Ernesaksa muusika kõlapilt on rahvus-romantiline ja lähtub klassikalistest traditsioonidest. Kuigi 1950. aastatel jõudsid ka Eestisse 20. sajandi uuemad muusikasuunad ja uudne helikeel, mis olid juba mõnda aega levinud Euroopa muusikas, jäi Ernesaksa looming uuendustest puutumata. Tema lauludele on iseloomulik kaasahaarav meloodia, tundeküllus ja siirus. Koorijuhina tundis Ernesaks ka hästi oma ,,materjali". Tema laulud on head lauda ja kõlavad hästi. Paljud tema koorilaulud on saanud väga populaarseteks. Näiteks juba varajasel loome- perioodil valminud meeskoorilaul ,,Hakkame, mehed, minema". Veelgi kuulsam on Lydia Koidula tekstile loodud laul ,,Mu isamaa on minu arm". Selle laulu kirjutas ta Koidula 100. sünniaastapäevaks ja see kõlas ka luuletaja põrmu ümbermatmise tseremoonial taastatud Estonia kontserdisaalis 1946. aastal. Sellest laulust sai eestlaste hingelaul, vabaduseihaluse sümbol, laulupidude kõige oodatum laul
orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga.) Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele (,eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur.) Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari. Koori- ja soololaulude kõrval on ta kirjutanud laululoo (kantaadi) "Kalev ja Linda" ning esimese eesti muusikalise lavateose - laulumängu "Murueide tütar". Pisut on ta loonud ka puhkpillimuusikat. Härma looming jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi - esimene kuni Kroonlinna asumiseni ning teine pärast Kroonlinnast naasmist. Kroonlinnas ta muusikat ei kirjutanud.
Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni
+ Kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. + Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. + 1917 1929 töötas muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis (praegu Miina Härma Gümnaasium). + Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming: + Miina Härma loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on kirjutanud ka paar suuremat teost. + Miina Härma kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru: 1. Isamaalaulud tegemist on lauludega, kus tekst on detailsemakäsitlusega ja tervikliku arendusega. ,,Meeste laul"; ,,Enne ja nüüd"; 2. Lüürilised laulud selle alla kuuluvad ka soololaulud ,,Kui sa tuled, too mull lilli"; ,,Ei saa mitte vaiki olla"; ,,Ööbiku surm" 3. Rahvaviisiseaded ,,Lauliku lapsepõli", "Pidu hakkab", ,,Tuljak" Kasutas originaalset
naissoost orelikunstnik, koorijuht ja helilooja. Konstantin Türnpu sündis 1865 aastal Klooga mõisas ning suri 1927.a Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Nagu ka M. Härma, õppis ka Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta J. Kappeli järel Eesti Heategeva Seltsi koori. Pärast konservatooriumit täiendas ta end Berliinis ning tegi veel hiljemgi reise Saksamaale. Põhiosa tema loomingust moodustavad koorilaulud. Loomingu võib jagada kaheks: varasem periood ja hilisem. Varasema perioodi looming on enamasti lüürilised, lihtsakoelised, saksa mõjutustega. Koorilaulude hulgast võib leida ka saksakeelseid tekste, lisaks vaimulikke. Tuntuks on saanud ,,Kyrie" meeskoori esituses, kuigi algselt oli see naiskoorile kirjutatud. Tuntud on ka ,,Lauluke". Hilisem periood saabus 1916.a algul. Siin on dramaatilisi ja kontrastiderohkeid isamaalaule. Türnpu valis tekstid ärkamisaja poeetide
50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism (klaveripalad) Cyrillus Kreek (1889 1962) · Helilooja, organist, muusikaõpetaja, koorijuht · Vaimulike rahvaviiside seaded, ''Taaveti laulud'', kantaat ''Kalevipoja koopas'', ''Setu sümfoonia'';
