maaramatu hulk. Kui susteem ei saa uusi sisendeid ja energiat keskkonnast, siis ta lopetab eksisteerimise. Organisatsioonid peavad jalgima keskkonda, kohanema muutustega ning pidevalt tooma organisatsiooni uusi sisendeid , et mitte ainult jaada ellu vaid ka edukalt tegutseda. Juhtimisega puutakse entroopiat vahendada. Sunergia tahendab, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa. Kui organisatsioon on loodud, tekib maailma midagi uut. On olemas juhtimine, koordineerimine ja toodang, mida varem polnud. Kui inimesed ja alluksused tootavad koos, suudavad nad summaarselt rohkem toota kui igauks uksikuna. Allsusteemid on susteemi osad, mis uksteisest soltuvad. Muutused uhes organisatsiooni osas mojutavad teisi organisatsiooni osi. Organisatsioon peab tootama kui koordineeritud tervik. Kui uks osa toost on halvasti organiseeritud, ei saa kogu susteem tervikuna hasti tootada. 12. Mida moistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas
1. Laeva andmed 2. Plaani sisukord 3. Muudatuste registreerimine 4. Osa 1. Sissejuhatus 5. Osa 2. Nõuded info edastamise ja teavitamise kohta 2.1 Millal teavitada 2.2 Mida teatada 2.3 Kellele teatada ja kellega ühendust võtta 6. Osa 3. Tegevused reostuse korral 3.1 Tavategevuse käigus tekkinud reostuse korral 3.2 Avarii või õnnetuse tagajärjel tekkinud reostuse korral 7. Osa 4. Riiklik ja kohalik koordineerimine. 8. Osa 5. Täiendav (mitte kohustuslik) informatsioon 9. Lisad o Rannikuriigi kaldatalituste aadressid o Sadamate kontaktaadressid o Laeva huvitada võivate kontaktaadresside nimekiri 10. Vajalike laeva jooniste komplekt: o Üldine paigutus o Tankide ja tsisternide plaan o Torustike plaanid o Tsisternide mahtude tabelid jne o Muud lisad laevaomaniku äranägemisel
järjepidevatest tootekoolitustest pole suurt kasu, kui organisatsioon teiste tegevustega soovitud maine kujunemist ei toeta, kui kõiki töötajad pole teadvustatud, miks, kellele ja kuidas nende ettevõte töötab.(Äripäev, 05.12.2000) Sisemine turundus on kontseptsioon, mis paneb juhtkonna keskenduma kõige olulisemale ettevõttes personalile. Kusjuures eesmärk ei ole ainult töörahulolu, vaid töötajate suunamine, motiveerimine, koordineerimine ja integreerimine kliendikesksuse ning strateegiate efektiivse rakendamise suunas. Sisemise turunduse kaudu saab töötajaid mõjutada saavutama ettevõtte eesmärke kiiremini ja efektiivsemalt.(Äripäev, 31.05.2004) Turunduse seisukohast vaadatuna on siseturundus üks võimalik vahend firma strateegiate elluviimise kindlustamiseks vahend juhtkonna otsuseid teadvustada ning personali firma eesmärkide elluviimisega siduda. Siseturunduse eesmärk on panna töötajad uskuma ja mõistma:
3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegemist: planeerimine ehk kavandamine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Veel on otsustamine, delegeerimine, koordineerimine, mehitamine ja suhtlemine. Kõik need tegevused on suunatud isemoodi eesmärkide saavutamiseks. • Asjade juhtimine – on seotud tehnoloogilise süsteemiga, vastab küsimusele mida? • Inimeste juhtimine – on seotud struktuuri ja sotsiaalse süsteemi juhtimisega (kellega?) • Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine – endale korralduste andmine, oma aja plaanimine ning toimetulek. 5. Selgitage kolme juhtimistasandi olemust. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi:
vaja korrata) standardprotseduurid, reeglid ja regulaatorid - nt mentorlus asutuses, toitlustamise kord, koolituskord 26) Milliseid etappe võib eristada planeerimise protsessis? Võimalik vastus: Planeerimise etapid on eesmärkide seadmine, probleemi analüüsimine, informatsiooni kogumine, alternatiivsete tegevusvariantide väljatöötamine, otsustamine, plaani elluviimine ja tulmeuste hindamine, plaanide koordineerimine. (Sirli) 27) Milleks on vajalikud taktikalised plaanid? Vajalik strateegilsite plaanide eri osade täitmiseks, teotub strateegilistele eesmärkidele. Taktikalisel planeerimisel määratakse konkreetsed ressursid ja tegevuste ajalised piirid.Keskendub peamiselt inimestele ja tegevustele . Võtmeküsimuseks on planide täitmise kvaliteet.Erstatakse plaanide arendamist ja täideviimist. (Reili) 28) Kirjeldage planeerimise protsessi organisatsioonis
