Mõne km kauguselt vaadeldavad puudegrupid peavad olema vähemalt 100...300 m laiused e. 1...10 ha laigud. 100 m kauguselt näeb juba puid ja põõsaid ning eristab nende värvust. Et seda imetleda, on vaja kiirust vähendada. 50 m kauguselt on näha puukoore värv, hästi on näha puudegrupid laiusega 10...15 m. Metsaserva kuju ja välimus sõltuvad tema ees olevast avarusest. Avaras maastikus palistatakse veekogud puudereaga. Suletud maastikus aga avardatakse vaateid veekogudele. Kui on ilusa koorega puid, siis avatakse vaadet tüvedele, kui ei paku kena pilti, siis varjatakse tüved põõsastega. Ilusad tüved on mändidel, kaskedel ja pärnadel, mõnikord lõigatakse vaadet varjav oks. Sõiduteedeäärsed metsad erilist hoolt ei vaja. Korras on vaja hoida kitsas metsaserv ja laiemalt vaid peatuskohad. Parkimiskohad ja puhkekohad hoitakse korras vähemalt 500 m raadiuses parkmetsana. Peatuskohtades on vaja hoida pidevalt korras vähemalt 50 m ulatuses.
neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb. Varre ehitus on lihtne, selle keskel asetseb õhukeseseinalistest parenhüümsetest rakkudest säsi, mis täidab juht- ja säilituskoe ülesandeid. Säsi on ümbritsetud kahest kihist koosneva koorega: skleroderm täidab tugikoe, hüaloderm veesäilituskoe ülesandeid. Hüaloderm koosneb suurtest surnud rakkudest, mis on üksteisega ja väliskeskkonnaga ühendatud ümmarguste avade kaudu. Vahel on neil rakkudel spiralsed kestapaksendid. Leht koosneb ühest kihist rakkudest, mis erinevad üksteisest ehituse ja talitluse poolest. Ühed neist on elusad, klorofülli sisaldavad, teised surnud, suuremad, avadest läbitud ja spiraalselt paksenenud kestaga, nagu hüalodermi rakudki
energiaga osakesi (kosmilist kiirgust). Massi poolest moodustab see kokku vähem kui miljardiku Maa massist. 4.5 Meteoriitide liigitus o Raudmeteoriidid - Koosnevad rauast ja niklist, sarnanevad raud-nikkel tüüpi asteroididega. o Kivi-raudmeteoriidid - Koosnevad rauast ja kivimitest, sarnanevad kivi-raud asteroididega. o Kondriidid - Sarnanevad oma koostiselt kiviste ( Maa sarnaste ) planeetide koorega. o Süsinikkondriidid - Sarnanevad koostiselt Päikese koostisele, kuid sisaldavad vähem gaase. Sarnanevad jäätunud gaasilistele asteroididele o Akondriidid - Sarnanevad Maa purskekivimitega ja pärinevad arvatavasti kas Kuult või Marsilt. Raudmeteoriidid Kivi-raudmeteoriidid Kondriidid 12
- kortikalisatsioon suuraju poolkerade koore osatähtsuse tõus funktsioonide juhtimisel peaaju teiste osade suhtes · Inimese motoorika juhtimisse on lülitatud ajutegevuse kõrgemad vormid, mis on seotud teadvusega, mis annab aluse nimetada inimese liigutusi sihipärasteks. MOTOORSED KESKUSED · Motoorikat juhtivad struktuurid motoorsed keskused paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kõrgemas motoorikas eristatakse kahte tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel
4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA. Meiborni nääre? ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune. Silma optiline telg? ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon.
