Tselluloos · (14) glükosiidsidemetega seotud glükoosijääkidest koosnev polümeer glükoosijääkide arv ahela kohta, n=1000 20000 ·Ca ½ biosfääri süsinikust ·Hüdrolüüsi katalüüsivad tsellulaasid ·Suhteliselt jäik, vees lahustumatu polümeer ·MIKROFIBRILLMAKROFIBRILL Kitiin erineb tselluloosist asendaja osas C2 positsioonis atseetamiid (14) glükosiidsidemetega seotud N atsetüülglükoosamiini polümeer putukad, koorikloomad Varupolüsahhariidid Tärklis taimede poolt kloroplastides deponeeritud reserv Amüloos glükoosi lineaarne polümeer, (14) glükosiidne side, ahel heeliksina Amülopektiin hargnenud glükoosi polümeer, (14) sidemed ja (16) hargnemised ca 1 hargnemine 30 glükoosijäägi kohta Amülaas maltoos, maltotrioos, dekstriinid. glükosidaas glükoos
LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Anastasia Margarita Kolossova 10HB BRASIILIA METSANDUS, KALANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Referaat Juhendaja: Reet Sai, Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8'511'960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri. Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Rahvaarv üle terve Brasiilia 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus on 22 in./km². Brasiilia kaks suurimat linna on San Paulo, kus elab 25 miljonit inimest ning Rio de Janeiro, kus elab ligikaudu 10 miljonit inimest. 2009.aastal oli Brasiilia 5ndal kohal maailmas rahvaarvu poolest. Riigi keel on portugal. Brasi...
Vereringe, paljunemine, tähtsus. Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks oma jala asetuse ja liikumisviisi järgi, vereringe on avatud, veri voolab osaliselt soontes ja osaliselt keha õõnsustes. Nende veri on sinakas roheline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke. Munad asetab tigu mulda, kus mõne aja pärast kooruvad noored teod. Teod mõõdustavad lüli loodus aineringes, tigusid söövad ka inimesed. 26.Lülijalgsete jaotus ja elukeskond. Lülijalgsed jagunevad: 1) koorikloomad , 2) ämblikulaadsed, 3) putukad. Neid võib leida meredest, jõgedest, järvedest, metsadest, põldudelt ja mullast, ning isegi taimedes ja teistes loomades. 27.Vähi vereringe, hingamine ja sigimine. Vähil on avatud vereringe, veri liigub veresoontes ja keha õõnes, veri on sinakas roheline, südamest liigub veri lõpustesse ja sealt südamesse tagasi. Vähk hingab lõpustega. Vähid sigivad sügisel, viljastamine on keha väline. Viljastatud mune kannab vähk kogu talve endaga kaasas.
puhastamine ja rasvade ainevahetus · allikad: munakollane, maks, veiseliha, juust, spinatilehed, kartul, õunad, rosinad, viinamarjad, paprika, tume sokolaad, must pipar Fluor · mikroelement · tähtsus: hambad, luud, vereloome, haavade paranemine, raua imendumine · liigtarbimine: fluoroos, osteoskleroos, vähk, kasvupeetus, impotentsus · allikad: joogivesi, merekalad, koorikloomad, linnuliha, tee, aroonia, roheline sibul, suuhügieenivahendid Molübdeen · mikroelement · tähtsus: valkude süntees, impotentsus (meestel), hambad, kaitse vähi vastu · sisaldus toidus sõltub pinnasest · allikad: piimatooted, kapsas, spinat, karusmarjad, mustsõstrad, liha, teravili Kloor, koobalt, väävel · Co mikroelement, Cl ja S makroelemendid · on organismile vajalikud · Cl leidub luudes, soolhappe koostises
Looduslikud allikad: loomamaks, munakollane, sojajahu, õllepärm, piim, puhastamata riis. 10.2 Mineraalained - minoorsed toidukomponendid Mineraalelemendid etendavad organismis tähtsat rolli, seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neid piisavas koguses. Seleen Se Tähtis antioksüdant! Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. Allikad: küüslauk, sibul, kala, koorikloomad, punane liha, punased viinamarjad, brokkoli, töötlemata nisuterad ja teravili, munad, siseorganid, kanaliha, aedviljad. Boor Bo Teeb koostööd kahe tähtsa mineraaliga: Ca ja Mg pannes aluse tugevatele luudele ja hammastele. Osteoporoosivastane. Allikad: puu- ja aedviljad, kuivatatud puuviljad. Ei leidu lihatoitudes. Kaltsium Ca Inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. 99% Ca asub hammastes ja luudes. Teda vajatakse: · tugevate luude ja hammaste ehitamiseks;
