Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuiven...
organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kliimamuutuste taustal võiks seega loobuda ökoloogide poolt dogmaatiliseks peetud kliimakskoosluse terminist, asendades selle sõnaga põline kooslus. Seda tehes peab arvestama, et Clementsi ideed elavad ka erinevate nimetuste all teadusmaailmas endiselt edasi. Clements avaldas esimese ökoloogiaraamatu Ameerikas 1905. aastal, tutvustades ideed taimekooslustest kui superorganismidest. [10] See publikatsioon vallandas arutelu ökoloogilise holismi ja individualismi vahel, mis kestis kuni 1970. aastateni. Klementsiaanliku paradigma vaidlustas Henry Gleason, kes väitis, et ökoloogilised kooslused
e-posti aadress ORGANISATSIOON JA SISEKOMMUNIKATSIOON Organisatsioon on nn üks seltskond inimesi kes ühe või teise eesmärgi nime tegutseb. Eesmärkide saavutamise nimel on jagatud tööülesanded, võim ning loodud süsteem. Kultuur mõjutab grupi käitumist.(loodud struktuur) tänapäevalises situatsioonis siis.. et organisatsioon oleks edukas peab ta igapäevasel ellu viima kahesuunalist kommunikatsioni e olema valmis kuulama,mõtlema, muutuma. Organisatsioonikultuur on kooslus organisatsioonis toimuvatest normidest ja väärtustest, mis kjundavad meeskonna liikmete käitumist, hoiakuid ja ootuseid. Sisekultuur ütleb inimestele mida võib ja ei või teha. Antakse edasi uutele tuliatele. nt tuleb tööle uus arst ja siis õde õoetab talle edasi et kuidas meie siin asju teeme, mis meie tavad ja harjumused on. organisatsiooni imago see on see, kuidas organisatsiooni avalikkuses tajutakse Organisatsiooni identiteet.. see on see,mis org. tegelt on
Ookeani primaarproduktsioon Õppejõud Kai Piirsoo Bioproduktsioon biosüsteemi (organism, populatsioon, kooslus) biomassi sünteesimise määr; juurdekasv, mis moodustub kasvu või paljunemise tulemusena. Sisaldab 2 komponenti: 1.1 Primaarproduktsioon näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest; mõõdetakse biomassi (mg C, g C, t C) või energia (cal, J) ühikutes veepeegli pindala või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne. 1.2 Sekundaarproduktsioon heterotroofsete organismide biomassi juurdekasv või talletatud energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad loomad (fütofaagid). 1.1. Primaarproduktsioon võib olla: 1.1.1 Primaarne koguproduktsioon (gross primary production, GPP): autotroofsete (foto...
klint.envir.ee/klint/est/15.html 17. https://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2306 18. https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_maakond#Kaitstav_loodus 19. https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=99781&toprint=1#_Toc97456875 20. http://www.estonica.org/et/Loodus/Lahemaa_rahvuspark/Taimkate_ja_loomastik/ 9 Lisa 1 Joonis 3. Harjumaa pinnakatte settete kooslus 10 Lisa 2 Joonis 5. Tallinna klindilõik 11
Vähendavad põletikulisi protsesse 2. Mis on mikrobioom? · Soolestiku mikrobioom koosneb bakteritest, seentest ja viirustest · Mikrobioom aitab seedida toitu, toota toitaineid, toetab immuunsüsteemi toimimist Talle on vajalik toit, mis sisaldab palju kiudaineid ehk prebiootikume. 3. Millised miroorganismid peavad kuuluma terve mikrobioomi kooslusesse? Hetkel ei ole teada, milline peaks olema ideaalse mikrobioomi kooslus, kuid on teada, et liigiline mitmekesisus on oluline. 4. Kuidas on mikroorganismid olulised seedimisele? On oluline komponent soolestikuseinetes Toetavad imuunsüsteemi toimimist Vähendavad põletikulisi protsesse 5. Millised protsessid toimuvad küpsetamisel? · Küpsetamise käigus valgud denatureeruvad · Küpsetamise käigus toimub rida keemilisi reaktsioone, mille
esineb ka nukujärk. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised. 50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb) Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse. Kui nüüd lisada veel ämblikud, väikesed imetajad, siis saame selle niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest.