poolkera. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuri sisemuses domineerib suur rauast tuum (raadius umber 1800km- 1900km- ni). Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum, arvatakse, et vähemalt osa Merkuuri tuumast on sula. Silikaadist Merkuuri välimine koor sarnaneb Maa vahevöö ja koorega ning on ainult 500 kuni 600 kilomeetrit paks. "Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss; tema diameeter on umbes 1300 km. Arvatakse, et ta on sarnane suurte kaussidega Kuul. Nagu kuukausid, tekkis ka see arvatavasti väga suure kokkupõrke tulemusena Päikessüsteemi algstaadiumis." Merkuuril puuduvad ka kaaslased. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. VEENUS
+1°C. Kaalukadu keskmiselt sellisel hoidmisel 3%. Sügavkülmas kirsid võib enne külmutamist üle puistata suhkruga või kasta siirupisse (sobivad tumedavärvilised maguskirsid). Kuivatatud kirsid säilivad aasta (hoida õhukindlas nõus jahedas kuivas kohas). 13. Apelsini sortide jagunemine lähtuvalt kasutusviisist. Jagunevad kasutusviisi alusel: - söömiseks (hapukast kuni väga magusani, õhukese lahtise koorega, siia kuulub ka mesiapelsin), - marmelaadi, keediste tootmiseks (mõruapelsinid), - mahla valmistamiseks (magusad, suured mahlased, paksu koorega tuntuimad nabaapelsin ja veriapelsin). 14. Olulisemate toitainete, toiteelementide ja vitamiinide sisaldus apelsinis. Toitainete sisaldus 100 grammis Vesi 86 g Valgud 0,91 g Rasvad 0,15 g
olemasolu kontrollivad katsed. Keelatud on: · Kasutada metallist kööginõusid, näiteks hõbe- või kuldkaunistustega nõud, kahvlid, lusikad vms; Põhjus: võivad tekkida sädemed või tekkida tulekahju, mis võib kahjustada ahju ning lühendada magetroni eluiga. · Soojendada õhukindlaid või vaakum-suletud pudeleid, purke, või õhukindlaid toite nagu munad, koorega pähklid, tomatid. Põhjus: Õhu paisumine või vedeliku aurustumine suletud toiduaines need panna plahvatama. (Toastmaster...) 12 4.1. Mikrolaineahju omadused Katse 1. Lainepikkuse mõõtmine Katseks võeti alus, mis oli ahju laiune, ning puistati sellele riivitud sokolaadi. Alus asetati küpsetuskambrisse ~10 cm kõrgusele põhjast mittepöörlevale alusele
kaasatoodud jääst. 2.2. Veenus Veenus on Päikeselt vaadates teine planeet. Tema keskmine kaugus Päikesest on 108 208 930 km. Üks veenuse päev on 243 Maa päeva ning tema mass on 0,815 Maa aastat. Keskmine pinnatemperatuur on 462 kraadi, mis on kõrgem, kui Päikesele lähemal asuval Merkuuril, mis tuleneb sellest, et Veenuse atmosfääris toimub tugev kasvuhooneefekt. Veenusel arvatakse olevat Maaga väga sarnane siseehitus südamiku, vahevöö ja koorega. Tema vedel raudsüdamik on küll piisavalt suur, aga Maaga võrreldavat magnetvälja ei tekita, kuna tema temperatuur on liiga kõrge. Veenuse eritunnuseks on üle 1000 vulkaani ja 90 korda Maa-pealset väärtust ületav puruksmuljuv õhurõhk. 2.3. Maa Peaaegu kogu meie inimliigi ajaloo jooksul oleme olnud eksiteel, et meie elame kosmilise orkestri keskel ja Maa on orkestrijuht, ehk siis et Maa paikneb Universumi keskmes ja kõik tiirleb justnimelt ümber tema
cm pikk. Kui noatera lõikeserv lõikelauale toetada, siis peavad sõrmenukid käepideme ja lõikelaua vahele mahtuma. 7. Fileerimisnuga - Kalade fileerimiseks ja fileede viilutamiseks. Käepide puust või karedapinnalisest plastmassist, piisavalt toekas, et saaks korraliku haarde ja ka niiskes käes püsiks. Noatera kitsas, piisavalt pikk 15-25 cm, painduv ja otsast aheneva kujuga. 8. Leivanuga - Rabeda koorega ja pehmesisuliste pagaritoodete tükeldamiseks. Sobib ka suurte puuviljade tükeldamiseks. 10 9. Lõikelaud - Kasutatakse nii puidust kui plastmassist lõikelaudu. Lõikelaua pind peab olema sile ja tugev, see ei tohi anda lõikamisel pindu või tükikesi, ei tohi kergesti sisse võtta lõhnu ega maitseid. Kasutatakse leiva, liha, kala, köögiviljade tükeldamisel töölaua kaitsmiseks ja noa nürinemise
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi küsitletud õpilaste teadmised 19 Lisa 1: Meteoriitide liigitus: Raudmeteoriidid - koosnevad rauast ja niklist, sarnanevad raud-nikkel tüüpi asteroididega 18 Kivi-raudmeteoriidid - koosnevad rauast ja kivimitest, sarnanevad kivi-raud asteroididega 19 Kondriidid - sarnanevad oma koostiselt kiviste (Maa sarnaste) planeetide koorega 20 Süsinik-kondriidid - sarnanevad koostiselt Päikese koostisele, kuid sisaldavad vähem gaase; sarnanevad jäätunud gaasilistele asteroididele 21 18 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.html 19 Ibid. 20 Ibid. 21 Ibid. Akondriidid - sarnanevad Maa purskekivimitega ja pärinevad arvatavasti kuult 22 20
satub organismi. · Kliinilised tunnused on väga varieeruvad ja sõltuvad linnuliigist, vanusest, east, soost, kaasnevatest nakkustest, viirusest, keskkonna tingimustest jne. Lindude gripi puhul võivad kahjustuda hingamiselundid, seedetrakt, suguelundid ja närvisüsteem. Sageli tekib äkksurm ilma kliiniliste tunnusteta. · Kergematel juhtudel halveneb lindudel isu ja aktiivsus, munatoodang langeb, munad on pehme koorega ja deformeerunud. Haigust iseloomustavad tursed peapiirkonnas, silmade ümber, harjal ja lokutitel ning tekib harja ja lokutite hüpereemia. Hingamiselundite kahjustuse korral tekib aevastamine, nõrevool ninakäikudest ja pisaratevool silmast. Närvisüsteemi kahjustusi iseloomustavad koordinatsioonihäired. Sageli tekib kõhulahtisus. Kergema haigusvormi korral domineerivad hingamiselundite kahjustused. Üksikjuhtudel võib haigus kulgeda varjatult.
