1. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus suur eluvormide hulk Maal. Populatsioon ehk asurkond isendite kogum, kes elavad samal ajal, samal territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke.
1. Mõisted Ökoloogia – teadus organismide vahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Ökoloogiline tegur – kõik eluta ja eluslooduse tegurid Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kisk...
Näiteks: osa Endla soostikust · Nõrgkivi moodustumine mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht. · Metsapõlengud · Kopratammid · Inimtegevus teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine. Järveline teke · Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses. Taimkatte vööndid: 1. Mändvetikate kooslus 2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk) 3. Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl,
• Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 7 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja, heina kvaliteet vilets. 3.5. Luha niitmisega seotud probleemid. Luht on suurveeg aüleujutatud ala, jõe lammil või järverannal. Soostunud madalsood või niidud. • Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. – madal toitevääruts, raske niita, koguda, transportida. 4. Rannarohumaa - on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana
vahel selle väljanägemise pärast ka kilpkonna kilbi mustriks. Kanada idapoolne äär Labradori poolsaarelt Baffin saareni ja sealt Ellesmere saareni on mägine (jäised mäed) mis võivad olla kuni 1,5 kilomeetrit kõrged. Rannikutel esinevad ka fjordid ehk lõhangud (pikad ja kitsad liustikutekkelised merelahed või väinad). Liustikud katavad umbes 5 protsenti Kanada arktilise maa-ala pinnast. Põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad Joonis 4 Kanada maa-ala kooslus Kanada maa-ala kooslus Mäeahelikud; 2% Magevesi; 8% Põllumaa; 6% Igijää; 3% Metsad; 45% Linn; 1% Märgalad; 12% Tundra; 23%
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos
Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad. DESTRUENDID/LAGUNDAJAD Surnud orgaanilise aine lagundajad. PARASITISM Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik . PESAPARASITISM Võõrvanemad kasvatavad üles teise loomaliigi poja. TRANSPORDIPARASITISM Üks loom kasutab teist selleks, et liikuda uude elupaika. SÜMBIOOS Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu.
Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Arvukuse püramiid- näitab, et organismide arv on väiksem kõrgematel tasemetel. Biomassi püramiid- troofilisele tasemele kuuluvate organismide hulk nende biomassi kaudu. Produktiivsuspüramiit- võrreldakse troofiliste tasmete organismide produktiivsust. 23. Ökoloogiline suktsessioon. Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas). Jaguneb : primaaarne suktsessioon- kui kooslus kujuneb varem asustamata alale. Sekundaarne suktsessioon- toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud. Kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast jm. 24. Keskkonnajuhtimine. Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel.
Sotsiaalne struktuur Rahvastiku jaotamine teatud tunnuste alusel. Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon ühtsus ühes riigis elavate rahvuste vahel(ühtekuuluvustunne, seaduste austamine) Leibkond ühise majapidamisega kooslus. Ülalpeetav laps ja pensionär, puudega tööealine inimene see, kes ise palka ei saa. Tööjõud moodustavad tööealised ja võimelised inimesed. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Pluralism huvide mitmekesisus. Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid.
Sellist alguse vastuse otsimist võiks võrrelda ka kana ja muna probleemiga. Kumb oli ennem, kas kana või muna? Kui kanast saab grillkana ning munast omletti, kas see tähendab siis, et munast saaks grillkana või kanast omletti? See igavikulisena tunduv küsimus on vallutanud teadlaste mõtted ja meeled juba ammusest ajast peale. Kindlat vastust sellele pole veel leitud. Kui me olimegi alguses vaid osakesed, siis kas me teadvus ongi vaid üks ainete kooslus, mis annab meile mõistmise läbi närvisüsteemi või on sellel lool ka mõni külg, mida me ei mõista absoluutselt. Selle kõige lahkamiseks minu teadmistest ei piisa ning seetõttu on minu jaoks kõige tõesem, reaalsem ja elutruum põhjendus kõigele eeltoodule teaduslikel uuringutel põhinev teooria, kuna inimmälu aegade alguseni ei küüni.