(Chelicerata) lestalised (Acarina), ämblikulaadsed lülijalgsed (Arthropoda), nugilestalised (Arachinida) alamhõimkond (Parasitiformes)alam-selts lõugtundlased puugilised ehk (Chelicerata) kõvakehalised puugid (Ixodina) kümnejalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Decapoda) (Crustacea) vääneljalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Cirripedia) (Crustacea), alamklass aerjalgsed (Maxillopoda) harjashännalised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) (Thysanura) alamklass ürgtiivutud (Apterygota)
sajandil palju kütiti. Tema karv on lühike, tihe ja pehme. Nokkloomal on kaks paari viie varbaga jäsemeid. Jalgadel on ka küünised. Varvaste vahel on tal ujulestad. Keha pikkus on 30-45 cm ja saba pikkus on 10-15 cm. Saba on tal lai ja lame. Nokkloomal on pardinoka taoline nokk, mida katab sarvestunud nahk. Tema noka servad asendavad hambaid. Nokkloom on osav ujuja ja kaevuja. Ta toitub enamasti selgrootuist. Peamiselt on need vee-elulised ussid, putukad ja koorikloomad. Lisaks on ta toidulaual ka paljud vastsed, konnakullesed ja vähilaadsed. Sööki korjab ta oma põsetaskutesse kuni seda on küllalt üheks eineks. Noka peamine eesmärk on toidu mudast välja otsimine. Tal on väga tundlik nokk, sest ta leiab oma toidu ainult kompimise teel. Nokka ääristavad sarvplaadikesed on mõeldud toidu mudast välja kurnamiseks. Nokkloom on imetaja kuigi ta muneb. Munad on nahkjad ja neid hautakse umbes 2 nädalat. Mune on harilikult kuni kolm. Ta haudub pojad
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISTÖÖVAHENDID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Erivahendid 3.Sõelad ja kurnad 4.Liha ja linnuliha käsitsemise tarvikud 5.Kala ja mereandide käsitsemise tarvikud 6.Puu-ja köögiviljade käsitsemise tarvikud 7.Kokkuvõte Sissejuhatus Referaat, mille koostasin põhineb köögis kasutusel olevatest garneerimisvahenditest. Tõin välja erinevaid vahendeid, mida saab kasutada mitmete toiduainete puhul. Meeld...
mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. (Lipp 2008) Bioloogiline mitmekesisus on jaotatud erinevate liigi esindajate vahel. Joonisel 1 on näha täpset jaotust. 2% 2% Imetajad Kahepaiksed 17% Seened Vetikad 47% 10% Ümar- ja vihmaussid Koorikloomad 9% Teised lülijalgsed ja 14% väiksed selgrootud Joonis 1. Maa bioloogilise mitmekesisuse jaotus (Threats to... 2015) 10 On oluline mõista kui palju erinevaid liike eksisteerib teatud keskkonnas, et kasvatada ja säilitada liikide mitmekesisust. Selleks, et kirjeldada mingi keskkonna liigirikkust on
sajandi taha. Islandi hobune on tänapäeval täiesti ainulaadne. Tõu eripäraks on samm nimega tölt, mis teeb ratsutamise väga meeldivaks. 5.2.2 KALAD Islandi jõgedes leidub lõhet. Järvedest ja jõgedest leiab ka viker- ja jõeforelle ning isegi angerjat ja suurt ogalikku. Soolase vee kalu on Islandil täheldatud 150 eri liiki. Tähtsamad süvamere kalad, kes moodustavad kalatööstuse jaoks põhiosa, on tursk ja sei. Heeringas on tähtsaim pinnaveekala. Tähtsamad koorikloomad ja karpkalad on vähid, jõekarbid, merevähid ja islandi austrid. 5.2.3 IMETAJAD Islandi vetes elab 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. Hülgeid jahitakse spetsiaalselt ettenähtud jahihooaegadel. Väga väärtuslikuks peetakse hülge nahka. Maismaal on väga levinud loomaliigiks rebane ning ta tekitab lambakarjadele suurt kahju. 18.sajandil toodi saarele Norrast põhjapõtru, kelle järglased elavad seal tänini. 1930. aastatel tehti algust naaritsafarmindusega
Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts ...
