1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada. (Hüpotees-Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.) 1.2. Millist mõõtühikute süsteemi ...
Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 20. Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste
- säilitada taastumatuid loodusressursse, arvestusega, et sellised meetmed on vastavuses siseriiklike tootmis- ja tarbimispiirangutega - keskkonnalased piirangud liikemsriikide vahelistes kaubanduskokkulepetes. Ettevaatusprintsiipi vähem, kuna liikmesriikidel selles osas erinevad seisukohad. KESKKONNAMEETMETE PROPORTSIONAALSUS Riigivõim saab rakendada isikule või grupile piirangut kui - riigivõim taotleb eesmärki, mis on kogu ühiskonna või selle osa huvidest lähtudes oluline - koormis või piirang ei tohi olla suurem, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Proportsionaalsusprintsiip annab juhtnööre selleks, kuidas ühendada-sobitada indiviidide või gruppide huve avalikkuse huviga, juhul kui need põrkuvad. Otsusetegijatel tuleb kaaluda meetmete võtmata jätmisega kaasnevat keskkonnakahju ja meetmete võtmisega kaasnevat sotsiaal-majanduslikku kahju. Sellist kaalumist nimetatakse tulude ja kulude
Ühtlase varda deformatsioon püsivast sisejõust: Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige: Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas: Pidevalt muutuva ristlõikega varras: Paindedeformatsioon – Deformatsiooni all mõistetakse keha osakeste nihkumist üksteise suhtes või nendevahelise keskmise kauguse muutumist. Kui kinnitada elastse varda üks ots liikumatult, varda teise otsa aga riputada koormis, tekib paindedeformatsioon. Painde suurus sõltub materjali o Ristlõike kujust o Keha mõõtmetest o Materjali elastsusmoodulist Paindeomadused on eriti tähtsad näiteks: o Kullasulamite o Roostevabast terasest kinnitusklambrite o Juurekanali instrumentide o Süstlanõelte jt. puhul.
4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7. Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 8. Non liquet-kohtunik pole suuteline tõde teadma saama.Nüüd tuleb otsus vastu võtta teatud kindlate tõendamise reeglite järgi.
3) Tulekindlad materjalid, taluvad vähemalt 1580 C samottellised. Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad. MEHAANILISED OMADUSED 1) TUGEVUSEKS nim. Materjali omadust taluda mitmesuguseid väliskoormisi ise purunemata. 1) Survetugevus 2) Tõmbetugevus 3) Paindetugevus 4) Nihketugevus (puit) (Viiakse läbi 3 katset) NB! PIIRTUGEVUS koormis, mis põhjustab materjali purunemise. (Katsetamisel leitakse kui suure koormise välja kannatab). 1. SURVETUGEVUS 2. TÕMBETUGEVUS 3. PAINDETUGEVUS Nt. Piirtugevused on tihedatel materjalidel enamjagu võrdsed. Teras 4500 kg/cm2 (survel, tõmbel, paindel) Betoon 150 kg/cm2 (survel), 16 (tõmbel), 25 (paindel) Tellis 150 kg/cm2 (survel), 18 (tõmbel), 28 (paindel)
Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast. Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad. Ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed. Preestervend- tähtsa koha omajad ordus, pidasid kiriklikke talitusi. Piiskop- Kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist. Hinnus- koormise variant, naturaalmaks. Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik. Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustati otse paavstile alluv vaheriik taanlaste ja sakslaste vahendusel. Stensby leping 1238- Revala, Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse.
Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast. Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad. Ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed. Preestervend- tähtsa koha omajad ordus, pidasid kiriklikke talitusi. Piiskop- Kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist. Hinnus- koormise variant, naturaalmaks. Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik. Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustati otse paavstile alluv vaheriik taanlaste ja sakslaste vahendusel. Stensby leping 1238- Revala, Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse.
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Roo...