Inimorganismis on 80% tiamiinist tiamiindifosfaadina, mis paikneb rakkudes. Vaba tiamiin on põhiliselt veres. Umbes 50% tiamiindifosfaati lokaliseerub skeletilihastes, 40% maksas, südames, ajus ja neerudes. Liigne tiamiin väljutatakse organismist kiiresti ja peamiselt uriiniga nii vaba tiamiinina kui ka mitmete metaboliitidena. 10 Vitamiini B1 allikateks on pärm, lahja sealiha, kaunviljad, pähklid, täisteraviljatooted, tatar, kaerahelbed, koorega keedetud kartulid. Biofunktsioonid · Tiamiindifosfaat on koensüümiks -ketohappeid (püruvaat, -ketoglutaraat, hargnenud ahelaga - ketohapped) oksüdatiivselt dekarboksüülivates ensüümkompleksides (PyrDH, AKGDH, HAAHDH) ja transketolaasis. Seega vajavad tiamiini: o süsivesikute katabolism (PyrDH, AKGDH, transketolaas), o rasvhapete katabolism (AKGDH), o aminohapete katabolism (AKGDH, HAAHDH).
Kuna C-vitamiin lahustub vees, on oluline, et köögivilju keedetakse võimalikult vähese veega, et vitamiinikadusid vähendada. Hävitavalt mõjub mitmekordne kuumtöötlemine, samuti valmistoidu pikaajaline või korduv soojendamine. C-vitamiin on praadimisel püsivam kui keetmisel, sest toiduaine pinda kattev rasvakiht, kaitseb seda õhuhapniku eest. C-vitamiini kadude vähendamiseks tuleb: · Hoida köögivilju jahedas ja pimedas · Koorida köögivilju võimalikult õhukese koorega · Hoida puhastatud köögivilju niiske riide all (v.a. kartul ja mustujuur) · Tükeldada köögiviljad vahetult enne kuumtöötlemist · Kasutada roostevabu töövahendeid · Kasutada osa köögivilju toidus toorelt · Panna köögiviljad keema keevasse vette · Kuumtöödelda köögivilju võimalikult lühikest aega · Keeta köögivilju kaane all · Jätta puljongi pinnale õhuke rasvakiht, mis kaitseb C-vitamiini hapniku lõhustava toime eest
vestibulaaraparaadist (tasakaaluaparaat), silma võrkkestast. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. 41.RÜTMILINE REFLEKS Ilmnevad eriti selgelt rütmilisel liigutustegevusel. Rütmiliste reflekside reguleerimisest võtavad osa KNSi paljud osad, alates seljaajust ja lõpetades suuraju poolkerade koorega. Tähtis osa nende regulatsioonis on põhimiktuumadel. Veel võtavad regulatsioonist osa ka vaheaju ja keskaju ning väikeaju. Rütmilised refleksid on aluseks tsüklilistele liigutustegevustele (nt kõnnile ja jooksule). 42.HOIAKUREFLEKSIDE TÕTTU PEA JA KAELA SIRUTAMINE SUURENDAVAD sirutajate LIHASTE TOONUST, PEA JA KAELA ETTEKALLUTUS SUURENDAVAD painutavate LIHASTE TOONUST 43.LIHASKETI EHK LIHASLINGU MÕISTE Lihased töötavad omavahel väga täpselt organiseeritult
Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed värisevad, kuna lehelaba kuju on ümar ja vars pikk. Haavast valmistati vanasti haabjaid (paat). Vanasti vooliti haavast lusikaid, kulpe (toidunõusid). Praegu hindab haaba paberitööstus (töötlemiseks kulub vähem kemikaale). Parim tikkude valmistamiseks, kuna puit ei ole rabe. Haavast valmistatakse saunalavasid(ei aja välja vaiku, istumisel ei tundu kuum ega konarlik. Vanad haavad
(ülekaalus surnud ja mädanikuga oksad), kasutatakse ehitusliku saematerjali valmistamiseks .Ladvapalk tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks. 4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu? Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m, millele lisandub järkamise varu 10cm. Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus,
näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutavad kalasisalikud, kilprüüsse suletud kehaga kilpkonnalised, fantastiliste kehavormidega suured ja väikesed, kahel ja neljal jalal kõndivad dinosaurused, lendavad tiibsisalikud jne. Neile kõigile on iseloomulik sarvkihiga naha ja koorega munade esinemine, samuti mitmed muud anatoomilised ja füsioloogilised omapärad, nagu hingamine kopsudega, kahe aordikaare, rinnakorvi esinemine, imetajate ja lindudega võrreldes suhteliselt madalalt arenenud kesknärvisüsteem ja termoregulatsioon. Naha sarvikhist on enamikul roomajatest varvaste otses arenenud küünised ning nahka katvad soomused. [13] Roomajad on levinud kõikidel mandritel (peale Antarktise) ja kõikides kliimavöötmetes
Dana Makejenko KS14 Vanarahva tarkused toiduvalmistamisel Talupoegade köök on lihtne, loomulik, see oleks terve lord võrreldes. Tuntud ütlus "suppi ja putru - meie toidus" üsna täpselt peegeldab talupoja elust. Väga kiindunud pirukad köögiviljadega, herned, marjad ja seened, kala. Ja koogid küpsetasid põranda vene ahjus, kus nad saadi peen koorikuga koos mahlane täidis andis rikas maitse gamma. Vene tjurja. Teises köök ei leia sellist roogasid. Kui Prantsuse valmistavad supp juustu ja veini ja itaallased vürtsidega, siis võta vene kalja, purustuvad sinna rukkileib, hakkivad sibul maitsestavad ja isegi kanepi õliga - ja Tjurja valmis. Alates moega teaduse toitumine võib kindlalt öelda, et see roog on tasakaalus, ei ähvarda pikema kuumtöötlemist (keetmine puljong), ja seega on tervislik toit. Kuulsa vene kapsasupp sulasid ahjus, kus nad ostsid neid ainult iseloomuliku maitse ja lõhnaga, nn "kapsane vaimus." Supp täidesid rukkijahu, teravi...