o Chuquicamta kaevandus Raud Plii Hõbe Tina Nafta kivisüsi Kliima Troopiline Ardiine Parasvöötmeline Külmem kliima o Lõunas Põllumajandus Ladina-Ameerikast pärinevad o Tomat o Kartul o Maniokk Kohvi o Brasiilia Kakao Kautšuk Sojauba Mais o Mehhiko Suhkruroog Veisekasvatus Kala ja koorikloomad o Rannikualadel Rahvastik Ladina-Ameerika põhjaosas on linnad ülerahvastatud Lõunaosas on alates 1950. aastatest toimunud ulatuslik ränne maalt linnadesse o Argentiinas, Tšiilis ja Uruguays linnaelanikke üle 85% Mehhikos on kuuma ja kuiva kliima tõttu (ning ka põllumaade puudumise tõttu) enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud Keskkonnaprobleemid Vihmametsa hävitamine o Liigid hävivad Jõgede reostus
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Postembrüogenees Kasv See on organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu pöördumatu suurenemine ajas. Kasvutüübid 1. piiramatu kasv - organismid kasvavad kogu eluea jooksul (taimed, seened - niidistik) 2. piiratud kasv - organismid kasvavad teatud mõõtmete saavutamiseni (suguküpsuse saavutamiseni). Nt loomad 3. perioodiline kasv - organism kasvab teatud ajalise impulssrütmiga nt parasvöötme taimed, puudel aastarõngad; koorikloomad, nende puhul tegu kestumisjärgse kasvamisega 4. ebaproportsionaalne kasv - teatud kehaosad kasvavad kiiremini kui teised (inimese pea kasvamine) Kasvuviisid 1. anorgaaniline kasv - vee ja soolade talletumine (taimedes, seentes) 2. orgaaniline kasv - toitainete omastamine ja ümbertöötlemine a) suurenevad rakkude mõõtmed (venimiskasv) - taimerakud, närvirakud b) suureneb rakkude arv: 1) jagunevad kõik rakud 2) jaguneb osa rakke Kasvuregulatsioon inimese näitel 1
pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Metskits, metssiga ja metshirv leiduvad Portugalis maakohtades. Riigis elavad veel hunt ja ilves. Rebane, küülik ning Ibeeria jänes on üldlevinud kogu riigis. Linnuriik on mitmekesine. Kalu on rikkalikult Atlandi ookeani vetes, Portugali mandriosa läheduses, eriti Euroopa sardiini. Koorikloomad on tavalised Põhja-Portugalis kaljustel rannikutel. Ainus rahvuspark Portugalis on Peneda Geres, mille pindala on 7200 hektarit. Geres asub Loode-Portugalis. Peneda Gerese rahvuspargis on väga palju veeressursse jõed, kosed, joad. Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. [3][10][5][9][1][7] 4.3. Maavarad Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-,
Rootsi väliskaubandus eksport perioodil alates 2007 a. kuni 2011 a. Elusloomade eksporditulu on vähenenud ligikaudu 37%, olles oma tipul 2008 aastal 224,994,000 SEK-iga ning 2011 aastal langenud juba 142,539,000 SEK-ini. Liha ja lihatoodete eksport on üldkokkuvõttes samaks jäänud, tehes sellegipoolest läbi väikese tõusuaja ning tipnedes 2009 aastal 1,956,953,000 SEK-ga. Piimatoodete ja linnumunade eksport on pisut kasvanud jäädes siiski 2011 aastal 3,1 mld piiresse. Koorikloomad, kalad ja molluskid on eksporditulusid kasvatanud 11mld SEK-ilt 2007 aastal, 18,7 mld SEK-ini 2011 aastal. Teravilja ning selle saaduste eksporditulu on kasvanud viie aasta jooksul ligikaudu miljardi SEK-i võrra. Aed-ja puuviljad on liikunud 2,450,558,000 SEK-ilt 2007 aastal, 2,911,635,000 SEK-ini 2011 aastal. Suhkur, suhkrutooted ja mesi on ekspordis 885 miljonilt SEK-ilt 2007 aastal ületanud miljardi SEKi piiri 2011 aastal. Kohvi, tee, kakao ja vürtsid on 2,849 miljonilt 2007 a
Epifauna - kahepoolmesed molluskid kinnituvad kõva substraadi külge ja filtreerivad vett. Traditsiooniliselt jaotatakse fauna 3 suurde rühma: Makrobentos (pestakse läbi traadist võrkude) see, mis jääb 1mm ava suurusele sõelale. Sääselarvid, ussid ja kahepoolmesed molluskid. Neid esineb kõige arvukamalt ookeanis. Uuristavad käike sinna, kus elavad. Meiobentos vahepealse suurusega. Ümarussid ja väikesed koorikloomad näiteks rullikulised. Elavad setteterade vahel või peal. Mikrobentos läheb läbi 0,05mm suuruse sõela. Jõgedes: jõekarp kinnitub kividele, on looduskaitse all. Põhjalähedases veekihis elutsevad kalad on epifauna osa. Planktoni produktiivsuse hüdrodünaamilised alused: Kõik saab alguse fütoplanktonist. Hüdrodünaamilised alused, mis selle õitsema panevad: sessoonsed temperatuuri muutused