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
Ja enesekindlus on ju ometigi hea. Kui pole endaski kindel, siis kelles veel olla? Armasta ennast ja siis saad alles teisi armastada. Või kuidas? Maailm, mina. See mina, see kest, mis paistab iga päev maailmale on küll mina, aga... Mina olen ka veel palju muud. Mina olen sisu, süda, mõtted. Ja seda mina tean ainult mina ise. Maailm näeb mind, keda mina ei näe. Maailm näeb kõrvalt, mina võin ainult oletada. Ideaalis on maailma mina ja too hing kooskõlas ning see ehk ongi parim kooslus... Nii hingele kui ka maailmale, sest siis on too mina päris. Päris kestaga sisu. Mina.
silmanud. Mõskinil oli nõrkus ilusate naiste vastu. Nastasja oli seltskonna kõige keerulisem naine, ometi suutis vürst teda mõista ja kohtles teda ülimalt hästi. Ta armus Nastasjasse ning Nastasja hakkas teda ka vastu armastama. Suhe võttis traagilise pöörde, sest naine kannatas komplekside all ja võitles pidevalt iseenedaga. Ta teadis väga hästi, et on ilus, tark, ta armastas ennast, kuid oma lapsepõlve tõttu oli tal alaväärsuskompleks. Selline kooslus tekitas Nastasjas pidevalt hullumeelsus hoogusid, mis sundis teda jooksma vürsti ja Rogozini, alatu ning küllaltki rumala mehe vahel. Mõskin kannatas sellepärast väga palju, kuid siiski ei öelnud ta naisest lahti. Ta ei hakanud Nastasjat vihkama, vaid pigem asendus armastus kaastunde ja haletsusega. Siiski hoolis vürst oma kallimast väga ja oli alati tema juurde valmis tagasi minema. Nastasja armastas vürsti, kuid ei suutnud tema armastust vastu võtta, teades,
hingemuusikas valdavaks saanud inimlik, maine aspekt. Armastust kogeda on võimalik alles siis kui armastad ja väärtustad ennast. Tihedamini tuleks mõelda homse päeva peale ja sellele milliseks sa oma valikute või käitumisega selle kujundada võid? Tunnustades teisi ja iseennast ning jagades armastust on iga inimese võimuses panna helisema armastuse muusika. Muusika, kus soolopillide harmooniline kooslus orkestris mõjub lummavalt, innustavalt ja edasiviivalt.
hõre. Alustaimestik on suhteliselt hõre Huvitavaid fakte Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest. Savann Taimestik Savann on troopiline või lähistroopiline Tüüpilisteks savannitaimedeks on puisrohtla. Savannid on rohttaimedega akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, kaetud suured tasandikud, mida purpur-hiidhirss, eukalüpt ja ilmestavad üksikud puud
sisseostmisest välisriigist. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist, nagu kivisüsi, nafta või gaas. Seega aitab energia säästmine loodusvarasid säilitada, et neid jätkuks kauemaks. 4 2 Programmeeritavad seadmed Enamus programmeeritavatest seadmetest on kas digitaalsed, elektromehhaanilised, või siis nende kahe kooslus. Digitaalsed termostaadid pakuvad kõige rohkem funktsioone koos väga mitmete seadetega näiteks kohandab automaatselt päeva säästu režiimiks ümber, koid mõne jaoks võib see olla raskesti programmeritav. Kui programmeerida termostaati, tuleb kaaluda, mis kell tavaliselt magama minna ja ärgata Kui on eelistus magada jahedama temperatuuriga talvel, võib seadistada alandatud temperatuuri natuke ajast ette enne magama minekut . Samuti tuleks arvestada ka kigi soovidega majapidamises
(elukeskkond) on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid. Kui irregulatsioon enam ei toimi, üks ökosüsteem asenduda teisega. Koosluste vahetumine ajas samas kohas – suktsessioon. Pöörduv suktsessioon- algne kooslus taastub (raiesmik) Pöördumatu suktsessioon- uutel aladel kuni piisava koosluse moodustumiseni
