*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kih...
Põhilised kombed ja talitused olid 17. sajandil seotud mõisa ja talurahvaga, kuna Eestis oli u 1000 mõisa. Kõige tähtsam osa oli talurahva elus muidugi töö, sest mõisale tuli koormised ära maksta. Mõisate majandamisel muutus 17. sajandil tähtsaks teraviljaeksport. Eestit ja teisi Baltimaid nimetati seetõttu rootsi ajal "Rootsi viljaaidaks". Teine suur sissetulekuartikkel mõisatel oli viinapõletamine, millega kaasnes hoogne metsaraie, et aina rohkem ja rohkem vilja kasvatada. Viinapõletamisest saadud tulu iseloomustasid kaasaaegsed "hõbevihma sajuna üle Eestimaa". Viinapõletamise luba oli vaid mõisatel ja talupoegadele oli viina valmistamine
KODUNE TÖÖ 1 1.Kes on pildil? Kuidas on ta seotud 18.-19.saj. Baltimaade ajalooga?(2p) Pildil on Garlieb (Helwig) Merkel. 1796. aastal kirjutas Merkel raamatu, mis kirjeldas talupoegade rasket elu ning halvustas baltisaksa maaomanikke ja kutsus Vene valitsust sekkuma ning Liivimaa elanike olukorda parandama. Raamat põhjustas maaomanike seas viha. Raamatu õhtusel tõusid järgnevatel aastatel päevakorrale talupoegade olukorra parandamise küsimus ja inimõigused. 2.Leidke vähemalt 3 põhjust, miks talupoegade olukorda oli vaja 19.sajandi algul parandada.(3p) Majanduslik olukord talupoegadel ei paranenud. Talude rendilepingud olid piiranguteta. Taluperemeestel puudus kindlus ja tahe talu arendada, sest mõisnik võis talupojaga lepingut mitte pikendada ja iga kell talust välja tõsta. Selle tulemusena puhkes 1840 teraviljaikaldus. Lisaks hakkas tekkima maapuudus, seoses rahvaarvu kiire kasvuga. 3...
Sellega muutus asi ainult halvemaks, kuna Rootsi ajal oli see arv juba ammu palju väiksem. Seega karmis mõisnikud kasutasid olukorda ära hästi ning said talupoegi rohkem peksta. See näitab seda, et Vene riik ei teadnud Eesti talupoegade olukorrast mitte midagi. Samuti toimusid muutused talupoegade koormistes. Rootsi ajal olid vakuraamatud, kuhu olid kirja pandud maksimumnõudmised, nii, et mõisnik ei saanud olla ülekohtune. Vene ajal koormised suurenesid ning lisaks pidid talupojad üleval pidama ka suurt sõjaväge. Neid värvati ka nekrutiteks vägisi. Sealt naasesid vaid vähesed. Rahvaarv langes pärast Liiivi sõda 100 000-ni, kuid tänu rahulikele aegadele ja soodsale majandusele tõusis see kiiresti 400 000-ni. Pärast Põhjasõda langes see number jälle 150 000-ni. Levis palju nakkushaigusi nagu näiteks süüfilisd ja rõuged, millesse suri iga 7-mes laps. Vene ajal oli suur tagasilöök ka hariduses
venelasi. Suurt osa etendasis soomlased. Valga ümbrusesse kolis rohkelt lätlasi.86 Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Säilitati sunnismaisus ja kehtestati pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale. Sellega kaasnes maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoja kohustused. Koormised fikseeriti täpselt, mis piiras talupoegade kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57 Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist. Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale
kohtutäituril teha uut hoiatust võlgnikule. • Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. • Maksuhaldur ei või võlgniku vara müüa, seda saab teha kohtutäitur. RIIGINÕUDED • Riiginõuded on avalik-õiguslikud nõuded ehk nõuded, mida isik on kohustatud tasuma riigile mingi tegevuse või tegevusetuse tulemusel. Avalikud-õiguslikud rahalised nõuded: • maksud • koormised • trahvid • lõivud • sundkindlustusmaksed SISSENÕUDMISE ÜLDISED ALUSED • Sundtäidetava nõude tekkimise aluseks on üldjuhul täitevorgani otsus, haldusakt vm täitedokument. Sundtäidetavad avalik-õiguslikud rahalised nõuded võib täitedokumendi sisu järgi jagada: • haldusorgani haldusakt (maksuotsus, haldusõigusliku sunnivahendi kohaldamine) • karistusotsused • muud täitevvõimu ettekirjutused (hüvitiste tagasinõudmine)
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
võimuvõitluse keskpunkti. 1689. aastal, pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset sai Peeter I troonile. Ainuvalitsejaks sai ta 1696. aastal, kui ta poolvend Ivan V suri. Peeter Suure esimene iseseisev sõjaretk toimus juba koheselt peale ainuvalitsejaks saamist, 1696ndal aastal. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised. 1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et tagada Venemaale pääs Läänemerele. 1700. aastal kaotas Peeter I Narva lahingu ning peale seda alustas ta tõsiseid reforme: sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee; maksureform, millega kehtestati pearahamaks ning alustati perioodilisi hingerevisjone; haldusreform, millega loodi uued valitsusasutused ning haldusüksused;
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tas...
Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal) 1849(liivimaal, eestimaal 1856) talurahvareformide ajastu lõpp nende kehtestatud seadustega. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. 1866- talurahva omavalitsus vabanes mõisnike kontrolli alt 1840.ndat aastate algul tabas eesti ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda mis põhjustas väljarändamisliikumise
rentnikeks. 2/3 tuludest, mis antud maadelt saadi, läks riigile; 1/3 tuludest mõisa ülalpidamise kuludeks. Talupojad olid kui riigi talupojad. Pärustalupojad (talupojad nendel maadel, mis riigile ei kuulunud) ei kadunud. Riigi talupoegade üle mõisnikul võim vähenes (kadus politsei- ja kohtuvõim), sest kohtupidamisega hakkasid tegelema riigikohtud. Maad kaarditati ja hinnati (kvaliteedi järgi). Koormised viidi maade kvaliteediga vastavusse. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Riigi talupojad tohtisid esitada kaebusi mõisarentniku peale kuni kuningani välja. Sunnismaisust ei kaotatud. Liivimaa juht Patkul oli reduktsiooni vastu. Kiri kuningale Patkuli eestvedamisel. Kirjas oli toodud välja kõik halb, mis reduktsioon endaga kaasa toob: väljaränne, rahutused, näljahäda. Kuningas pidas seda ähvarduseks ning mõistis Patkuli surma. Patkulil õnnestus aga põgeneda Poola kuninga koosseisu. Kohaliku aadli valitsust
Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja. Mõisnik pidi kihlused heaks kiitma. Talusid võis pärandada.
linnastumisega Euroopas Linnastumine Euroopas Viljahindade tõus Hansakaubanduse laienemine Eesti vilja kvaliteet Mõisnikud huvitatud sissetulekute suurendamisest Mõisate arvu kasv XVI saj.ks ~500 Teoorjuse suurenemine Mõisapõlde laiendati talupoegade maade arvelt, tavaliselt võlglaste maa või vägivallaga Talupoegadelt hakati üha rohkem koormisi nõudma Millised olid siiani talupoegade põhilised koormised? Teokoormiste järsk kasv miks? MÕISATEGU talupoegade kohustus töötada mõisa põllul ja majapidamises Sunnismaisuse kujunemine Mõisatöö võttis suurema osa talupoegade ajast Ametisse mõisasundijad: 1) Kubjas teotööliste töölesundija ja karistaja 2) Kilter - kupja lähim abiline KODUKARIÕIGUS mõisniku õigus karistada tema maal elavaid talupoegi ihunuhtlusega Talupoegadel kujunes mentaliteet mõisa köis, las lohiseb!
Koormisteks peamiselt teotöö (6 päeva nädalas) ning jagunes 3-ks: 1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu loonusrent - talupoja tasu kasutatava maa eest mõisnikule kirikukümnis - Euroopas kirikule kogutav maks Kohustuslik mõisavooris käimine ning teede korrastamine/ehitus. Muutused talupoegade õiguslikus olukorras: Anti välja maapolitseikorra seadus pärisorjuse fikseerimiseks 1671.a Tuli kasutusele vakuraamat, mis hoidis koormised kindlal joonel. Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed) Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad.