kloroplastid). Struktuuriline hierarhia eluslooduses: molekul (lihtaine või ühendi väikseim osake) > makromolekul (vt ülalt def.) > organell (reaktsioone ajas ja ruumis eraldav rakusisene moodustis) > rakk (eluslooduse väikseim struktuurne ühik) > kude > organ > elundkond > hulkrakne organism (kudedest, organitest ja elundkondadest koosnev isend) > populatsioon > kooslus > ökosüsteem (bioloogiline kooslus oma füüsikalis keemilises keskkonnas) > biosfäär (organismide poolt asustatud ala). Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes: nendes reaktsioonides moodustuvad või katkevad kovalentsed sidemed: funktsionaalsete rühmade ülekanne; oksüdreerumine, redutseerumine; C-C sideme teke ja/või katkemine; funktsionaalsete rühmade ümberpaigutumine ühe või enama süsinikuaatomi ümber; molekulide kondenseerumine. 2. Sidemed biomolekulides
kromosoomide arvu seostada isendite morfoloogiliste ja füsioloogiliste erinevustega populatsioonis. Tänapäeval on võimalik eksperimentaalselt kindlaks teha, millisel määral kasvukoht mõjutab taime taksonoomilisi tunnuseid ning kuidas need tunnused on seotud genotüübiga. See on ökoloogia ja geneetika lähenemine biosüstemaatika. Tsünopopulatsioon hõlmab kõiki ühes taimekoosluses olevaid sama liigi isendeid. Selline piiritlemine looduses on hõlbus vaid siis, kui kooslus esineb piiritletud alal või kui liik on stenotoopne. Eeldatakse, et igas koosluses kujuneb vastavalt kasvukoha iseärasustele ja liigisisestele suhetele valikuga reguleeritav liikuv tasakaal erinevate omadustega isendite vahel. Gamodeem lokaalpopulatsioon. Halogamodeem ökoliik. Genodeem genotüübilt ühtlik isendite kogum. Autodeem rühm isetolmnevaid isendeid genodeemi piires. Ökodeem ökotüüp.
Vaimuelu Vene aja alguses Baltikum kui kultuurisild: · Venemaa arengusuund Euroopa poole · Balti erikorra tõttu on siinne kultuurimõju sakslastelt. · Samas Saksamaal Balti Saksa mõju puudub, sest siin puudub õukond ja ülikool · Baltisakslased ühed haritumad Vene impeeriumis, suur mõju Peterburis. Luteri kirik Põhjasõja järgselt: · Paljud kirikud sõjas rüüstatud · Koos Balti erikorraga ka õigus luteri kirikule · Rootsiaegse kiriku ja riigi kooslus oli lõppenud, kirikud läksid tagasi aadli mõjuvõimu · Kirikuõpetajate seas levis uus usuvool : Pietism (religiooni sügavaim sisemine tunnetamine) Vennasteliikumine ehk hernhuutlus Selle kaudu jõuavad pietistlikud ideed rahva sekka. Hernhuutlus: · Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Mitteametlikud omaette kogudused, valides ise endale jutlustaja · 10 000 liiget · Ekstreemsed vaated
7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe eelneva kooslus. 11. Dolmenid püstitati hauakambrite tähistamiseks. 12. Inglismaal saab megaliitehitisi imetleda Lõuna- Inglismaal: Stonehedge, mis on ehitatud mitmes järgus 3000-1500 eKr. 13. Vanim skulptuur maailmas on Willendorfi Venus, mis on umbes 25 000 aastat vana. Mesopotaamia 1. Mesopotaamia tähendas kahe jõe vahelist maad ( Eufrat ja Tigris), see asus tänapäeva Iraagi aladel. 2. Mesopotaamia aladel elasid sumerid, babüloonlased, süürlased. Kõige vanem kultuur
Vanaaegkonnas oli see kindlasti väiksem. Seega tuleks statistikas mingit koefitsienti arvutada, kuid ei tea, mille alusel, mis meetod olema peaks. Veel varem oli neid 1 protsent. Usaldusväärselt ei saa hinnata liike. Koejäljendite säilimime ) mineralisatsioon ennetab lagunemise) on kindlasti erandlik nähtus. Koefitsient võib-olla 1, midagi või isegi 2, midagi, aga täpselt ei tea, et hinnata muutusi jne. Liikide säilimispotenstiaal. Püüd leida võimalikult konservatiivne kooslus, et hinnata tänapäeva ja mineviku analooge. Leiti usa edelarannikult austripankad. 50 protsenti makroskoopilistest liikidest arvestava säilimispotentsiaaliga. Säilinud vaid 25 protsenti fossiilides. Isegi ideaalsel juhul on säilimine ainult 50 prot, mis on tegelikult. Teistes kooslustes on 1:2 suhe teine, ei toimi enam. Arvestatav säilimispotentsiaal vaid arvukatel liikidel. Geoloogilise faktori mõju paleoandmetele. Erinevad ladestud erineva hulga kivimitega esindatud.
