Salumetsad Sissejuhatus Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level
aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Abstraktsionism Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis,skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910
Happesus kõrgsoo turba happesus 4,5 pH Päikesevalgus päikesekiirguse hulk on suur, kuna rabas on palju lagedat pinda Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Soo kuivab kokku, pindala väheneb Taimeliigid surevad välja Õhusaaste suureneb Raba loomadel puudub elupaik ja vajalik söök Rabad Eestis Tegemist on kaitse all oleva kooslusega Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel oluline tähtsus orgaanilisel süsinikul 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist Toiduvõrgustik rabas Video Kakerdaja rabast https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I Rühmasisene tööjaotus Tööülesanneteks olid informatsiooni kogumine, info töötlemine ja grupisisene
.................................................................................... 7 8. Kokkuvõte...............................................................................................................................9 9. Kasutatud kirjandus...............................................................................................................10 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks niidud, nende ohustatuse ja kaitse, kuna just niidud on minu jaoks huvitavad ja ilusad kooslused. 2 Niitusid on Eestis nelja tüüpi: alvarid, lamminiidud, puisniidud ja rannaniidud . Niitudel elab palju erinevaid liike taimi, linde ja loomi. Sealt võib leida ka ohustatud liike, kelle elupaiku peab kaitsma ja hoolitsema selle eest, et nad välja ei sureks. Niite kasutatakse erinevatel otstarvetel. Alvareid on traditsiooniliselt kasutatud karjamaana veiste ja
elutsüklist antud biotsönoosis läbivate (nagu mõned putukad) või biotsönoosi elust vaid mõnel aastaajal osa võtvate (nagu rändlinnud) loomade kohta. Sellised loomad arvestatakse biotsönoosi koosseisu kuuluvateks, kui neil on täita kindel roll. (Solovjov, 1990) 4 Taimekooslus Taimekooslus kujuneb vastavalt mullale. Viljakal savimullal areneb üht ja liivasel pinnal teist tüüpi kooslused. Moodustunud kooslus hakkab ajapikku muutma mullakoostist ja kohandama ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada.
arv ulatub kuni 50-ni 1 ruutkilomeetril. Sealsed oosid vahelduvad mõhnadega, künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood (30–40% pindalast). Olulise osa Karula kõrgustikust moodustavad küngastevahelised nõod, mis on soostunud või kuhu on tekkinud veekogud. Karula järved on eriilmelised -maastiku mosaiiksuse tõttu leidub seal nii heledaveelisi kui ka pruune järvi, milles elutsevad erinevad kooslused. Tänu järvede suurele hulgale ja mitmekesisusele leiab sealt nii häid kalapüügikohti kui ka ujumiskohti, kuna enamus sealsetest järvedest on suhtelised madalad. Samuti on mitmete järvede ääres matkarajad ja puhkekohad. Kõige tuntum maastikurajooni ala on Karula rahvuspark mis hõlmab ligi kolmandikku kõrgustiku pindalast. Rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit
Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon, Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon, Sadade kilomeetrite suurused mandriosad – Megakombinatsioon 3. Sea vastavusse mõisted ja sisu: Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. – Assotsiatsioon, Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator. – Formatsioon, Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi, mis määravad taimkatte varieerumise. – Ordinatsioon, Kolme rinde dominantide kombineerumisel põhinev üksus. – Sotsiatsioon, Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad
reguleerimine on vajalik nende liikide negatiivse mõju tõttu teistele liikidele. · Suurkiskjad on eelkõige väga hinnalised trofeeloomad, mida jahimehed üle maailma Eestisse küttima tulevad. Teisest küljest võivad suurkiskjad olulist kahju tekitada kariloomadele ning jahinduse põhiorbiidis olevatele sõralistele. 11. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale 11.1. Poollooduslikud kooslused · Ekstensiivne põllumajandus võib bioloogilist mitmekesisust tunduval suurendada · Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas: kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik. · Poollooduslikud alad (puisniidud; luhaniidud; rannaniidud) on valdavalt levinud Lääne- ja Põhja-Eestis. · Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega
Klimaatiliste muutuste skaala. Miljonid aastad: evolutsiooniline ajaskaala Suktsessioon Suktsessiooniseeria – koosluste vahetumine ajas (võib väljenduda ka ruumis) Lõppkooslus Suktsessioon: Autogeenne – suktsessioon, mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne - suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; Primaarne – suktsessioon saab alguse täiesti uuelt alalt, kus varem pole elu olnud. Sekundaarne – suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Autotroofne – suur osa organismidest mis kujutasid algse struktuuri on välja surnud Heterotroofne -
Väga madal soolsus Läänemerre Ponto-Kaspia regioonist, Geoloogiliselt väga noor Põhja-Ameerikast ja Kagu-Aasiast. • Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, veekogu ligikaudu 70 jäänud püsima Elusloodus • Umbes pooled Läänemere võõrliikidest Madal liigiline mitmekesisus on merepõhja selgrootud Kooslused on omapärane • Vanimad võõrliigid saabunud juba 11.- segu mere-, järve- ja 12. sajandil (liiva-uurikkarp) riimvee organismidest. • Ükski võõrliik ei ole Läänemeres põhjustanud väga tõsiseid probleeme. Vähe ehtsaid riimveelisi liike • Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võrreldes geoloogiliselt võõrliiki: vanade riimveeliste Musta
.............................................................................................................................21 2 1. SISSEJUHATUS Poollooduslike koosluste (PLK) tegevuskava on koostatud poollooduslike koosluste elurikkuse säilitamiseks ja selleks kaitsemeetmete planeerimiseks aastateks 20142020. Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast, ohuteguritest, kirjeldab tegevuskavaga seatud eesmärgid aastani 2020 ja meetmed eesmärkide saavutamiseks. Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi. Poollooduslikud kooslused on loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur
ühiskonna seisundit. Kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve. Kubism, Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja Prantsusmaa Pablo Picasso ,,Kaks rändnäitlejat", 20.saj algus tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid- (1881-1973) ,,Vaesed rannal" tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Georges Braque ,,Tütarlaps Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli (1882-1963) kitarriga","Portugallane" ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. Futurism, Futuristid taotlesid korraga paljude rahutute Itaalia, Venemaa Umberto Boccioni ,,Inimkeha dünamism" 19
Salumets Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks.
Heleroheline ja roosa on tittedele. Kollane, oranz on röögatud ja annavad tunnistust vähe arenenud maitsest. Punane on kommunistidele. Üle ei jää kuigi palju - valge, hall, must, beez ja pruun. Nende suhtes ei teki enamasti vastuväiteid - need on üldtunnustatud "maitsekad" värvid nii riietuses kui ka kodukujunduses. "Maitsekatest" värvidest on eestlasele kõige meelepärasemad pruunid toonid, kuna "sealt ei paista mustus välja". Pruuni ja halli värvi suurimad kooslused on meie puitelamurajoonides: agulites ja äärelinnades. Pruunid, pruunikaskollased ja pruunikasrohelised majad, hallid plangud ning pruun mudane tänav pääsevad kõige võimsamalt mõjule sügisel ja varakevadel, kui rohelus on kadunud ja ilm sombune. /---/ Äärelinna kõikevaldav hallus ja pruunus ängistab, masendab, kuna need värvid on seotud maiste, madalate ja materiaalsete mõtetega. Oma üllatuseks leidsin oma teooriale kinnitust Anne Hietaneni kivi- ja värviteraapia
Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, ha...