Ühiskonna puhastamine rahvavaenlastest, nimelt ei võinud saksameelsed inimesed omada maad üle 6 hektari ja neilt riigistati ka enamik loomi ja muud tarvilikku. See rikkus ära põllumajandusliku sissetuleku. Talud jäid väikesteks, nende tootlikkus oli seetõttu madal, inimeste vahelised suhted olid halvenenud. Paljud vanemad talunikud kaotasid oma suured maa-alad noortele, kes ei osanud maaga veel midagi peale hakata. Olukorda ei parandanud ka koormised, mis pärssisid talude arenemist, sest enamus toodangust läks riigile ja enda tarbeks jäi vähe, polnud piisavalt vahendeid, et põlde suuremaks teha, seemet lihtsalt polnud. Olukorra parandamiseks hakati looma kolhoose. Kuid see ei teinud olukorda paremaks, vastupidi neei, kes vabatahtlikult liituda ei tahtnud, sunniti. Kulakud eemaldati ning neile pandi peale järjest suuremaid koormisi ja makse, hävitades nii täielikult talude tootlikkuse
Kas Rootis aega võib nimetada "Vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati...
aladele ja lõppenud oli ka sõjategevus, mille tulemusena hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Rootsiaja alguses üritati tulutult vabastada Eesti talupojad pärisorjusest. Sunnismaisusega kaasnenud talupoegade allutamine mõisnikule tegi nad pärisorjadeks, mis toonud sugugi oodatud leevendust Eesti talupoegadele. Kuid hiljem toimunud reduksioon sätestas keelu talupoegi võõrandada maast lahust, samuti fikseeriti koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku tootmisvõimega, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, ning õigus kaevata mõisarentniku peale, kui see nendest reeglitest kinni ei pidanud. Need muutused parandasid tunduvalt talupoegade elujärku, kuid neil omadustel oli ka oma varju külg. Reduktsioon ei toimunud igal pool vaid ainult kroonualadel( see kattis 5/6 Liivimaa valdustest) ning säilis ikkagi talupoegade sunnismaisus. Samuti luges kohtus tihti vaid
Ajaloo KT vastused 1. Keskaja mõiste võtsid kasutusele Itaalia humanistid. Nad vastandasid keskaega oma ajastule, sest nende arvates ei toimunud seal midagi märkimisväärset. Seepärast nimetasid nad keskaega ka tumedaks ajajärguks. Keskaja perioodid: 1) varane keskaeg 476-1000; 2) kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3) hiline keskaeg 1350-1453 (1500). 2. Rahvasterändamise põhjused on: 1) klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; 2) Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid ...
saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd
Talurahva poolt loodi vallakogukonnad, kus võeti vastu otsuseid. Hakati koguma ka magasivilja, mida hädaajal kasutada sai. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talupoegade vahelisi probleeme, määrasid pisemaid karistusi ning jälgisid koormiste täitmist. Vallakogukonnad polnud sõltumatud, koosolekutel vastuvõetud otsused jõustusid vaid juhul, kui mõisnik need kinnitas. 1804. aasta Liivimaa ja Eestimaa uue talurahvaseadusega määrati talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust. Täielikult kaotati see 1865. aastal. Eestimaal vabastati 1816. aastal talupojad pärisorjusest, Kuramaal tehti seda 1817. ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad said küll vabaks, kuid maa kuulus endiselt mõisnikule, seega pidid nad ikka mõisnike heaks tööd tegema. Teokoormised kohati sageli isegi kasvasid. Talupoegade vabastamisega anti neile ka perekonna- ehk priinimed. Mõningates piirkondades
Rootsi aeg kuldne aeg? Rootsi aeg sai alguse 1629.aastal, kui sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Sinna alla kuulus ka Eesti. Esialgu jäi Saaremaa veel Taani valdustesse, aga Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga ka Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Sellega algas Eestis Rootsi aeg. 1645. aastal fikseeriti talupoegade pärisorjus Põhja-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Ma arvan, et Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Siis tehti reduktsioon ehk aadli maade riigistamine. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkus...
1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 3. Milliseid abinõusid kasutati kolhooside loomisel? Alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. Alustati kulakute väljaselgitamist, neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Võimu surve, massiküüditamine. 4. Keda nimetati kulakuks?
saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd
ordu, Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond, Lääne- Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond, Läti alad- Riia peapiiskopkond. 2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada 3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes. 4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid, kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
] 3URILLO/ [ [ X ,Y FP :Y FP -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV XVLKLV Y )$ N1 )% N1 N1 ...