põhiliselt kolmevalentne. Liha, kanaliha, kala ning piimatooted on reeglina kroomivaesed. Kroomi põhilisteks allikateks on puu- ja juurviljad, täisteraviljatooted ning seemned. Toiduainete töötlemine roostevabades nõudes (eriti kui toiduained on happelised) võib tõsta nende kroomisisaldust. VASK (Cu) Vask osaleb organismis leiduva raua muutmisel hemoglobiiniks, aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana. Allikateks on koorikloomad, nisuterad, oad, pähklid, seemned, maks ja neerud. FLUOR (F) Fluor on oluline hammaste ja luude moodustumisel ning tähtis hambakaariese ennetamisel. Selle allikateks on mereannid, joogivesi ja fluoriga rikastatud keedusool. Levivad uudised, et Batelle'i Uurimisinstituut (Batelle Research Institute, Columbus, Ohio) tõestas aastal 1989, et fluor tekitab jõudsalt vähki. Uuringud tellis USA National Cancer Institute, aga tulemused vaikiti maha. Pole olemas uurimust, mis suudaks
aga kohtade ja isikute nimed on erinevad. 9. Mida tohib süüa üks tõsiusklik juut ja mida mitte? Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Sealiha ja koorikloomad on keelatud. Kalal peavad olema uimed ja soomused. Söögiks tarvitatav loom peab olema tapetud vastavalt juudi seadusele - loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. 10. Mida sobiks Eesti rahvusköögist pakkuda islamiusulistele äripartnerile Eestis? Mida välistaksite? Inimese tegevus peab olema mõtestatud ja eesmärgikohane
NURG. (suuremad kõhuuimed, kui latikal) Nurg on kõrge ja külgedelt lamendunud kehaga, latikat meenutav kala. Nuru selg on tõmmu, sinaka, 7 oliivroheka või pruunika tooniga. Küljed on hõbevalged ja kõht täiesti valge. Kehapikkus võib ulatuda 30 cm-ni ja kaal 180 g-ni. Nurud elavad põhja lähedal tegutsevates parvedes ning toituvad põhjaorganismidest, kelle hulka kuuluvad putukavastsed, koorikloomad, limused, samuti kasutatakse taimeosakesi, vähemal määral ka kalu ja kalamarja. VIMB. (pärakuuim seljauime alusest pikem) Vimb on kõrge, külgedelt lamenenud keha ja pika ninaga kala. Selg on mustjaspruunikas, küljed hõbedased kuni kollakad ja kõht valge. Ta on kala kohta keskmise suurusega: täiskasvanud vimma kehapikkus on 26...31 cm ja kaal 0,3...1,5 kg. KOGER. (poiseid pole, seljauime v serv kumer) Koger on kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala, kelle pikkus on
toitaineterikka vee juurdetulek, mis põhjustab madalamat kalapopulatsiooni ning tulemuseks on väiksemad kalasaagid. Merelõvide pojad kannatavad nälga. Kannatavad ka nn lehtadrude metsad, mis on suure pruunvetikate taimestiku tihedusega veealuselised alad. [13, 17] La Niña’l on tavaliselt positiivne mõju lääne Lõuna-Ameerika kalatööstuele. Upwelling toob külma, toitaineterikka vee ookeani pinnale. Toitained sisaldavad planktoni, millest toituvad kalad ja koorikloomad. Kõrgema taseme kiskjad, sealhulgas ka väärtuslik kalaliik nagu mereahven, omakorda kütivad koorikloomi.[16] 13 3.2. Loomade liikumine Upwelling mõjutab loomade ja nende liikide levimise liikumist. Pisikesed kullesed – paljude kalade ja selgrootute arenevad vormid. Sõltuvalt liigist saavad nad triivida hoovusteega nädalaid ja isegi kuid. Upwelling võib ranniku lähedal elavate
Kuid kala, maa- ja metsapähkli, seesamiseemnete ja sojaubade allergia ei taandu! Allergiat võib põhjustada peaaegu iga toiduaine. Toidus esinevate lisaainete suhtes esineb ülitundlikkust harvemini. Mõne toiduaine allergeensus kaob termilisel töötlemisel (külmutamisel või keetmisel), kuid selleri, pähklite, kala ja mandli allergeensus ei kao. Sagedasemad toiduallergeenid: · Mereannid: merekalad (tursk, lest, heeringas, lõhe), molluskid, austrid ja koorikloomad (krabid, vähid). · Teraviljad: rukis, nisu, kaer, oder, riis, tatar ja mais. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite vastu (õietolm, seemned). · Mesi ja meetooted. · Mitmesugused pähklid: sarapuupähklid, Hiina ja Kreeka pähklid, mandlid. · Marjad ja puuviljad: eelkõige maasikad ning tsitruselised puuviljad (apelsin, sidrun), mis tekitavad nahalöövet. · Köögiviljad: tomat, sibul, seller, petersell, kaalikas, peet ja kartul.