(ülekaalus surnud ja mädanikuga oksad), kasutatakse ehitusliku saematerjali valmistamiseks .Ladvapalk – tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks. 4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu? Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m, millele lisandub järkamise varu 10cm. Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus,
- Sagarik – lobulus - koheva seose tõttu on see normaalselt kergesti eemaldatav üks säsikaar + seda ümbritsev sõmerjas (koorjas) aine Rasvkihn – capsula adiposa - Sagar – lobus - ümbritseb neeru ja siseneb neeruurkesse püramiid koos ümbritseva koorega - tagapool tugevamalt arenenud - Segment – segmentum - aitab koos kõhupressi, veresoonte ja fastsiaga stabiliseerida neeru koosneb mitmest sagarast asendit - ülemäärasel kõhnumisel võib tekkida rändneer
Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuri sisemuses domineerib suur rauast tuum (raadius umber 1800km- 1900km- ni). Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum, arvatakse, et vähemalt osa Merkuuri tuumast on sula. Silikaadist Merkuuri välimine koor sarnaneb Maa vahevöö ja koorega ning on ainult 500 kuni 600 kilomeetrit paks. "Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss; tema diameeter on umbes 1300 km. Arvatakse, et ta on sarnane suurte kaussidega Kuul. Nagu kuukausid, tekkis ka see arvatavasti väga suure kokkupõrke tulemusena Päikessüsteemi algstaadiumis." Merkuuril puuduvad ka kaaslased. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest.
Ja vihmavari oli tal tupes ja uur seemisnahast kotikeses ja kui ta oma sulenoa välja võttis, et pliiatsit teritada, siis oli seegi vutlaris; ning nägugi näis tal olevat nagu vutlaris, sest ta varjas seda alati ülestõstetud kraega. Ta kandis tumedaid prille ja kampsunit, toppis kõrvad täis puuvilla, ning kui istus voorimehetroskale, siis käskis kummi üles tõsta. Ühe sõnaga, selle inimese juures avaldus pidev ja taltsutamatu püüd ennast koorega ümbritseda, enesele nii öelda vutlari luua, mis oleks teda eraldanud, kaitsenud välismõjude eest. Tõelisus ärritas teda, hirmutas, hoidis pidevas ärevuses, ja võib olla, selleks, et õigustada oma argust, oma vastumeelsust oleviku vastu, ülistas ta ikka minevikku ning seda, mida kunagi polnud. Ja vanad keeled, mida ta õpetas, olid talle sisuliselt samad kalossid ja vihmavari, mille taha ta tõelise elu eest puges. ,,Oo, kui kõlav, kui kaunis on kreeka keel
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
kanafileedega. Kui kanafileed on valmis rullitud ja GN-nõusse asetatud, katan need toidukilega ja panen külmikusse järgmist päeva ootama. Koristan tööpinnad, jätan kõik organiseeritult kööki. Teet Sinisaar - Aleksandr Bazarov – 1.tund Koka tööriietes sisenen kööki ja pesen käed. Kaalun toorained: Porgand, marineeritud kurk, keeduvorst ja muna. Lülitan sisse pliidi ja panen vee potti keema porgandi ja muna jaoks. Pesen porgandid puhtaks ja keedan koos koorega pehmeks. Keedan muna ja porgand eraldi potis. Tükeldan keeduvorst, marineeritud kurk kuubikuteks eraldi kausis. Kurnan porgandid ja lasen jahtuda. Panen muna külma vee sisse. Tükeldan muna, porgandid kuubikuteks eraldi kausis. 2.tund Koristan oma töökoha. Abistan teisi. Karl Täht - 1.Tund Võtan külmutatud juurviljad külmkappi sulama. aitan teistel ettevalmistustöid teha ja koristada. Karl Viitkar - 1.Tund Koorin,puhastan juurviljad ning maitsetaimed
kutsutakse. saamisel. Kookospähklist valmistatakse likööri Pina Colada. Kastan Õhukese Kastaneid praetakse Kastan sisaldab Söödavate kastanite tumepruuni, nõrgalt ja keedetakse. tärklist, kuni 17% erivorm on puitunud koorega Kuivatatud suhkruid, kaaliumi, maroonkastanid, pähkel, mille kastanitest C- ja B-rühma mis on küll sisemuses asub valmistatakse jahu, vitamiine. tavalistest veidi kortsulise millest omakorda mõnevõrra kollakaspruuni leiba. Kastanitest väiksemad, kuid