) Mida väiksem populatsioon ja väiksem geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosüntees Mulla teke Kliima kujundamine. CO₂ sidumine, sademete hulga säilitamine, õhuniiskuse reguleerimine, temperatuuri reguleerimine Rannikualade puhver Erosiooni vähendamine Inimesele: põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, tööstustoorainena, tervise säilitamiseks, keskkonna puhastamiseks Liikide väljasuremine
Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool Koosluse püsimine Antud koosluse püsimajäämiseks on vaja inimtegevust (nt: niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine), keskkonnatingimuste säilimist. Vajalik on ka looduskaitse.
edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. · autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. · allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood · Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks.
haruline jõgitakjas. luigelill allikmailane jõgi- kõõlusleht meri-mugulkõrkjas RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. põisadru
eraldub fossiilsete kütuste põlemisel. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest ta laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust. · Suur osa CO2-st tuleb ka metsade hävitamisest, rabade kuivendamisest ja igikeltsa sulamisest. Ilmselt tuleb süsihappegaasi atmosfääri tunduvalt rohkem, kui taimed jõuavad ära siduda. Enamus looduslikke kooslusi hingab samapalju kui fotosünteesib ja nii pole neist CO2 sidumisel asja. Kasumlikult töötavad vaid kooslused, kus toimub orgaanilise aine talletumine (rabad, kasvav mets), kuid nende koosluste saatus sõltub samuti inimtegevusest, see aga pole just soosiv.
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov metsad, korallrifid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne
tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus · Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni · Põhjapoolkera kooslused "paranevad" siiani jääaja mõjudest
algupära ja püsimiseks vajalikku inimmõju. Viimastel aastatel on aga kasutusse tulnud (eriti looduskaitselistes ringkondades) termin ,,pärandkooslused", mis viitab koosluse pikkadele kasutamistraditsioonidele ja seotusele eestlaste rahvuskultuuriga. Samas ei väljenda see nende alade looduslikku iseloomu ega ka seda, et tegu on rohumaadega (Luhamaa jt., 2001), seetõttu eelistatatakse ja kasutatakse töös terminit ,,pool-looduslikud kooslused". Pool-looduslikud kooslused etendavad väga olulist osa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Siinkohal tuleks ära märkida nende kõrget liigirikkust, mistõttu neil on kõrge teaduslik väärtus (Talvi, 2001). Liigirikkus on kujunenud mitmetel erinevatel aja- ja ruumiskaaladel toimuvate protsesside tagajärjel (Zobel, 1992; Grace, 1999). Väikesel skaalal on üheks oluliseks liigirikkuse ja liigidünaamika mõjutajaks isenditevahelised interaktsioonid, mis sõltuvad võsude
sotsiaalsed institutsioonid Pärnu kutsehariduskeskus Tuumikperekond · Vanemad ja nende alaealised lapsed · Tuumikperekonna liikmed on üksteise jaoks tähtsamad kui teised sugulased · Inimesel on elu jooksul 2 tuumikperekonda · Kujunemisperekond · Soo jätkamise perekond · Omane industriaalsetele ühiskondadele Milline kooslus moodustab tuumikperekonna? (Gelles, 1995) Kas need kooslused on perekond? (USA 1992) nõustujate % Registreeritud abielus abikaasad ja nende lapsed 98 Registreeritud abielus abikaasad, lasteta 87 Lahutatud ema lastega 84 Lahutatud isa lastega 80 Vallasema lastega 81
Vôtta kaitse alla ja lôpetada reostamine. 1998. a. Jôepere allikad asuvad Pandivere Veekaitseala II piiranguvööndis. 1977.a. oli Jôepere môisapark looduskaitse all. Riikliku kaitse all oli Jôeperes 3 kivikalmet ja 2 kultusekivi. Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Jõepere küla Maanteest ida pool asuvad endise Jõepere mõisa hooned ja looduskaitsealune park Eluta loodus ja elus loodus: maastik (maastikurajoon), reljeef, vetevõrk (jõed-järved, kraavid), kooslused (ka Natura 2000), liigid (sh kaitsealused liigid). Kui leiate, et midagi olulist on lisaks eespool mainitule, siis võite lisada. Allikad, allikajärved ja allikasood on väga olulised Natura alad, sest põhjaveest oleneb suurel määral taimkatte liigiline koosseis ja mikrokliima, viimastest omakorda loomastik. Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Jõepere küla - paisjärv (3ha) - Laomäe oja, 2,2 km (koos lisaharudega) Loobu jõgi - 67,9 km
Inimese eelkäijate areng sai alguse ca 6 mln aastat tagasi ning sellest ajast peale on inimene arenenud 7 liigi etapis, kusjuures omistas iga rohkem arenenud liik uusi oskusi. Tähelepanuväärne on ka see, et kui esimeste liikide areng võttis aega miljoneid aastaid, arenesid nooremad liigid välja palju kiiremini. Hominiidid e inimahvlased 6 5 mln a t Hargnesid Aafrikas tänapäeva inimahvidest Austrolopiteekus 5 2 mln a t Homo habilis 2,5 mln a t Tööriistade valmistamise oskus (kivikillud jne) Homo erectus 2 mln a t Tule kasutuselevõtt, kivist tööriistad, küttimine ja ...