Vahel harva võib toiduallergia avalduda ka migreeni, uimasuse, kroonilise väsimuse, depressiooni, lihas-ja liigesevalude või hüperaktiivsusena. (Allergia ja toit, 2004:9-12). 5 ALLERGIAT TEKITAVAD TOIDUAINED JA MIDA TEHA ERINEVATE ALLAERGIATE PUHUL Allergiat võib tekitada mis tahes toiduaine. Kõige sagedamini põhjustavad seda siiski muna, piim, maa-ja sarapuupähklid, kala ning koorikloomad (krabid, vähid, teod, austrid). Osa lapsi ei saa süüa ka teatud tera-, aed-ja puuvilju. Kuna üha rohkem kasutatakse pähkleid ja pähkliõlisid, näiteks D vitamiini õlilahuses, on sagenenud arhhiisi-ja kookoseallergia. LEHMAPIIMA peetakse üheks peamiseks laste toiduallergia põhjustajaks. Ülitundlikkust tekitab lehmapiimas sisalduv valk laktoglobuliin, millele ei mõju kuigivõrd keetmine, vähesel määral kaotab ta oma allergeenseid omadusi hapendaisel
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Maailma kalandus ja vesiviljelus Referaat Koostas: Monika Kovaltšuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud. Loodus ei jõua loomulikul teel nii palju toitu toota kui vaja ...
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
· Pb esineb: · eelkõige taimsetes toiduainetes (enim nende pealispinnal) · savinõude glasuuris · konservitooside kattes · autoheitegaasides As Arseen (As) on maakoores laialt levinud keemiline element, metalloid, seotud Zn, Cu, Au ja Pb ekstraheerimise maakidega. Viimaste kaevandamine on oluliseks arseenile eksponeerumise allikaks. Arseeni kasutatakse ka pestitsiidides ja kanade toidulisandina-anthelmintik. Kuigi merest pärinevad kalad ja koorikloomad võivad olla ka saastatud As-ga, on see seal tavaliselt vähemmürgises orgaanilises vormis. Toksilised toimed. Arseen tekitab maksa-, neeru-, põie-, eesnäärme-, kopsu-, naha- ja hingamisteede vähki. As ühendid põhjustavad ka kesk- ja perifeerse närvisüsteemi ning südametegevuse häireid, muid perifeersete veresoonte, ülemiste hingamisteede, maksa, naha, mao ja sooletrakti kahjustusi, mõjustavad vereloomesüsteemi ja kromosoome. Surmav annus
tavaliselt ööpäeva jooksul pärast surma juudi kombe järgi pühitsetud mulda. Juutide toidulaud Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Sealiha ja koorikloomad on keelatud. Kalal peavad olema uimed ja soomused. Söögiks tarvitatav loom peab olema tapetud vastavalt juudi seadusele - loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. Läänemüür ehk Nutumüür Nutumüür on juudi rahva püham paik, kuhu suundutakse palverännakul palvetama.
delfiinid, pringlid hülged , vähid kalmaarid jt. Antarktikas puudub alaline elanikkond, vaid teadlased teevad atmosfääriga seotud katseid 70 uurimisjaamas. (Weber, 2005, 73) Antarktis on hiiglaslik jääga kaetud maismaa. Ümber pooluste päripäeva puhuvad tormituuled suunavad vee läänest itta. Hoovused tõstavad vett ja toitaineid merepõhjast üles. Tänu sellele on Lõuna- Jäämeri üks kõige rikkalikumaid mereelupaiku maailmas. Kevadel arenevad hõljumkrevetitaolised koorikloomad ja 1 nende sülem võib kaaluda rohkem kui 10 milj. tonni. ( Burnie, 2005, 176) Mereloomad söövad planktonit. Nad filtreerivad välja vetikad ja muudavad need valgurikkaks toiduks. Kalad ,kalmaarid , pingviinid püüavad hiilgevähke, samuti krabihüljes, kes ammutab neid suutäite kaupa, kurnates saagi sakiliste hammaste abil. Ühel toidukorral 8 kg hiilgevähke. Aastas söövad krabihülged 60 miljonit tonni hiilgevähke.
