Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"koormised" - 501 õppematerjali

koormised – rent + teotöö • mõis on majandusüksus • loonusrent – 50% • XII saj linnade teke • põllumaj hakati kasutama palgatööd – et varustada linnu toiduga • tootmise spetsialiseerumine (viinamarjad + vein) • Loonusrendilt toimus üleminek raharendile – talupojad hakkasid tootma turu jaoks = varanduslik kihistumine.
thumbnail
5
doc

Eesti keskaeg

Wolter von Plettenberg ­ Liivimaa meister, kes üritas ühendada kõik jõud venelaste vastu. 1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa. 3. Maa-aadel ja talurahvas Talupoegade kategooriad: · Adratalupoeg ­ kõige arvukam talurahva kiht · Üksjalg ­ talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise kuhugile ääremaale. · Vabatalupoeg ­ teotööst vaba, tasusid oma koormised rahaga. · Maavaba talupoeg ­ enamasti ülik või muinasaja vanema järeltulija, kes sai talu läänikirja alusel.Tavalise talupoja kohustusi ei täitnud. · Vabadik ­ ilma maata talupoeg. · Trääl ­ sõjavang või võlgnik. Kujunes välja sunnimaisus s.t. talupojad polnud enam vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harivad. Lõpuks kujunes välja pärisorjus. 4. Linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas...

Ajalugu
155 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja mõisted ja kordamisküsimused

Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus- kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised , nt naturaalhinnus- naturaalmaksed ja rahahinnus- raharent. Pärisorjus- talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks ning sellega kujunes välja pärisorjus Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Gild- käsitööliste ühing Tsunft- kaupmeeste ühing Skraa- tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks...

Ajalugu
239 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Harilik tamm

Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Hariliku tamme kirjeldus............................................................................................4 4. Ravimtaim..................................................................................................................8 5. Puidu iseloomustus ja kasutus..................................................................................10 5.1. Veinivaatide valmistamine................................................................................11 6. Põlis- ja legendidepuu..............................................................................................13 6.1. Hiiepuust piksepuuks.......................................................................................13 6.2. Pärimused ja legendid...

77 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokkuvõte Ilmar Talve raamatu kohustusliku osa kokkuvõttetest

Talupoega puudutav: algselt oli kohutsusteks vaid üldised, kõiki ristituid puudutavad tööd, nagu teede ja sildade korrashoid, kirikute & linnuste ehitamine. Hiliskeskajal täielik sõltuvus vasallist. Põhjuseks: - üldine feodaalkord ja sellega seotud ühiskondlik mõtlemine. - Aadel kõrgeima võimu esindaja, krikul omad privileegid ja linnakodanikel autonoomia. - Talupoegade koormised polnud reguleeritud ja valitsevaks sai vasallide suva. - Keskvõimu polnud olemas, kes oleks sisemist elu tasakaalustanud (nt kuningas). - Võlgadesse sattumine ­ sunnismaisuse väljakujunemine. Linnad: märkimisväärne eestlaste hulk. Hoidsid isikliku vabaduse mõtet elus. Hansa liitu kuuluvad linnad kultuuriliste uuenduste vahendajad. Teatud vastukaal feodaalsele mõtteviisile ja aadlile. Miks kirik ei otsinud koostööd päriselanikega? Usaldamatus (eriti peale 1223 mässu, ei...

Kultuurilood
132 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Euroopa 17-18. saj

sajandil Segaduste aeg: Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes keskvõim; vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, pingelised suhted Rootsi ja Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi Ingerimaa); pärast Ivan Julma surma tõusis troonile Boriss Godunov, kes rakendas opositsiooni vastu julma poliitikat, aga toetas tavalisi mõisnikke, kes võisid tõsta talupoegade koormised mitmekordseks; 1601-1603 suur näljahäda ja katk; Vale-Dmitri I sai pärast Borissi ootamatut surma troonile (kuid temas pettuti, sest ta ei täitnud katoliku kiriku nõudmisi ega tasunud poolakatele troonile aitamise eest); 1606 puhkesid Moskvas rahutused ning Vale-Dmitri tapeti; ülestõusu üks juhte pöördus abipalvega Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

saj IIveerand-16.saj 2. pool) Maa kindlustamiseks rajati linnused. Läänimeestel lasus maa kaitse. *Talupoegade õiguslik olukord halveneb *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad *Kohustuslik sõjateenistus *Talurahva majanduslikud tingimused muutsid kitsamaks: kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks *Talurahva koormised kümnis ja hinnus *Pidi ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid *Teotöö kohustus *Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine Läänistamine ­ maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest Mõõgavendade ordu ­ Liivimaa tugevaim relvastatud jõud Riia piiskopkond ­ Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja Maapäev ­ kokkusaamine, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
2
doc

19. saj talurahvaseadused Eestis

Vene tsarism oli sunnitud suurematele järeleandmistele Baltikumis. Eeskujuks võeti 1807.a agraarreform Preisimaal. 5. 1816/1819 talurahvaseaduste sisu Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks, samas oli maa mõisniku ainuomand. Selleks, et maal elada, tuli seda rentida. Normeeritud koormised asendati ,,vabade'' rendilepingutega. 6. 1816/1819 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, selle kasutamise võimalusi aga praktiliselt ei olnud. Talupoeg pidi mõisniku renditingimused vastu võtma. Linna ei saanud elama minna, sai ainult ühe mõisniku juurest teise juurde. Pandi perekonnanimed. 7. Talurahva omavalitsus ­ kes juhtis, ülesanne, mõju talupojale. Vallakogukond, talurahva seisuse omavalitsus XIX sajandil;...