Tihti on alles vaid sekundaarsed metsad, sest vanad metsad on inimasustuse laiendamiseks, põllumaaks või kaevanduste tarvis maha raiutud. Rohttaimedel on nendel aladel kiire arengutsükkel vahetult pärast talve, sest lehed varjavad päikesevalguse. Samblaid on ka maapinnal vähe, sest rohkelt mahalangenud lehed ei kõdune piisavalt kiiresti ja varjavad valguse. (Wikipedia, Mets, 2015) Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu.
Pikka aega kestvad negatiivsed emotsioonid hakkavad mõjutama ka juba füüsilist ja vaimset tervist. Sotsiaalne tervis on nagu koostöövõime ja suhtlemine teiste inimestega. See on võime luua vastastikust rahuldust pakkuvaid suhteid nii koolis, tööl, kodus kui ka võõrastega esmakordselt suheldes . Tervis on tervik neist neljast omavahel seotud osast (füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja sotsiaalsest). Ja mida tugevam see kooslus on, seda paremini tuleb inimene toime end ümbritsevas elukeskkonnas. Kindlasti ei ole kõik need erinevad terviseaspektid meil võrdselt arenenud. Mõtiskle ja leia oma kitsaskohad! Meie isiklik tervishoid sõltubki nende nelja erineva terviseaspekti pidevas arendamises. Alljärgnevalt mõningaid „vanarahva tarkusi“ tervise teemadel, mida ka meil on kasulik aeg- ajalt üle korrata: Inimene palub tervist Jumalalt, aga, et nende endi käes on võim oma tervise
• Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. • Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandus-ajaloo lahutamatu osa. • Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks loodus-kaitse probleemiks kogu maailmas. • Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda. • Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade kooslus, sest loomaliigid (nt putukad) on suuresti seotud kohalike taimedega. • Uued liigid võivad tekitada isegi maastikumuutusi. Näiteks, sissetoodud karuputke võõrliikide all ei suuda madalamad taimed üldse kasvada. Seetõttu on maapind vähem kompaktne ja erosioonile vastuvõtlikum. • Portugalis kasvatatakse eukalüpte, et saada paberi tooret, kuid selle tulemusena alaneb põhjavee tase, mis ei ole aga kohalikele liikidele talutav. Need hukkuvad ja kogu ökosüsteem kuivab ning kõrbestub.
nendega nakatumisest; * kuidas kaitsta toitu bakteriaalse riknemise eest. Oskan ... * võrrelda viirusi elusorganismidega; * tuua näiteid tõvestavate viiruste ja bakterite kohta; * analüüsida bakterite paljunemist kirjeldavaid graafikuid; * selgitada bakterite ja algloomade levikut erinevates elupaikades; * analüüsida bakterite ja algloomade tähtsust looduses; * tuua näiteid bakterite ja algloomade kasutamise kohta. --- 82 Peatükk: 35. Liik, kooslus, populatsioon, ökosüsteem, biosfäär Peatükist saad teada * Mis on liik? * Kuidas on omavahel seotud populatsioon, kooslus ja ökosüsteem? * Mis on biosfäär ja millistest osadest see koosneb? Olulised mõisted * liik * populatsioon * kooslus * ökosüsteem * biosfäär Mis on liik? Loodusteadlased, kes tegelevad organismide uurimisega, panid juba ammu tähele, et paljud neist on sarnased ning annavad omavahel paaritudes endasarnaseid järglasi
ajalooliselt kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Loomaökoloogia tähtsamad harud on toitumis- ja sigimisökoloogia. Rakendusökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb ökosüsteemide majandamisel ja ökotehnoloogias esilekerkivate teaduslike probleemidega. Makroökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb suureskaalaliste ökoloogiliste protsesside uurimisega. Organisatsioonitasemed Geen, Rakk, Kude, Organ, Organism/isend, Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Bioom, Biosfäär Mõisteid DNA: Desoksüribonukleiinhape, sisaldab organismi kogu pärilikku informatsiooni. Kromosoom: DNA molekul, mis kannab geene. Geen: kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärilikkustegur, mis määrab otse või kaudselt (koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. Genoom: kõigi geenide kogum ühes liigiomases kromosoomikomplektis; iseloomulik kromosoomide
Analüüsi meetod, millal strateegilisi alternatiive kaalutakse järgmises lõikes: olemasolev toode ja olemasolev turg; uus toode ja uus turg; kombinatsioonid Turg Praegune turg Uus turg ;praegune toode sügavam hõivamine turu arendamine; uus toode toote arendamine diversifikatsioon 7.Turukeskkond. Makrokeskkond: majanduslik, demograafiline, sotsiaal-kultuuriline, poliitilis-õiguslik, tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond. Turundusekeskkond - aktiivsete subjektide ja jõudude kooslus, mis tegutsevad firmast väljaspool ja mõjutavad turundusjuhtide võimalusi sihttarbijatega suhete loomiseks ja sättimiseks. Seega on turundus mõjurite kooslus. Majanduslik: see mõjutab nii tootjat kui tarbijat (majanduslikud arengutendentsid: tööhõive, majanduse integreeritus, maj.arengufaas, brutosissetulek, reaaltulu) *toodete ja teenuste pakkumises suureneb teenuste osakaal *vahendustegevuse tähtsus *väikeettevõtlus *kiireneb innovatsiooniprotsess *kiire teaduse ja tehnika
esineb ka nukujärk. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised. 50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb) Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse. Kui nüüd lisada veel ämblikud, väikesed imetajad, siis saame selle niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest.