Sordid: 'Columnaris'; 'Gnom'; 'Mini Mops'; 'Mops'; 'Ophir'; 'Wintergold' ('Winter Gold'; 'Winzig'; 'Allgäu'; 'Brevifolia'; 'Carsten'; 'Frisia'; 'Hesse'; 'Kissen'; 'Knapenburg'; 'Kokarde'; 'Krauskopf'; 'Laurin'; 'Pal Maleter'; 'Picobello'; 'Rigi'; 'Varella'; 'Zundert'; Keerdmänd (P. contorta Dougl. ex Loudon) Varem ka eesti keeles keerokkalise männi nime kandnud puuliik on oma olemuselt üsna hariliku männi sarnane. Võra kitsas ja tihe, tüvi õhukese tumeda koorega, meenutades rohkem kuuse- kui männikoort, 10...30 m kõrgused puud. Tsoon VII ??? 1855. Areaal: Vaikse ookeani rannikult kuni Kaljumäestikuni, Põhjapiiriks Alaska lõunaosa ja lõunapiiriks USA Columbia osariik, kasvades põhjaosas niiskemates turbasoodes ja lõunaosas ka kuivadel kivistel nõlvadel üsna toitainetevaestel muldadel. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: rohekaspruunid, paljad, läikivad, harva kaetud kirmega.
2. Selgita patsiendile dieedi, ravimite ja toidulisandite olulisust (Gulanick, Myers, 2014). Igapäevaselt on vajalik süüa rauarikkaid toite, nagu näiteks liha, hommikusöögihelbeid ja teraviljatooteid. Rauarikkaid toite on oluline süüa isegi siis kui võetakse rauapretaraate. Väga head raua allikad: läätsed, oad, herned, veiseliha Head raua allikad: sojaoad, kalkuni liha, pruun riis, kana, spinat, kuivatatud virsikud ja viigimarjad, koorega küpsetatud kartulid Teised nõuanded: Väldi söögikorra kõrvale kohvi või tee joomist. Need takistavad kehas raua imendumist. Samuti vältida liigse piima joomist, eriti rauapreparaatide võtmisel; kaks tundi pärast ei tohiks piima juua. Vitamiin C rikkad toiduained, nagu puu-ja juurviljad aitavad kehal rauda efektiivsemalt kasutada (Eastern Idaho Public Health, 2015). 3. Vajadusel toitumisnõustaja juurde suunamine/toitumisnõustaja kontaktide andmine. 3
hapukoor, guljassimaitseaine, sool, õli Valmistamine: 1. Liha pruunistada sibulaga, lisada riivitud porgand, paprikatükikesed, maitseained ja hautada pehmeks. Lisada külma veega segatud jahu, hapukoor, keeta läbi. Raguu sealihast Searibi, porgand, sibul, tomatipasta, sool, pipar, kohvikoor, kadakamarjad, küüslauk, basiilik Valmistamine: 1. Pruunistada tükeldatud porgandid, sibulad ja ribid pannil võis. Panna koos maitseainete ja koorega ahjuvormi või - potti. Hautada 200°C juures praeahjus 30 minutit või kuni liha on pehme. Searibi röstitud porgandite, peetide ja rosmariiniga Porgand, peet, kartul, sool, pipar, küüslauk, oliivõli, apelsin, rosmariin, palsamiäädikas, searibi Valmistamine: 1. Keeta porgandid ja peet soolaga maitsestatud vees. Seejärel koorida ja vajadusel poolitada suuremad porgandid ja peedid lõika neljaks. Ühes kausis maitsestada porgandid, lisades puruks
täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. (3) Merkuuri sisemuses domineerib suur rauast tuum (raadius umber 1800km- 1900km- ni). Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum, arvatakse, et vähemalt osa Merkuuri tuumast on 6 sula. Silikaadist Merkuuri välimine koor sarnaneb Maa vahevöö ja koorega ning on ainult 500 kuni 600 kilomeetrit paks. (3) Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss; tema diameeter on umbes 1300 km. Arvatakse, et ta on sarnane suurte kaussidega Kuul. Nagu kuukausid, tekkis ka see arvatavasti väga suure kokkupõrke tulemusena Päikessüsteemi algstaadiumis.(4) Merkuuril puuduvad ka kaaslased. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. (4) 1.2 Veenus
Peab vältima teatud liha. Tahtlik nälgimine Nälgimine puhastuse eesmärgil- iseseisev nälgimine on riskante, kui pole teadmisi. Esimene kord ei tohiks nälgida üle 3 päeva, peab vett jooma. 3-4 päeval ilmub hingeõhku atsetooni lõhn- glükoosi tase langeb, kasutatakse reserve. Jõuatakse intensiivse lipiidide lõhustamisele, tekivad ketokehad (atsetoon). Kõht ei tohiks kinni olla üle 4 päeva, ei tohi edasi nälgida. Selle vältimiseks peaks sööma apelsini koos koorega või toorest kõrvitsat, sisaldavad kiudaineid, mõjutavad soolte motoorikat. Kui kõht on 3-4 päeva kinni, siis jääkained muutuvad toksiliseks. Hädaohtusid oskab konsultant jälgida, soovitada. Peale nälgimist võib pärast pigem juurde võtta, kuna organism on harjunud kokku hoidma. Taimetoitlus Täielik taimetoitlane- ei kasuta üldse loomse päritoluga toiduaineid, ei soovitata. · Jääb ilma asendamatutest aminohapetest · Jääb puudu vitamiinidest, eriti B12