Selle tagajärjel vähenes metsi katva maaala protsent 14%-ni. Peale seda tagas riik uute puude istutamise. 2005.aastaks oli metsadega kaetud juba 24% Kuuba pindalast. Tarbepuitu (palke) tehakse peamiselt lehtpuudest. Metsi leidub saarel lääne- ja idaosas. Kalandus Kalandustööstused on koondunud väikesteks iseseisvateks koostöötavateks ettevõteteks. Kuuba riik on selleks loonud suure laevastiku. Põhilised ekspordiartikliteks on: krevetid, tuunikalad ja koorikloomad. Tööstus Tööstus pole kunagi mänginud Kuuba majanduses erilist rolli, sest investorid on põhiliselt oma raha paigutanud ainult suhkru tootmisse. Valitsus proovib teha majanduses ümberkorraldusi, et luua uusi töökohti masinaehituses. Seda aga ei võimalda riigi kehv planeerimis- ja juhtimisoskus. Lisaks takistab seda USA majanduslik blokaad. Energeetika Viimase 10 aasta jooskusl on kasvanud toornafta toodang. Selle tulemusena langes nafta import märkimisväärselt
järeltulijatest kujunenud mitmed maailma järvehülged, keda tänapäeval tunnistatakse juba eraldi hülgeliigiks. Neid elab näiteks Baikali järves kaugel Siberi südames, Kaspia meres või siis viigri alamliikidena Laadoga ja Saima järves, mis kunagi on olnud Läänemere lahesopid. Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga ruttu priskeks. Peatoiduseks on seega kergelt tabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine nõuab vähe pingutusi. Arvuka, küllaltki kergesti tabatava ja rasvase loomana pakkusid hülged muistsetele küttidele piisavalt materjali, et toita ja katta toonaseid randlasi ning kütta nende koldeid.. Parematel aastatel toodi Läänemerest kuni kolmkümmend tuhat hüljest, kelle seas oli nii halle kui viigreid, olenevalt sellest, kus vaprad kütid käisid. Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani.
.......................................... .................................................................. .................................................................. .................................................................. .................................................................. KÕRGE RISKITEGURIGA ON SUURE VALGUSISALDUSEGA TOIT! · lihatooted (kastmed, puljongid) · küpsetatud liha (linnu) · muna, munatooted · kala, koorikloomad (säilitada +0 kraadi juures, jää sees) · piim, piimatooted · keedetud riis · seened. 2 8 kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuutöötlemiseta, st küpsetamata (tordikreemid) 9 kõik toiduained, mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb hakkimine , vahustamine või mõni muu mehaaniline töötlemine
2 Fütoplanktonis domineerivad sinivetikad. Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab septembri või oktoobrini, kuid võib toimuda ka kevadel jää all. Fütoplanktoni primaarproduktsiooni arv-väärtuste alusel kuulub Võrtsjärv hüpereutroofsete järvede hulka ja biogeensed ühendid ei piira vetikate kasvu ka südasuvel. Zooblanktonite eluiga on lühike ning zooblanktoni biomass madal. Tähtsal kohal on zooblanktonis keriloomad ja väikesed koorikloomad. Kadunud on mitmed varem esinenud vähetoitelisi veekogusid eelistavad zooblankterid. Tagasihoidlik on ka zoobentose hulk. Võrtsjärv on fütoplanktoni järv kus suurtaimestliku osatätsus primaarses produktsioonis on tühine. Suurtaimed katavad ligikaudu 15% järve pindalast ja üldse on sealt leitud kuni 81 liiki järve- ja sootaimi. Kõige rohkem suurtaimi on järve lõunaosas ja tuulevarjulistes lahtedes. Levinuim kaldaveetaim on pilliroog
· Igal aastal haigestub ülemaailmselt 1,4 miljonit inimest! · Leidub kogu maailmas, kuid see on enam levinud piirkondades, kus on ebapiisavad hügieenitingimused. · Nakatumine toimub sagedamini toidu ja veega, mis ei ole piisavalt puhastatud või õigetes tingimustes säilitatud. · Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus (saastunud veeallikad). · Headeks nakkusallikateks on koorikloomad saastunud veekogudest; saastunud toored puuja köögiviljad ning piim ja piimatooted. · NB! Vaktsineerimisega ennetatav haigus (soovitatav eriti enne reisima minekut). 1. VAKTSINEERI ENNAST! (soovitatav eriti enne reisima minekut). 2. PESE ALATI KÄSI · pärast tualetis käimist; · pärast "linna pealt" , kauplustest, ühistranspordist koju (reisil hotelli) jõudmist; · enne toidu valmistamist; · enne söömist jne. B-hepatiit-
Passib hästi õrnemate hiina ja jaapani roogadega, viimasest tasub proovida sushiga (sake asemel näiteks). Aastakäigu sampanja kõrvale sobib pakkuda ka kana, metslinde ja kergemaid liharoogi. K.Kroon, U. Ugandi, A. Laaniste , ,,Vein & Toit", Tallinn: Elustiil, Ene Kaasik, lk 84- Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 866. Õige vein õige toidu kõrvale Chardonnay luksuslikud koorikloomad: kammkarbid, hiidkrevetid, merivähk, homaar. Pedro Ximenes Õuna- ja pirnikook, kohupiimakook: toovad esile hea dessertveini parimad maitseomadused. Sauvignon Blanc sobib suitsulõhe ning muude suitsukaladega. Tasub proovida kitsejuustuga. Väärikas seltsiline sparglile. Chablis austrid. Mereannid, krabid ja vähilised, merekalad. Sauternes Roquefort või ka mõni muu tugevamaitseline sinihallitusjuust. Sobib foie gras'ga (hane- või pardimaksa pasteet) ning kreembrüleega.