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
Seal olles õppis ta tundma ka R.Wagneri muusikat, täpsemalt uuris ta tema ooperit „Tristan ja Isolde“. Wagneri muusikakeel mõjutas olulisel määral ka Debussy loomingut. Debussy naases Pariisi 1887.aastal, kus külastas paar aastat hiljem Pariisi Maailmanäitust, mis sai üheks väga oluliseks käiguks arendamaks tema heliloomingut. Ta kuulis seal ühte ansamblit, kus mängisid erinevad kellad, ksülofon, gong ning laulis ka hääl. See kooslus tõi Debussyle uue helipildi idee, mida ta tahtis ilmtingimata oma loomingusse tuua. Sellel perioodil kirjutatud teosed („Fauni pärastlõuna“ ja „Keelpillikvartett“) olid pealtnäha alguseks tema tulevasele loomingu hiilgeperioodile. Debussy läbimurdeline ooper oli „Pelléas et Mélisande“, mille ta lõpetas 1895.aastal. Selle esiettekanne oli 1902. aastal ning publiku reaktsioonist oli märgata kahte tugevat emotsiooni- osa oli sellest täiesti vaimustatud ning osa vihkasid seda
EGERT TOLK Aastaajalised muutused veega seotud koosluses Minu uuritavaks ning vaadeldavaks teemaks oli veega seotud kooslus. Koht, mida jälgisin oli Pirita jõe alamjooks. Vaatlused on tehtud kaardil näidatud piirkonnas (vt. Joonis 1 kaart), see piirkond on looduskaitseala. Pirita jõgi on selles kohas rahuliku vooluga ning üsna lai. Jõe kallastel on selles piirkonnas tervisespordirajad. Vaatlused toimusid talve lõpus ning kevade alguses. Joonis 1 kaart Koht, kus vaatluseid läbi viisin asub mere läheduses, seega mõjutab sealset elukeskkonda ka meri
tuhmilt mõnitajatele otsa vaatamine olid nii naljakad, et ajasid pisarateni naerma. Muidugi ei saa mainimata jätta Jaan Rekkori lavale ilmumise kostüümi- lühikesi kottis aluspükse, mis tõid nii mõnelgi naljaka nutuhoo esile. Esimene vaatus oli lõbus, kuid tekkis juba ootus, et mis edasi juhtub, sest probleem on sügavamal kui naabrimehe veinikeldri jääs. Teine vaatus erineb esimesest vaatusest kui öö ja päev. Nali kaob ning kuuvalgus koidikuga saabub. Avandi ja viski- suurepärane kooslus, Eestis ei ole Avandist paremat purjus inimese mängijat (äkki ta oligi purjus??). Pikk ja venitatud stseen Josie Hogani ja James Tyrone´i vahel oli lõpuks igav kuulata, kuid tänu sellele vestlusele tulid välja huvitavad faktid- Josie oli teadlikult litsi mänginud, kuid tegelikult hoidnud ennast Jamesile, keda ta siiski peale pikka pikka ja sügavat vestlust enda vääriliseks ei pea, nii et ajab oma suure armastuse suure kisa saatel minema
Globaalsed ehk üleilmsed keskkonnaprobleemid on riigipiire ületavad ökoloogilised nähtused. Kõige suuremad ohud (Steffen jt, 2015) Biosfääri terviklikkus Biogeokeemiliste ringete häirimine Maa-süsteemi muutused maakasutuse muutused, maakasutuse intensiivistumine Kliimamuutused Lisaks ookeanide hapestumine, osooniaugud, atmosfääri saaste (nt aerosoolid), magevee kasutus jt Mis juhtub kui see turvaline piir ületatakse? Juhtuvad muutused keskkonnas, mida ei saa enam ümber pöörata (nt kliima radikaalne muutus, magevee otsa lõppemine, ökosüsteeme pole võimalik taastada jne) Planeet muutub lõpuks elamiskõlbmatuks Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame) Me panustame aineringetesse igapäevaselt Samamoodi on kõikide teiste elusate organismidega, ent inimeste tegevus on nende aineringete sisendite/väljundite koguseid oluliselt muutnud . Aineringete stabiilsusest sõltub meie elukeskkonna säilimine sellisena...