neil oli ka sellesse usku, et nii võib juhtuda ka Eestis. Seda, kas Rootsi aeg oli aadlikele pigem hea või pigem halb ei oska ma isegi öelda. Nende jaoks oli see vist stabiilselt sama nagu varasemgi aeg. Kuigi reduktsiooni käigus riigistati neile kunagi annetatud mõisad, nad küll võisid seal edasi elada, kuid olid seal siiski nagu üürnikud, mitte enam omanikud. Teiseks miinuseks oli nende jaoks talupoegade koormised, mis oli aga talupoegade jaoks suur pluss. Kasumiks oli neile kindlasti vilja müügist saadud tulu, mida Rootsi neilt ära ei võtnud, kuna nad ei saanud kõiki alasid täielikult Rootsi alla võtta. Samuti olid Rootsi ajal suured muutused ka 3 linnades. Linnade poolest oli see aeg üpris negatiivne, kuna jäädi ilma igasugusest vabadusest ja linnaõigustest. Riik tegi linnadele palju ettekirjutisi ja linnad, kus
teenima. 5. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? (ptk 11) Vaimulikud- palvetasid kõigi eest Sõjamehed- kaitsesid kõiki Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal 6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19). Rüütliväe lahingutaktika relvastus (ptk 20) Sõdisid peamiselt ratsa; peamised ründerelvad olid piik ja mõõk; kaitserelvastus koosnes rõngassärgist, kiivrist ja kilbist. 7. Talupojaseisus sunnismaisus, koormised, raharent, naturaalmajandus (ptk 21) Sunnimaisus- talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit. Koormised- talupojad pidid isanda maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma Raharent- talupojad pidid maksma raharenti oma isandale, sest siis isand ei pea kulutama aega ja nägema vaeva, et talupoja toodangut turustada 8. Keskaegne kristlus - Rooma paavst. Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur
· Vallakohus lahendas talupoegade tülisi, nõudis sisse võlguolevaid mõisakoomisi, karistas üleastunuid, valvas avaliku korrajärele ja haldas vallalaekaid ning magasiaitu. Koormised: · Mõisakoormised teotöö (teorent), mis oli nädalateks ja hooajatööde ajal nõutav abi. Lisaks teotööle oli veel naturaalandamid ja rahamksud( nt: vakuraha) mõisa heaks. · Riiklikud koormise pearahamaks ja nekrutiandmine. · Kogukondlikud koormised magasiaidad, teede korrastamine, kooli ehitamnie ja muud tööd vallas. Lisaks veel kirikumaks (kümnis) ning kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. 1863. aasta passiseadus: · Passi said vähemalt 21 aastaed talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise. · Passi sai taodelda 3kuuks 3 aastaks · Passi olemas oluga võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika
eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus- kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised, nt naturaalhinnus- naturaalmaksed ja rahahinnus- raharent. Pärisorjus- talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks ning sellega kujunes välja pärisorjus Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Gild- käsitööliste ühing Tsunft- kaupmeeste ühing Skraa- tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks
Talupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid).
Samuti sai linnakodaniku üle kohut mõista ainult linna kohtus. Maal seevastu talupoegade õiguslik olukord halvenes, maapäeval sõlmiti lepe, et põgenenud talupojad, kes kätte saadakse tuleb tingimusteta välja anda, ainult linnad ei liitunud selle leppega. Näiteks on teada, et Tallinnas hukati üks maahärra, kes sai oma talupoja linnas kätte ja tappis ta. Linnakohus langetas oma otsuse lähtudes asjaolust, et talupoeg oli linnakodanik. Maal olid elanikel suuremad koormised ja kohustused oma maahärra ees. Linnaelanikel polnud nii suuri makse ja kohustusi nagu talupoegadel. Talupoeg pidi andma kindla protsendi või osa oma saagist mõisale, lisaks pidi ta veel tasuma erinevaid makse nagu kirikumaks ja käima avalikel töödel. Samuti oli talupojal teokohustus see tähendas, et ta pidi käima kindla arvu päevi nädalas mõisa põldudel tööl. Linnaelaniku kohustused seevastu olid väiksemad, ta pidi osalema avalikel