ulatuses - Sagedasti need indeksid omavahel tugevas korrelatsioonis. - Probleem – kõik liigid pole võrdsed 8. Kus on kõige enam liigilist mitmekesisust? EKSAMIS! - Troopilised vihmametsad: 7% maismaapinnast aga enam kui pool liikidest seal; 40% õistaimedest seal. - Korallrahud/riffid: katab 0,1% ookeani pinnast aga elupaik 8% kalaliikidest. - Süvameri: 34 35st looma hõimkonnast on meres - Suured troopilised järved 9. Mis on kooslus ja mis on ökosüsteem? Kooslust defineeritakse mingil kindlal territooriumil ja ühetaolistes keskkonnatingimustes elavate liikide kogumina Paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. 10. Millest moodustub gild? Samal troofilisel tasemel asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressursse enam-vähem ühesugusel
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
turg; uus toode ja uus turg; kombinatsioonid Turg Praegune turg Uus turg ;praegune toode sügavam hõivamine turu arendamine; uus toode toote arendamine diversifikatsioon 7.Turukeskkond. Makrokeskkond: majanduslik, demograafiline, sotsiaal-kultuuriline, poliitilis-õiguslik, tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond. Turundusekeskkond- aktiivsete subjektide ja jõudude kooslus, mis tegutsevad firmast väljaspool ja mõjutavad turundusjuhtide võimalusi sihttarbijatega suhete loomiseks ja sättimiseks. Seega on turundus mõjurite kooslus. Majanduslik: see mõjutab nii tootjat kui tarbijat (majanduslikud arengutendentsid: tööhõive, majanduse integreeritus, maj.arengufaas, brutosissetulek, reaaltulu) *toodete ja teenuste pakkumises suureneb teenuste osakaal *vahendustegevuse tähtsus *väikeettevõtlus *kiireneb innovatsiooniprotsess *kiire teaduse ja tehnika
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
S ehk stressi taimed on pidevalt ebasoodsates tingimustes, mille tõttu ta peab pidevalt kohanema, kuid kui ta sellega toime tuleb on ta populatsioon stabiilne ning eluiga pikk. R ehk ruderaal taimi iseloomustab keskkonna muutlikkus, kui on soodne keskkond, siis nad paljunevad kiiresti ja rikkalikult, kui aga on ebasoodsad tingimused, siis nad suudavad ainult säilitada teatud järglased. Strateegia tüübid võivad populatsioonis muutuda ajas 6. Taime kooslused Kooslus on taimede kooseksisteerimise vorm, kus valitsevad ühed keskkonna tingimused. Kooslused võivad ajas muutuda. Kooslused moodustavad vertikaalstruktuure. Eristatakse koosluste tüüpe: 1) maismaakooslused metsad, niidud ja sood, 2) veekooslused mage ja mereveekooslused. 7. Muld Muld on maakoore pealmine kobe kiht, kus esinevad toitained ja mis tekib elus- ja elutalooduse vastastikkusel toimel. Muld tekib kivimite lõhustumisel (abiootiline), ning
värvikorraga. Nendes portreemaalides tulevad selgesti esile näo plastilised vormid, päikesest pruuniks põlenud nahk, mustade päraniavatud silmade läige, tihe lokkis juus ja punased lihavad huuled. Võlu peitub inimnäo iga üksiku osa hoolikas läbitöötluses. Faijumi portreedes mõjub iga pea ülimalt individuaalsena. Kuid inimeste mõnevõrra jäigas hoiakus ja otse suunatud vaates murrab üha uuesti läbi antiikne ideaal, kooslus üllusest, nooruse julgusest ning vanamehelikust väärikusest. Kasutatud kirjandus M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst Vana-Kreeka ajalugu (1965). Tallinn: Eesti Raamat http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi otsingumootor http://en.wikipedia.org/wiki/Art_in_ancient_Greece
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõ...