EESTI MUUSIKA lühikonspekt 12. klassile. Konstantin Türnpu (1865-1927) -Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamist Tallinna saksa seltskonna teenistusse -Tihedam side eesti laulukultuuriga alates 1916.a., mil asutas Tallinna Meestelaulu Seltsi Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme
Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli
1883. aastal siirdus Peterburi konsevatooriumi orelit õppima. Hiljem kogusid ta orelikontserdid palju menu. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreteet, kes pälvis tunnustust ka kodust kaugemal. Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on ka paar suuremat teost. Tema koorilaulud jagunevad kolmeks haruks 1. Isamaalaulud ( ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" , ,,Veel kaitse, kange Kalev") 2. Lüürilised laulud (,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm", ,,Ei sa mitte vaiki olla")+ soololaulud(6) tuntuim ,,Kui sa tuled, too mull' lilli". 3. Rahvaviisiseaded (,,Lauliku lapsepõli", ,,Pidu hakkab", ,,Tuljak") Konstantin Türnpu (1865-1927) Helilooja, organist, legendaarne koorijuht. 1886. aastal astus
omandasid oma muusikalise hariduse just seal. Peterburi konservatooriumis oli muusikaharidus tasemel, sellepärast sinna õppima mindigi. Tuntumad lõpetajad: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig ja Mart Saar. Õppejõududest olid tuntuimad Nikolai Rimski-Korsakov ja Louis Homilius. 2. Miina Härma isiksus on eriline sellepärast, et ta oli Eesti esimene naishelilooja, ta tegutses veel aktiivselt ka organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema koorilaulud jagunesid kolme suuremasse valdkonda: isamaalised koorilaulud, mis olid muusikaliselt kõige arendatumad ja nõudlikumad esituse osas. Teiseks oli tema loomingus tähtsal kohal lüürilised koorilaulud ja rahvalauluseaded. 3. Konstantin Türnpu oli Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht. Sellest koorist kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor. 1921.a oli Türnpu üks Eesti Lauljate Liidu asutajaist ning aastatel 1925-1926 ka selle esimees. 4
Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. 1.1 LOOMING Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni
Läte tähtsus eesti muusikas (1860-1948) Tartu muusikaelu juht · 1900.a. asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümf. muusika mängimine · Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. · Ork. juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme · Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: · Põhiliselt koorilaulud: ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Pilvedele" jt ; · Avamäng " Kalevala" ( sümfooniline teos); · Keelpillikvartett 10. R.Tobiase tähtsus eesti muusikas (1873-1918 Berliinis) Tartu muusikaelu juht, esimene suurkuju eesti heliloomingus · Ta oli esimene silmapaistva sümfonistitalendiga heliloojaid · Koos A. Lätega organ. Tartus kontserte, kanti ette suuri vokaalsümfoonilisi suurteoseid ( näit. Händeli
aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. LOOMIG Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Ta tugines oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. TEOSED Cyrllius Kreegi loomingu kuulsaimaks osaks on koorilaulud Meil aia äärne tänavas (L.Koidula) Meie err Sirisege, sirisega sirbikesed Maga, maga Matsikene
"Joonase lähetamine" oratoorium "Eks teie tea" koorilaul A.Kapp "Paradiis ja meri" oratoorium "Päikesele" kantaat "Metsateel" soololaul "Mets kohab" soololaul M.Saar "Põhjavaim" "Ühte laulu tahaks laulda" koorilaulud "Leelo" "Mets kohiseb" H.Eller "Koit" sümfooniline poeem "Viirastused" sümfooniline poeem "Ööhüüded" sümfooniline poeem "Kodumaine viis" teos viiulile-orgeteos. E.Aav "Vikerlased" ooperid "Juta ja Ülo duett" "Olevi aaria" E
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategel...
SeminarisHaapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteidostinatot, kaanonit, imitatsiooni
kõikjalt Eestist va Saaremaalt. Koore juhendasid Jannsen ja A.Saebelmann ning puhkpillikoori D.O Wirkhaus. 5. Cimze seminar. Koorilaulu ja pillimuusika arengule aitas kaasa Janis Cimse poolt juhitud koolmeistrite seminar Valgas. Sealses muusikaõpetuses õpetati: laulmist, klaveri-, oreli ja viiulimängu ning harmooniat. Selle lõpetajate hulgas olid: A.Kunileid- 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa on minu arm". F.Saebelmann- koorilaulud, mõni soolulaul, lüürilis-romantiline, ei kasutanud otseselt rahvaviise ,,Kaunimad laulud", ,,Ellerhein". A.Thomson- umb 70 laulu, rahvaviisiseaded, armastus ja loodustemaatika ,,Kannel", ,,Laula, laula, suukene". K.A.Hermann- väga produktiivne umb 1000 teost, enamik koorilaulud, liedertafelik laul, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine e eesti jumalad ja rahvad" -> ,,Kungla rahvas", ,,Mingem üles mägedele", ,,Oh, laula ja hõiska". Kogus rahvaviise. 6
jan1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931.muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal.Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Asutas 1944. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Eesti üks sümfoonilise ja
1897). See leht oli üldhariva eesmärgiga ja see koosnes artiklitest (pillimänguõpetus, noodid, komponeerimine, heliloojate elulood, eesti rahvamuusika) ja noodiosast (viiuli- ja klaveripalad, koorilaulud). Ta loomingu suurema osa moodustab koorilaul (200), tal on ka klaveri- ja viiulipalu ja soololaule. Tema looming on tugevate saksa mõjudega, jäljendab liedertafel stiili, laulud on muretud, hoogsad ja naiivsed. Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on ,,Kalevipojast", muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne.
Fourth level Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19261937 oli abielus Ida LooTalvariga. Koolid ja töökohad Evald Aav õppis eraviisiliselt klaverit Helmi ViitolMohrfeldti juhendamisel ja muusikateooriat Anton Kasemetsa juures. 1926. aastal lõpetas Tallinna Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni erialal, Artur
"Tähtjas soov ja palve", milles õhutas kooliõpetajaid rahvaviise koguma ja talletama. Veel hilises eas pidas K. A. Hermann paljudes Eesti linnades ettekandeid rahvamuusika arengust ja tähtsusest. Keelemehena pani K. A. Hermann rõhku muusikaterminitele eestikeelsete vastete leidmisele. Karl August Hermann suri 11. jaanuaril 1909. aastal. KARL AUGUST HERMANNI HELILOOMING Karl August Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud. Vähemal määral on ta katsetanud klaveri- ja viiulipalade ning soololauludega, kirjutanud ka muusikalise lavateose "Uku ja Vanemuine". Koorilaule kirjutas K. A. Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200- ni. Parimad, tuntumad ja populaarseimad on pärit 70-80-ndaist aastaist, mil K. A. Hermanni haaras veel rahvusliku liikumise vaimustus ("Oh laula ja hõiska" ja "Ilus oled, isamaa" 1873; "Kui Kungla rahvas" ja "Munamäel" 1874 jne.). Hilisema perioodi töödest
Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll , sümfoonilise poeemi "Elu", kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Heino Eller elanud 7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli. Hiljem asus õppima
Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7. Produktiivne, kuni 1000 teost, enamik koorilaulud, laulud populaarsed, ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska". Looming muretu, optimism, lõbus, naiivne ilutsemine. ,,Isamaa mälestus". Katsetas ka ooperiga. 8. Tähtsus · Rahvusliku ärkamise hoogustajak · Tõstis eestlaste rahvustunnet · Andis suure hoo kooriliikumisse · Edendas kõiki kultuurivaldkondi · Tõstis maal huvi seltside vastu · Pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal B variant 1
Uued ideed Eesti muusikas:rahvaviiside uudne kasutamine. Mart Saar helilooja,organist. varasematele teostele on iseloomulikud mõjutused impressionismist ja ekspressionismist , küpse perioodi loomingu aluseks on eesti rahvaviis. Palju kasutab varieerimist ja polüfoonilist töötlemist. Tähtsus: Pani aluse rahvuslikkusele eesti koorimuusikas, väärtustades mitte ainult rahvalaulu meloodiat ja teksti, vaid rahvalaulu sügavamat olemust. Teosed: koorilaulud (umbes 350), näit: `Põhjavaim'. Soololaulud('Ta tuli'). Klaveripalad(`Hetk'). Cyrillus Kreek helilooja,dirigent,muusikaõpetaja. Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist, teosed on keerukad ja seetõttu kooridele tihti ülejõukäivad - põhjus, miks neid suhteliselt harva kontsertidel kuuleb. Teosed: koorilaulud (`Talvine õhtu' , `Ma tulen hilja'). Reekviem, kantaat `Kalevipoeg nõiakoopas' . Rahvaviisiseaded.