Tekkeviis: Looduslik teke (laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Alad, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Iga-aastased üleujutused (lamminiidud). Liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud)) Inimtegevusega seotud teke (Valdav niitude tekkimise viis. Hüljatud põllumaadele ja raiesmikel, aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.) Niitude levik Eestis: esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide- kalurite-korilaste ajal (...3000 a. e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. Viljelusmajanduse algusaegadel (5000 a. t.) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi mere-äärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid. Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; 2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt. Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20
Majutus Sillamäel asub Krunksi hotell. Piiratud majututs võimaluste tõttu pakutakse majutust Sillamäe lähistel - Laagnas, Toilas, Narva-Jõesuus, Narvas ja Kohtla-Järvel. Looduse üksikobjektid Langevoja juga Ukuoru tehisjuga Päite paekallas Päite nina Türsamäe neem Veehoidlate kaskaad Sõtke jõel Mererand Kasesalu veehoidla kaldal Linna kultuuri ja puhkepark Kesk tänavas Balti klint Merepark Linnaehituslikud kooslused ja arhitektuurväärtuslikud objektid Linnaväljaku ansambel: - Mere puiestee koos trepiga - linna kultuurikeskuse hoone - linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone Kesklinn (1940-1950. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Looduse üksikobjektid: Langevoja juga Langevoja joastik asub Sillamäe linna edelaosas. Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut: 1,5 ja 4
maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus. Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3. Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Enamus ajast elu arengus Maal on elanud vaid bakterid ja nende sarnased organismid, keda kutsutakse prokarüootideks e. eeltuumseteks. 4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine 5. Elustiku masshävingu tunnused
Natura 2000 on oluline, kuna programmi kohaselt ei kaitsta ohustatud liike mitte ainult lähtudes ühest riigist vaidkogu Euroopast. Natura võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.Life programmi eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine kiire arengu ja otsuste ellurakendamise teel. Mõlemad organisatsioonid teevad koostööd, et ei häviks bioloogilise mitmekesisus ja säiliksid looduslikud kooslused. Kasutatud kirjandus Vello Keppart, 2006, Keskkonnakaitse, AS Kirjastus Ilo Linnu- ja loomahoiualade võrgustik. Natura 2000.LIFE-Nature. http://www.natura2000.envir.ee/?nodeid=34&lang=et Richard B. Primack, Resin Kuresoo, Marek Sammul , 2004, Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse, Eesti loodusfoto Keskkonnaministeerium. Välisinvesteerimine. Life programm. http://www.envir.ee/1009610
tootmises. Seoses vihmametsade põletamisega suureneb CO2 osatähtsus atmosfääris ja hoogustub kasvuhooneefekt. Brasiilia on üks maailma suuremaid kasvuhoonegaaside tootjaid. Kolm neljandikku riigi kasvuhoonegaasidest tulebki metsade mahavõtmisest, mitte tööstustest. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime- ja loomaliikide arv, mis on korvamatu kahju liikide ajaloolisele arengule ehk evolutsioonile. Looduslikud kooslused kaotavad tasakaalu. Kohalike hõimude elupaikade hävitamine toob kaasa ka hõimude kadumise, mis on eetilisest seisukohast lubamatu. Metsade langetamine suurendab maalihete ja erosiooni ohtu. Vihmametsadel on tähtis osa suures veeringes, sest taimed seovad palju vett. Maakera kliimaolud halvenevad. Mõtlematult raisatakse puitu, mis on oluline loodusvara. Brasiilia metsapoliitikast Brasiilia valitsus on astumas konkreetsemaid samme, mis teeksid lõpu vihmametsade
kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Salumets: veega hästi varustatud, viljakatel muldadel, liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, suured sõnajalad, angervaks 4. Mis on niidud? Niidud on mitmeaastaste rohttaimede kooslused, mis kuuluvad laiema mõiste — rohumaa — alla, hõlmates veel kultuurrohumaid. 5. Kuidas tekivad lamminiidud? Nimeta tuntuim lamminiidu ala. Kui jõed või ojad üleujutavad madalad kaldad, eriti kevadise suurveega. (madalatele kallastele uhutakse hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks) Leidub laialdasemalt Kesk- ja Lõuna-Eesti jõgedel Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres, kus on
loomavaatlejatele ning seenelistele (RMK 2013 Aegviidu- ja Kõrvemaa puhkeala 2013). Joonis 1. Matkarada Kõrvemaal Joonis 2. Kõrvemaa kaart III. Looduslikud tingimused · Kõrvemaa on mitmekesise pinnamoega metsade- järvede- ja soodega maastikuala. Mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus- ja valgustingimused ning välja on kujunenud mitmekesised looduslikud kooslused (Pohla Kodumajutus 2013 Kõrvemaa 2013). · Esineb nii karbonaatsest koresest koosnevaid oose, rendsiinadega mõhnu kui ka pealt tasaseid mitmesuguste muldadega lavasid. Suurte kõrguskontrastide tõttu on seda piirkonda nimetatud ka Eesti Sveitsiks (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). · Umbes poole kaitsealast moodustavad sood (peamiselt rabad), suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Kaitsealal on üle 30
· Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni · Põhjapoolkera kooslused "paranevad" siiani jääaja mõjudest · Väiksemas skaalas koosnevad kooslused alati miniatuursetest suktsessioonidest
tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud • Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. • Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms • Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul • Kliimakskooslus • Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud • Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni • Põhjapoolkera kooslused “paranevad” siiani jääaja mõjudest
suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Karl von Linné 1707-1778 biogeograafia looja. Takson · Charles Darwin 1809-1882 1858 evolutsiooni teooria Taksonid koos
Fütoplanktoni liigiline kosseis on vaene vähetoitelistes järvedes, seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinuvetikad, sageli ka koldvetikad. Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele vetele omaste liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. Puhta veega järvi iseloomustavad vesikirbulist Holopedium gibberum sisaldavad zooplanktoni kooslused, väga tugevat eutrofeerumist näitavad aga keriloomi Brachionus, Pompholyx jt. sisaldavad kooslused. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 279-280) Suurtaimestik ...jaguned kaldavee-, ujulehtedega, uju- ja veesiseseks taimestikuks. Nende levik sõltub konkreetsetest tingimustest. Taimestikurikaste järvede pindala moodustab 7181 hektarit
Jõe iseloom on kas ülem-, kesk- või alamjooks.Ülemjooks on alati suurema langusega, iseloomustab järsk org (puud ja taimestik otse kallastel ja veevool on kiire). Keskjooksul madalam laiem org (on aeglane veevool ja vesitaimestikku rohkem). Alamjooksul terrassidega lai org (jõgi avatud, taimestik tihe vees ja rikkalik) Alamjooksul on välja kujunenud lamjalad, kuhu vesi pidevalt peale tungib, välja on kujunenud lammikooslused. Pärandkooslused on inimest poolt kujundatud kooslused (puisniidud ja luhaniidud). Lammikooslusi püütakse tänapäeval säilitada. Vee hauramine maailmaookeanist ületab oliliselt sademete hulga, samas maismaal on olukord vastupidine. Vee hulk mageveekogudes on ca 0.25 10 tonni. Aastane äravool on ca 0,2 10 tonni / käibeaeg umbes üks aasta. Sademete hulga ca 1 10 tonni ja äravoolu 0.2 10 tonni erinevus on 0.8 10 tonni millega täiendatakse aastas põhjavee horisonte. Ainete ringid.