teemadega. Euroopa Liidu majandus ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN) esindab Eestit tavaliselt rahandusminister. Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourgis. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. 25 9.1. Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine Liikmesriikide üldise majandupoliitika koordineerimine. Rahvusvahelistel kokkulepete sõlmimine EL-i ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. EL-i eelarve kinnitamine koos Euroopa parlamendiga EL-i ühine välis- ja julgeolekupoliitika Siseriiklike koohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. 26 10. Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu lipp/Euroopa lipp
· Henry Gantt töö planeerimine, Gantti tabel(ühel teljel töö, teisel aeg), tegeles veel majanduse sotsiaalse vastutuse probleemiga. Oluline tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. 30. 31. Administratiivne koolkond · Keskendub sellele, kuidas organisatsioon tuleks üles ehitada ja kuidas peaks toimime, et tagada efektiivne juhtimine. · Henry Fayol : 5 juhtimise osategevust: planeerimine, organiseerimine, käsutamine, koordineerimine, kontroll. 14 juhtimise printsiipi rõhutas, et suhtlemine on vajalik organisatsiooni madalaimalt tasemelt tipuni 32. 33. Bürokraatlik koolkond · Max Weber(1864-1920) Sõnastas bürokraatiale iseloomulikud tunnused. Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1. Traditsiooniline-tuleneb inimesest ja positsioonist 2. Karismaatiline-isiku omadustest 3. Seaduslik-reeglitest ja regulatsioonidest 34. 35. 36. Neoklassikalised juhtimisteooriad
- välisministeerium - kaitseministeerium - justiitsministeerium - siseministeerium - rahandusministeerium Riigikantselei PS § 95: VV juures on Riigikantselei, mida juhib riigisekretär Toetab VV ja PM poliitika kujundamisel ja elluviimisel Valitsuse poliitika planeerimise, koordineerimise ja kommunikeerimise keskus VV töö planeerimise toetamine, eriti VV tegevusprogrammi koostamise ja elluviimise koordineerimine VV istungilte ja valitsuskvabineti nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine VV õigusaktide eelnõude PSle ja teisele seadustele vastavuse tagamine Julgeoleku ja riigikaitse planeerimine ja koordineerimine, valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamine EL asjades Eesti seisukohtade kujuamise ja elluviimise koordineerimine VV ja PM avalike suhete korraldamine valitsuskommunikatsioono koordineerimine
eespool nimetatutele - OÜ Põhivõrk Lõuna käidu sektor, AS Tartu Agro, Maanteeameti Tartu Teedevalitsus). Polügonomeetria seinamärkide asetamine kooskõlastati hoonete valdajatega. Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamistööde käigus paigaldati sada kuuskümmend üks (161) uut kindlustatud märki ja tähistati sada kolm (103) ajutist märki. Viiskümmend viis (55) ajutist märki, millelt toimus polügonomeetria seinamärkide koordineerimine, kindlustati vastava tüübiga (tüüp 1000). Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamistööde käigus asetatud uued kindlustatud pinnasemärgid nummerdati vahemikus 10017 ... 10199, polügonomeetria seinamärgid numbritega 8052, 8078, 8079, 8081, 8082, 8087, 8088 ning nende koordineerimiseks ja võrgu mõõtmiseks vajalikud ajutised märgid vahemikus 12000...12102. Ehitustööde käigus paigaldati kakssada kuusteist (216) geodeetilist märki, neist:
· Kvalifitseeritud häälteenamus: vastavalt lepingutele igale riigi esindajale erinev arv hääli ja hääletamisel summeeritakse need kokku ja peavad ületama kindla lävendi 46. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis · Peamine seadusandlik institutsioon · EL õigusaktide vastuvõtmine ja nende kinnitamine (direktiive, määrusi) 47. EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Politsei- ning õigusalane koostöö 48. "Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) · Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon...): tegeleb inimõiguste kaitsmistega
vajadus saavutada alati kõigi riikide nõusolek muudaks otsusetegemise protsessi liiga kohmakaks. Kvalifitseeritud häälteenamuse raames on liikmesriikidel teatav arv ,,hääli" proportsionaalselt nende rahvaarvuga. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: - on peamine seadusandlik institutsioon. Euroopa Liidu Nõukogu muud põhiülesanded: · EL õigusaktide vastuvõtmine · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) · Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) III Euroopa Parlamendi olemus ja tegevus Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke. Esindab kodanikke ehk valijaid (mitte riiki!). Valimised iga 5 a tagant, igas liikmesriigis samaaegselt.
alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele. 4.) Kasvavad IT võimalused. 5.) Tarneahelate ühendamine. 6.) Heade töötajate arendamine. 74. Tootmise globaliseerimisega kaasnevad muutused. 1.) Tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2.) Hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3.) Allhankijate kaasamine tootearendusse. 4.) Toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. 5.) Ühine probleemide lahendamine. 6.) Töökoht tarnija esindajale. 75. Mis on põhjustanud globaalse hankelogistika kasvu? 1.) Väiksemad tootmiskulud välismaal. 2.) Arengumaade madalamad maksumäärad ja töötasu. 3.) Lõpptoodangut väljastavate tööstusfirmade, ühtlasi ka hankefirmade rahvusvaheline koopereerumine, kes otsivad odavamat tehnoloogiat,
alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele. 4.) Kasvavad IT võimalused. 5.) Tarneahelate ühendamine. 6.) Heade töötajate arendamine. 74. Tootmise globaliseerimisega kaasnevad muutused. 1.) Tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2.) Hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3.) Allhankijate kaasamine tootearendusse. 4.) Toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. 5.) Ühine probleemide lahendamine. 6.) Töökoht tarnija esindajale. 75. Mis on põhjustanud globaalse hankelogistika kasvu? 1.) Väiksemad tootmiskulud välismaal. 2.) Arengumaade madalamad maksumäärad ja töötasu. 3.) Lõpptoodangut väljastavate tööstusfirmade, ühtlasi ka hankefirmade rahvusvaheline koopereerumine, kes otsivad odavamat tehnoloogiat,
8.Miks riigid integreeruvad? Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka negatiivseid mõjusid. Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise. Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega. Regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide poliitilist mõjuvõimu. Majanduspoliitikate ühine koordineerimine suurendab nende efektiivsust ja mõju kolmandatele riikidele. Ühine positsioon läbirääkimistel suurendab võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelistel läbirääkimistel. Partnerriikide turgudele vaba juurdepääs suureneb ettevõtetevaheline konkurents luuakse suur tarbijaturg. Liikmesriikide ühised poliitilised ja majanduslikud eesmärgid vähendavad investeerimisega kaasnevaid riske. Ühine turg võimaldab kasutada olemasolevaid ressursse efektiivsemalt
2 Projekti etapid 2.3 Ajagraafik 3. Inimressursid ja projektorganisatsioon 3.1 Juhtkomitee 3.2 Projektijuht ja projektirühm 3.3 Tugisikud 3.4 Sidusrühmad 4. Projekti materiaalne baas 5. Projekti finantskalkulatsioon 5.1 Eelarve 5.2 Finantseerimine 6. Juhtimisplaan 6.1 Kommunikatsioon, informeerimine ja koordineerimine 6.2 Kontroll ja aruandlus 6.3 Koosolekud 6.4 Dokumentatsioon 7. Projekti riskid Sellele põhiskeemile tehakse muudatusi ja täiendusi vastavalt projekti iseloomule, näiteks juhtimisplaanile võib lisada töömeetodite kirjeldused ja kvaliteedikontrolli jne. Plaani alguses on soovitav anda lühiülevaade lääni põhisisust. Selleks sobib oma ulatuse ja ülevaatlikkuse poolest näiteks projektiettepaneku formaat
saavutamiseks • juhtimisotsuste vastuvõtmise konsulteerimine • ettevõtte üldise infosüsteemi loomise ja funktsioneerimise • juhtimisprotsesside ratsionaalsuse tagamine Т.KARM 9 Tulemus – kooskõlastatud plaanid ja aruanded Planeerimine Püüdlused JUHTIMINE Vahetu juhtimine Koordineerimine INFOPROTSESS Integreerimine Ellu viimine Tulemus - Kontroll organisatsioon/struktuur Planeerimise ja kontrollisüsteem Т.KARM 10 TRADITSIOONILINE JUHTIMISSÜSTEEM ETTEVÕTTE EESMÄRGID
3. Kirjeldage McKinsley 7S käsitlust. Koosneb seitsmest faktorist: süsteemid, strateegia, struktuur, juhtimisstiil, oskused ja teadmised, inimesed ja keskel ühised väärtused. Muutes ühte faktorit, muutuvad ka teised. 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine, organiseerimine, kontrollimine, eestvedamine. 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine, koordineerimine, suhtlemine (toimuvad horisontaalsete osategevuste sees). 2. loeng 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Peter Drucker oli juhtimisteadlane, ta kujundas juhtimise ja organisatsiooni mõisted selliseks, nagu me seda tänapäeval tunneme. Tema arvates on inimesed organisatsiooni suurim väärtus ning juhtide ülesandeks on nende inimeste kogupotentsiaali avaldamine. Suurima mõjuga raamat 1954 ,,The Practise of Mangement". 2
on arvestusliku kaalu aluseks reaalne brutokaal. o Lennu- ja merevedude tootmisprotsessid Lennuveo eksport: - kliendi nõustamine, kuidas pakkida - küsida saatjalt erinevaid dokumente (kauba arve, pakkeleht, päritolusertifikaat jne) - saadetise vormistamine programmis - broneeringu tegemine - aja koordineerimine ja transpordi korraldamine (kauba üleskorjed) - terminalis kauba kontrollimine (kogus, mõõt, kaal) - AWB vormistamine, kauba markeerimine - ekspordideklaratsiooni MRN vormistamine - dokumentatsiooni edastamine lennuliinile - vajadusel kindlustuse vormistamine - eelinfo saatmine sihtriigi kontorile - tracking
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik millist energia liiki, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Üldised k...