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3
Biomassijuurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. Iga järgmise taseme biomass on u 10% eelmise taseme biomassist. 17. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiast soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevusprotsessideks. 18. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. 2. Populatsioon ühel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. 3. Kooslus ökosüsteemi elus osa 1. Bioom geograafiliselt piiritlev ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 5. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus (hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri). 4. Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide
Mõisted: Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, kus põllumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigi valitsusesed sunnitud oma põllumajandust toetama sisseveotollide, ekspordipreemiate ning otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Agraarreform põllumajandusliku tootmiskorralduse ümberkujundamine. Dumping kauba müük väljaspool tootjamaad alla selle normaalhinna. Ettevõtlusklaster e. kobar paljud eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus. Haritav maa põllumajanduses kasutatav maa, mille alla kuuluvad regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud. Mahepõllumajandus vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutatav põllundus. Metsatööstusklaster kõik metsa majandamise, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud majandusharud ning äriteenused. Metsamajandus tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni.
41. parasiit organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42. plastiid taimede organellid, mis on ümbritsetud membraaniga 43. puhmas kääbuspõõsas; puittaime eluvorm (nt jõhvikas, pohl, kanarbik) 44. puisniit puude ja põõsastega heinamaa 45. puu puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi 46. põllukultuur 47. põõsas puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48. pärandkooslus kooslus , mis on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel 49. pärismaine liik e. looduslik; liik, mis on antud alale asunud inimese kaasabita (nt sammal) 50. ravimtaim taimed, mida kasutatakse ravimiseks (kummel, pärn, teeleht) 51. risoid peen. talluse väljakasve, mis täidab kinnitusfunktsiooni 52. risoom taime maa-alune mitmeaastane vars 53. rohttaim sõnajalg- ja õistaime, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu 54. sammaltaimed taimede hõimkond, millel pole juuri 55
Isegi siis, kui mees on kole, et hooli nad sellest. Jäädakse ikkagi tema kõrvale, sest armastus ju on, olgugi et mitte mehe enda, vaid ta raha vastu. Neiukestele pakub huvi vaid see, et saaks elada uhkes majas, sõita ilusa autoga ja lihtsalt nautida elu, sest tööl ei pea ju käima. Arvatavasti ka neid rikkaid mehi ei huvita, et päris armastus puudub. Neile lihtsalt meeldib, kui kõrval on ilus naine, kellega saab uhkeldamas käia. Raha ja armastuse kooslus võib tekitada aga ka hoopis teistsuguse inimsuhete kujunemise. Kui mõned rikkad inimesed tunnevad tänu rahale võimu, siis teised võivad hakata tundma ennast väiksena. Tihti võib paksu rahakotiga inimene muutuda arglikuks ning inimestest eemale tõmbuda. Ka tema sooviks leida armastust, kuid kardab, et teised suhtlevad temaga vaid raha pärast. Seetõttu ei julgetagi end kellegagi siduda, sest kardetakse lihtsalt haiget saada. Raha mõjutab päris palju suhtumist kaasinimestesse
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kas...
· Erinevad värvid: Fresko (seintele) Õlivärvid (tahvelmaal, lõuenditele) Temperavärvid (tahvelmaal) SÜMBOLISM · Kasutati sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid nii vaataja kui kunstnik · Iga objekt oli läbimõeldud ja omas pildil kindlat tähendust antud ajas KUNSTILINE LAHENDUS · Kompositsioon e. teose ülesehitus, üksikosade paigutus · Valguse ja varju käsitlemine · Ruumi ja detailide käsitlemine · Koloriit e. värvide kooslus · On kasutatud kindlat ajaloolist stiili sarnaste tunnustega · Kunstnikul on oma isiklik vaatenurk, samale teemale on lõputult palju erinevaid lähenemisvõimalusi MASACCIO (1401-1428) · Brancacci kabeli freskod · "Kolmainsus" · Ruumilisuse rõhutamine tugeva valguse- varju abil · Dramaatilised tunded MASACCIO "Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine" õp.lk.48 PARADIISIST VÄLJAAJAMINE · Tehnika fresko
Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng kui ka ühtekuuluvus, ühiskonnakorraldusega rahulolu ja seaduste austamine. Perekond on sajandite jooksul palju muutunud, nüüdisajal on see väiksem ja vähempüsiv. Tänapäeval koosneb perekond tavaliselt vanematest ja lastest. Leibkond on ühise majapidamisega kooslus, kus ühes majas või korteris võib elada vaid osa perekonnast või elatavad koos mitu perekonda. Ülalpeetav on isik, kes ise palka ei saa, näiteks laps ja pensionär. Tööjõu moodustavad kõik tööealised ja võimelised inimesed. Tööjõud jaguneb hõivatud töölisteks, töötuteks ja mitteaktiivseteks (õppurid, haiged jms) Sotsiaalne kihistus on inimeste jagamine klassidesse vara järgi. 1.Eluiga ja suremus
Väga professionaalne laulja ja näitleja . Hääldas kõik sõnad selgelt ja kõlavalt välja ning oli huvitava häälekõlaga. Ta elas oma rolli sisse ning armastas seda mida tegi. Tundis end väga kindlalt ja mugavalt laval. Õhtu Straussiga lavastaja/pedagoog/repetiitor :Fabrice Edouard Maurice Gibert. Sündidnud 1966 Prantsusmaal. Õhtu Straussiga (Vanemuise Sümfooniaorkester) Muusikajuht ja peadirigent -Paul Mägi Kontsertimeister Kristel Eeroja-Põldoja Sümfooniaorkestri kooslus :I viiul, Oboe, II viiul , Klarnet, Fagott, metsasarv,vioola, tsello, kontrabass, harf, flööt, trompet, tromboon, tuuba, löökriistad. Orkester oli võimas ning mängis väga hästi. Solistide hääl jai ainult kohati väheke tahaplaanile ning muusika mängis sellest üle. Orkestril oli suurepärane koostöö ja mulje jäi vägahea. Kõige parema effekti andsid muusikale siiski viiulid . Teatris olid esimesel korrusel kõik kohad välja müüdud ning rõdul olid enamik kohad ka
soovitakse kaitsta stressor kahjulikku ökoreaktsiooni põhjustav mõjur taustkeskkond keskkonnatingimused piirkonnas, kus eeldatavasti ilmneb kavandatava tegevusega tekitatav keskkonnamõju tõendusliinid mitmesugustest allikatest ja mitmesuguste meetoditega saadud teave, mida kasutatakse riski kirjeldamiseks ja tõlgendamiseks ökoloogiline risk keskkonnariski liik, mille puhul ohustatud sihtobjekt on populatsioon, kooslus või õkosüsteem ökoreaktsioon ökosüsteemi või mõne selle elemendi reageerimine mõjurile ökoreaktsiooni analüüs keskkonnamõju hindamise etapp, milles analüüsitakse stressori põhjustatud reaktsioone sihtobjektis ökoreaktsiooni koondkirjeldus ökoreaktsiooni analüüsi kokkuvõte, millele tuginetakse riski kirjeldamisel ökotoksikoloogia keskkonnakaitse interdistsiplinaarne uurimissuund, mis käsitleb inimtoodetud kemikaalide keskkonnaohtlikkust
· Jaak Jaagola (rütmikitarr) · Tambet Pukk (trummid) · Tarmo Linnas (basskitarr) · Halvo Liivamägi (kitarr) · Karl Laanekask (saksofon, kitarr) 1980 te lõpus ja 1990te alguses lained löönud Onu Bella & Öörahu projekt osutus ülipopulaarseks muusikaliseks koosluseks. Bänd lõhkus mitmed tabud alles tärkavas eesti popmuusikas skandaalsete lavashowde ja laulutekstidega. Bändi asutasid 1988. aastal Igor Maasik aka Onu Bella ja Tarmo Linnas. Kooslus jõudis tegutseda viis aastat ning esineda paljudel suurüritustel k.a Rock Summeril. Onu Bella ja Öörahu oli eesti ansambel, mis tegutses Tartus 1. augustist 1988 kuni 21. jaanuarini 1990. Ansambel tuli taas kokku kevadel 2009 Tuntuimad lood: · 1992 "Ma võtsin viina" · 1993 "Onu Bella paradiis" · 1993 "Onu Bella klounimuusikal" · 1993 "The Craziest Hits" · 1994 "Ma olen ju..." · 1998 "Parimad pärlid" Kasutatud allikad : · http://et.wikipedia
Mainiks ära ka mõne hetkel oleva kuulsa poksija ja räägiks temast natuke lähemalt .Ei jäta vahele ka naisi , kes jumaldavad poksi . Kuid kõige suurema rõhu tooks Eesti poksijatele , et ka meie armsas pisikeses Eestis on poksijaid ja kes on päris palju saavutanud . Meeldivat lugemist! Mis on Poks? Poks on üks vanemaid meeste kehalisi võistlusi. 21.sajandil on see ala saanud suure populaarsuse naiste hulgas . Poks on kooslus rütmitundest, füüsilisest vastupidavusest, distsipliinist ja julgusest. Poks on see, mis õpetab hindama julgust ja enesekindlust, sest ringis kogeb iga poksija, kui raske on oma hirmudele vastu seista ning sealjuures enesekindlaks jääda. Poks on mees-mehe(või siis naine-naise) vastu õiglane võitlus, kus poksijad saavad loota ainult iseendale. Nii nagu igapäevaelus, nii ka poksiringis tekib pingelisi ja isegi väga kriitilisi olukordi, kus on vaja rahu säilitada ja pingeall olles