Seda tehes peab arvestama, et Clementsi ideed elavad ka erinevate nimetuste all teadusmaailmas endiselt edasi. Clements avaldas esimese ökoloogiaraamatu Ameerikas 1905. aastal, tutvustades ideed taimekooslustest kui superorganismidest. [10] See publikatsioon vallandas arutelu ökoloogilise holismi ja individualismi vahel, mis kestis kuni 1970. aastateni. Klementsiaanliku paradigma vaidlustas Henry Gleason, kes väitis, et ökoloogilised kooslused arenevad unikaalsetest ja juhuslikest assotsiatsioonidest. See tajuline nihe asetas tähelepanu tagasi individuaalsete organismide elukäikudele ja sellele, kuidas need on kooslusega seotud. Taimede liigirikkus ruumis ja ajas Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike. Ent ka iga vöötme sees on
biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja en voo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku 4) Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused; maastiku str kajastab selle teket ja arengut.
päikesevalguse bilanss. Ökosüsteemid kujundavad kliimat ja reageerivad kliimamuutustele, seda nii lokaalsel kui üleilmsel tasemel. Inimene on viimase sajandi jooksul mõjutanud mõlemat väga intensiivselt: põletades fossiilseid kütuseid, samas kujundanud ümber süsiniku, lämmastiku ja fosfori ringluse. Suurimaks probleemiks pole sageli mitte muutused ise vaid eelõige nende muutuste kiirus. Arvukad kooslused ei suuda kohaneda liiga kiirelt muutuva kliimaga. Ka regionaalsed iseärasused võivad kliimamuutuste mõjusid võimendada, näiteks mäestike paiknemine. Ameerika mandritel paiknevad peamised suured mäeahelikud põhja- lõunasuunaliselt, võimaldades liikidel ja kooslustel temperatuuri muutumisel kanduda vastavalt põhja või lõuna suunas. Euroopas, ja ka Aasias asuvad enamus suuri mäestikke - Alpid, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja - ida-lääne suunaliselt, seega risti võimaliku liikide
· Eesti kahepaiksed Eesti roomajad · Eesti linnud Eesti lindude süstemaatiline nimestik · Eesti imetajad Eesti imetajate süstemaatiline nimestik Evolutsioon · Elu teke · Darvinism · Evolutsioon (Molekulaarne evolutsioon, Evolutsiooni mehhanismid) · Inimese evolutsioon · Paleontoloogia Ökoloogia · Ökoloogia · Biosfäär, Aineringe · Populatsioon · Biogeograafia · Keskkonnakaitse · Kooslused · Fenoloogia Bioloogia ajaloost Mõiste "bioloogia" elusorganisme käsitleva teaduse nimetusena võeti kasutusele 19. sajandi algul. Varasemaid bioloogilisi uuringud tehti üldise loodusteaduse, filosoofia või meditsiini raames. Vanaaja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi, ehkki pakuti välja ka (tänapäeva mõistes naiivseid) seletusi eluprotsesside põhjuste kohta.
Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Elustik Vaatamata kõigele jätab Suurbritannia teede ja teede ja kõlvikute istutatud puude, paljude parkide ja hekkide tõttu väga metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad. Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja-Inglismaal ja Sotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu. Seepärast ongi tekkinud tavaline Suurbritannia taimestik: madalikel laiuvadki põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel aga nõmmed ja rabad. Suurbritannias on koguni alasid, kus ehitamine on osaliselt või täielikult keelatud. Need on suurlinnu ümbritsevad haljasvööndid, looduskaitsealad ja rahvuspargid.
Tallinna Ülikool Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste Osakond Kristjan Palu EESTI LOODUSMUUSEUM Essee Maateaduste alused Keskkonnakorraldus - 1 Tallinn 2009 Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna linnas. Muuseum ise paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Tule...
kaitseseinad.Vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati liivahunnikud.Vallist väljapool kraav.8-11 saj paljud linnused asustatud.Kujunesid linnusasula kompleksid.Suur sõja ja röövhetkede oht.Relvad-võitlused. Ühiskond.Keskmine rauaaeg-palju muutuseid asustuslaadis ja sotsiaalsetes suhetes.Kujunes külaühiskond.Jätkuv ühiskonna kihistumine ja ülikute rikkuse kasv- hauapanused.Linnused olid ülikute residentsid,nende juures asulates käsitöö.Alguse said suuremad territoriaalsed kooslused,aluseks hilisemate kihelkondade kujunemisele.Linnuste asend(meri)-kaubanduslikud sidemed.Leitud hõbeaarde leide linnuste lähedal.Relvaleiud-tekkisid sõjalised kaaskonnad.Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus-rahutud ajad.Sõjaretked,võimuvõtlused ülikute vahel. Suhted naaberaladega.Keskmisel rauajal elavnesid suhted skandinaaviaga.Sõjaretked eesti alal-mainitud islandi saagades,saaremaalt leitud skandinaavia sõjameeste laevmatus.Viikingiajal-tihenesid suhted skandinaaviaga
madalaid veeloike. Veised söövad pilliroogu! Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab lubjakivi ÕHUKE mullakiht! Lambad söövad kadakaid! Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel, mängivad nad öösiti. Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta MAAILMA ÜHED LIIGIRIKKAMAD KOOSLUSED! 20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatustlikult levinud ökosüsteemid. LÄÄNEMERE elustiku väited ka.. Haudel olevad linnud on ranna-aladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud! (munade jahtumine, ülekuumenemine) Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres! Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad
· Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks uhtuks see kiirest erosiooni tõttu ära. · Maa kurnatakse väheste aastate jooksul välja ja muutub põllumajandusele kõlbmatuks. · Metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu. EESTI Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud.
· Kuidas kujuneb kultuuri kese? · Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele? · Kuidas mõjub globaliseerumine üksikkultuuride arengule? · Kuidas põhjendatakse kultuurisõltelisuse teooriat? · Kuidas põhjendatakse kultuuriuniversalismi teooriat? · Kirjeldage Sperberi teooriat kultuuriliste tähenduste levikust. · Milline on "avatud" kultuuri paradoks? · Mis on kultuurilised kooslused ja kultuurkonnad? Kuidas nad kujunevad? · Mis on substraatkultuur ja milles avaldub tema mõju? · Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? · Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus? · Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? · Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. · Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu.
Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Niitmise ja intensiivse karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud ja leetjatele gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Ülekaalus on kahkja tarna-madala mustjuure, lubika-pääsusilma, lubika-hirsstarna, lubika-jussheina, raudtarna, ääristarna ja tulika – luht-kastevarre kooslused. Allikalisi soostunud rohumaid võib esineda survelise põhjaveega leostunud gleimuldadel, kus on levinud villpea-niitja tarna, raudtarna ja ümartarna kooslused, milles peamiseks samblaliigiks on sirbikud. (Mullateadus 2012) Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