Adaptatsioon on liigi kohastumine mingitele konkreetsetele keskkonnatingimustele (elusa, elutu keskkonna). Kohastumine on alati suhteline. Adaptatsioonid ei ole kunagi täiuslikud (tekivad väga aeglaselt). Kohanemus võib olla ühe asja jaoks kasulik, teise tingimuse jaoks kahjulik. Samas looduskeskkond kogu aeg muutub. Leidub adaptatsioone, mis on oma väärtuse minetanud ja nii mõnigi kord muutunud kahjulikuks. Nt L-Am puude seemned on paksu koorega (ei levi tuulega, kukuvad lihtsalt puu otsast all). Rohusööjad loomad sõid neid, kakasid välja ning seemned idanesid. Kuid nüüd ei eksisteeri enam selliseid loomi, kes neid seemneid suudaks seedida. VÄÄRTUSE KAOTANUD ADAPTATSIOON Kohanemise uurimisel tuleb olla eelkõige veendunud, et uuritav omadus, tunnus on adaptatsiooniline - st. on tegemist põhjuslik-tagajärgse seosega. Tavaliselt on nii, et ühe liigi tasemel on niisugust järeldust raske
,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 kuupmeeter, tm (m3) tihumeeter üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia
eemalehoiduvad, ka on muuluka mari lapikum ning teise maitsega. Kõrge maasikas on aga suurekasvulisem, viljadki on suuremad ja lehed ning varred palju karvasemad. Metsmaasika kirgaspunased, aromaatsed ja maitsvad marjad sisaldavad suurel hulgal inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Maasika seemned sisaldavad hiniinisarnast mõruainet fragariamiini, mis tekitab mõnel inimesele nahalöövet. Selle vältimiseks tuleb maasikaid süüa piima või koorega. Viimased neutraliseerivad fragariamiini toimet. Samal eesmärgil soovitatakse maasikahooajal süüa mett. Metsmaasikad on kõige sobivamad keediste ja dzemmide valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikad ei sobi, sest marja pinnal olevatest seemnetest läheb kompotivedelikku fragariamiini, mis muudab selle maitse mõrkjaks. (Köök, juuli-august 2005) 6 2.3 Harilik vaarikas (Rubus idaeus)
o Õli-äädika,koore,majonees,mahlakaste · Toorsalatid valmistatakse vaheltult enne serveerimist(võimalusel),valatakse üle kastmega o Millal ja miks kastet lisatakse?Salatikaste lisatakse komponentidele vaheltult pealae tükeltamist, sest see väldib vitamiinide lagundamist ja värvuse tumenemist. SEGASALATID · Niivärsked kui ka kuumtöödeldud toorained o Köögiviljad-keedtakse koorega o Seened o Pasta,riis,muud tangained-keedetud sõmeraks o Liha,kala,mereannid-keedetud,küpesetatud,praetud o Munad-kõvaks keedetud · Tükeldatakse(kuubikud,ribad),riivitakse · Komponente hoitakse eraldi kuni segamiseni o 8-10 kraadises temperatuuris
See on üles ehitatud nõnda, et ehe kraam jõuab alati värskena ja mööda lühimat teed poodidesse üle Eesti. Veiste sööda toodame ise, lüpsame piima, hapendame, vajadusel maitsestame, pakendame ja saadame toidulaua poole teele. Talu majandame esiisade maadel juba seitsmendat põlvkonda, meiereid peame aastast 1998, traditsioonilisel ja läbipaistval moel. 9.1 Tooted Kohupiimakreemid: astelpajuga, sidruni, rosinatega, sokolaaditükkidega, marjadega, kakaoga, vaniljega, Talukohupiim koorega, Talukohupiim lahja. Jogurtid: marjajogurt, maitsestamata jogurt, astelpajujogurt. Võided: koorekaramell, kurgivõie, küüslauguvõie, mädarõikavõie. Muu: sõir, hapukoor, rõõsk koor, või, piim. (Nopri Talumeierei koduleht: http://www.nopri.ee ) 10 SAKU LÄTE 1997. aastal asutatud Saku Läte on esimene ettevõte Eestis, mis alustas puhta joogivee tootmist ja villimist
See tuleneb liikumisest ja sõna tähendas algselt aasta sooja aega. Jõukuse ja hea saagi aasta ideed on elujõulised, "vitaalsed" sõna otseses mõttes ebakindla ilmaga põhjamaade rahvastele. Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles. EIHWAZ See tähendab "jugapuud", mis oli ruuniteadusele püha ja mida kasutati vibude tegemiseks. Küttiv jumal Ull ehitas enda saali Ydaliri, jugapuudeorgu, tema püha relv oli vibu. Anglosaksi ja Norra poeemid eulogize the qualities tumeda koorega puu, mis seisab kindlalt maas on leegi valvaja, rõõm ilust rohelisim puudest talvel ja viimaks põlemisel palju praksuv. Ainult Islandi poeemis on juttu "vibust", kirjeldades seda lahinguelemendina ja noole kiiredajana. Ladina sõnastikus on see arcus- vibu. Kristlaste ajal võttis Ulli koha Püha Hubert- kütt ja aasta esimese kuu kaitsja. Ull oli tuulejumal ja esimene kuu algas vastavalt 22. Novembril, kui Päike läks Amburi tähtkujusse.