Bachi ja Händeli võrdlus SARNASUSED ERINEVUSED ELUS Sündinud Saksamaal, kaotasid oma vanemad varakult, Bach ei käinud Saksamaalt väljas, Händel käis reisimas mängisid viiulit ja orelit, käisid Buxtehude juures ei saanud Itaalias Londonis, Bachi tunti ainult Saksamaal Händelit ka peaorganistiks, Suurbritannias, LOOMINGUS Enamus teostest suurvormid, kirjutasid: orkestrisüdisid, Bachil säilinud u 1000 teost, Händelil 100 teost, conserto crossot, vokaalmuusikat - soolo- ja koorilaulud,
Rahvusliku liikumise aktiivne toetaja Muusik Helilooja Juhatas koori ,,Vanemuine" ja kogus rahvaviise Loonud üle 300 muusikateose enamasti koorilaulud Õpetaja Ajakirjanik Põltsamaa kihelkonnakooli abiõpetaja, hiljem Eesti Postimehe toimetaja Tartu Ülikooli eesti keele lektor Karl August Hermann (1851-1909)
ning leidsid hiljem rakendust Paremaks korraldamiseks oli loodud EELK Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi 1926-1933 töötas Tallinnas Jaani kiriku koorijuhi ja organistina Aitäh kuulamast!
kõnepruuki. " haritlane", "õpetlane", "õpilane" Käänetenimed: ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev Muusikaterminoloogias: helilooja, heliredel, kolmkõla Elu viimased 20 aastat töötas Hermann Tartu Ülikoolis eesti keele lektorina Heliloojana oli ta väga produktiivne. Teoste täpne arv on teadmata, aga arvatakse , et see küündib tuhande ligi. Enamuses tema loomingust moodustavad koorilaulud. Tänaseni populaarsed: " Oh, laula ja hõiska" " Mingem üles mägedele" " Kungla rahvas" Katsetas ka ooperizanris. 1908 valmis nelja vaatuseline lauleldis " Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad", kust on pärit ka "Kungla rahvas" Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaid. Kuulamiskavad: " Oh, laula ja hõiska";" Kungla rahvas" 8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud: oli
Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Teose senises edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida Aav-Loo-Talvaril. 4 LOOMING Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus. LAVAMUUSIKA 1927- Vikerlased, ooper kolmes vaatuses (Libreto E. Loo) [partituuri ja klaviiri käsikirjad TMM-is] (Esietendus "Estonias" 1928) Dateerimata: Muusika Ibseni draamale "Peer Gynt" SÜMFOONILINE ja VOKAALSÜMFOONILINE MUUSIKA 1925- Kaitse, Jumal, mu isamaad kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile [ 1934- Elu, sümfooniline poeem,
Kuressaare Ametikool Toitlustustuse õppesuund TTP-10 Miina Härma Koostaja : Kaja Maiste Juhendaja : Anita Kangur Kuressaare 2011 Miina sündis seitsmelapselisse perekonda. Hariduse omandas ta Tartu erakoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Aastal 1894 moodustas ta Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Loomeperiood 60 aastat. Kirjutas üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming : Koorilaulud: `'Enne ja nüüd'' `'Meestelaul'' `'Kui sa tuled, too mul lilli'' `'Pühendan kõik kallile'' Rahvalaulutöötlused: `'Tuljak'' `'Tule koju'' `'Lauliku lapsepõli'' `'Ehi, veli, opi veli'' http://...
GUSTAV ERNESAKS Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960).
Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3. rahvaviisi seadmed(liitis mitu rahvaviisi üheks tervikuks)- "Tuljak" ; "Lauliku lapsed" ; "Ei saa mitte vaiki olla" 1) Refräänsõnade kasutamine. 2) Võrdlus- uus ja vana rahvalaul 3) Pillid(nim.) 4) Asjaarmastajad, heliloojad(laulud) 5) M. Härma looming
· Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soololaulud (Must lind) · Koorilaulud (Laula mulle unelaulu, Vana aasta öösel) · Orkestriteosed (Mazurka, Poeme symphonique) · Esimene modernist eesti muusikas · Innustasid Noor-Eesti ideed
Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib teerajaja Eestis. Tuntud laul: "Malemäng". Tuntud koorilaulud Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene teerajaja Eestis. Tuntud laul: "Malemäng". Tuntud koorilaulud Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. eesti symfonist
1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut: "Suu laulab, süda muretseb" Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb" "Laul, ava tiivad"
(1864- 1941) Eesti esimene naishelilooja, kes tegutses aktiivselt organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema loomingu põhiosa moodustavad u 150 koorilaulu. Koorilaulud liigituvad temaatika poolest kolme suuremasse valdkonda Isamaalised koorilaulud (kõige arendatumad ja nõudlikud esitamise osas) ,,Meestelaul" meeskoorile. Lüürilised koorilaulud (enamik kirjutatud Anna Haava sõnadele) ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" kirjutatud naiskoorile, ,,Kui sa tuled, too mull' lilli" soololaulude tsükkel. Rahvalauluseaded ,,Tuljak", ,,Lauliku lapsepõli (rahvaviisi motiivid läbivad
direktorina. Hiljem töötas Tallinna Kõrgemas muusikakooli heliloojate õpetajana, kompositsiooni professorina MK soololaul „Metsateel“ Mihkel Lüdig Võrdselt edukas nii heliloojana, dirigendina, muusikaelu organisaatorina. Tallinna Kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor MK „Koit“ „Mets“ „Põlismetsa järv“ „Jaaniöö“ Mart Saar Sünnikoht ja pikaaegne elukoht Hüpassaare. Koorilaulud, soololaulud, klaveripalad. Teemaks loodus. Varasemas muusikas palju impressionismi ja ekspressionismi, hilisemas muusiaks kasutab palju eesti rahvaviise. MK „Skizze“ „Must lind“ soololaul „Põhjavaim“ „Leelo“ „Lindude laul“ koorilaulud Cyrillus Kreek Õppis Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ja trombooni. Kogus rahvalaule, eriti vaimulikke ja tegi nendest seadeid, kokku üle 600. Kirjutas põhiliselt koorilaule ja orkestriteoseid
Peterburi konservatooriumis oreliklassi õpilane Õppis harmooniat ja kompositsiooni 1881.a lõpudiplom ja hõbeauraha Jäi pärast õpinguid Peterburi, Hollandi kirikusse organistiks Mis veel elujooksul korda saatis? III, V, VI üldlaulupeo üldjuhte V üldlaulupeole pühendatud kontserdi orelikunstnik ja klaverisaatja Eesti Heategeva Seltsi segakoor Looming Piirdus kooriloominguga Kirjutanud u 50 koorilaulu ja esimesed eesti koorikantaadid Teosed Tuntumad koorilaulud:"Armukese ootel", "Kallis Mari", "Lauliku lapsepõlv", "ma teretan sind, hommik", "Oleksin laululind", "Rändaja rõõm", "Võõrsil". Tuntuim kantaat: 1892. aastal Mihkel Veske tekstile kirjutatud "Päikesele" Ta koostas ka laulukogumikke: · "Kooli laulmise raamat" (1900) · "Muusika algõpetus" (1903) Näited https://www.youtube.com/watch?v=4g9RMSqGLKU https://www.youtube.com/watch?v=pIJdaCCFkh0 Eluaja lõpp Haigestus 1907.aastal tiisikusse, suri Schömbergis
1882- 1963. 2. Rahvamuusika oli tema jaoks miski, millesse tuli suhtuda ühtsesse tervikkus ja Mart Saare lo millega tuli aupaklikult ümber käia. ja ekspressio 3. Andis muusikatunde ja juhatas orkestreid Haapsalu koolides, tegutses koori- ja Tema loomin orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid Tema koorilaulud Koorilaulude kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks.. tekstuuriga ja 4. Ta mängis trombooni, harmooniumi, klaverit, orelit, Ta mängis k 5. oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Mart Saar oli Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. eriti koorimu
Õpetas ja koostas ise ka õpikuid. 1882. aastast asus toimetama "Postimeest“. Hakkas välja andma kultuuriajakirja "Laulu ja mängu leht", milles jagas rahvale algteadmisi muusikast ning teavet laiast muusikamaailmast. Karl August Hermann Tema eestvedamisel ilmus mitu laulukogumikku eesti rahvalaulude töötlustega. On olnud laulupidude korraldaja ja dirigent. On loonud üle 300 heliteose, millest paremiku moodustavad koorilaulud. Nt. "Ilus oled isamaa", "Munamäel", "Isamaa mälestus" Tänud
Saksamaale Leipzigi ülikooli keeleteadust õppima. Ta lõpetas ülikooli 1880. aastal keeleteaduse doktori kraadiga. Karl August Hermann andis välja 1900. aastal esimese eestikeelse entsüklopeedia, 1885. aastal ajakirja "Laulu ja mängu leht" ja ostis ära 1886. aastal Perno Postimehe. 1891. aastal tegi ta Perno Postimehest Eesti esimese päevalehe. Karl August Hermann kuulus II, IV, V ja VI üldlaulupeo üldjuhtide sekka. Ta lõi umbes 300 muusikateost millest enamus olid koorilaulud. Nendest kõige tuntumad on Oh laula ja hõiska, Kungla rahvas ja Mingem üles mägedele. Karl August Hermann oli abielus Paula Freybergiga ja nad said neli last. Heino, Ülo, Endel ja Salme. Karl August Hermann suri 11. Jaanuaril 1909.
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel"
Rudolf Tobias Vilmar Kaal KP-22 Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. 1893.a. astus Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. 1904....
· Õitse ja haljenda · Mu isamaa nad olid matnud · Süda tuksub Miina Härma (1864-1941) Esimene kõrgharidusega naishelilooja. Lõpetas Peterburi Konservatooriumi orelikunstniku ja komponistina. Tartust sai muusikalise tegevuse põhikoht, seal asutas koori ja sai kohaliku kultuurielu juhiks. Aitas rajada Tartu Kõrgemat Muusikakooli. Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks ja Tallinna Konservatooriumi auprofessoriks. Kirjutanud ligi 200 laulu, millest enamik on koorilaulud, mõned ka ulatuslikumad kooriteosed. Tema laulud on südamlikud ja viisirikkad. Esikohal on isamaalised, armastus- ja looduslaulud. Paremaid teoseid: · Ei saa mitte vaiki olla · Tuljak · Meeste laul · Mu isamaa armas · Isamaa, õitse sa Rudolf Tobias Esimene tõeline suurkuju eesti muusikas. Lõpetas Peterburi konservatooriumi kahel erialal. Töötas Tartus koos Aleksander Lätega, kus oli kultuuri- ja seltsielu juht, osales mitme koori juhtimisel
kandle healed''. Elatist teenis Venemaal muusikaõpetajana ning suri noorelt Ukrainas. (,,Mu isamaa on minu arm'', ,,Sind Surmani''.) Aleksander Kunileid Eluaastad: 1845 - 1875 Õpingud: muusika hariduse said kodust, köstri ja organistina töötavalt isalt; Valga Cimze seminaris Tööaastad: muusikaõpetaja mitmel pool - Peterburis, mujal Venemaal, Ukrainas - , koorijuht, dirigent (ka 1. üldlaulupeol)ja helilooja oma põhitöö (õpetaja töö) kõrvalt. Looming žanrite kaupa: koorilaulud (koorilaulude kogu “Wanemuise kandle healed”), eesti ja soome rahvalaulude seaded. Tähtsamad teosed: isamaalised laulud “Mu isamaa on minu arm”, “Sind surmani” ja “Mu isamaa nad olid matnud” K.A. Hermann - (1851-1909) oli populaarsete koorilaulude autor. Laulis Põltsamaa kooris noorelt, muusikaharidus puudus. Korraldas 19. saj 10 aastat kestnud rahvaviiside kogumise aktsiooni, mille tulemusena pandi kirja ~2500 viisi. Mitme laulupeo üldjuht, noodikirjastaja,
Rudolf Tobias Eesti esimene sümfonism ,,Julius Ceasar" Esimene professionaalne eesti helilooja. Muusikakriitikuna väga hinnatud mees. Sümfoonikaga mitte eriti rahvuslik. Koorilaulud: ,,Largo" ehk ,,Eks teie tea", (vähe laule koorile) ,,Varas" Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus. Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pian...