Ajalugu
285 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Veel tuli ülal pidada preestrit ja tasuda kirikukümnist (1/10 kümnisest). Talurahval keelati meresõit ja kauplemine. Kõiki neid makse koguti vasallide poolt ehitatud keskustes ehk mõisates. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343-1345 ÜLESTÕUSUS EELLUGU 14.saj algul halvenes eestlaste olukord kiiresti. Mitmel aastal tabas maad ikaldusest tulenev näljahäda, kiiresti kasvasid koormised , eriti Harju-Virus. Mõisamaid suurendati talumaade arvelt. Keeruliseks 10 muutus ka poliitiline olukord. Taani kuningas oli otsustanud talle kuuluvad Põhja- Eesti valdused müüa Saksa ordule. See ei meeldinud kuninga vasallidele, kes kartsid ordu alluvuses kaotada oma laialdased vabadused. Vasallid soovisid ostjana näha Rootsi kuningat ja pidasid vastavaid läbirääkimisi. Sellises...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Keskaeg

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa...

Ajalugu
223 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas "vana hea Rootsi aeg"?

-18.sajandisse jäävat "head Rootsi aega". Jääb mulje, et Rootsi aeg oli lausa paradiis võrreldes Saksa ja Vene ajaga. Miks ikkagi tuletatakse seda Liivi ja Põhja sõja vahelist rahuaega nii hea sõnaga meelde? Rootsi ajal toimusid Eestimaal rahvastikus suured muudatused. Sellesse aega jäid nii näljahäda kui ka sisseränne. Sellal kui 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, oli neid 1659. aastaks juba märgatavalt rohkem. Kahjuks nulliti see kõik näljaajal, mis kestis 2 aastat. Suur nälg pühkis 20% rahvastikust. Isegi ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat saata enamus vilja Eesti aladelt välja, mis halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei leia mina Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aasta...

Ajalugu
375 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Olid vabad adratalupoegade tavalistest korrmistest. ADRATALUPOJAD · Pidid tegema teotööd ja maksma makse. · Omasid palgalisi tööliseid Talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades. 1 adramaa = ühe adraga haritav maa. U. 10 ha. ÜKSJALAD · Küladest väljaspoole uusi talusid asustavad adraniktalunike nooremad pojad · Koormised väiksemad ­ uudismaa ülesharimine oli vaevaline. VABADIKUD · Külaühiskonnas alumises kihis ­ ilma maata või vöhese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad: sulased; teenijad. On mainitud ka orje. 15. saj. II poole hakkas levima arusaam, et talupoeg on mõisniku oma ja kujunes välja sunnismaisus. Pilet nr.7 Vaimuelu Rootsi ajal Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõrgkeskaeg

Sunnismaisus Feodaalrendi normeerimatus PÄRISORJUS Relvakandmise keel Allumine mõisniku tahtele Kitsendused vallasvara omamiseks Ei saa vabalt elukutset valida allumine mõisniku kohtuvõimule isikliku elu kitsendused Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. Feodaalne killustumus, s.o riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallsidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Feodaalühiskond- riigi ja majandusliku korralduse aluseks on feodaalsuhted ehk vasalliteet...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni

Selline käitumine aga näitab, et eestlastel säilis ühtekuuluvustunne. Peale Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva laialdane karistamine, nende õigustega arvestati aina vähem, sakslased muutusid julgemaks ning hoogsustus mõisade ehitus, mis omakorda tähendas, et on vaja töökäsi. Sõnakuulmatuse korral kasutati sõjalist toorest jõudu. Turustamisvõimaluste arenedes kasvasid talurahva koormised ja esile hakkas kerkima teoorjus. 16.sajandist mindi üle raharendile. Maarahvas hakkas vastu, asuti mujale elama, esitati kaebusi, ei täidetud koormisi. Põgenike ülesleidmiseks võeti ametisse adrakohtunikud. Sisuliselt kehtestati pärisorjus. Talurahvast ei sattunud veel täiesti õigusetusse olukorda, endiselt osaleti kohtupidamises, omsid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale ning osalesid maaväes. Ei sulatud ühtseks massiks, vaid säilitasid...