Venemaa valitsejad: Aleksander 1 (1801-1825) - Viini kongressi kangelane ja Napoleoni purustaja, tema valitsemisajal toimus Isamaa sõda napoleoni vastu, mis tekitas patriootilise puhangu aadli seas, sooviti konst. Monarhiat. Kui ta sureb, siis toimub dekabristide ülestõus( Püškini, Lermontovi aeg). Eestis 1802- avatakse Tartu ülikool. 1816/1819- vabastatakse talupoeg pärisorjusest. Ta saab isiklikult vabaks, aga tema elu ei kergene, sest säilib põhiliselt vihatud koormis, teoorjus. 1849/56- võeti sama seadus Liivimaa kubermangus. 1860-80- nim ärkamisajaks, oli ka kõrgaeg. (1869-üldlaulupidu, Jansen, J. Hurt,Jakobson, Köhler, eesti aleksandrikooli liikumine, Eesti kirjameeste selts) Nikolai 1 (1825-1855)- algab venestamine, ei kinnita baltisakslaste eriprivileege, imperialismiajastu, kus suurrahvad üritavad vähemusrahvaste üle võimu võtta(venestamine) venestamine algab 1886, 1887 seatakse kõigis
ajajärku Eestis nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks. Liivi orduriik: Loodi 1237 a. Vormitud Mõõgavendade ordust (sai 1236. a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks.). Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Tähtsal kohal olid ka rüütelvennad. Seal olid ka preestervennad ja poolvennad(töölised). Riia peapiiskop: Oli tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Talle allusid Saare- Lääne piiskop, Tartu piiskop ja Kuramaa piiskop Lätis. Kümnis: Põhiline koormis. Kümnendik osa oma saagist. Hinnus: kindlaks määratud naturaalmaks. Kergem koormise variant. Teotöö: Füüsiline töö. Piiskop: oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. saj Modena Wilhelm: Paavsti legaad (saadik). Moodustas vaheriigi, mis allus ainult Rooma paavstile, et leevendada võõrvõimude vastuolu. Stensby leping 1238: Taani ja ordu vahel loodud leping, millega lahendati tüli ja loodi sõjaline liit
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
MUU PENSIONI- KINDLUSTUS RIIGILÕIV SUND- KINDLUSTUS Ringis välja toodu koormiste tunnused, eesmärgid ja nende erinevused maksudest: 1) KOORMIS kitsamas tähenduses on mitterahalise iseloomuga nõue. a. Üks koormise tekke alus tuleneb riigikaitseliste sundkoormiste seadusest, milles on ettenähtud sundkoormised sõjaolukorra puhul ning need seisnevad vara sundvõõrandamises (näiteks sundmajutus, sundtransport). b. Teine sundkoormise tekkimise võimalus on eriolukorra seaduse alusel (katastroofid, loodusõnnetused, tulekahjud). Selle seaduse alusel võib inimesi rakendada
Kohustus peab olema täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tähtis on ka võlaõigusseaduse sättest tulenev eeldus: kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Tänu sellele sättele läheb pärast täitmise vastuvõtmist nõuetele mittevastava kohustuse täitmise tõendamise koormis üle võlausaldajale ehk täitmise vastuvõtnule. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses isik peab lisaks oma kohustusi täitma sellise kvaliteediga, mis vastab keskmisele samal tegevusalal tegutsevate isikute sama kohustuse täitmise kvaliteedile.
talu valdamiseks vastava dokumendi mingite teenete eest ning olid täiesti vabad kümnisest ja hinnusest. *) Sulased ja teenijad talu nad ei omanud, vaid nad töötasid teistes taludes või tegid teotööd. * Võrreldes ajaga enne Jüriöö ülestõusu jäid talupojad enamjaolt siiski maa kasutajateks, nad ei olnud enam isiklikult vabad ja 1507 kadus ka relvakandmisõigus. Peamiseks koormiseks kujunes teotöö, kuigi alles jäid ka koormis ja hinnus. * Väikeriikide vahel olid vastuolud, mille põhjuseks oli võim. -) Ühelt poolt pretendeeris vana-Liivimaa liidri rollile Riia peapiiskop, kes oli kõige kõrgem vaimulik võimukandja vana-Liivimaal. -) Teiselt poolt pretendeeris vana-Liivimaa liidri rollile Liivi ordu, kes oli kõige võimsam sõjaline jõud vana-Liivimaal. * 14. Sajandi teisel poolel olid piiskopkonnad Liivi ordust sõltuvad ning ainus, kes oli veel sõltumatu oli Tartu piiskopkond
• Meie järgmiseks tegevuseks on andmetöötlus. Selleks koostame kõigepealt graafiku, mille horisontaalsele ehk matemaatiliselt väljendudes abstsissteljele märgime aja t väärtused. • Matemaatikast teame, et sel juhul on tegemist võrdelise sõltuvusega ehk lineaarfunktsiooniga y võrdub ax, kus y on funktsioon ja x on argument. Mudeli loomine praktikas • Mõõtmistulemuste analüüs. Andmeid vaadates on näha, et mida suurema massiga on koormis, seda rohkem kumminöör pikeneb. Milline see sõltuvus aga täpsemalt on, saame öelda alles graafiku põhjal. Koostame katsetulemuste graafiku. Selleks joonestame esmalt sobivas mõõtkavas teljestiku, mille horisontaalteljele märgime katse käigus muudetud raskuste massi ja püstteljele kumminööri pikenemise. Seejärel kanname graafikule katsepunktid. • Me ei tohi nüüd katsepunkte otsekohe joonega ühendada. Selline teguviis väljendaks
Teimi käik on järgmine. Rõngasse paigaldatud pinnaseproov kaetakse plaadiga, paigaldatakse mõõtkellad ja koormisseadmega tekitatakse pinnases vajalik pinge. Teatud ajavahemike tagant fikseeritakse mõõtkellade näidud. Kui mõõtkellade näidud püsiva koormuse puhul enam ei muutu, see tähendab tihenemisprotsess on lõppenud, asetatakse uus, suurem koormis ja määratakse jälle proovi kõrgus stabiliseerunud vajumi juures. Kogu protsessi korratakse kuni kavandatud lõppkoormuseni. Seejärel vähendatakse astmekaupa koormust ja fikseeritakse igal koormusastmel proovikeha kõrgus Koormise vähendamist nimetatakse dekompressiooniks. Vajadusel võib seejärel koormust uuesti suurendada, teha niinimetatud rekompressiooni tsükkel või tsüklid. Esimene koormus valitakse võimalikult väike, arvestades seadme tehnilisi võimalusi
Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
Selle, kas kostja käitumine on olnud õigusvastane, peab ära tõendama kannatanu hageja. Eelkõige § 1045 lõikes 1 sätestatud asjaolud omavad keskset tähendust õigusvastsuse tuvastamisel. 17 2. etapis kontrollitakse seda, kas ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Asjaolud on sätestatud §-s 1045 lõikes 2. Õigusvastsust välistavate asjaolude tõendamise koormis on kostjal ehk kahju tekitajal. Näide: A tekitab B-le kehavigastuse. Kõigepealt kontrollime, kas selline käitumine on õigusvastane. Seejärel tuleb vaadata, kas A kehavigastust tekitades ei käitunud hädakaitse seisundis. Kui ta seda tegi on õigusvastasust välistav asjaolu olemas ja deliktiõigust ei järgne. Kui arst teeb patsiendile operatsiooni, siis iseenesest on selline käitumine õigusvastane, sest see tekitab patsiendile kehavigastuse. Kuid kui seejuures esineb
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
Esmakordselt seaduse järgi kogu põllumaa oli mõisnike valduses. Mõisa ja talurahva suheteid hakkasid reguleerima rendilepingud. Varasemad talurahvakaitseseadused kaotasid kehtivuse. Mõisnikud omavoli järgi said dikteerida rendilepingu tingimusi. Rendilepingud sõlmiti tavaliselt kolmeks aastaks. Talupojal polnud mingit huvi põllumaade viljakust tõsta, sest viljakuse tõstes tõstis kolme aasta pärast mõisnik renti. Rahutused, sest talurahvas arvas, et lõppes ka mõisategu või koormis, samuti oli levinud arvamus, et see maa, mis oli traditsiooniliselt talu juurde kuulnud, et see pidi ka edaspidi talu juurde kuuluma. 1822-23 aasta Liivimaa talurahva käärimine, Eestimaal otseseid rahutusi ei toimunud, sest talurahva vabastamine oli jagatud pikema aja peale laiali. Liivimaal tõid talurahvarahutused kaasa selle, et enamasti hakati 1804.aasta normidest kinni pidama. Tegelikult talurahva olukord halvenes, 19.sajandi teine veerand Eesti talurahva jaoks kõige raskemaid perioode
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................
Isikliku iseloomuga sunnivahendid on nt. vangistus. Varalise iseloomuga sunnitakse kahju hüvitama. Organisatsioonilise iseloomu puhul võtan organisatsioon midagi ise ette. 3) Sunni rakendaja on seadusega määratletud pädev organ või ametisik 4) Süüdlase kohus kanda piiramisi ja koormisi. Karistusliku iseloomuga on trahv. Mittekaristusliku iseloomuga on noomitus, hoiatus. Piiratud nt mingi aeg peab olema vangis. Iga päev peab mingi aeg vangis istuma. Koormis on rahaline hüvitamine. 56. Juriidilise vastutuse liigid. Juriidilise vastutuse liigid: a) sõltuvalt juriidilist vastutust kohaldavast organist: kohtulik vastutus ja haldusvastutus b) sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: 1) kriminaalvastutus hõlmab riiklikku sunnivahendit, mis järgnevad kuriteole ja kriminaalvastutusega nähakse ette kõige karmimad karistused kuni eluaegse vabadusekaotuseni. Rakendaja on ainult kohus.
tegi selle erandi teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast. Haldusorgan võib end õiguslikult siduda halduspraktikaga. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui ta muudab väljakujunenud halduspraktikat. Ei saa nõuda ka seda, et teisele isikule pandaks peale samasugune koormis, kui on pandud nõudjale. c. proportsionaalsuse printsiibi rikkumine. Kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi, mis ei ole mitte ainult ebaotsarbekad, vaid ka ebasobivad ja mittevajalikud. 4) diskretsiooni vähendamine nullini e redutseerimine Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama. Tähendab
tõendama üksnes seda, et ta polnud hooletu. Tsiviilõiguslik delikt on toime pandud tahtlikult kui kahju oli rikkuja tahtliku tegevuse tagajärg ja rikkuja oli teadlik enda tegevuse õigusvastasusest. Otsene tahtlus (isik soovib, et tema tegu põhjustaks õigusliku tagajärje). Kaudne tahtlus (isik ei soovi õiguslikku tagajärge, kui on sellega nõus). Ka siin toimub kõik etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu nad nimetatud on. Tõendamise koormis jaguneb: objektiivset koosseisu ja õigusvastasust peab tõendama hageja, kostja peab tõendama vastutsest vabanemiseks õigusvastasust (välistama selle) või süü puudumist. · Avalik õigus (delicta publica) KARISTUSÕIGUSLIKUD DELIKTID Karistusõiguslikud deliktid on süüteod, jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks (haldusõigusrikkumised). Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseaduses. Need on samuti ka süüteod,
Sügisel ajal aeti kõik loomad küla karjamaale. Metsakasutus oli ühine, varuti küttepuid koos. Mõnikord oli ühiskasutuses heinamaa. Suurtemate külade juurde võis kuuluda veski. Levinum külaamet oli külasepp. Hülgepüük toimus tulirelvade abil. Metsmesindus. Tähtsamate tööde kalender: Aprilli lõpp: Algas kevadiste põllutööde tsükkel, karja väljalaskmine, jüripäev 23. aprill (Taluteenijate teenistusaeg algas jüripäeval, sellel samal päeval algas mõisas oluline koormis ehk jalategu ja rakmetegu). Hakkasid suvised tööd pihta: suvivilja külvamine (kaer, oder), kesapõllu harimine (raskeim töö oli sõnniku vedu). viljalõikus, viljapeksmine ehk rehepeks (Kvart, kõver nui, millega vilja peksti). Mihklipäev 29. september: Suviste põllutööde lõpp (Mihklipäeval veristati oinast ja joodi õlu). Suuremad ühistööd: heinategu, viljalõikus, sõnnikuvedu, viljapeksmine Talurahva koormised: Mõisakoormised: 9/10 kohustustest oli teotöö. Naturaal
Pinnase deformeeritavuse määramiseks otseselt pinnasemassiivis võib kasutada plaatkoormuskatset, pressiomeetrit, dilatomeetrit või seismilist meetodi. Enamlevinum on neist esimene. Sisuliselt kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. Koormisplaadiks on tavaliselt 0,5 m2 pindalaga (läbimõõt ca 0,8 m) sõõr. Puuraugus katsetamisel kasutatakse ka väiksemaid plaati pindalaga 0.03m2. Koormis antakse plaadile kas raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele (fermidele) toetuva tungraua kaudu. Kasutatakse ka kombineeritud varianti mõlemast eelnimetatust. Koormusplatvormi kasutamisel on tagatud koormuse muutumatus plaadi vajumisel. Tungraua poolt tekitatud jõud väheneb plaadi vajumisel ja seepärast on vajalik selle pidev korrigeerimine. Käsitsi ei ole
kõik teised peavad sellega arvestama. piiratud asjaõigused - õigused asjale, kuid piiratumas ulatuses võrreldes 11 omandit. Enamikel juhtudel piiratud asjaõigused on ühtlasi õigused võõra asja suhtes. 1.reaalservituut koormis millega koormatakse üht kinnistut teise kinnistu kasuks. kasutusõigus 2.realiseerimisõigus eelkõige pandiõigus. . 3.Omandamisõigus e. ostueesõigus · Intellektuaalne omand intellektuaalse omandi õigused. Õiguse mittemateriaalsetele hüvedele.(Autoriõigus, patendiõigus) Relatiivsed õigused - õigused konkreetse isiku suhtes. · Nõudeõigused õigus nõuda mingi konkreetse tegevuse tegemist , või millegi tegemisest hoidumist
teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast. Haldusorgan võib end õiguslikult siduda halduspraktikaga. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui ta muudab väljakujunenud halduspraktikat. Ei saa nõuda ka seda, et teisele isikule pandaks peale samasugune koormis, kui on pandud nõudjale. - proportsionaalsuse printsiibi rikkumine. Kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi, mis ei ole mitte ainult ebaotsarbekad, vaid ka ebasobivad ja mittevajalikud. 4) diskretsiooni vähendamine nullini e redutseerimine Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama
Lisaks oli veel naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks. 19saj algas teorendilt üleminek raharendile. Pearaha oli riiklik kohustus mis kehtestati 1783a ja algse maksumäära 70kopikaga igalt meeshingelt kavades ajajooksul 5kordseks. Koroonud olid riigitalupojad. Peamiselt Saaremaal. Nekrutiandmine oli riiklik kohusutus, sõja koormis. Alguses ilma reegliteta kus priiid talupojad, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed värbati sõjaväkke. Sellest sai vabaksosta. Halva teo eest võis mõisnik talupoja nekrutiks anda. Nekrutite toitmine ja majutmaine oli kogukonna mure. Nende tööks oli maakaitsevägedes teenimine, vägede majutamine, moonastamine, küüditamisega seotud kohustused. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiniaida ja kooli ehitamine, vallapiires tehtavad tööd jne.
erandit põhjusel, et ta tegi selle erandi teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast. Haldusorgan võib end õiguslikult siduda halduspraktikaga. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui ta muudab väljakujunenud halduspraktikat. Ei saa nõuda ka seda, et teisele isikule pandaks peale samasugune koormis, kui on pandud nõudjale. proportsionaalsuse printsiibi rikkumine. Kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi, mis ei ole mitte ainult ebaotsarbekad, vaid ka ebasobivad ja mittevajalikud. Diskretsiooni vähendamine (e. redutseerimine) nullini Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan
nõutud koormised olid eripalgelised, mis sõltusid piirkonnast, maaisandast, talupoja ühiskondlikust seisundist ja tema majandustegevusest. Kohustused muutusid läbi aja. Vakuraamat - Talupoegade koormiste üle arvepidamiseks. Vanim säilinud vakuraamat pärineb aastast 1330, mida peeti Virumaa külade kohta. Iga küla all on loetletud pered ja nende kohustused, ilma talu suurust märkimata. Alles 16. sajandil on fikseeritud talu suurus adramaades. Viljakümnis - Tähtsaim talupoegade koormis. Kõikides Eesti mõisates nõuti talupoegadelt andamiks ruksit ja otra, enamasti lisandus nendele kaer väiksemas koguses. Nisu võeti ainult mõnel pool. Kümniseõigust ei rakendatud ainult teraviljasaagi puhul, vaid ka muu toodangu puhul. 10%-20% koguväärtustest moodustasid loomakasvatussaadused. Talupojad viisid andamiks lambaid, härgi, lehmi, sigu, hanesid, kanu. Heinakümnis - Üks koorem täistalult. Olenevalt piirkonnast nõuti kümniseks veel mett, kalu, lina, kanepit