Kuid peeglid tuleks paigutada nii, et nad ei paneks ruumis viibijale pidevat kohustust ennast ja teisi jälgida. Liiga palju peegelpinda võib põhjustada närvilisust. [3] Pimedates ruumides, kus viibitakse lühemat aega, näiteks nõupidamistubades, tuleks kasutada särtsakamaid toone, mis ergastavad ja sunnivad kontakteeruma ning loovad aluse aktiivseks mõttevahetuseks. Sellised ruumid võivad olla atraktiivset värvi: hea on oranzi, erklilla ja musta kooslus koos helehalli lauapinnaga või tumesinise, kollase, punase kombinatsioonid, mille tasakaalustajaks helerohelist värvi mööbel. Tundub veidi liiga närviline, aga nõupidamised ei ole lõõgastumiseks, seal on vaja lühikese ajaga saavutada maksimaalne tulemus ja välja öelda ka ebameeldivusi. Aga teistpidi - kui arutelud kipuvad olema niigi plahvatusohtlikud, oleks vale neile ärritavate värvustega veelgi hoogu lisada[3]. Kokkuvõte
automaatikaseadmetesse. Rauasademe eemaldamine valamute pindadelt on tülikas ja raske. Glasuuritud pindade puhastamiseks mõeldud hape rikub keraamilisi pindu ja nende valevus võib olla jäädavalt kadunud. Ka pesu pesemine rauarikkas vees on riietele hukatuslik. Kui raua kontsentratsioon on suurem kui 1,0 mg liitri kohta, siis muutub valge pesu kollakaks. [7] 1.3. Joogivee rauasisalduse normatiivid Väärtuslikus aga teebki põhjavee selles sisalduvate mikroelementide kooslus. Kui aga mõnda neist on liiga palju, läheb asi halvaks. [8] Euroopa Liidu direktiivi normide järgi kuulub suurem osa Eesti põhjaveest rauasisalduse poolest ebarahuldavasse kvaliteediklassi. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel tarvitab ligi 30% Eesti elanikest joogivett, mis ei vasta kehtestatud nõuetele. [2, lk 23] Rauda vees loetakse liigseks ja kahjulikuks, kui seda on üle lubatud normi. Euronõuete kohaselt on rauasisalduse piirnormiks tarbe- ja joogivees 0,2 mg/l
ajalugu. Jazzis kasutati peamiselt sopran-, alt-, tenor- ja baritonsaksofoni. (Jazziraamat, 1999) Esimene tähtsaim saksofoniansambel ajaloos oli asutatud aastal 1976 David Murray, Julius Hemphill, Hamiet Bluiett ja Oliver Lake poolt, ning see kandis nime World Saxophone Quartet(WSQ). Kuigi kaua aega enne seda oli veel saksofoniansambleid tehtud ei löönud teised nii hästi läbi. World Saxophone Quartetil õnnestus muuta ,,eksootiline" ja ,,ebatavaline" kooslus institutsiooniks ja lausa iseseisvaks instrumentaalseks zanriks. Isegi rütmiseksioonita svingisid nad intevsiisemalt, kui head jazziansamblid, kus olid bass ja trummid. Algselt oli ka World Saxophone Quartetil bass ja trummid, aga kuna nad olid rahalistes raskustes, pidid nad loobuma nendest oma esimesel kontserdil. Kuigi nad olid ilma bassi ja trummideta svingisid nad ettekujutamatult. Peale seda moodustus aina rohkem saksofoniansambleid üle maailma.
.. 4 miljardit aastat tagasi. TÕENE Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismidele: a) Kasulikud b) neutraalsed c) kahjulikud d) surmavad Linnud põlvnevad: a) Kaladest b) kahepaiksetest c) roomajatest d) imetajatest Organismi sarnasus mõne teise liigiga on: a) Konvergents b) divergents c) mimikri d) progress Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on: a) Rakk b) isend c) populatsioon d) liik e) kooslus Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid: a) Lõunaahvid b) neandertaallane c) osav inimene d) püstine inimene e) tark inimene Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: a) 2 miljonit b) 1 miljon c) 100 tuhat d) 40 tuhat aastat tagasi Esimesed elusolesed ilmusid Maale umbes: a) 1 miljard b) 10 miljardit c) 50 miljardit d) 4 miljardit aastat tagasi Elu tekkele järgnes sotsiaalne evolutsioon.