seahernes; põõsarindes sarapuu, kuslapuu ning näsiniin; puurindes on valdav kuusk. Suhteliselt suur on laanemetsade osatähtsus, vähem on madalsoo-, kõdusoo- ning palumetsi. Enamik Otepää metsi on suure inimmõjuga, puutumatuna näivad metsad on Elva ja Väikese Emajõe ümbruses, mis on ühtlasi rikkama elustikuga. Seal leidub pelgupaiku ka suurematele loomadele ja lindudele nagu näiteks põder, karu, ilves, konnakotkas. Kooslus Sood Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Tihti võib siinkandis liikudes sattuda künka nõlval algavale allikasooribale või järve ümbritsevale õõtsik-sooribale, harvem siirdesoo- või rabalaigule. Kuigi siinsete soode taimestik on suhteliselt liigivaene, torkab siiski silma käpaliste rohkus. Sagedasemad liigid on harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi- sõrmkäpp ja soo-neiuvaip.
Kõige rohkem meeldis mulle etenduses see koht kus saadi raha kätte, sest siis nad tantsisid väga vahvalt ja kasutasid rekvisiititena rahakotte ja raha. Neil tekkis sellel ajal ka tantsus igasuguseid mustreid ning põnevus oli üleval, sest oli ainult ajaküsimus millal politsei sekkub. Kõik lavaline liikumine, lavakujundus, valgustus ja kostüümidele ma annaksin kõige kõrgema hine mida anda saab. Seda sellepärast, et seal ei olnud minu arvates millegi üle vinguda. Kõik see kooslus seal tegi ägeda etenduse. Valgustusel on minuarust üks suurimaid rolle, sest see on see mis tekitab kõhedaust ja muid selliseid tundeid. Etenduses ei oleks ma midagi teisti teinud, sest kõik oli minu arvates juba väga hästi tehtud. Mul ei ole millegi üle kurta. Üldmulje etendusest jäi mulle väga hea ning kindlasti soovitan minna seda etendust vaatama kõigil, kes seda veel näinud pole, sest see on väga huvitav ning kohati
Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe. Fiktsionaalne ruum- on draamas jäljendatava inimtegevuse asupaik. Viitab ruumile, kus jäljendatav tegevus toimub Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Teatriarhitektuur- kirjutatud implitsiitselt teksti sisse, kuid praktikas on võimalik üks tekst ühest süsteemist teise üle kanda Keskkonnateater- etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus. Etendus kasutab kogu antud ruumi. Leitud koht- mittetavapärane teatriruum, mis on lavastuse tarbeks kohandatud Meedium- vahend, vahendaja, vahelüli, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse. Multimeedialisus- mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst Intermeedia- meeditekstide sidusus Intermeedium- implitsiitne tervik, mis tekib kahe või enama meediumi ühendamisel Vana meedia- eeldab inimloojat, kes koondab teksti-, pildi- ja/või helielemendid
jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid · Keskkonnaökoloogia: *uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele *uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele *uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. · Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum · Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolenditepopulatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. · Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. · Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: o Autökoloogia isendite tasand (organism)
MAAILMA METSAD JA NENDE TÄHTSUS Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Seega on inimesed juba väga ammusest ajast teadlikud, mis on mets ja milline see välja näeb. ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgit leotakse metsaks puittaimedega kooslus, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ja puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Tänasel päeval on 4033 miljonit hektarit ehk 31% kogu maailma maismaast kaetud metsaga, millest 93% on looduslikud ning 7% istutatud. Metsadel on planeedil Maa väga oluline roll. Metsadesse on koondunud 8090% maismaa orgaanilisest ainest. Need on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Sealt saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aur...
