa minna. Inimese mõju pidurdades saab loodusmaastiku, kus muutused kulgevad ajapikku ning liikide tulevik on kindlam. Autori arvates on sellist maistut säilitada tänapäeval raske, kui mitte võimatu. Looduslik tähendab ju ka muistseid põlenguid või tohutuid üleujutusi, torme ja taude....

Maastikuhooldus
136 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kooslus ja populatsioon

Sellised loomad arvestatakse biotsönoosi koosseisu kuuluvateks, kui neil on täita kindel roll. (Solovjov, 1990) 4 Taimekooslus Taimekooslus kujuneb vastavalt mullale. Viljakal savimullal areneb üht ja liivasel pinnal teist tüüpi kooslused . Moodustunud kooslus hakkab ajapikku muutma mullakoostist ja kohandama ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid ­ metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada....

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

Vanasti kultuurid üksteisest tihti geograafiliselt eraldatud. Tänapäeval olukord muutunud, kultuurid heidetud üksteisele lähemale. 21. saj rahvuste vaheliste konfliktide üks allikas on kultuuride konflikt, mille globaliseeruv maailm on võimalikuks teinud. Kas on võimalik luua sellist teooriat, mis käsitleks üksikut kultuuri kui algühikut, vaatleks kul. kui tervikliku arengust ja vastastikusest mõjust. Kul. kooslused ja omavahelised suhted: Iga kultuur käitub nagu tal oleks mingi kindel keskus. Kultuuri ,,keskus": nt. aborigeenide komme kanda kaasas ilmasammast, maailma keskpunkti, mida rahvas kaasas kannab. Paljude rahvaste enda nimetuste sees on olnud sees termin, mis viitab, et nad peavad ennast õigeteks inimesteks ja teised käituvad valesti või saavad valesti aru teistest. Paapua New Guineas on 3 hõimu: kui poiss saab täiskasvanuks siis toimub rituaal: ühes...

Sissejuhatus...
292 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Jaapani muusika

See baseerub iidsel muusikal, mida mängiti templiriitustel ja ka õukonnatseremooniatel. (1) Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. (1) Hiinakeelne nimetus "gagaku" tähendab eesti keeles elegantset, õiget muusikat. (1) Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. (1) 5 Pillid Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa...

Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mato grosso

6 Taimkate ja loomastik Mato Grosso kuulub üldistatud loodusvööndite kaardi põhjal savanni (puisrohtla) ja hõrendiku ning osaliselt ka aasta-ajati niiske metsa vööndisse (Maailma atlas, 2000). Juba niisugune pikk nimekiri eeldab, et selles piirkonnas asub palju ja mitmekesiseid kooslusi. Erinevad kooslused on erinevate kombinatsioonidena asetatud üksteise sisse ja ümber. Samuti mõjutab taimkatet juunist septembrini aset leidvad ­ kõige kuivemale perioodile omased ­ suured tulekahjud. Aastaaegade sademeterohkuse kontrastsetest erinevustest tingituna on taimede kasv selles kliimas kirjeldatav nende isendite abil, mis on võimelised elama üle pikki kuid kuivuses ja siis lopsakalt ja ülevoolavalt kasvama hakata, kui saabuvad vihmad. Sellel põhjusel võib...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused . Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks....

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Proovieksam eesti keelest

Inimene oma priiskava ja raiskava eluviisiga kulutab planeet Maa varusid. Süsihappegaasi hulk atmosfääris järjest suureneb, ülemaailmne keskmine temperatuur kasvab. ,,Planeet Maa" saatest olen kuulnud, et kui maakera keskmine temperatuur peaks tõusma kuue kraadi võrra, sulavad jääväljad Gröönimaal ja Arktikas. Üleujutusvee alla jääks mitmeid miile rannikualasid, põhjapoolsed taime- ja loomaliigi kooslused häviksid. Selline vaatepilt oleks kohutav, kuid vägagi reaalne lähitulevik. ,, Oh aegu, oh kombeid!" Cicero appikarje on vägagi paikapidav. ,, Musta kulla" varud on peaaegu otsakorral. Suuremad varud on alles jäänud poolustel, kus riikidevaheliste kokkulepete tõttu on nafta ammutamine keelatud. Inimkonnal oleks aeg midagi uut välja mõelda, mis oleks keskkonnasõbralikum. Tänapäeval on hakatud rajama hulgaliselt tuuleparke ja hüdroelektrijaamu...

Eesti keel
53 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ökoloogia konspekt

Panmiktiline populatsioon ­ vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus ­ community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus ­ taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus ­ funktsiooni järgi kooslused . Ökosüsteem ­ Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom ­ sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär ­ globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad:...