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Keskuse nime ametlik lühend on SMIT. Keskus asub Tallinnas. Keskuse postiaadress on Sõpruse pst 145. 2.1 Tegevusvaldkond Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teenuste osutamine ja selleks vajalike arendus- ning haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine. 2.2 Keskuse struktuur Keskuse struktuuriüksuseks on divisjon. Divisjoni koosseisu võib kuuluda osakond. Keskuse divisjonid on: strateegia divisjon; infrastruktuuri divisjon; arendusdivisjon; tugidivisjon; administratiivdivisjon. EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 4 Praktikaettevõte 2.3 Divisjonide Põhiülesanded
ajaks kindla koha konkurentsis. SISEMISE KESKKONNA ANALÜÜS Organisatsiooni ülesehitus Strateegia elluviimiseks tuleb ülesehitada vastav organisastioon. Selle ülesehitamine algab organisatsiooni niisuguse struktuuri ja kontrollsüsteemi kombinatsiooni valikuga, mis võimaldaks strateegia maksimaalsete tulemustega ellu viia ning luua konkurentsieelise ja seda säilitada. Organisatsiooni struktuuri peamised eesmärgid on : · töötajate koostöö koordineerimine maksimaalse effektiivsuse saavutamiseks · töötajate motiveeerimine säästlikkuse, parema kvaliteedi, uuenduslikkuse ja kliendi vajadustele adekvaatse reagerimise saavutamiseks. Ettevõte kõigis funktsioonides tuleb välja arendada oma eristuv kompetents väärtuste loomise ahelas, et saavutada konkurentsieelist. Et erinevate osakondade vahel sünergia tekiks peavad juhid looma struktuuri, mis võimaldab töötajatel omavahel suheldes oskusi ja teadmisi vastastikku jagada
Müük Müük Jaemüük välisturule tootmisele Struktuuri otstarbekus Organisatsiooni struktuuri otstarbekus avaldub järgmiste funktsioonide täitmisel: 9 Firma efektiivse tegevuse tagamisel 9 Organisatsiooni eri osade talitluse koordineerimine tegeuvusalade järgi 9 Ametikohtade aruandekohustuse määratlemine Struktuuri loomisel on oluline silmas pidada 9 Orienteeritust äritegevusele 9 Minimaalset juhtimistasandite arvu 9 Võimalust treenida tulevasi juhte d. Alluvus-aruandlussuhete määratlemine Vajalik selge ja katkematu aruandlusliin, mis ühendab kõige kõrgemat ametikohta kõige madalamaga
* Töö iseloomu järgi jaotati: sisulised töötajad ( e loomingulised töötajad) ja tehnilised töötajad. * Suuremates toimetustes lisajaotus olenevalt töötajate asukohast: toimetuse aparaat 8kõik allüksused, töötajad, kes paiknesid toimetuse ruumes) ja väljaspool aparaati olevad töötajad (kohalikud korrespondendid). TÖÖKORRALDUS: * toimetaja (lehed või peatoimetaja (ajakirjad, raadio ja TV) üldine töö korraldamine ja planeerimine, kaadriküsimused, allüksuste töö koordineerimine ja kontrollimine, toimetuse esindamine suhetes juhtorganitega (väiksemates lehtedes ka majandusasjad, posti sorteerimine, osakonna kureerimine). Määras honorari, jagas preemiaid. Oli tsensor. * asetoimetaja(d) toimetaja äraolekul asendas vimast kõiges. Muul ajal igapäevase töö juhtimine (osakondade suunamine, kontroll; lugude viseerimine; numbri valmimise jälgimine; lugejatega kohtumiste korraldamine; autoritega tegelemine...)
vastab paljudele väljakutsetele, mis on põhjustatud sellest, et inimesed erinevatest organisatsioonidest töötavad koos ühekordsete projektide kallal Organisatsioonid peavad kaalutlema võimalust tellida osa projekti tööst väljaspoolt. Lepinguid kasutatakse tarnija-ostja suhete määratlemiseks ja haldamiseks Ostudetaile, nagu ulatus, tulemid ja kvaliteedi ootused, fikseeritakse lepingus. Partnerlus ja ostuprotsessi koordineerimine kogu tarneahela ulatuses võimaldavad ettevõtet maksimeerida mastaabisäästu ostu alal ja samuti vähendada tehingutega kaasnevaid kulusid. XIII PROJEKTIMEESKONNA JUHTIMINE Projektimeeskonna moodustamine- projekti teostamiseks vajalike inimressursside hankimise protsess. Projektimeeskonna arendamine- meeskonnaliikmete pädevuse ja omavahelise interaktsiooni parendamise protsess projekti tulemuslikkuse tõstmiseks.