1.3 Suhtlemistasandid Ameerika psühholoog Eric Berne (1910-1970) on loonud S. Freudi populariseeriva transaktsionaalanalüüsi teooria, mis analüüsib inimestevahelisi suhteid. E. Berne võrdles inimaju tööd kaherealise magnetofoniga. Ühele ribale salvestatakse sündmused sünnist surmani ja teisele tunded, mis nende sündmustega kaasnesid (Wilson, Hantz, Hanna 1995:408). See on tunnete süsteem, millega käib kaasas vastav käitumismustrite kooslus (Berne 2001:21). Selle tulemusena võivad lapsepõlve läbielamused täiskasvanu teadvuses vastavas olukorras pinnale kerkida. Vastavalt E. Berne`i teooriale on iga inimese "minal" kolm seisundit e suhtlemistasandit - Vanem (V), Täiskasvau (T) ja Laps (L). Inimesed kasutavad teistega suheldes ühte neist ning võivad lülituda ühest mina-tasandist teise, kuid tavaliselt on üks neist rohkem välja arenenud ning seda kaldutakse rohkem kasutama. Igal mina-tasandil on inimese jaoks
kohanimed. 6. Kuidas töötab üleilmne asukoha määramissüsteem (GPS)? See koosneb ümber maakera tiirlevatest satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest.Satelliitidelt lähetatud signaalide järgi määravad GPS- vastuvõtjad reaalajas oma geograafilised koordinaadid maailma mis tahes punktis. 7. Mis on geoinfosüsteem (GIS)? Too näiteid milleks seda kasutatakse. Aparaatide, programmide ja kohateabe kooslus, mida kasutatakse ruumiandmete kogumiseks, töötlemiseks, päringute tegemiseks, analüüsimiseks ja esitamiseks. See aitab lahendada ruumilisi ülesandeid. Nt saab selle abil leida tuletõrje või kiirabiauto kiireima tee sihtkohani suurlinna ummikutes. 8. Mida näitab geoloogiline skaala? Maakoore kivimkihtide tekkimise järjekorra ja vanuse kindlaksmääramist. 9. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid eesti alal? Vanaaegkond
toidulisanditest said abi need patsiendid, kellel oli intermiteeruv või progresseerunud AMD ühes silmas. Viie aasta jooksul vähendati progresseerunud AMD edasist edasiarengut 25% võrra uuringust osavõtjatel, kellel oli progresseerunud AMD ning, kes kasutasid kombineeritud ravimitena suurel hulgas antioksüdantide vitamiine koos tsingi ja vasega. AREDS uuringus ei saadud tõendeid, et see vitamiinide ja mineraal toidulisandite kooslus oleks abiks patsientidele, kellel on väiksem kui intermiteeruv AMD. See on tähtis leid, mida tihtipeale paljud tervishoiu töötajad jätavad mainimata andes igapäeva töös soovitusi. (Narayan 2018). 3.2 Kuiv AMD AREDS uuringus ainult 1,3% osalejatel, kellel oli varajases staadiumis AMD (kuiv AMD), progresseerus viie aasta jooksul AMD hiliseks (progresseerunuks) maakula degeneratsiooniks. Uuringus selgus, et ei olnud statistiliselt olulist tõendit kasust antioksüdantide ja tsingi
Linnastumine ja linnade kasv Eestis nõukogude aastatel. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus · Paddison, R. (2001). Handbook of Urban Studies. Sage Publications Ltd · Palen, J. J. (2002). The urban world. McGraw-Hill, Boston. · Savage, M., Warde, A. (1993). Urban Sociology, Capitalism and Modernity. Houndmills: Macmillan. 7. Sotsiaalsed rühmad ja organisatsioonid, formaalne organisatsioon Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Rühm kolme ja enam inimeste kooslus. Rühma liikmed identifitseerivad ennast rühmaga, rühm on kollektiivse identiteedi allikaks. - Primaarne rühm väike rühm, isiklikud, emotsionaalsed, väga lähedased suhted, meie-tunne. - Sekundaarne rühm kontakt ja samastumine on lõtv, ühishuvi. - Referent(s)rühm tegelik või kujuteldav rühm, millega inimene võrdleb ennast, või kuhu tahab kuuluda, milliste hinnangute ja väärtuste alusel valib ja hindab oma käitumist (positiivne/negatiivne).