nii häid lina kasvatamise tingimusi, kui Lõuna-Eestis. Arvan, et seepärast ostetigi Eesti talupoegadelt lina. Ka see oli üks kindel tegur, mis aitas kaasa talude päriseks ostmisele. Ka raharent aitas kaasa talude päriseks ostmisele. Asjad läksid mõnevõrra paremaks sajandi keskpaiku, kui kehtestati uued talurahva seadused. 1849. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist. Raharent andis talupoegadele selle, et nad said muretseda oma talu ja talumaa eest. Nad pidid maksma koormised maaomanikule rahas, kuid said harida oma maad ja elada oma enda kodus. Paljud talupojad maksid aastakümneid võlgasid mõisaomanikele, et saada talu endale päriseks. Arvan, et raharent oli talumeestele parem kui mõisa jaoks töö tegemine. Nad ei pidanud enam töötama mõisnike maal mõisnike kasuks. Nad töötasid omal maal, kasvatasid erinevaid põllusaadusi, millega toitsid enda pere. Talupojad müüsid oma
Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid. 9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid? Rüütliordud--> Saksa ordu, mõõgavendade ordu, templiordu Mungaordud-->Benediktlased, dominiiklased, tsisterlased, frantsiklased 10.Miks tekkis pärisorjus? Selgita mõistet. Pärisorjus-talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal peale orjandusliku korra üleminekut feodalismile 11.Millised olid talupoja koormised isanda ees? Pidi andma peaaegu pool enda saagist isandale Kohustus teha mõisapõllul tööd 12Miks kasvas katoliku kirik tähtsus Rooma impeeriumi langedes? Katolikus kirikus nähti ühendavat jõudu. 13.Mil viisil levis ristiusk keskajal ja milliseid ülesandeid kirik täitis keskajal? Misjonäridega-nad levitasid ristiusku ja pöörasid inimesi kristlasteks. Pealesurmine-risitsõjad 11-13 saj. Teostas kirikukümnist. Tegi usupuhastust. 14.Millal ja kuidas tekkis Kirikuriik?
Heinrich Stahl rajas saksa keelele esimese eesti keele grammatika. Ka ülikoolid tekkisid. Neis võisid õppida nii aadlikud kui ka talupojad. Valitses neli teaduskonda: filosoofia, usu, teadus, arsti. Õpingud ülikoolis kestsid 9 aastat. Ning õppetöö oli loengute ja dispuntidena, mis võisid välja näha kui väitlused. Veel üheks heaks muutuseks oli reduktsioon. Reduktsioon muutis paljuski talurahva olukorda: pärisorjusest vabanemine, väiksemad koormised, õigus kaevata mõisnike ja mõisavalitsejate peale ning ka maksusüsteemi muutumine. Nüüdsest võis iga talu teha teopäevi oma võimetekohaselt. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Samuti eksisteeris ka vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoja kohustused ja tehtud tööd enam ei saanud mõisnik alluvat petta! Loomulikult polnud puudust ka halbadest asjadest. Näiteks täielik maausuliste ja muude nn ,,eriliste'' inimeste väljatõrjumine
Ajaloo kontrolltöö kordamine 1. Mõisted: pärisorjus- talupoja täielik sõltuvus feodaalist. sunnismaisus- talupoja kinnistumine maa küöge ning neil puudus liikumisvabadus elukoha valikul. kasumajandus- kujunes välja vaba turg, mille ülesanne oli tuua sisse suuremat tulu. maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma do...
Eesti areng 18. sajandil 18. sajand on Euroopa ajalukku läinud valgustussajandina, mille suundumused kajastusid ka Eestis. 18. sajand Eesti aladel algas sõdides, aastal 1700 algas Põhjasõda, mis kestis aastani 1721, kuid Eesti aladel lõppes sõjategevus aastal 1710. Hoolimata sõjajärgsele raskele ajale suutis Eesti hakata arenema üsnagi tormilise kiirusega. Muutused toimusid pea kõikides valdkondades, selles arutluses käsitletakse kõige olulisemaid: majanduslikku olukorda, talupoegade õigusi, haridust ja kultuuri. Üleüldine elujärg 18. sajandil oli kehv. Enamus rahvast oli vaene, eelkõige talupoeg, kelleks üldjuhul oli eestlane, kuid rikas ei olnud siis veel ka mõisnik. Sajandi esimesel poolel kauplesid mõisnikud peamiselt viljaga, millega küll rikkaks ei saadud, kuid sajandi teisel poolel hakati põletama viina. Viin oli justnimelt see, mis tegi baltisakslase rikkaks. Kuna tulu läks mõisnikule ja talupoeg oli põhimõtte...