teavet organisatsiooni heaks. See eeldab neil mänguruumi olemasolu, mis lubaks kohanduda muutuvate asjaoludega oma teavet kasutades Organisatsioonikultuur hõlmab ühe organisatsiooni mõtte- ja käitumismalle, mis on seal aja jooksul kujunenud lahendamaks informaalsete institutsioonidena dilemmastruktuurseid info- ja motivatsiooniprobleeme. Siia kuulub eelkõige töötajate lojaalsuse ja motivatsiooni soodustamine, aga ka tegevuse suunamine ja koordineerimine käitumiskoodeksina mõeldud formuleeritud juhtnööride ja põhimõtete kaudu Tunnikontrollid ja seminaritööd: 1. Seekord eeldasin majandusteaduse probleemipõhise eristamise kahte võimalust. 1. Traditsiooniline ehk indiviidikeskne: kuidas indiviid saaks piiratud ressurssidega oma eesmärki saavutada parimal võimalikul moel. Siin on tegemist üksiku indiviidi ratsionaalse käitumise uurimisega. 2
· Kirjalik dokumentatsioonikord, protokollid (Thommen, 2002) Eelised: · Infoliikumine on korrapärane · Organisatsioonivorm on stabiilne, ei sõltu üksikutest isikutest · Erialateadmised Puudused: · Iseseisvus ja vastutus on allasurutud · Tööst võõrandumine · Innovatsioon pidurdub Henry Fayol Sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine Fayoli sild ametliku struktuuri piiride ületamine, et saada tööks vajalikku infot. Töötajate omavaheline suhtlemine, vajalik meeskonnatööks. II Inimsuhete koolkond · Keskmes on inimene ja tema erinevad vajadused · Lisaks juhi vaatenurgale arvestati sotsiaalset aspekti kui olulist tootlikkuse suurendamise tegurit · Organisatsiooni efektiivse toimimise seisukohalt olulised töötajate motiveeritus, usaldamine,
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon.......
Näiteks kui poole aasta vältel toimub keelekoolitus organisatsioonis mitmes keeleoskuse ja tegevusvaldkonna tasemegrupis, kuhu kuuluvad erinevate struktuuriüksuste töötajad. Selle koolituse raames sõidab Inglismaale keelekoolitusele grupp keskastme juhte. Koolitusjuhi ülesandeks on pidev sidepidamine sise- ja väliskoolitusgruppidega, koolitusfirmaga Inglismaal, sõiduks vajaliku informatsiooni koordineerimine ning koostöö mitmete struktuuriüksuste töötajatega kogu koolitusperioodi vältel. See seab kõrged nõudmised koolitusjuhi kompetentsile: vajalikud on õigus-, finants-majandusalased teadmised ja oskused, mitmete keelte valdamine, efektiivse ajakasutuse, suhtlemise, korraldamise ja paljud teised oskused. Kui koolitusspetsialist on juhtkonna kõrval ainuke personaliarendusega tegelev töötaja, siis tuleb ta
For 300-ndate jõule oli tähistatakse kristlaste ja tähistatakse nii õigeusu, katoliku ja Protestants. See on selleks, et tähistada sündi Jeesus. Katoliku kirik on seitse sakramentide, mis hõlmab kogu elu sünnist kuni surmani. Need sakramentide on usk ja esitab märke ja käeliigutusi. Need on vajalik toetada reaalsus, mis muidu on täiesti arusaamatu.Seitse sakramentide on: ristimine, konfirmatsioon, abielu, preester koordineerimine, rahatrahvid, Püha õhtusöömaaeg ja Viimane on haige. Seespool õigeusu kristlus on läbi ristimise vees, sümboolse supelda, mis tõusevad üles nii uuesti.Pärast ristimist preester anoints kõige olulisem kehaosad pöörates erilist õli tähenda Püha Vaimu poolt kingitus. Pärast ristimist tuleb Püha isegi sel juhul, kui noored lapsed. "Püha õhtusöömaaeg oli viimane sööki, et Jeesus jagada oma jüngreid. Kuigi ta võttis leiva-ja murdis seda, ütles
Transpordikulude vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Üheks variandiks on olemasolevate lepingutingimuste uuesti läbi rääkida ja vähendada makstavat miinimumsummat näiteks ühes teatus piirkonnas saadetavate pakkide arvelt. Teiseks on logistikateenuste pakkujate hulk väga suur ja näiteks on võimalik kasutada väikeseid kohalikke ettevõtteid, kes võivad pakkuda parimat hinna/ kvaliteedisuhet. Tehnoloogia kasutuselevõtul on eeliseks kiirus ja koordineerimine. Kui tegemist on üle riigipiiri mineva saadetisega, siis peavad teatud dokumendid olema tollis ööpäev enne saadetise reaalset piirile saabumist, vältimaks viivitusi ja selle tagajärjena ka saadetise hilinemist sihtkohta. Kaupade saatmise ja vastuvõtmise efektiivsuse suurendamiseks on üheks lahenduseks vähendada nn. vastuvõtu kellaaega mõnelt tunnilt või isegi tervelt tööpäevalt näiteks paarile tunniajalisele vahemikule.