Oli "Eesti Muusika Kuukirja" peatoimetaja. Juhatas koore üldlaulupidudel. Oli Tartu Helikunsti Seltsi esinaine ja koorijuht. Osales aktiivselt Tartu kõrgema Muusikakooli rajamises (1919). Miina Härma oli Tartu Ülikooli esimene audoktoriks valitud naine (1939). Tallinna Konservatooriumi auprofessor (1939). Paljude seltside ja organisatsioonide auliige. Looming Miina Härma heliloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, mida on kokku ligi 200. Tuntumad on lüürilised laulud on"Kui sa tuled, too mul lilli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Ööbiku surm". Heroilistest lauludest Kalevipoja-aineline "Enne ja nüüd", "Meeste laul", "Isamaa, õitse sa". Soololaul "Miks sa nutad, lillekene?" Rahvalaulutöötlustes "Tuljak". Tema loomingu hulgas on ka laulumängu "Murueide tütar " (1902), kantaat "Kalev ja Linda " (1894). Tähtsus Miina Härma auks
eest 1950, 1967, 1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965, 1988 orden Austuse märk 1970 Lenini preemia 1974 sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1978 Tallinna aukodanik Gustav Ernesaks avaldas viis raamatut "Suu laulab, süda muretseb" 1971 "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 "Laul, ava tiivad" 1985 Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik: koorilaulud, ooperid, kantaadid, teatri-ja filmimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika. „Hakkame, mehed, minema“ „Tormide randa“ „Mu isamaa on minu arm“ „Rongisõit“ Mälestuse jäädvustamine G. Ernsesaksa nimeline sihtkapital annab välja koorimuusika stipendiumi. Gustav Ernesaksa pronkskuju Tallinna lauluväljakul. 2009. aastal avati Kadriorus Ernesaksa majamuuseum. https:// www.youtube.com/watch?v=Hjd54YXRv8M https:// www.youtube.com/watch
Siiski valmistas kaks kaks sonaati viiulile ja klaverile ning suuremat teost: "Süit eesti üheosalise viiulikontserdi h-moll. viisidest"orkestrile ja segakoorikantaat Eesti kammermuusika väärtteoste "Päikesele". hulka kuuluvad Elleri viis Alles 1917 a. jäi tal rohkem aega keelpillikvartetti. loomingu jaoks .Valmisid prelüüd tsellole ja orkestrile , koorilaulud "Pühendus " , " Sügisene mets" jt. Eriline koht Elleri loomingus on Artur Kapp on eelkõige sümfoonilisel muusikal. suurvormide meister , on ta ka Tuntuimad sümfoonilised poeemid loonud hulga ilmalikku ja on "Koit" , "Viirastused" , vaimulikku koorimuusikat ning "Ööhüüded" ning sümfoonilised soololaule. pildid "Videvik" ja "Varjus ja Artur Kapi kaalukaim teos on
muusikas mitte enam ainult rahvaviiside seadmist, vaid pigem katsetusi rahvamuusikast tuletatud võtetega - rütmide, omapäraste viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne- Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Tähtsamad Teosed "Põhjavaim" (M. Heiberg) "Leelo" (rahvaluule) "Lindude laul" (D. Vaarandi) "Hällilaul" (Tule, tule, unekene) (tekst rahvaluulest) "Tantsides" (tekst rahvaluulest) Masurka h-moll (1908) "Must lind" (K. E. Sööt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