elupahesid. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid et on võimul selleks et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Karl XI tahtis anda Eesti talurahvale peaaegu samu õigusi mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Aadlilt võeti tagasi riigi poolt annetatud maad, millega käisid kaasas ka talupojad. Talupoegade elu muutus paremaks. Koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Anti õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talupojad ei sõltunud enam mõisnikust nii väga. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga ja käreda pakasega. Rahvas hakkas arvama et see on Jumala kättemaks Boriss Godunovi eest. Teda kahtlustati Ivan Julma poja Dmitri tapmises. Venemaa segadust hakkas ära kasutama troonilepüüdleja, Poolast
Talupojad pidid kandma koormisi feodaali maa kasutamise eest,mis tähendas ,et nad pidid täitma kohustusi feodaali heaks .Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema majapidamistöid,seda nimetati mõistateoks.Talupojad said ka oma maajupi ,kus nad võisid kasvatada vilja ,heina kasvatada või muud,aga nad pidid selle eest tasuma loonusrenti,mis tähendas ,et nad pidid osa oma saagist andma feodaalile.Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabutalupoegi.Nende koormised feodaalile olid väiksemad ja nad võisid ka mujale elama asuda . Feodaalilinnuseid ehitati looduslikult hästi kaitstud paika :sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale ,järve keskel asuvale saarele või poolsaarele .Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast :Need olid suuremad ,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem .Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled ja nii ka talupoegadel .Keskaaegsed
Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulusu talusid, kuna nad olid liiga väikesed, madala tootmistehnilise tasemega ning paljud maaomanikud ei olnud valmis olema peremeesteks. Maa võõrandamisega muutusid elujõuetuks paljud seni heas korras olnud talud. Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid. Talupoegadel olid mitmed riiklikud koormised ja kohustused. Esmatähtsaks oli põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. Nad pidid sümboolse tasu eest andma riigile kindlaksmääratud normis teravilja, kartulit, liha mune jt. põllumajandussaadusi. Suuremate talude koormatus nende normide täitmisel oli märgatavalt rängem kui väiketaludel. Maareformi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklike põllumajandusettevõtteid- sovhoose, masina-traktorijaamu, hobulaenutuspunkte.
Kui poleks olnud rahva ülestõusu ja revolutsiooni, poleks ka Napoleon võimule tulnud. Nagu teada, Napoleoni hilisemad vallutused ulatusid Venemaani välja, kuigi, ta pidi leppima kaotusega. Rahva võim on tugev ja rahvaga peab arvestama. Võiks öelda, et kuningas Louis VXI on oma saatuses ise süüdi, poleks kehtestanud liiga kõrgeid makse, oleks ehk rahvas rahumeeli makse edasi maksnud. Arvan et kõikjal Euroopas oli tol ajal töörahval raske põli (suured koormised, palju tööd) kuid keegi ei julgenud oma riigijuhile vastu hakata, kuni tegid seda prantslased. Julgus lõpuks hukata oma kuningas on väga julge samm, kuid see näitab vaid tugevust, inspiratsiooni ja suurt vaimu, lootes et on tulemas parem tulevik, ehk siis nende loosungi järgi: "Vabadus, võrdlus, vendlus". Idee poolest oleks ühiskonnas siis kõigil võrdsed koormused, võrdsed õigused, puudub diskrimineerimine, oleks ideaalne riik.
Rootsi aeg kestis Eestis pea 100 aastat. Alguseks võib lugeda Altmargi rahu sõlmimist 1629. aastal,milles jättis Poola Rootsile kogu Eesti mandriala. Brömsebro rahuga 1645. aastal sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660.aastal Ruhnu. Rootsi aeg tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsamateks nendest võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Levinud on komme nimetada seda aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks" kuid selles ajas polnud ainult positiivseid külgi, oli ka negatiivseid. Karl IX korraldatud reduktsioon mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Siiski säilis aga talupoegade sunnismaisus. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus,taluperemeeste karistamine keelati aga hoopis ära. Keelatud oli ka talupoja...