Haldusorgan ei ole kohustatud isiku jaoks tegema erandit põhjusel, et ta tegi selle erandi teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast. Haldusorgan võib end õiguslikult siduda halduspraktikaga. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui ta muudab väljakujunenud halduspraktikat. Ei saa nõuda ka seda, et teisele isikule pandaks peale samasugune koormis, kui on pandud nõudjale. - proportsionaalsuse printsiibi rikkumine. Kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi, mis ei ole mitte ainult ebaotsarbekad, vaid ka ebasobivad ja mittevajalikud. 4) diskretsiooni vähendamine nullini e redutseerimine Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama
halduspraktikast. Halduspraktika seob administratsiooni. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist, kui põhjendatult muudetakse halduspraktikat. Võrdsuse printsiibi rikkumisega pole tegemist, kui administratsioon muudab põhjendatult halduspraktikat. Võrdsuse printsiip ei õigusta kedagi administratsioonilt nõudma seda, et kellelegi teisele tuleks peale panna samasugune koormis nagu nõudjale. Proportsionaalsuse printsiibi rikkumine asi on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid tagajärgi, mis on ebasobivad, mittevajalikud. Põhiõiguste rikkumine. D. DISKRETSIOONI REDUTSEERIMINE NULLINI Vaieldavaim mõiste diskretsiooni teoorias. Diskretsiooni redutseerimine nullini tuleneb 2 õiguslikust alusest: 60
murtakse pooleks vastava seadme abil. Joonis 2.3.3. Paindetugevuse määramine: Paindetugevus Rp = 3P1 (N/mm², Mpa või kg/cm²), kus 2bh² P – purustav jõud (N või kg), 1 – tala tugede vahe (mm või cm), b – tala laius (mm või cm), h – tala kõrgus (mm või cm). See valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitaksegi materjalide tugevust märjalt ja kuivalt. Materjali kõvadust mittepurustavate meetoditega mõõdetakse näiteks 18 ultraheli ja resonantsiga. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse. See näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Mõnede materjalide kohta kasutatakse vana mõistet – tugevusmarki ( kg/cm³).
lõpetamise valla- või linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valla- või linnavalitsuse poolt nimetatud isik. Vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Maksud ja koormised Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla- või linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks
Seejärel toodi Kroonlinna vastu 7.armee Tuhhatševski juhtimisel. 17.-18. märtsil suurte kaotustega Kroonlinna vallutamine. Massihukkamine kohe, hiljem kohtuprotsessid. Mitmed põgenesid Soome, sest laht oli jäätunud. Seega, majanduslik kriis ja poliitiline kriis. Otsustati teha poliitiline suunamuutus. Märtsis 1921 partei 10. kongress. Loobuti sõjakommunismist ja mindi üle NEP-ile. Toitlusdiktatuuri lõpp, toitlusmaksu sisse seadmine. Oluliselt väiksem koormis. Endale jäänud saagiga võis talupoeg nüüd teha, mis ise tahtis. Esimestel aastatel võeti toitlusmaksu natuuras. Alates 1924 oli aga talupojal õigus valida, kas maksab natuuras või rahas. Taastus normaalne põllumajandus. Pea kõik 17 000 ühismajandit kadusid. Pmst säilitas riik kontrolli kõigi tööstusettevõtete üle, aga tegelikkuses juhtis ainult strateegiliselt kõige olulisemaid ettevõtteid. Ülejäänud tööstusettevõtted anti eraomanikele rendile. Vm-l oli
käsitlema tõestena. Seda isegi juhul, kui ta ei ole veendunud nende õigsuses. Asjaolusid ja tõendeid, mida pooled ei ole esitanud, ei pea õiguse rakendaja asja faktiliste asjaolude tuvastamisel arvesse võtma. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamine ehk kohtuliku uurimise printsiip, mis tähendab, et kohtunik pole seotud sellega, mida pooled prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja väidavad. Süüdistajal poolel lasub tõendamise koormis. Süüdistatavale peab tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja ei suuda seda tõendada, siis peab tegema õigeksmõistva otsuse (in dubio pro reo). Tuntakse veel ühte tõendusmaterjali kogumise viisi, mida nimetatakse kogumise maxime. Sellisel juhul koguvad kohtunik ja pooled tõendeid koos. Dispositiivsuse printsiip asendub kogumise maxime´ga seal, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 250 Tallinna Ülikool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