Panga servalt alla vaadates jääb silme ette enamasti ulatuslik metsalaam. Ülekaalus on okasmetsad. Mere ja luiteliivadel kasvavad peamiselt nõmme- ja palumännikud, moreenil ja viirsavil kuusikud ja kuuse-segametsad (laanemetsad). Leidub ka salu- ja lodumetsi. Lammimetsi esineb kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste (rannavallid, luited) taga leidub soostunud ja soometsi. Paekalda rusukaldel kasvab haruldane kooslus laialehiste puuliikidega ürgilmeline salumets. Rohkete allikate tõttu on rusukalde pinnas niiske ja toitaineterikas. Rusukallet katab pärnast, saarest, vahtrast, jalakast, sanglepast, haavast, remmelgast, toomingast, pihlakast lopsakas mets, kus on ka kuuske ja tamme. Ka alustaimestik on lopsakas ja liigirikas, palju on sõnajalgu. Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik.
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud.
kogum, mis on võimalised omavahel ristuma. Alamliik nagu rass, vahe on vormiline Rass sama liigi populatsioonid on selgesti erinevad Populatsioon e asurkond on evolutsiooni taignakauss; ühte liiki isendite, samuti nende perekondade ja karjade kogum, kes tihti omavahel kokku puutuvad ja ristuvad. Toimub alatasa genotüüpide segunemine ja rekombinatsioon, tegelik looduslik ja suguline valik. 55. Millest koosneb kooslus ehk biotsönoos (liikidest või populatsioonidest)? Ükski isend, populatsioon ega liik ei ela tühjas ruumis, vaid koos väga paljude teiste naabritega, kes on neile toiduks, varjupaigaks, vaenlaseks jne. Ühes elupaigas ( biotoobis ) koos elavad ja üksteisest sõltuvad olevused moodustavad koosluse ehk biotsönoosi . Koosluste näiteid: segamets oma mitut liiki puude ja põõsastega, rohuja samblarindega, mullaga, kõikvõimalike loomade, protistide ja bakteritega. 56
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
Kuid peeglid tuleks paigutada nii, et nad ei paneks ruumis viibijale pidevat kohustust ennast ja teisi jälgida. Liiga palju peegelpinda võib põhjustada närvilisust. [3] Pimedates ruumides, kus viibitakse lühemat aega, näiteks nõupidamistubades, tuleks kasutada särtsakamaid toone, mis ergastavad ja sunnivad kontakteeruma ning loovad aluse aktiivseks mõttevahetuseks. Sellised ruumid võivad olla atraktiivset värvi: hea on oranzi, erklilla ja musta kooslus koos helehalli lauapinnaga või 9 tumesinise, kollase, punase kombinatsioonid, mille tasakaalustajaks helerohelist värvi mööbel. Tundub veidi liiga närviline, aga nõupidamised ei ole lõõgastumiseks, seal on vaja lühikese ajaga saavutada maksimaalne tulemus ja välja öelda ka ebameeldivusi. Aga teistpidi - kui arutelud kipuvad olema niigi plahvatusohtlikud, oleks vale neile ärritavate värvustega veelgi hoogu lisada[3]
miks see nii on ja kuidas seda täpsemalt teha on kirjeldatudgi järgnevas uurimistöös. 3 1. Bioindikatsioon Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) põhjal. Eriti laialt on bioindikatsiooni rakendatud antropogeensete muutuste kindlakstegemisel. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku, vee, õhu ja lähtekivimi omadusi. Bioindikaatorite järgi eristatakse bakterio- (mikrobo-), müko-, algo-, lihheno-, brüo- ja fütoindikatsiooni. Bioindikatsioon annab õhu saastatuse pikaajaliste muutuste kohta tõesemat teavet kui mõõteaparaadid, sest õhus moodustuvate kompleksühendite mõju elusorganismile erineb
hoidmiseks. See hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd. Elektripaigaldise käidukava Elektripaigaldise käidukava on dokument või dokumentide kogum, mis määrab elektripaigaldise talituses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra, protsetuurid ja toimingud. Risk Ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosuse ja astme kooslus. Elektriohuallikas Võimalikku traumat või tervisekahjustust põhjustav elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht Elektripaigaldisest tulenev traumarisk. Elektritrauma Inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel elektripaigaldise mingi käidutoimingu sooritamisel. Elektrialaisik Elektrialaisik on isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et
30. Mis on Universum? Universum sai alguse suurest Paugust- kosmilisest plahvatuaset. Universum on maailmakõigsus- kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Tekkis umbes 15 miljardit aastat tagasi, aine eraldumisest antiainest. Neutraalses gaasis saab võimalikuks gravitatsiooniline kondenseerumine st. Tihedate objektude tekkimine. Univrsum on ruumi, aja, aine ja energia kooslus. 31. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. Lõpmata pikk on aeg, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Kuigi maailm on lõputu, me näeme temast siiski vaid lõpliku osa. See mida me näeme on kõigis suundads ja kõigil kaugustek ühesugune. Me võime eeldada, et maailm on kõikjal ühesugume. 32. Sõnastage kosmoloogiline printsiip.