Viimaste leidude põhjal on avastatud, et siiski hakkasid kujunema ka varanduslikud ebavõrdsused. Talupojad pidid maksma ülikutele andamit. Esines samuti maata talupoegi, kes rentisid endale maad või töötasid sulastena. Pärast Vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Põhiosa moodustasid adratalupojad, kes pidid samuti maksma ülikutele andamit. Adratalupoegadele järgnesid üksjalad, kes lahkusid oma isa talust, et luua uusi talusid nende koormised olid tunduvalt väiksemad. Järgmine liigendus oli maavabad koormistest vabad, kuid pidid oma maad ise harima. Keskaja lõpu poole hakkasid esinema ka vabatalupojad. Talupojad, kes olid end koormistest lahti ostnud. Kõige alama talupoegadekihi moodustasid vabadikud, sulased ja teenijad. On ka mainitud orje ehk trääle. Muistne Vabadusvõitlus oli üks osa Liivimaa ristisõjast, mille eesmärk oli meie rahva ristimine. Ennem ristiusu peale surumist, oli eestlastel muinasusund
Siin võib olla viga selles, et katses kasutatud pendel vaid imiteerib matemaatilist pendlit. Samuti võis viga tekkida sellest, et võib-olla ei suutnud ma täielikult ära hoida pendli pöördliikumist. Eriti palju erineb g väärtus tegelikkusest katses pöördpendliga kasutades arvutamiseks (1) valemit. Siin võib asi olla selles, et pöördpendli definitsioon eeldab, et T1 ja T2 on võrdsed. Mina seda ei saavutanud. Siin võib olla ka erakordselt suur viga mõõdulindiga mõõtmisel, kuna koormised takistasid väga täpse näidu võtmist masskeskme kauguse määramisel prismast. Mõõtmisest tingitud ebatäpsus tõi kaasa möödamineku ilmselt ka arvutades (2) valemiga. Minu katsete tulemusest ei tohi ega saa järeldada, et parim meetod raskuskiirendus määramiseks on füüsikalise pendli meetod. Pöördpendel on siiski tunduvalt täpsem ja usaldusväärsem. Kuid kuna katseseade ei olnud kõige parem ja ise olin lohakas, siis seda tõestada ma ei suutnud.
Liikumisvabaduse säilitasid vaid aladele. Idas piirnesid Saksa ordu ja Tartu piiskopi väljapoole uusi talusid, kuna isakodus ei jätkunud vabatalupojad. Koos teokohustuse kasvuga valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. elatist. Uute maade ülesharimine oli vaevaline, suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad 14.saj lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon tunduvalt väiksemad koormised. maksud. Kümnis suurenes, talud jäid mõisale võlgu. halvenes. Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra Soodsamas olukorras nn vabad (maavabad ja 1507 võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari vabatalupojad) Maavabad - vallutusperioodi ülikute tuli juba ette talupoegade võõrandamist maast uniooniks. Lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja järeltulijad
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 8.10.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 18 OT: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala. tuvuse uurimine koormise massist ja vedru jäikusest. Skeem Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l:
Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti 1807 Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816.a ja Liivimaa kubermangus 1819.a. Seadustega: - Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). - Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Rendilepingut mittetäitva peremehe võis talust välja tõsta. - Säilitati talupoegade liikumispiirangud (neil keelati lahkuda linnadesse ja teistesse kubermangudesse), millega tagati mõisnikele odava tööjõu olemasolu. - Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. 19
pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine. Peremees ja pn töötasid talupõldudel ja nendelapsed koos sulastrahvaga mõisapõldudel. Talude äärealadel elasid väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e popsid e saunikud. Mõisarahva e mõisateenijate hulka kuulusid mõisas elavad ja ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisarahvas oli majanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. TALURAHVA KOORMISED Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hoojatööde ajal abiteoks. Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olilisemad pearahamaks(70kopikat igalt meeshingelt) ja nekrutiandmine(meestepüüdmine, millest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Liivimaal võisid al 1819 kindla rahasumma eest eluks ajaks väeteenistusest vabaks osta). Igal aastal vajasid täitmist mitmesugused kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiaida
Kuna pärisorjusest vabastamine lükati maapäeva poolt tagasi siis talurahva kaitse korraldamine jäi jõusse vaid kroonumaadel (mis liivimaal moodustasid maast). Kroonumaade ehk riigimaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696 avaldatud Liivima maj.reg. mille sätted laienesid ka eestimaa kroonumõisatele. Keelati talupoegade karistamine ja talupoegade võõrandamine maast lahus. Fikseeriti reduktsiooni käigus tulnud koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Vakuraamatud-Kui talumaa kuulus mõisnikule siis tuli kasutamise eest tasuda koormisi mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Arvestust koormiste üle peeti vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus tööjõulise pere suurusest. Suur nälg- Ikaldus tabas Eestit aastail 1694. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel
Kordamine. Eesti 19. sajandi I poolel 1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