2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist kasvavad meil pargipuudena hästi Põhja-Ameerikast pärit valge paberjalt kestendava koorega paberikask (B. papyrifera), omapärase hallikaspunakaspruuni ribadena kestendava tüvekoorega kollane kask (B.alleghaniensis) ning mustjashalli tüvekoorega suhkrukask (B. lenta). Kollase ja suhkrukase võrsekoor lõhnab hõõrudes. Ida-Aasiast pärit liikidest kohtab meil sagedamini omapärase tume-hallikaspruuni kestendava koorega dauuria kaske (B.davurica) ning väga tugeva puidu ning paberjalt kestendava kollakasvalge tüvegakivikaske (B. ermanii). 85. Perekond lepp
Peaaeju koosneb peamiselt valgeainest (selle moodustavad närvikiud) ja seda katvast ajukoorest. Ajukoore moodustavad põhiliselt neuronikehad. Välispind on kurruline ja vaoline. Peaajaust väljub 12 paari peaaju närve. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupoolkera aga on seotud lugemise, rääkimise, kirjutamise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Suuraju koorega on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, aistingud, õppimine, mälu ja sihipärase tegevuse planeerimine. · VÄIKEAJU reguleerib lihaste koostööd ja kordinatsiooni. · KESKAJU edastab infot suurajust seljaajju ning taalamusse ja tagab lihaste toonuse. · VAHEAJU siia kuuluvad taalamused ja hüpotaalamused. Hüpotaalamus on neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni keskus. · PIKLIKAJU ühendab peaaju seljaajuga
Ringselt asetsevad Sisemised radiaalpraod kasvavas ainult kasvavas puus. Puus, välimised kuivavas puus. OKSAD: 1. Sissekasvanud oks, ülejäänud puiduga tihedalt kokku kasvanud. 2. Välja langenud oks. Puit koos koorega, jätab järgi augu. 3. Tubakoks pehme, pudeneb oksakohast välja tükk haaval. 4. Sarvoks tumedam, tihedam. Kandetalades oksakohtadega puitu kasutada ei tohi. KASVU VEAD: 1. KEERDKASV puidu kiud trossi kujulised 2. SALMISUS kõik kiud segi 3. EKSTSENTRILINE SÜDAMIK säsi asub tsentrist väljas 4. KAKSIKTÜVI 2 tüve kokku kasvanud, 2 tsentrit, 2 säsi 5. EBANORMAALSELT SUUR POONILISUS tüvi läheb liiga kiiresti ladvast kitsaks
Lisaks eelpool nimetatud markeeringutele on turul ka väga piiratud koguses aastakäigu (vintage vi millésime) konjakeid. Sel juhul on pudelil kindlasti ka aastaarv, mis näitab antud konjaki valmistamiseks kasutatud viinamarjade saagikoristusaastat. Konjakikokteilid Konjak sobib hästi kokku puuviljamahlade, rõõsa koore, munade ja vahuveiniga. Peale selle kuuluvad enamike segude hulka liköörid, nagu Cointreau ja Curacao. Tuntud konjakikokteilid on näiteks Alexander - rõõsa koorega, Side Car - Cointreau´ga ja Stinger - valge piparmündilikööriga. Need kõik on pärastlõunased joogid, kuhu konjak sobib kõige paremini. Viimasel ajal on eelkõige suured konjakitootjad hakanud propa-geerima konjakiga long drinke, seda just nooremale tarbijale diskoteekide ja ööklubide joogina. Levinumad neist on kindlasti jääkuubikud + konjak, mille pikenduseks on kas tonic või ginger ale. Meie soovitus Teile oleks: ärge kasutage kokteilides kalleid kaualaagerdunud konjakeid -
Õitsemisaeg juuni Kasvukoht: valgus poolvarjutaluv niiskus muld eelistab viljakamaid huumusrikkaid muldi Kasutamine levinud alusmetsaliik. Kasvatatakse viljade saamiseks, aretatud väga palju kultuursorte Sordid Märkused paljuneb väga hästi vegetatiivselt LÕHNAV VAARIKAS Päritolu Põhja-Ameerika idaosa Kõrgus 1-2 m Kasvukuju laiuv hõre põõsas Võrsed võrsed tavaliselt kaheaastased, kestendava koorega, esimesel aastal kaetud näärmekate hatuseliste karvadega Pungad vahelduvad 3-5 hõlmalised lihtlehed. Kuni 30 cm läbimõõdus, südaja alusega, hõlmad kolmnurksed, terava tipuga, Lehed kahelisaagja servaga. Lehe mõlemal küljel näärmelised karvad. Leheroots karvane, kuni 8 cm pikk Õied suured, kuni 5 cm läbimõõdus, roosad või punased. Õied paiknevad üksikult või väheõielistes pööristes.
puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koort põdrad, kes toituvad rohkesti 2040-aastaste kuuskede koorest. Esineb ka haruldasi tüvevorme. Näiteks on Põlva lähistel Kiidjärvel leitud nn krokodillikuusk neljakandiliste köbrudega koorega kuusk. 1.1.3Juurestik Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 2030 cm paksuses mullakihis. 1.1.4Võrsed, pungad ja okkad
Diagnoos: Viiruse isoleerimine, Identifitseerimine (IFM, KSR), Seroloogiline uurimine (ELISA) Dif.diagnoos: Küülikute fibromatoos, Pastörelloos, Stafülokokoos, Infektsioosne riniit, küülikute hemorraagiline haigus, Bordeteloos. Adenoviridae - ümbriseta Adenoviridae -> Munatoodangu languse sündroomi viirus (DAdV-1) (EDS viirus, EDS-76) Viirusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluklinnud. Haigust iseloomustavad pehme koorega munad või nahkjad munad ning äkiline munevuse langus. Haigust põhjustab kolm lindude adenoviiruse serotüüpi, mis aglutineerivad lindude erütrotsüüte. Tekitaja paljuneb kanaembrüotes ja pardi neeru või maksa rakukultuuris. Viirust eritavad haiged linnud roojaga, nakatumine võib toimuda ka viirusega kontamineerunud vaktsiinidega. Etioloogia: EDS viirus jaotatakse kolme genotüüpi: klassikaline EDS viirus, partide EDS viirus Inglismaal, EDS viirus Austraalias
inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses. Silmakoobas kaitseb silmamuna eest ja külgedelt. Silmamuna täidab
Ka aiakaunistuseks pole see metsapuu paha. Temast saab tihedaid kaitsehekke, mis septembris annavad pealegi veel head maitsvat saaki. Võrratult kaunis on ilupuuna sarapuu punaselehine vorm, mille lehed on kogu aeg tumepunased. On olemas ka kollaseid ja lõhestunud lehtedega vorme. Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte. Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on
Korvõieline Niiskusnõudlik, talub ka sügavalt haritud, kerge Hilised külvid jätavad Harvendamine Labidaga väljakaevata Juurikas on tumepruuni kuni lühikest põuda huumuserikas liivsavimuld juurviljad esimesel aastal Kastmine Ülesvõetud juured närbuvad musya koorega, sisu valge, Põuad soodustavad Vältida tuleks savimuldasid peenikeseks Pigem külva kohe õigesse kiiresti tihke ennakõidumist Neutraalne või nõrgalt 20cm reavahe kohta, sest harvendamine on Säilitada 0 kuni+1 kraadi
Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. -Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: • terve oks-kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem • surnud oks- võib olla puidus kinni või lahti; • sarvoks-muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; • väljalangev oks- puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; • tubakoks-pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. -Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need
fruktoos) · Stardieelne toitumine 120min varem süsivesikukontsentraadid või banaanid · Vahetult enne starti nn. energiabatoonid (5080g süsivesikuid) Arvestada tuleb toidu edasiliikumise kiirusega maost · kuni 1 2 tundi · 200g teed ilma lisanditeta · 200g kohvi ilma lisanditeta · 200g kakaod ilma lisanditeta · 100200g piima, keedetult · 100g keedetud mune (poolpehmed) · 2 3 tundi · 200g kohvi koorega · 300500 g õlut · 300500g piima, keedetult · 100g mune · 150g keedetud lillkapsast · 150g kartuleid Toidu edasiliikumise kiirus maost (järg) · 3 4 tundi · 230g keedetud kanaliha · 250g keedetud veiseliha · 100g keedetud sinki · 160g toorest sinki · 150g musta leiba · 150g saia · 150g keedetud riisi · 150g keedetud porgandeid · 150g kurgisalatit · 150g tooreid rediseid · 150g õunu · 4 5 tundi
või suitsutatud kala. Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni. Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