esmase sisseveoga või töötlemisega. III: Laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Tootmisüksused koondusid ja toodangu nimestik laienes. IV: Kujunesid võrgustikuna toimivad firmad. Tootmise ja toodete keerukus kasvas. Põhirõhk oli tootearendusel ja brändi müümisel. Selgita klastri mõistet? Klaster eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega. Iseloomusta infoajastu globaalset tööjaotust? Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele, tihti vaid üksikule tööoperatsioonile. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini. Too näiteid rahvusvahelistest majandusorganisatsioonidest ja selgita, milles seisnevad nende erinevused. WTO-maailma kaubandusorganisatsioon. IMF-rahvusvaheline valuutafond NAFTA- Põhja-Ameerika kaubandusühendus
Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioonid 2. Kombinatiivne muutlikus suguline paljunemine 3. Geenisiire e. Geeni vool geneetilise materjali kandumine ühest populatsioonist teise. Põhjused: migrats. Ja selle järgnev ristumine
10. Milliste arvuliste väärtustega saab hinnata populatsiooni? Saab hinnata: populatsiooni arvukust (ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv) populatsiooni tihedust (populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta). 11. Mis on ökosüsteem selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteem koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Kooslus biootiline; ökotoop abiootiline 12. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Tootjad: Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Konsumendid ehk tarbijad:
levitage väike kogus näole ja kaelale ning masseerige õrnalt sisse Deodorant meestele 50ml 9,90 Naturaalne, värske rohemündi lõhnaga deodorant looduslike mineraalsoolade ning salveiekstraktiga ei ummista poore ega takista naha loomulikku toimimist neutraliseerib ebameeldiva lõhna tekke ja annab värskuse kogu päevaks Kasutamine: kandke puhtale nahale! Kinkekomplekt Meeste kehahooldus 14,40 Kinkekarp värske mündi seebi ja meeste deodorandiga klassikaline ja praktiline kooslus iga mehe iluarsenali maheda piparmündilõhnaga käsitööseep ja looduslik deodorant, mis annavad värskust, kuid ei varjuta parfüümi Kosmeetikakott meestele 29,90 Kinkekomplekti kuuluvad praktilised ent tõhusad nahahooldusvahendi: maheda piparmündilõhnaga dusivaht ja deodorant meestele, mis annavad värskust, kuid ei varjuta parfüümi lisaks meresoolaga akvamariiniseep värske unisex lõhnaga hea kinkekomplekt klassikalisele mehele, kes hindab praktilisi lahendusi ning ei
laisikud, puumad, leopardid, jaaguarid jt. HUVITAVAID FAKTE *Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. *Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. *Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. *Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. *Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. *Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest. 5 6 KASUTATUD ALLIKAD https://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets#Kliima http://www.tmk.edu.ee/~tsassian/kodu/?Okasmets:Huvitavaid_fakte http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm http://miksike
(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa
pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood pool-looduslik kooslus - (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne
arendustegevus on kõrge haridusega Detailide ja sõlmede odava tööjõuga maadesse valmistamine Kokkumonteerimine odava tööjõuga maadesse Müük ja hooldustööd üle maailma laiali, paigutatakse tarbija lähedale Ettevõtlusvõrgustik koosneb liiderfirmast, alltöövõtjatest ja muudest lepingupartneritest. On ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. 13.Mõiste: rahvusvaheline firma. Nimeta vähemalt 3 rahvusvahelist firmat. Rahvusvahelised firmad (rahvusvaheline ettevõtte ehk hargmaine) ehk firmad, mis tegutsevadmitmes riigis: See on ettevõte, mille kontrolli all või halduses on tootmis- ja varustusettevõtted mitmes riigis Ressursid, kaubad, teenused ja oskused liiguvad ettevõttesiselt üle riigipiiride peamised tegevusvaldkonnad: Kõrgtehnoloogia: biotehnoloogia, IT,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