jõupingutused selle visiooni saavutamiseks. Vajalik on nägemus sellest, kuidas avalik haldus toimiks Eesti riigis, samuti pikaajalisi ning järeleandlike plaane, mida saaks vajadusel muuta, et saavutada eesmärk. („Haldusreformi strateegilise planeerimise raamistik“, 2007) Tugevasti suurendaks haldusreformi õnnestumise tõenäosust mitmete ekspertide, institutsioonide töötajate, ametnike ja teadlaste kaasamine. Sellise teguviisiga kaasneb uusi ideid, suureneb koordineerimine ja kommunikatsioon ning plaani elluviimine on märksa lihtsam. Plaanid peaksid sisaldab endas reaalset ajakava, järgitavaid printsiipe, määratlema erinevate valdkondade sihte ja vajaminevaid ressursse. See tagab suure tõenäosusega vähese eksimise ja kõrge kvaliteedi (Haldusreformi ideed ja praktika, 2015). Ministeeriumid kaasates valitsusasutusi juhivad toimimiskavade väljatöötamist ja hilisemat täideviimist
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v ...
14. Miks on laste luud purunemiskindlamad kui vanematel inimestel? Kuidas on punaste vereliblede hulk seotud toruluudega? 15. Selgroo segmendid. Milleks on vajalikud selgrookõverused ja kus need paiknevad? Kuidas on seotud selgroovaheketaste kulumine ja alaseljavalud? 16. Millised on üla- ja alajäsemete peamised luud ja kuidas on need ühendatud kereluudega? 17. Lihaste ehitus ja funktsioonid. 18. Kuidas toimub lihastöö koordineerimine? Mis tagab liigutuste täpsuse? 19. Millised on normaalse toitumise põhitõed vastavalt M. Zilmeri loengule? 20. Kus toimub valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest? Millised on põhilised tunnused, mida tuleks hinnata kannatanu puhul? 21. Mis on šokk? Kuidas seda visuaalselt ära tunda ja millist esmaabi tuleks selle puhul anda? 22. Kes ja millal tohivad anda elupäästvat esmaabi? 23. Millised tunnused viitavad luude ja liigeste vigastustele
suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; isiklike huvide allutatus firma huvidele; õiglane hüvitamine; tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas. 2) Kirjelda Elton Mayo eksperimente valgustuse, konveieritööliste ning intervjuudega. Milliseid järeldusi tehti nendest eksperimentidest? Eksperimendid valgustusega. Ühes tšehhis võrreldi erineva valgustuse juures saadud töötulemusi. Esialgu valgustuse paranedes tootlikkus kasvas. Seejärel hakati valgustust vähendama, kuid tootlikkuse kasv jätkus.
1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid: Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Eesmärgid: iseloomustavad org. peamist taotlust, hõlmavad kogu org. ...
JUHTIMISE ALUSED Riina Rohelaan 1. Mis on organisatsioon? Organisatsioon on kindla iimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tege...
(1) Ettevõtte koondplaan koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see sisaldab plaane, eelarveid, eelarvestatud finantsaruandeid ja nendega kaasas käivaid abitabeleid. Koondplaan tuletatakse pikaajalisest plaanist, kus on võetud arvesse eeloleva perioodi soovitud tingimusi. Koondplaan koosneb üldjuhul põhitegevuse koondplaanist ja koondfinantsseisundist. (2) KOONDEELARVE EESMÄRGID · Ettevõtte allüksuste tegevuse koordineerimine. Koondeelarve hõlmab endas erinvate allüksuste eelarveid, mis on omavahel tihedalt seotud. Selleks, et koondeelarvet ellu viia, tuleb ettevõtte erinevatel osadel palju koostööd teha. Eelarve täitmise kaudu püütakse kooskõlastada erinevate allüksuste tegevust. (3) · Juhtide tegevuse hindamine. Eelarvete tulemuste kaudu saab hinnata juhtide ning nende kaudu omakorda alluvate panust eelarve täitmisel. Tulemuste hindamine toimub kindlate
hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse tulemuse alternatiivkulu on see parim tulemus, mida oleks võinud saavutada, kasutades ressursse teisiti. Üldistatult võib majandussüsteemiks (majanduseks) nimetada inimeste hulka, kes toodavad, vahetavad ja tarbivad kaupu ja teenuseid. Hinnamehhanism - Majanduse keskne ülesanne erinevate otsustajate tegutsemise koordineerimine. Tarbimine on kulutused, mida tehakse vajaduste rahuldamiseks kaupade ja teenuste omandamise teel. Nõudlusseadus määrab kindlaks seose kauba hinna ja nõutava koguse vahel antud ajaperioodil. Kasulikkuse mõistet kasutatakse tähistamaks kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. MU-piirkasulikkus TU-kogukasulikkus Kasu, mida tarbija saab igast täiendavast hüve ühikust nimetatakse piirkasulikkuseks (MU). Piirkasulikkuste summa annab üldise e
McDonald’s Juhtimisteooriate areng 3 • Administratiivne juhtimine • Henry Fayol (29.07.1841–19.11.1925) • 14 punktis koosnevad juhtimispõhimõtted:Tööjaotus,Võim, Distsipliin, Käskude ühtsus, Suundade ühtsus, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus,Tsentraliseerimine, Ahel, Kord, Õiglus, Stabiilsus, Initsiatiiv, Kooskõlastatus. + juhi 5 peamist ülesannet Juhi 5 peamist ülesannet 1) Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Juhtimisteooriate areng 4 • INIMSUHETE KOOLKOND 1920-30ndad • Hawthorne’i eksperimendid • Elton Mayo, Mary Parker Folett, • Tulemuse määrab inimestesse suhtumine • Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine • X jaY teooria (Douglas McGregor) X ja Y teooria X teooria: Inimesed on laisad, neid tuleb suunata, töötab karistuse kartus, välditakse vastutust, puuduvad ambitsioonid, peamine on turvalisus, pole võimelised loominguliselt töötama
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus (http://www.smit.ee/pohimaarus.html) SM hallatav riigiasutus. Ametlik lühend SMIT Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teenuste osutamine ja selleks vajalike arendus- ning haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine. Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715) SM valitsemialas, täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet, kohaldab riiklikku sundi.
Mõju juhtimiskorraldusele: edutamissüsteemi kasutamine. 3. Administratiivne juhtimine (rajaja H.Fayol) Põhiidee: rõhutab juhtimise täiustamise osatähtsust ning efekiivset korraldust nii tööjaotuses kui ka juhtimises endas.(vt. küsimuse nr.4 vastust) Mõju juhtimiskorraldusele: Fayol koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted ja sõnastas esimesena juhi peamise kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4. H.Fayol'i õpetuste põhisisu ja selle mõju hilisematele õpetustele Fayoli 14 printsiipi, mis kirjeldavad juhtimise põhimõtteid/filosoofiat: 1. tööjaotuse möödapääsmatus - Töö tuleks laiali jaotada individuaalidele ja gruppidele, selleks et tagada suurim efektiivsus ja tähelepanelikkus tööülesannete täitmisel. Fayoli arvates tagab inimresursside kõige parema kasutuse organisatsioonis töölise spetsialiseerumine. 2
Alates 1990. aastate keskpaigast on Euroopa Liit inimkaubanduse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks tegelenud aktiivselt niisuguse põhjaliku ja eri valdkondi haarava lähenemisviisi väljatöötamisega, mis hõlmaks päritolu-, transiit- ja sihtriike. Selle aluseks on kolm olulist põhimõtet: inimkaubanduse ennetamine, ohvrite kaitsmine ja toetamine ning inimkaubitsejate efektiivne kohtu alla andmine. Samuti on paranenud erinevate avalik-õiguslike asutuste tegevuse koordineerimine ning asjaomaste asutuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline koostöö. Rahvusvaheline koostöö Inimkaubandusel on ulatuslik rahvusvaheline mõju ning selles valdkonnas kasutusele võetud meetmete osas ei saa piirduda üksnes Euroopa Liiduga. Seetõttu teeb komisjon tihedat koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega (ÜRO, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Kagu-Euroopa Stabiilsuspakt, G8)
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
ennetustegevust ja ravi on vaja jätkuvalt parandada. Alates 2000. aastast on Eesti kogenud ühte tõsisemat HIV epideemiat Euroopas ning endiselt on Eestis registreeritavate uute HIV juhtude määr Euroopa kõrgeim, teatas tervise arengu instituut. Eesti HIV/AIDS ennetustegevuse ja ravi välishindamise aruanne toob positiivsena välja eelkõige uute nakkusjuhtude arvu languse meeste hulgas. Selle tulemuseni on jõutud tänu sellele, et paranenud on tegevuste koordineerimine, suurenenud on rahalised vahendid ja toimub pidev tulemuste jälgimine. Sellegipoolest on mitmeid valdkondi, mis vajavad jätkuvat kõrgendatud tähelepanu nii poliitika kujundajatelt kui tegevuste elluviijatelt. "Eesti on üks riikidest, kus meil on olnud hea koostöö paljude aastate jooksul ning käivitunud on mitmesuguseid algatusi alates ennetusest kuni ravini. Kuigi see hindamine on tuvastanud palju parandamist vajavaid valdkondi, on selge, et samal ajal on näha ka mõõdetavat
Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus, kehtiv pol kord ja huvigrupid. Ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda maj pol otsuseid sõltumatult vastu võtta. Maj pol elluviijad sõltuvad turusüsteemist, demokraatiast, bürokraatiast ja mitmesuguste läbirääkimiste süsteemidest. 5. Otsustussüsteemid ja nende olemus ning probleemid o Turg · Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Koordineerimine leiab aset pärast otsuste tegemist. Toimiv konkurents ganateerib, et tooteid ja teenuseid toodetaks efektiivselt ja pakutaks turul odavaima võimaliku hinnaga. Turg ei loo tingimusi, mida kõik osalised saaksid pidada rahuldavaks. Kui ühed muutuvad rikkakas ja teised vaesemaks, räägitakse sots ebaõiglusest. Välistegurite tulemusena võivad välja kujuneda kaupade ja teenuste pakkumise ja nõudluse sellised tasemed, mis erinevad sots optimaalsetest.
ning neid ühendavatest närvidest. Tunnused: aferentsete ja eferentsete süsteemide koostöö(huulte asetus), realiseerimisele eelneb programmeerimine, operatsioonide järgnevus ajas, kõne FS iseeneset ei lagune. ¤ Kõneliigutuste neuroloogilise juhtimise tasandid: nende funktsioonid ja nende kahjustusel ilmnev kõnepatoloogia. 1. Ajutüve tasand (A)-lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine(nt düsartia; liikumishäired) 2. Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand (B): liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus.(nt ekstrapüramidaalne düsartria- sundliigutused või teatud liigutuse tegemisel tekib kaasliigutus- tikid) 3. Ruumitasand (C): liigutuste sihipärasuse reguleerimine.(ruumitaju, tähtede-numbrite õppimine on ka selle tasandiga seotud, see tasand vastutab koos- ja järelkõne eest) 4. Toimingute tasand (D): eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine).(seotud nimetamisega 5
Otsaju e. suuraju (prosencephalon) _ Koosneb suuraju poolkeradest ja nende alla jäävast vaheajust _ Tunnetus, tahtlikud liigutused, kõne ja abstraktse mõtlemise juhtimine Suuraju koor _ sotsiaalne käitumine _ kohanemine keskkonnaga _ Tähelepanu ja keskendumine _ Tahtlik liigutamine _ Mõtlemine 12. Väikeaju, mõju käitumisele Tagaaju (metencephalon) _ Koosneb ajusillast (pons) ja väikeajust (cerebellum) ja seljaaju kraniaalsetest närvidest _ Hingamise reguleerimine _ Liigutuste koordineerimine, tasakaalu hoidmine 13. Hüpotaalamus ja seal produtseeritavad hormoonid, mõju käitumisele Hüpotaalamus _ Asub vaheajus _ Reguleerib mitmeid homeostaatilisi mehhanisme ja emotsionaalseid reaktsioone: Kehatemperatuur, nälja- ja janutunne, ainevahetus Seksuaalkäitumine, raev _ Reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja seob seda endokriinsüsteemiga _ Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tööd neurosekretoorsete rakkude abil _Kasvu e
Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. Tagaaju silla tagumises osas asetsevad nelja peaajunärvi: V kolmiknärvi, VI eemaldajanärvi, VII näonärvi ja VIII tasakaalu-kuulmisnärvi tuumad. Rombaugus on V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asuvad hingamis-, südametalitluse, tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine jm) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Ussi ja tätrakese abil täpsustatakse keha automaatseid, väikeaju poolkerade abil tahtelisi liigutusi. Keskaju ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines leiduvad III ( silmaliigutajanärvi) ja IV ( plokinärvi) peaajunärvi tuumad. Nelikkeha küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on koorealused nägemiskeskused pea ja silmade pööramine, pupilli ahenemine. Alaküngaste tuumad on koorealused
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
• Konkurents Töötaja käitumine töösfääris: • Töö subjektiviseerimine; vastutuse enda peale võtmine • Töö individualiseerimine; töö kui eesmärkide realiseerimise vahend • Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist • Töötajate lojaalsus tööandale on minevik • Töötajavõrgustikud • Tunnustus- hinnatakse saavutusi mitte rutiinset tööd Bürokraatia – koolitatut inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll; kui süsteem ja kord; formaalsed ja mitteformaalsed suhted Weberi organisatsioonikäsitlus:(raudne puur)ratsionaal-legitiimne lähenemisviis • Eesmärgid, planeerimine, tööjaotus • rollide sobitamine • Formaalsete reeglite süsteem • Kestvus ja bürokraatia Organisatsioon: inimeste kooslus, moodustatud mingi eesmärgi saavutamiseks; struktuuride kogum, sotsiaalne, tehnoloogiline suhtestatud raamistik teatud ülesannete täitmiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