kalapüügipiirkonnad lõunapoolses osas, ei ole riik kunagi täielikult ära kasutanud oma kaubanduslikke eeliseid. Brasiilia kalatööstus ei ole hästi arenenud, hoolimata rahalisest toetusest, mida riik sai 1970.-date ajal. Siiski on mõni üksik spetsialiseerunud alamsektor, mis varustab maailma turgu. Tegeletakse näiteks vähipüügiga. Isegi spetsialiseerunud alamsektorid, kaasa arvatud kalad, koorikloomad ja molluskid, on püüki suurendanud ainult alates 1970. aastast 526 300-lt tonnilt 1989. aastani 798 600 tonnini. Brasiilias kalandus on ette võetud ettevõtete poolt, mis kasutavad küllaltki kaasaegset varustust. Samuti ka tuhanded iseseisvad kalamehed püüavad Brasiilia tohutult suures rannikus. Iseseisvad kalamehed kasutavad algelisi vahendeid ning kalapüügimeetodeid. Nad püüavad enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite jaoks.
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
tavaliselt ööpäeva jooksul pärast surma juudi kombe järgi pühitsetud mulda. Juutide toidulaud Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Sealiha ja koorikloomad on keelatud. Kalal peavad olema uimed ja soomused. Söögiks tarvitatav loom peab olema tapetud vastavalt juudi seadusele - loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. Läänemüür ehk Nutumüür Nutumüür on juudi rahva püham paik, kuhu suundutakse palverännakul palvetama.
happe suhtes) paljud putukavastsed · Väga vastupidavad on klaasiksääse Chaoborus vastsed · Suurenenud Al ja teiste metallide sisaldus mõjutab paljunemist ja suremust (ka muldades kahju taimedele) Kaltsiumi kui mikroelementi vajavad oma ainevahetuses kõrgemad taimed ja rohevetikad. Teistel vetikarühmadel ei ole kaltsiumivajadus otseselt tõestatud. Loomade hulgas on kaltsiumist sõltuvad eelkõige koorikloomad ja limused, kes vajavad seda koostisosana oma välisskeleti ülesehitamiseks. Kalgiveelistes järvedes ilmneb Ca tugev sesoonne muutlikkus, mis on seotud tema suvise väljasadenemisega CaCO3 kujul. Väljasadenemise põhjuseks on vetikate fotosünteesist tingitud pH tõus ja karbonaatse puhversüsteemi rakendumine. Pehmeveelistes sisaldus alla küllastustaset, vajadus väike. Magneesium on kesksel kohal klorofülli molekuli porfüriini tuumas. Mg sisaldus vees
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
Vihmauss, tigu, hiireviu, nugis, NIIT Võilill, rohi rohutirt tihane, mutt, jänes rebane METS Riritigu, mullakakand Kaelushiir, leevike Nugis, metskits-- Hunt ilves Rabapistrik, SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind Õunad,taimejäänuse AED d vihmauss,kärbes tihane,varblane kass Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus. RABA Kevad Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul
Värsked hapukad veinid (Pinot Gris, tammevaadilaagerduseta Chardonnay). Püreesupid. Taimsel baasil supid koos koorelisandiga. Veinid hapukad ja puuviljased. Suurepärane variant on kuiv vahuvein. Kooresupid. Rasvasemad supid. Tammevaadis laagerdunud nooremad valged veinid. Bors, seljanka, gaspacho jne. Hapukatele suppidele sobivad happelised värsked veinid. Kuivad vahuveinid, noored tammevaadilaagerduseta Prantsuse veinid. · Kindlad sobivused 1. Luksuslikud koorikloomad (kammkarbid, hiidkrevetid, merivähk) Bourgogne valged veinid, Uue Maailma Chardonnay, Chablis 2. Austrid ja kaaviar aastakäigusampanja 3. Hapukapsas Riesling 4. Lamba ja veisefilee Bordeaux punased veinid 5. Lambakarree ja hautised Bandol, Rhone oru punaveinid, enamik Provence väärikaid veine, sooja ilmaga Provence rosé 6
Piklik jõekarp Kujulp piklik, otsast kiiljas. Pealt kollakas kuni kollakaspruun. Portselanikiht valge kuni kollakasvalge Rändkarp Väga äga liikuva limusena on rändkarp Venemaal põhjustanud palju pahandust sellega, et toitudes kõigist vetikatest peale sinivetikate, kaotab ta ära sinivetikate konkurendid, mille tagajärjel on järved läinud sinivetikaist õitsema ning eraldunud mürkidest on kannatada saanud terved loomakarjad. Vähid Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks
taks. Need toidud sisaldavad tavaliselt valku ning nõuavad säilitamist külmikus. Seega nõuavad kõrge riskiastmega toidud ranget temperatuurikontrolli ja kaitset saastumise eest. Neid tuleb alati hoida lahus toorestest toitudest. Nendeks on näiteks: 1) keedetud-küpsetatud liha ja linnuliha; 2) keedetud-küpsetatud lihatooted, sh kastmed ja puljongid; 3) piim, koor, tehiskoor, munaroad ja piimatooted; 4) keedetud munad ja munatooted, näiteks majonees; 5) koorikloomad ja muud meretoidud; 6) keedetud riis; 7) salatid. Kõiki ülalloetletud toite seostatakse sageli toidumürgistuse puhangutega, eriti linnuliha, toormunatooteid ja keedetud-küpsetatud liha. Tihti maitseb ja lõhnab saastunud toit täiesti normaalselt ning saastumist ei suuda avastada ilma labora- toorsete uuringuteta. Keskmise riskiga toidud on need, mis ei kuulu kõrge ega madala riskiga toitude gruppi. Näiteks steriliseeritud toiduained (konservid, steriliseeritud piim jne).
Mändvetikad. Üherakulised või koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres või magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. LÄÄNEMERE LOOMASTIK Põhjaloomastik – okasnahksed (tavaline meritäht, valkjaspunane madutäht), merituped, harilik keeristigu, rändtigu, lamekeermene vesitigu, vesiking, punntigu; karbid – Balti lamekarp, Liiva uurikkarp, söödav rannakarp, Läänemere südakarp; koorikloomad e. vähid – Läänemere krevett, Põhjamere garneel, Hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk; kakandilised – roheline lehtsarv, Balti lehtsarv, merikilk, vesikakand; keraskärssuss, hulkharjasuss, tõruvähk, kalakaan. Läänemere zooplankton – ripsloomad, meririst, meriseen, vesikirbulised, kerikloom, aerjalgsed, meritikker; mantelloomad – siia kuuluvad merikullesed. Kalastik -merekalad Räim on heeringa kääbustunud alaliik
Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieeni-koolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. (3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täitmiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. VÄLJAVÕTE Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud toidukäitlemisettevõtte toiduhügieenialane koolituskava, kus on ettenähtud koolituse eesmärk, maht, sagedus ja kord. Vastavalt sellele peavad kõik toidukäitlejad läbima vastavalt oma töö iseloomule toiduhügieenikoolituse. Toiduhügieenikoolit...
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
Hapnikku ringitransportiva hemoglobiini sünteesiks ja vereloomeks Hapnikutagavara loomiseks lihastes müoglobiini koostises Rakkude hingamise tagmiseks kannab hemoglobiini koostises hapniku rakkudesse Osaleb mitme põletikku ja oksüdatiivset stressi kontrolliva ensüümi töös Sidekoe kollageeni sünteesiks Nukleotiidide tootmiseks Mitmete kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemiseks Raua allikad toidus: Maks ja teised subproduktid (süda, neerud jms), punane liha, veretooted, koorikloomad, munad, punane vein, metsmaasikad, idandid, seemned, teraviljad, pähklid, kuivatatud puuviljad, petersell, rosinad, spinat, oad, tomatid, küüslauk ja seened. Kergemini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, seal on raud seotud heemi koostisesse. Vabal kujul esinevast rauast imendub vaid 5-8 %. Toiduainete töötlemine vähendab seotud raua sisaldust, st raud muutub raskemini imenduvaks. Rauapuudus
Hapnikutagavara loomiseks lihastes müoglobiini koostises Rakkude hingamise tagmiseks kannab hemoglobiini koostises hapniku rakkudesse Osaleb mitme põletikku ja oksüdatiivset stressi kontrolliva ensüümi töös Sidekoe kollageeni sünteesiks Nukleotiidide tootmiseks Mitmete kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemiseks Raua allikad toidus: Maks ja teised subproduktid (süda, neerud jms), punane liha, veretooted, koorikloomad, munad, punane vein, metsmaasikad, idandid, seemned, teraviljad, pähklid, kuivatatud puuviljad, petersell, rosinad, spinat, oad, tomatid, küüslauk ja seened. Kergemini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, seal on raud seotud heemi koostisesse. Vabal kujul esinevast rauast imendub vaid 5-8 %. Toiduainete töötlemine vähendab seotud raua sisaldust, st raud muutub raskemini imenduvaks. Rauapuudus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