Ökoloogia
190 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Mikrobioloogia I konspekt

Kuna bakteril kulutab liikumine väga palju energiat, siis on ilmselt kasulik lihtsalt kuskilt kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale satuvad (näiteks veevooluga jne). Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. bakteriaalne katt ­ biokile Biokiles kujunevad välja kooslused , kus koosluse elanikud konkureerivad üksteisega, aga võivad ka üksteist abistada (eritada kasvufaktoreid näiteks) või lagundada toksikante. Ühe organismi eritatud produktid võivad olla kasutatavad teise bakteri poolt. Biokiles moodustuvad erineva hapnikusisaldusega kohad, kus saavad elada erineva hapnikunõudlusega mikroobid. Näiteks aeroobid kasutavad ära hapniku ja loovad soodsad tingimused hapnikukartlike bakterite jaoks. Biokiles toimub ka geenide ülekanne bakterite vahel....

Mikrobioloogia
118 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loodusmuuseum

Tallinna Ülikool Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste Osakond Kristjan Palu EESTI LOODUSMUUSEUM Essee Maateaduste alused Keskkonnakorraldus - 1 Tallinn 2009 Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna linnas. Muuseum ise paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Tule...

Maateadus
22 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vormsi

Siseveekoguse poolest on saar vaene. Suurim järv Prästvike on vaid 36,6 hektari suurune. Saare põhjaossa jäävad veel Kärrslätti ja Diby järv. Varem oli neid seitse, kõik tekkinud madalatest merelahtedest. Säilinud veekogud on madalad, kinnikasvava 3 rannajoonega. Vormsi ainuke oja on Vae, mis algab Prestviigi järvest ja suubub Hullo lahte. Mullastik Vormsi muldade kooslused on tüüpilised Lääne-Eesti rannikualale. Sealsete muldade omadused ja levik sõltuvad peale reljeefi, mulla lähtekivimi ning niiskusoludele veel merevee mõjust ning maakoha vanusest. Erinevatest mullaliikidest on Vormsi saarel enamlevinud rähksed (kokku 1914 ha), glei- (2051 ha) ja rannikumullad (1375 ha). Saarel esineb kaks teineteisest mullastikuliselt erinevat piirkonda. Vormsi lääneosas on mullatingimuste kompleksi määravaks faktoriks...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa kui süsteem

Sündmuste ligikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega. Arhaikum (Ürgeoon)Tekkis Maa, maakoor tardus. Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmsosfäär, ookeanid ja mandrid ning algas mandrite triiv. Tekkis elu. Ilmusid üherakulised organismid.(4000-2500mlna) Proterosoikum(Agueoon) Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus. Tekkis osoonikiht. Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused . Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpil ilmusid käsnad ja Ediacara fauna.(2500- 500mln a) Fanerosoikum(Vanaaegkond): Kambrium Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kasvas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõik hõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad. Eluleidus ainult meres. (545-495mln a) Ordoviitsium Lisandusid sammalloomad, Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv....

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kubism

· Hilis kubism (1914 -1921)- periood, mil Esimese maailmasõja tõttu lõppes Picasso ja Braque tihe koostöö ning üldse hakkas kubism hääbuma. Populaarsust hakkasid koguma uued kunstivoolud, mis olid kas alguse saanud või siis tugevalt mõjutatud kubismi poolt. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused . Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine (Juan Gris). Väga kaugele läks värvide kasutamisel Robert Delaunay. Seda suunda on hakatud nimetama orfismiks. Sünteetilisest kubismist eemaldus ka Fernand Léger, kes oma töödes kasutas tumedat värvi silindreid ja torusid. Seda suunda hakati nimetama tubismiks. Analüütiline kubism...

Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia 1. töö

Teised NB! Enamus küsimuste juurde käivad ka joonised, mille leiad konspektist! 1. Millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused ( kooslus ja selle ümbritsev keskkond moodustavad ökosüsteemi). Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused , kus igal organismil on oma niss. Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud...

Ökoloogia ja...
74 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Läänemere põhjaloomastik

Läänemere põhjaloomastik Kairi Käiro Läänemere biootilisediseärasused · Vähesed liigid suutnud kohastuda Läänemeres esinevate tingimustega · Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspiamerega · Madala bioloogilise mitmekesisuse tõttu on Läänemere ökosüsteem kergesti haavatav · Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine...

Mereteadus
27 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kubism

Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollaazitehnikat. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused . Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine (Juan Gris). Põhimõtted Kubisimi kirjutas ringi reeglid ja põhimõtted, kuidas maale ja skulptuure teha. Maalid ei olnud enam nagu aknad, vaid turuplatsid, kus võis kõike juhutuda. Skulptuur pidi olema avatud ja läbipaistev, mitte enam ruumiline tahke objekt. Kunsti tegemiseks võis kasutada mis tahes matrejali, kui tahes hädist või igapäevast...

Kunstiajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun