Selts: Sadajalgsed aktiivsed röövloomad, varjatud eluviisiga, keha lapik, 1p tundlaid, 3p lõugu. esimsed kerejalad muutunud haardeeluniks (lõugjalad), tipul mürginäärmetega küünised. Igal kehalülil 1p jalgu, lohajalad jalapaare 31-177 Selts: Tuhatjalgsed varjatud, metsas lehtede all, keha siliderjas, tugeva koorikuga lülid, lülid paariti kokku kasvanud, nii igal lülil 2p jalgu, jalad väikesed, max 139 paari, täppsilmad 9.3. Klass: Vähilised e koorikloomad, tugev koorik, pearindmik e eeskeha ja tagakeha. Enamuse pearindmikku katab seljakilp. Rindmikul 5 või enam paari jalgu. enamus veeloomad Selts: Aerjalalised veeloomad, tilgakujulise kehaga, lõpeb hargiga, mõne mmm pikkused hormikud, sõudikud, rullikud Selts: Vääneljalalised meres ekavad, liikumisvõimetud, kinnitunud eluviisga, paksu lubikojaga tõruvähk, nuivähk Selts: Kakandilised paari sm pikkused, lapiku kehaga mullakakakand, keldrikakand, hiidkakand, merikilk
vähkidest. 6) Paaristöö: küsimuste moodustamine ja vastamine (videoklipi alusel). 7) Esitlus: koorikloomad. 40. Tavalisemate 1) Rühmatöö: Loodusõpetus: Tehnoloogia ja Õppematerjal: putukarühmade esitluse selgrootute loomade innovatsioon videoklipp kiilidest välistunnuste koostamine tunnused IKT rakendamine http://www.youtube.co
Viimane kiht katta ainult juustukastmega ja puistata üle riivjuustuga. Küpsetada ahjus umbes 175 C juures 30-45 minutit, kuni see on pehme. Pärast ahjust väljavõtmist lasta lasanjel umbes 15 minutit seista, sest siis on seda parem lõigata. 2.Suitsulõhe-kartulivorm 3.seenesuflee 4.kartuli-porgandivorm 5.hakkliahvorm 51. Millised on kõrge riskiteguriga toiduained? Nõuded nende lühiajaliseks säilitamiseks Kõrge riskiteguriga toidud on: lihatooted piimatooted muna ja munatoidud kala ja koorikloomad 0 kraadi juures. keedetud riis seened pähklid Kirjelda hommikusöögi menüüsid, Planeeri menüü taimetoitlasele. Kohv, tee ,leiva- ja saiatooted, juustud, pudrud, müslid, helbed, võid, jogurt vorstid ja suitsulihatooted. Kirjelda valge põhikastme valmistamist. Kasutamine lehekülg 66-67 (sauce bechamel) Valge põhikastme vedelikuks on piim, rõõsk koor ja rõõsa koore segu. Roa lisandina kasutatav valge põhikaste, väljatulek 1 liiter/kg:
täiskasvanud isend. 50 Näited: harilik viinamäe tigu, nälkjas LÜLIJALGSED Keha lülistunud, lülilised jalad. Keha katab kitiinkest. Toes: Kitiinkest (osal tugevdatud lubisooladega). Seedeelundid: Pärakuga lõppev sooltoru, (osal seedeelundiks maks, maos kitiinhambad). Närvisüsteem: Kõhtmine närvikett. Arenenumatel on aju ja hästi arenenud meeleelundid. Vereringe: Avatud, süda ja mõned veresooned. VÄHID e KOORIKLOOMAD Keha jaguneb pearindmikuks ja lüliliseks tagakehaks. Igal kehalülil jätked: kaks paari tundlaid, käimisjalad, ujujalad, viimase lüli jätked moodustavad saba. Esimesed käimisjalad suurte sõrgadega. Elupaik: vees, mõned liigid ka maismaal. Eluviis: vabalt elavad ja kinnitunud. Liiguvad kõndides ja ujudes. Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett. Nägemiselundid: liitsilmad. Erituselundid: rohelised näärmed (neerutaolised elundid). Hingamine: lõpustega. Sigimine: lahksugulised
toimub lôpp-peremehe seedetraktis. Sügoot teeb läbi spiraalse lôigustumise ja muna ümber ladestuvad membraani kihid. (Wright, 1971; Whitfield, 1973; ref. Young, 2002). Esimene larvi staadium acanthor e. kidavastne hakkab arenema juba emases kidakärsses. Munad väljutatakse emakakella kaudu väliskeskkonda. (Spinders, Kates, 1940; ref. Young, 2002) Vastse areng toimub lülijalgsest (Arthropoda) vaheperemehe sisikonnas vôi kehaôônes. Meres ja riimvees on vaheperemeesteks koorikloomad (Crustacea) nagu kümnejalalised (Decapoda), kirpvähilised (Amphipoda) ja kakandilised (Isopoda). (Baer, 1951; Schmidt, 1985; ref. Young, 2002) Sobiva lülijalgse sisikonnas vabaneb acanthor ümbritsevast kestast ja kinnitub soolestiku seinale. Kasutades kidasid, kaevub ta läbi soolestiku seina ja satub kehaôônde. Seal teeb ta läbi metamorfoosi temast areneb acanthella. Moodustub kärss ja kidad ning gonaadide arenemisega pikeneb keha
Valmistatakse muna piima segu (Maitsestatakse). Vormi pannakse vaheldumus kartulit, hakkliha sibulaga ning muna piimasegu. Küpsetatakse eelkuumutatud praeahjus 200 ' C juures umbes 1 tund või kuni kartul on pehme. Enne valmimist võib peale raputada riivjuustu. Suitsulõhe kartulivorm Makaronivorm Seenevorm Kartuli-porgandivorm 49. Millised on kõrge riskiteguriga toiduained? Nõuded nende lühiajaliseks säilitamiseks lihatooted, piimatooted, muna ja munatoidud, kala ja koorikloomad 50. Kirjelda hommikusöögi menüüsid, Planeeri menüü taimetoitlasele. INGLISE HOMMIKUSÖÖK Menüüs on kohv või tee, piim, röstitud sai, marmelaad või keedis, praetud peekon, praetud muna. TÄIELIK INGLISE HOMMIKUSÖÖK Menüüs on kohv või tee, või, röstitud sai, puuviljamahl, viljatooted (maisihelbed, riisihelbed, müsli) praetud peekon ja muna, praetud makaronid, suitsutatud heeringas. BRUNCH Serveeritakse selvelauas (iseteenindus), rikkaliku hommikueine menüüga
Ookeanikalade iseärasuseks on see, et valgusisaldus kõigub suurtes piirides (8...26%), rasv sisaldab palju polüküllastumata rasvhappeid, mistõttu nende säilivus värskelt on halb. Vabad aminohapped võivad keetmisel anda puljongile teatud kõrvalmaitse. Meeldiv värske kurgi lõhn on tingitud trimetüülaminooksiidist, mis aga säilitamisel muutub trimetüülamiiniks, millel on ebameeldiv maitse. 3.3. Vee selgrootud Selgrootud veeloomad võib jagada kolme põhirühma molluskid, koorikloomad ja peajalgsed. Molluskite rühma kuuluvad austrid, karbid ja teod. A u s t r i d kuuluvad luksusdelikatesside hulka. Eristatakse viit austriliiki, mis erinevad oma karbi kuju, värvi ja maitse poolest euroopa, portugali, ameerika, jaapani, ja austraalia auster. Maitselt parimaks loetakse euroopa austrit, suurim on jaapani auster. Kvaliteetne auster on karbi täiesti täitnud, värvus valge, rohekasvalge või pisut kreemjas, lõhn meenutab värsket kurki. Säilitatakse niiskes ja jahedas,
Kuid samas võib kujuneda aeroallergeenide allergia , atoopiline ekseem enamasti taandub, kuid 5080%-l kujuneb allergiline nohu v astma. Viimastel aastakümnetel on allegiahaigused arenenud riikides oluliselt sagenenud, seda eriti lapse- ja noorukieas. Allegiahaiguste levimuses on suuri erinevusi. Allergia sagenemise võimalikeks riskiteguriteks on toit, levinumaks on Imiku-, väikelapseeas: piim, muna, nisu, maapähkel, soja 90% Nooruki-, täiskasvanueas:pähkel, kala, koorikloomad 85%, puuviljad: kiivi, aprikoos jt. seemned: seesami-, mooni-, sinepi- jt seemned ja ka maitseained; sisekeskkond, levinumaks tolmulestad ja koduloomad;väliskeskkond; mikroobne stimulatsioon jne. Üheks oluliseks probleemiks on ristallergia, mis võib esineda näiteks bioloogiliselt lähedaste liikide vahel, nt virsik ja aprikoos. Allergia diagnoosimiseks tehakse küsitlusi ja nahateste. Ükski meetod ei määra 100%-lise kindlusega isiku allergilisuse/mitteallergilisuse
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, ...
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused k...
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
emasorganismis. Emakala e. kiviluts ja rästik. 2.) Sünnitus bioloogilises mõtte omane ainult pärisimetajatele. 3.) Kasv organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu suurenemine ajas. Kasvutüübid: 1. Piiramatu kasv- organismi kasv jätkub eluea lõpuni (taimed, püsikud, seeneniidistik), 2. Piiratud kasv- organism kasvab teatud mõõtmeteni, mõõtmed vajalikud paljunemiseks (iseloomustab loomorganisme). 3. Perioodiline kasv parasvöötme puittaimed ja aastarõngad, loomadest koorikloomad, erinevad vähid- intensiivne kasv toimub pärast kestumist. 4. Ebaproportsionaalne kasv. Kasvu realiseerumine- anorgaaniline kasv (organismis talletub vesi ja erinevad soolad) ja orgaaniline kasv (toiteelementide omastamisel ja kehaomaseks muutmine). Kasv rakutasandil- suurenevad rakkude mõõtmed (trenni tehes ei kasva lihasrakkude arvukus vaid mõõtmed, samuti närvirakkudega, toimub venivuskasv) ja suureneb rakkude arv- a.) jagunevad kõik rakud, b.) jaguneb vaid osa rakke. Kasvu
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