praktiline vaatlus. 3 1. Bioindikatsioon 1.1. Mis on bioindikatsioon Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) põhjal. Eriti laialt on bioindikatsiooni rakendatud antropogeensete muutuste kindlakstegemisel. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku, vee, õhu ja lähtekivimi omadusi. Bioindikaatorite järgi eristatakse bakterio- (mikrobo-), müko-, algo-, lihheno-, brüo- ja fütoindikatsiooni. Bioindikatsioon annab õhu saastatuse pikaajaliste muutuste kohta tõesemat teavet kui mõõteaparaadid, sest õhus moodustuvate kompleksühendite mõju
laiade joonte ja paksu värvikorraga. Nendes portreemaalides tulevad selgesti esile näo plastilised vormid, päikesest pruuniks põlenud nahk, mustade päraniavatud silmade läige, tihe lokkis juus ja punased lihavad huuled. Võlu peitub inimnäo iga üksiku osa hoolikas läbitöötluses. Faijumi portreedes mõjub iga pea ülimalt individuaalsena. Kuid inimeste mõnevõrra jäigas hoiakus ja otse suunatud vaates murrab üha uuesti läbi antiikne ideaal, kooslus üllusest, nooruse julgusest ning vanamehelikust väärikusest. 1.4 TEMPLID Hellenismi ajastul arenes arhitektuur edasi samal viisil nagu teised kunstiliigidki. Arhitektuuri ette seati uued ja komplitseeritud ülesanded, samal ajal läksid kaduma terviklikkus ja ülevus, mis iseloomustasid V sajandi ehituskunsti. IV sajandil kujunes välja terve rida uusi ehitustüüpe. Peripteeri (ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritseb igast küljest ühekordne
Kuid peeglid tuleks paigutada nii, et nad ei paneks ruumis viibijale pidevat kohustust ennast ja teisi jälgida. Liiga palju peegelpinda võib põhjustada närvilisust." (Arvuti kirjandus, 2012) Pimedates ruumides, kus viibitakse lühemat aega, näiteks nõupidamistubades, tuleks kasutada särtsakamaid toone, mis ergastavad ja sunnivad kontakteeruma ning loovad aluse aktiivseks mõttevahetuseks. Sellised ruumid võivad olla atraktiivset värvi: hea on oranzi, erklilla ja musta kooslus koos helehalli lauapinnaga või tumesinise, kollase, punase kombinatsioonid, mille tasakaalustajaks helerohelist värvi mööbel. Tundub veidi liiga närviline, aga nõupidamised ei ole lõõgastumiseks, seal on vaja lühikese ajaga saavutada maksimaalne tulemus ja välja öelda ka ebameeldivusi. ,,Aga teistpidi - kui arutelud kipuvad olema niigi plahvatusohtlikud, oleks vale neile ärritavate värvustega veelgi hoogu lisada. " (Arvuti kirjandus, 2012)
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus
· Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
sarnaste omaduste lähendamisel. · Seega klassikaliselt harmoonilised värvikombinatsioonid on: · Ühe värvitooni heledus-tumedusastmed.Ühe värvi erinevad toonid loovad ruumilise tunde. · Samaväärsusringid värvid igal ringil on samaväärsed. Kõik värvid on läbi segatud ühe põhilisega ja see ühendab värve.(värviringi välimine ja sisemine ring) · Komplimentaarsus vastasasuvate värvide omavaheline kooslus. Need on punane ja roheline, kollane ja violett, sinine ja oranz. · Totaalne harmoonia tunnetuslik harmoonia, võib kasutada kõiki värve, neist üks on keskne. Värvikombinatsioonide loomisel võib arvestada järgmiste sobivate kobinatsioonidega: · 3 tooni, millest üks on kahe teise segamisel saadud (punane ja kollane ja oranz) · soojad toonid kooskõlas mustaga · külmad toonid kooskõlas valgega
mitmekesisus mitmekesisus Liik riik Biosfäär Populatsioon Hõimkond Bioloogiline regioon Isend Klass bioom Kromosoomid selts Maastik Geenid Sugukond Ökosüsteem nukleotiidid Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon isend Maastikuline mitmekesisus Organismist madalamad organismi tase organismist kõrgemad tasemed tasemed Joonis 1 MITMEKESISUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