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskaeg

naturaalandamites; koos rahamajanduse kujunemisega hakkas üha enam domineerima raharent) pärisorised tp-d isiklik vabadus puudus sunnismaised e. kinnistatud maa külge (feodaal võis osta ja müüa ainult koos maaga) täitsid erinevaid koormiseid feodaalile sulasrahvas maata talupojad · Talupoegade koormised : NB! Koormiseid tehti feodaalile maa kasutusõiguse eest tasumiseks! teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud) raharent - hakati küsima alates 11.saj. seoses üleminekuga rahamajandusele. Järk- järgult hakkas asendama teotööd. abiellumis- ja pärandusmaks isikumaks e. pearaha kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja sildade korrashoid) kirikukümnis...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood ­ 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood ­ 9.saj algus ­ 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg ­ 11.saj algus ­ 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg ­ 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg ­ 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk ­ Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ­ ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu ­ Lääne ­ Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt ­ Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid ava...

Ajalugu
253 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistse vabadussõja lõpp - Maarahvas 14.-16. sajandil

Kõige arvukamalt oli talupoegade seas adratalupoegi, kelle ülesandeks oli põlluga tegelemine; tema käsutusse kuulus ½ ­ 5 adramaad. Suuremates taludes olid sulased ja teenijatüdrukud. Tekkisid nn. üksjalad, kes olid talupoegade pojad, kes enam oma isa tallu ära ei mahtunud ning rajasid oma talud kusagile ääremaale. Vabatalupojad olid talupojad, kes ei pidanud tegema mõisa jaoks teotööd, vaid võisid oma koormised maksta rahas. Maavabad talupojad olid talupojad, kes olid oma talu saanud läänikirja alusel. Neid oli kõige vähem. Rakendati kolmeväljasüsteemi, mis tähendas, et ühel adratalul, millel oli 3 põldu, kasvatati ühe peal suvivilja, teise peal talivilja ning kolmas põld puhkas järgmise aasta tarvis....

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
4
doc

18-19saj vene aeg eestis

Püüti kohalikke talupoegi väkke värvata Baltisakslased impeeriumi teenistuses Talurahva omavalitsus Esimesed seadused Valgustusideede levik ja inimõigustele tähelepanu pööramine Talupoegade olukorrale pidid tähelepanu pöörama nii keskvalitsus kui ka kohalik aadelkond Agraarolude viletsus tõi reforme Aleksander I ajal 1804. valmis I talurahvaseadus, mis kehtestas omandiõigused ja mõõdetud koormised Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Ainukesteks jäävateks piiranguteks olid mõningane liikumispiirang ja elukutsepiirang Vabastati ilma maata, seega pidid talud hakkama rentima oma maid turuhinnaga Üleminekuperiood kuni 1830.ndateni 1849 seadus Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus konservatiivid)...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivisõda

1583 ­ Pljussa vaherahu. Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis (Eestimaal). 9 KOKKUVÕTE Liivi sõda, mis sai pöördepunktiks Vana-Liivimaale tervikuna, jättis jälje ka mõisate ajalukku. Sõda andis hoobi mõisamajandusele ning hävitas suure hulga tollaseid mõisahooneid. Sõja tõttu suurenenud koormised vallandasid ka talupoegade viha, kes kroonik Russowi teatel otsustanud mitte enam "aadli sõna kuulda ega mingit mõisatööd teha, vaid tahtvat sellest hoopis vabaks ja lahti saada või aadli sootuks ära hävitada ja välja juurida." Septembris 1560 puhkenud talurahvaülestõus haaras suure osa Harju- ja Läänemaast. 1561. a alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsile. Samal ajal lakkas olemast Liivi...

Ajalugu
122 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel. Mesi oli ainus magus toiduaine. Domineeris metsmesindus. Mesilasi peeti metsas puutüvede õõntes. Eriline koht oli ka kalapüügil. Jõed-järved olid kalarohked. Paastuaegadel asendas kala liha. Kalapüügis kasutati juba enne 13. sajandit puuvarbadest või -vaiadest valmistatud kalapüünist ­ kaitsa. Kasutati ka noota ning kivist ja puust kalatõkkeid. Eriti rikas oli Peipsijärv. Talupoegade koormised , nende liigid 13-16. sajandil Feodaalrent esines kolmes vormis: teo-, naturaal- ehk loonus- ja raharent. Kuna eestlaste peamiseks elatusalaks oli põllumajandus, siis olid peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis ­ protsentuaalne maks, võis igal aastal olla erineva suurusega ja hinnus ­ püsiva suurusega maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse alusel...

Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

Tulemused: 1. eestlaste kaotus 2. Taani müüs 1346.a. oma valdused Saksa ordule, kes andis need alad 1347.a. valitseda Liivi ordule 3. Liivi ordu autoriteedi tõus Vana-Liivimaal ­ ainukene tõeline sõjaline jõud 4. sakslased muutusid julgemaks, hoogustus mõisate rajamine 5. kasvasid talupoegade koormised , eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi Maarahvas 14.-16. sajandil: Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis: · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus, talupoja õigustega arvestati vähem. · Aadlikud asusid elama rohkem mõisatesse, sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. · Lääne-Euroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravilja järele, see toodi...

Ajalugu
129 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun