salakirja loetud sai ja andis mehele õpetuse kuidas põhja konna tappa. Mees läks koju ja läks kuninga juurde kuna kuningas oli lubanud maad anda sellele kes põhja konnast jagu saab mee lasi endale raudhobuse ja oda meisterdada. Ta võitis koletise ja sai endale kuningatütre naiseks. Aga koletise laip jäi loodust saastama ja ta otsustas targa juurde minna aga tee peal kohtus ta põrguneitsiga kes kotkaks oli moondunud ja ootas õiget hetke et sõrmus tagasi saada. Neitsi viis ta koopasse ja pani ahelatesse et too eluotsani seal kinni on. Kuningas lasi targa kokku otsida et nad aitaks meest leida lõpuks soome tark sai mehe sõbra targaga kokku ja nad leidsid mehe kes seitse aastat oli koopas elanud. Ta jõudis see päev tagasi kui kuningas ära suri ja sai ise kuningaks ja sõrmust pole keegi näinud. Julge rehepapp. Vanapoiss rääkis koguaeg rehepapile et tal naistega ütle ei vea et kõik olevat väga kurjad. Rehepapp mõnitas teda et too olevat nõrk
" Inimesi tuleb alati kohelda kui eesmärke mitte vahendeid. Mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. Lisaks inimese väärtustamisele peab oluliseks ka motiivi. Platon: Tänu temale teame ka Sokratesest (P õpetaja). Maailm jaguneb kaheks: 1. muutuv vool (elame selles) 2. muutumatu reaalsus Ütleb, et meeleelundid on petlikud, seega nähtav maailm on pettus ja ainuke reaalne maailm on ideede maailm (nähtamatu, muutumatu, tajumatu)- asjade tõeline algkuju. Koopamüüt- koopasse aheldatud ja seljaga koopasuu poole, näeme ainult varje. ,,Politeias"- headuseidee Hing kaevub ideede taha, lõpuks kohtub headuse- ideega. Päike on valguse ja kõige oleva allikas, samamoodi nagu headuse-idee ideedemaailmas. H-I on müstika, ei ole teaduslikult seletatav. Tavakodanik peab jälgima H-I'd, et olla kõlblik. Armastab filosoofe ja tahab, et filosoofid valitseksid riiki. Aristoteles: Omakorda Platoni õpilane. Vooruste-eetika Voorus vs pahe Voorus on loomutäius.
Onu Vootele julgustas Leemetit, et küll nad seal metsas veel kaua elavad. Tambet püüdis endiselt vabakslastud hunte. Hiiet ei lubatud enam välja. Üle pika aja nägi Leemet Pärtlit. Pärtel polnud enam endine, tema vaated olid muutunud. Pärtlist sai Peetrus. Seekord magas ta rästikuurus. 14.Pärtel oli sattnunud uude maailma. Sügiseks oli mets veel enamgi tühjaks jäänud. Leemet ja Salme läksid trullakamateks tänu põdralihale. Leemet kutsuti perega rästikupessa talveunne suurde koopasse, kuhu inimesi kuhugile ei kutsutud. Kevad oli jõudnud kätte. Onu Vootele suri ära, sest lihatükk oli kurku kinni jäänud. Onu keldrist välja vedades murdis ta käeluu. Abistamas polnud kedagi. Intsu isa oli ussikungingas. 15.Mets on muutunud. Külainimesedki käivad vahel metsas. Tema on viimane mees, kes mõistab ussisõnu. Onu surmast oli juba möödas 7 aastat. Mõmmist sai Salme mees juba 5 aastat tagasi. Ema mõistis, et karu on viisakaim, keda ta on näinud
1. laul Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Samal ajal nähakse taevas kaht kisklevat kotkast. Ennustaja Alitherses loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapa...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismiteenindus PÄRNUMAA PORTFOOLIO Koostas: Liisa Mäger Juhendas: Endla Pesti OLUSTVERE 2010 SISUKORD Pärnumaa...........................................................................................................................................lk3 Allikukivi koopad..............................................................................................................................lk4 Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada........................................................................................lk4 Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4 Kabli, Lemme ja treimani rannad.........................................................................
Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Inimesed on selles koopas ahelates, nad on seal olnud lapsest saadik. Nad on ainult ühe koha peal paigal ja saavad vaadata vaid enda ette, küll on aga nende selja taga valgus ja inimesed, kes moodustavad koopaseintele varje. Tõelisuseks peavadki nad seda, mis on koopas. Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Valgus teeks talle valu, ta pöörduks tagasi koopasse. Ta ei usuks, et nähtu on õige või tõde, kuna tema jaoks oleks koobas ikkagi tõeline. Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja? Vangil läheks aega, et harjuda ja mõista, et koopas nähtu polegi tõeline. Lõpuks ta aga harjuks valgusega ning saaks aru, et väljaspool koobast on enamat, kui arvata oleks võinud. Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud
15 avatakse. Malia leiud on eksponeeritud Herakleioni ja Agios Nikolaose arheoloogiamuuseumeis. 15 kilomeetrit Maliast ida poole jääb Milatos, mis oli ka juba varaminoilisel ajal asustatud. Milatose ligidal olevast koopast (Spilia Milatou). Ka Theocharis Deotorakis puudutab oma 500-leheküljelises "Kreeta ajaloos" selles koopas 1823.aastal ülestõusude käigus aset leidnud tragöödiat, kus türklasi abistama tulnud egiptuse vägi hävitas koopasse varjunud üle 200 Malia kaart tsiviilelaniku. 16 Kasutatud kirjandus: http://my.tele2.ee/docs/kreeta/malia.html 17
kalu ja karploomi. 5 2.3. Koopamaalide avastamislugu Altamira koopa avastas 1868. aastal eraõpetlase Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas. Jahil olles kadus sinna ära jahikoer. Mees teatas koopast maaomanikule, kes läks koobast vaatama alles seitsme aasta pärast 1875 ning kogus sealt seejärel arheoloogilist materjali. 1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar Maria Justina koopamaalid. Koopaid on olnud raske märgata varisenud ja kinnimattunud koopasuu tõttu. Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuna arvati, et kiviaja inimene, kes tundis ainult primitiivseid tööriistu, ei saanud sihitult maalida kuskil koopas, ja veel niisugusel kunstilisel tasemel, mis ei jää alla tänapäeva omale. Kahtlust äratas ka see, et maalid olid väga hästi säilinud.Enamik juhtivaid arheolooge pidas maale võltsinguks.
valvaks Billyt selle mehe eest. Billy suri rummi tõttu (jõi seda liiga palju). Benjamin Gunn: Tuntud kui ka Ben Gunn ning temalgi oli loos väga suur osa. Ta jäeti saarele 3 aastat tagasi tema laevameeskonna poolt ning ta käis ise jahil ja talle jäeti saarele vaid paar tööriista ning üks musket ja väheke püssirohtu. Ta otsis välja omale ,,elukoha" ehk siis ühe koopa. Ta kaevandas aarde välja ning vedas kogu saagi oma koopasse. Ben elatus põhiliselt kitselihast. Algselt oli ta pühalik mees ja käis kirikus jne., kuid ta sattus valesse seltskonda ja otsustas minna verisele meresõidule lootes suurt aaret, kuid ta jäeti maha ning peale seda muutus mees natuke pööraseks ja läks kergelt hulluks, kuid see polnud paha omadus. Ta muutis oma elamiskombeid saarel ning pöördus jälle pühalikuks ja hakkas igapäevaselt palveid lugema. Kokkuvõte 1
Parmenidese äärmuslik teooria. Platon jagab maailma kaheks nähtav maailm milleks on meeltega tabamine, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, muutumine ning ajaline ja ruumiline. Teiseks on ideede ja olemuste maailma milleks on mõistusega tabav, tegelik, tõeline, tekitatu, hävimatu, muutumatu, igavene, ajatu ja lihtne täiuslik. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda võrdleb Platon koopapildi abil. Inimesed on nagu koobas ning oleme aheldatud koopasse näoga avause poole. Ning meil on võimalik näha ainult varje mis on koopaseinale tekkinud seljatagant ulatuvast valgusest koopast väljaspool. Kuna esemeid me ei näe ning näeme ainult varje siis võime arvata et tajume tegelikus maailmas tegelike asjade vaid pettekujutisi. Ning sellest järeldame, et koopas väljas asuvad tõelised asjad e. ülim tõelisus asub koopas väljaspool. Minu arvates on Platoni ideeõpetus väga loogiline ja arusaadav ning ise olen samal arvamusel
Arvatakse, et Peruu vanimad asunikud saabusid sinna Beringi väina kaudu, minnes Aasiast (tänapäeva Venemaa) Põhja-Ameerikasse viimasel jääajal 20 000 - 40 000 aastat tagasi. Teine teooria, mis põhineb Thor Heyerdahl'i parveekspeditsioonil eelmisel sajandil, pakub välja, et migratsioon võis olla võimalik ka Vaikselt ning Atlandi ookeanilt. Esimene tõend inimtsivilisatsioonist ulatub arvatavasti aastasse 20 000 eKr Pikimachay Koopasse Ayacucho lähistel, kus esimeste nomaadide jäänuseid ning ka inimeste ja loomade skelette ning kivist tööriistu on leitud. Kiviterasid, jahinuge, inimjäänuseid ning koopamaalinguid on leitud ka Paijan'ist, La Libertad'ist, Guitarrero'st, Ancash'ist, Lauricocha'st, Huanuco'st, Telarmachay'st ning Junin'ist. Need kultuurid hakkasid arvatavasti kodustama kaamellasi (laamad, alpaka) ning cuys'e (merisiga) umbes aastal 7000 eKr ning hakkasid rajama
kes rippus päev otsa telefoni otsas suheldes Suurbritannia poliitikute ja Eesti ,,välisministeeriumiga" ning olles vahendajaks. Veel näitab, see, et Kross oli seal 23-aastaselt tema professionaalsust ning julgust. ,,Kui ma viibisin 1999. aastal Tsetseenia sõjakoldes, mõtlesin selle peale, mis juhtuks, kui mind röövitakse. Kas keegi mu sõpradest tuleks ja päästaks mu? Ma suutsin ette kujutada kahte inimest, kes võiksid mu päästmiseks vaenlase koopasse murda. Üks neist oli Eerik- Niiles Kross." (Edward Lucas, raamatu ,,Uus Külm sõda" autor). Selline mõte näitab seda, kui tuntund ja kui efektiivne oli Eerik-Niiles Kross. Kas ta oleks aga sellega hakkama saanud, mida Lucas mõtles, selles tekib aga kahtlusi, kindlasti mitte üksi ei oleks ta seda suutnud, sest see on pea võimatu, küll aga oleks Krossist seal abi olnud minu arvates. Kaur Kender: ,, Merid, Traadid, Talvikud, Villemsid, Tarandid, Krossid... need tekitavad
• Hinges on sünnipärased teadmised • Inimene saab teadmisi meenutamise läbi • Sünnitusabi 3. NÄILINE JA TEGELIK • Meeltega tajutav tegelikkus tähendab platonile näilisust, mis küll laias laastus võttes on olemas, aga päris tõeliselt ei ole. • Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. • Näilisus ei taga tõelist teadmist • Kui rahulduda ainult meelte avaneva oleva uurimisega, nähtakse koopasse suletud vangide kombel vaid näilikku. Et küünida tõeliselt olevani, peab püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. • See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teamises. • Platon ei eita meelelise maailma olemasolu; näilisuski on ju midagi rohkemat kui puhas mitteolemine
Nad peavad tõelisuseks oma elu seal koopas.Seda situatsiooni milles nad on. Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Ta tunneks valu ega suudaks sädeluse tõttu märagata neid, mille varju ta kord nägi. Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja?Vang tunneks valu ja viha. Silmad täis valgusekiirgust , poleks võimeline nägema ühtainustki neist, mida nüüd öeldakse tõelisteks. Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud?Ilmselt mitte.Kes on juba kord valgust näinud,ei taha arvatavasti enam pimedusse tagasi.Ta tahaks jagada oma kogemusi teistele, ta tahaks ilmselt oma tarkusi jagada. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised inimesed koopas peaksid teda hulluks. Nad ei usuks teda. Mida ei ole ise näinud ega kogenud seda on ka äärmiselt raske, kui mitte võimatu uskuda
näevad ehk need samad varjud, mis on teiste poolt tekitatud. Ning see elu, mida nad elavad ongi nende jaoks tõelisus. Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? o See vang ei usuks, et valgus ja see mida ta nüüd näeb tõde on. Tema jaoks on pigem reaalne ja õige see koobas ja need varjud. Valgus ja teeks haiget ja sunniks teda koopasse tagasi põgenema, sest koobas on tema jaoks reaalsus. o Ta mõistaks, mis põhjustab varjude tekkimist. Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja? o Ta ei usuks alguses seda mida näeb. Tal kulub aega, et harjuda ja näha, et enne uskus ta valesid asju. Lõpuks kui ta on harjunud päikesega, siis mõistab ta, et on siiani uskunud valesid asju.
kõnekäänud ja vanasõnad. Tegelastest rääkides võib välja tuua neid inimesi, kes olid Don Quijote ümber ja püüdsid talle aeg-ajalt mõistust pähe panna. Algul püüdis seda teha Sancho Panza, kuid sel ei olnud mingit tulemust. Juhtus hoopis nii, et Don Quijote nakatas Sanchot ennast oma hullustega. Samuti rändasid vahepeal Don Quijotega koos kirikisand ja habemeajaja, kes püüdsid jõudumööda Don Quijotes kainet mõistust esile tuua (kirikisandal tuleb näiteks mõte, kuidas koopasse sulgunud Don Quijotet sealt välja meelitada ja siis lasebki seltskond selle mõtte käiku) Ka teise osa algul tegid habemeajaja ja kirikisand hulluse kontrolli, mida Don Quijote kahjuks edukalt ei läbinud. Tema hullus rüütliromaanide osas lõi taas välja. Veel püüdis kavalusega teda koju tagasi pöörduma panna bakalaureus Sansón Carrasco, kes Don Quijotega kokku juhtudes väitis, et tema südamedaam olevat kõige kaunim ja tema olevat võidelnud kuulsa Don Quijotega
Hiljem läheb Beowulf võitlusse Grendeli emaga kui too käis samuti mõdusaalis rüüstamas. Beowulf läheb järvesügavustesse nende lossi, kus ta tapab Grendeli ema ja leiab eest surev Grendeli, võtab temalt pea ja seega pääsatb Hrothgari riigi kurjusest. 21. Beowulfi II osa lood, mis on märgiks uuest ajajärgust Teises osas saab Beowulf geatimaa kuningaks. Tema maal elab lohe, kes valvab eelmiste valitsejate varandust. Üks rännumees satub aga kogemata lohe koopasse ja varastab seal kannu. Lohe saab vihaseks ja läheb rüüstama geatimaad. Olles põletanud maha ka Beowulfi lähedaste kodu, satub Beowulf raevu ja läheb lohe vastu oma sõjasalgaga. Enamus löövad koopa juures araks ja Beowulf võidab lohe vaid ühe noore sõdalase abiga, kuid vigastuste tõttu sureb ise samuti. Uue ajastu saabumisest on aru saada, kuna kasutatakse piibellikke mõisteid ja saabunud on vahepeal ristiusk nende aladele. 22. Grendeli olemuse avaldumine
leivasöömise üles. Ema saab väga vihaseks. Ta saab teada, et ka Salme on leiba proovinud. Õnneks ei juhtu Leemetiga midagi ja tema kõht seedib leiva ära. Ka Meeme arvab, et leib on solk. 12.peatükk Pirre ja Räägu juures. Suur täi on targemaks saanud ega poe enam pragudesse. Täi jumaldab Hiiet ja poeb talle nagu koer. Ka Hiiele meeldis täi, kuigi ta ei saanud isegi sellest aru, kus on täi silmad ja suu. Hiie võis täi seljas ratsutada. Pirre ja Rääk kutsusid lapsi kaasa koopasse, et täid seinale joonistada, nagu nende esivanemad tegid. Koopaseinad oli vanu joonistusi täis ja ka täi sai jäädvustatud. Tagapool olid seinad varisenud ja seetõttu ajalugu hävinenud. Õhtul kuulasid nad lõkke ääres inimahvide huvitavat laulu. Koduteel saab L teada, et Pärtel peab koos vanematega külasse kolima. Nad lubasid üksteisel külas käima hakata. 13.peatükk Pärtel koliski ära ja ka teised lahkusid. Metsa jäid ainult Ülgas, Tambeti pere, Leemet ema, õe
Kui aastal 90 p. K kinnitati VT judaistlik kaanon ja määrati kindlaks teksti normatiivne kuju, kuulusid sellest kõrvalekandunud tekstid hävitamisele. Seetõttu pakuvad VT tekstiloo seisukohalt erilist huvi käsikirjad, mis olid levinudenne teksti ühtlustamist. Sellega on seotud käesoleval sajandil kõige sensatsioonilisemad käsikirjaleiud, mis said alguse 1947. aastast. Siis satusid kaks Surnumere ääres karja valvavat poissi juhuslikult koopasse, kust nad leidsid mitu savikannudesse pakitud VT käsikirja. Need pärinesid 2. sajndil e. Kr 1. sajndil p. Kr tegutsenud esseenidele kuuluvast Kumrani kloostrist. Tähtsamateks leidudeks olid Jesaja raamat, Habakuki raamatu kommentaar, osa Lauluraamatust ja katkendeid 3. ja 4. Moosese raamatust. Veel leiti väiksemaid tükke peaaegu kõigist VT raamatutest. Hoolimata mõningatest erinevustest on nende tekst üllatavalt sarnane 100 aastat nooremate käsikirjadega,
looga, kuna nimitegelane oli Oidipuse ja Iokaste tütar. Oidipuse pojad Eteokles ja Polyneikes on langenud teineteise käe läbi: esimene Teeba linna kaitstes, teine seda rünnates. Kuningas Kreon korraldab Eteoklesele matused, kuid keelab surmanuhtluse ähvardusel Polyneikese matmise. Hukkunute õde Antigone ei suuda leppida venna teotusega. Keelust hoolimata matab ta Polyneikese. Kreon laseb teolt tabatu elavalt maa-alusesse koopasse sulgeda, kus Antigone endalt elu võtab. Saatus karistab ka Kreoni: tema poeg Haimon, kes armastab Antigonet, tapab end, murest murtud Kreoni naine teeb sama. Kreon kahetseb, kuid on juba hilja. Tragöödia konflikt seisab Antigone õekohuse ja Kreoni valitsejakohuse vahel. Moraalselt jääb võitjaks Antigone, kes kaitseb kindlameelselt õigust armastada oma venda. Antigone surm muutub võiduks Kreoni üle. Antigone: täitsin õekohuse, kirjutamata seaduse, mis elab inimeste südames
Ja need mehed teavad väga hästi, et Roqueforti juustu tulevik on nende käes ega lase endast kedagi mööda. 7.4 Sinihallitusjuustu küpsemine Väga hinnatud liitlaseks juustu valmistamise protsessis on loodus. Üle kahe miljoni aasta tagasi tekkis tänu erosioonile Combalou mägi. Kui tonnide kaupa rändrahne üksteise otsa kuhjus, jäid nende vahele ja alla looduslikud käigud ja koopad. Tänu nendele avaustele, fissuuridele ja lõhedele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. Just nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides sättida keldri temperatuuri ja niiskustaset. Nii saab juust järk-järgult muutuda. Pärast seda, kui juust on võtnud juurde õrna lõhna ja sinaka värvi, peab ta veel vähemalt kolm kuud küpsema. 8. VALGEHALLITUSJUUST
järeltulijaga, kelle Hera üles kasvatas ja ümberkaudseid põllumaid korralikult rüüstama õpetas. Järeldades lõvi sugulussidemetest (tema vendadeks olid veel Sfinks ja Kerberos), võime öelda, et tegemist ei olnud mitte täitsa tavalise elukaga. Herakles leidis lõvi koopa küll hõlpsasti ülesse, kuid tema tapmine polnud suguni nii kerge. Lõvi nahk oli nõnda tugev, et Herakles avastas, et tema nooled mitte isegi ei kriimustanud lõvi. Herakles hirmutas lõvi tema koopasse ning järgmise hüppega kargas ta kõri kallale ja kägistas ta. Kui lõvi oli surnud, nülgis Herakles ta naha ning kasutas seda kuuena, sealjuures lõvi pea moodustas midagi kiivritaolist. Märkimisväärne on see, et lõvi naha lõikamisel ei aidanud mitte ükski nuga, metall ega tuli, vaid ainult koletisliku looma enda küüned. Kui Herakles loomanahk seljas tagasi Mükeenesse jõudis, hämmastad kuningas Eurystheus Heraklese meeletu julgus sedavõrd, et ta edaspidi keelas
Antigone katab Polyneikese laiba kividega ja Kreon saab sellest teada ning laseb 9 neiu vahistada, kui too leinama läheb. Kuigi Antigonel on jumalik kohustus oma langenud venna eest hoolitseda, lähtub Kreon ilmalikest seadustest ja mõistab preili hukka. Kreoni poeg Haimon on Antigone peigmees ja üritab oma isa keelitada ümber otsustama. Kui Antigone elusalt koopasse müüritakse, saabub Teiresias, kes manitseb valitsejat, et sellise käitumisega on ta jumalaid pahandanud, ja selle peale matabki Kreon Polyneikese ja suundub seejärel müüritut vabastama, kes on end selleks ajaks juba üles poonud. Kui Haimon seda näeb, torkab ta ennast mõõgaga läbi ja Kreoni koju jõudes on ka tema abikaasa end poja surma tõttu hukanud. „Cupido ja Psyche“ Psyche oli üks kolmest kuninga tütrest. Ta oli neist kõige ilusam. Tema ilu käidi kõikjalt imetlemast
-juuksed(skalbijaht, juuste lõikamine kui väe vähendamine, skalbi eemaldamine kui alandamine) -habe(habemeta mees on poisike) -silmad -pea -suguelundid(viljakus, kurja needuse tõrje) -veri (vere asendusained- lepapuna) -eritised -luud ->hambad->säilivus -küüned (kurat kogub inimese küüsi et teha kübarat) Preamanism - väekas laip, elava surnu teooria. Tekitab inimestes hirmu, mis omakorda põhjustab nn. surnutõrje (pea mahalöömine, vai läbi südame , koopasse sulgemine jne.) Hauda maeti inimene koos tema väega. Animatistlikud riitused: 1. Lihasöömine- liha kas toores või keedetud, mitte küpsetatud, ei mingeid maitseaineid. (hiljem, väelooma söömine, vein ja leib vein kui veri, leib kui liha) 2. Raviriitused- väge on kas liiga palju või liiga palju. Väge palju: palavik, punetised, krambid. Vähendamiseks nt aadri laskmine, mitte söötmine, jahutamine. Väge vähe: kahvatus, loidus, nõrkus,
päeval saab Intsuga kokku. Too veenab teda metsa minema. Ta lähebki ja kaeb üle kuidas ema ja Salme ja ussid elavad. Tagasi koju jõudes on toimunud suur tragöödia. Ülgas on tapnud Magdaleena ja tema lapse. Leemeti kannatus katkeb ja ta läheb üdini raevunult koos Intsuga Ülgast otsima, eesmärgiga teda tappa. Leemet tapab Ülgase ja Ints kutsub teda enda koopasse ööd 8 veetma. Koopa juures avastavad nad külaelanikud, kes on Intsu koopa maha põletanud. Kogu tema pere ja ka Leemeti ema on koopas hinge heitnud. Ints salvab mõnda külaelanikku ja ka Leemet tapab neid, kuni ta oimetuks lüüakse. Ärgates avastab ta, et Ints on surnud, kusjuures Pärtli käeläbi, kes kunagi oli Intsuga sõber olnud. Leemet on pettunud ning mainib Pärtlile ja Johannesele, et peale lihtsate külaelanike on tapetud ka
küsimustele.") var vastus1 = prompt ("Kui palju on 2+2?") if (vastus1 = (2) ) {console.log("Lohe: Hea töö, kuid kaugemale sa ei jõua.")} else { console.log("VALE!!!") } var vastus2 = prompt ("Mis päev täna on?") if (vastus2 = ("reede")) {console.log("Lohe: Viimast sa kindlasti ei tea!")} else { console.log("VALE!")} prompt ("Mis mu nimi on?") console.log("Lohe: AAAHH!!! Sa said minust jagu! Olgu... Sinine värv on sinu...") console.log("Sa asud teele punase hiiglase koopasse.") console.log("Hiiglane: MISASJA? KES SINA OLED???") prompt (" ") console.log("Hiiglane: TAON SU MÄTTASSE KUI SA EI KAO KOHE!") var atk = true var hit = Math.floor(Math.random() * 2) 14 var hit1 = Math.floor(Math.random() * 4 + 1) var hitall = 4 while (atk) {if (hit) { console.log("Sa ründasid hiiglast ja lõid talle " + hit1 + " haava!") hitall += hit1 if (hitall >= 4) { console
naeratades müksas teda. ´´Rumaluke! Miks sa nii närviline oled? Sa oleks pidanud teadma et ma ainult teesklesin! Kui sa selle õnge juba läksid siis kuidas sa üldse detektiiv olla saad?´´ Jim vaatas tüütu näoga Annile otsa ja siis hakkas sõit tööle.See sõitis kõrgele ülesse ja siis võttis Jimmi käest kinni. Ann naeratas korraks, tõmbas õhku sisse ja siis kiljus täie häälega, kui sõit kiirusega allamäge läks. Sõit sisenes pimedasse koopasse kus hõljusid kummitused ja tondid. Sõitmise ajal tundis Jim oma näol mingi vedeliku tilka ja arvas, et see on vesi ning paar sekundit hiljem kuulis ta kellegi summutatud karjet. Lapsed kes ennem raha maksmata sisse üritasid saada olid samas tunnelis ja nägid, et mingi asi läbi õhu lendas, kuigi ei saanud are, sest seal oli liiga pime. Üks neist ehmatas ja küsis ´´ah, mis see on´´ ja tahtis lahkuda niipea, kui võimalik
(Tõnisson jt 2015) 1.5.2. Pärandkultuuri objektid Maa-ameti pärandkultuuri kaardi järgi asuvad Tori põrgu lähedal järgmised pärandkultuuri objektid: Töngi savitööstus, mälestuskivi tõutäkk Hetmanile, Asule veski ja Tori kooli mälestuskivi (Tori 2015b). 1.6. Looduslikud ressursid ja turism Looduslikeks ressurssideks on liivakivi, segamets, kalad, allikad, vesi. Tori Põrgut pääseb uudistama kalmistu värava ees asuvatest treppidest. Koopasse sisse enam ei pääse. Lähedal tegutsevad Tori mõis, Tori muuseum (avatud 1934. aastal, Eesti esimene kihelkonnamuuseum), Sankton OÜ, Tori Matkakeskus OÜ (kanuumatkad, vibulaskmine, hobumatkad, toitlustus, majutus), Tori hobusekasvandus (asutatud 1856. aastal, Eesti esimene hobusekasvatus; grupiekskursioonid, ratsutamine, vankrisõit, hobumatkad). (Tori põrgu 2007; Tori hobusekasvanduse veebileht 2009a, 2009b) Toris asub Eesti sõjameeste mälestuskirik (Joonis 1)
vaid oma piinade lõppu. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Z karistas piksenoolega Phaetonit ning P kukkus surnult Eriadnose jõkke. Najaadid matsid Phaetoni maha ning tema õed, heliaadid, Päikese (Heliose) tütred, tulid hauale venda taga nutma ning nad muutusid paplipuudeks. 14.pilet THESEUS Theseus oli ateenlaste suur kangelane, tema isa oli Ateena kuningas Aigeus. Aigeus läks enne lapse sündi Ateenasse, kuid jättis ühte koopasse mõõga ning paar jalatseid, et poiss saaks sealt need kätte ning, et isa ta ära tunneks. Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast asjad ning siirdus isa otsima. Kuigi merd mööda oli lihtsam tee, valis T raskema retke, sest ta tahtis suur kangelane olla nagu Herakles, kes oli tema nõbu. Teekond oli pikk ja raske, ent T tappis kõik röövlid. Tappis Proksrustese, Skironi, Sinise jt. Ateenasse jõudes oli T juba suur kangelane, kuna oli hävitanud kurjategijad
Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z’le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. KÜKLOOP POLYPHEMOS Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid. Odysseus (Ulysses) oli teel koju pärast Trooja hävitamist ja nad randusid Poly saarel. Nad läksid veiniga kükloobi koopasse ja kui too tuli, vihastas O ta välja ning meresõitjad sattusid vangi. Ta tappis kaks meest ning sõi ära. Öösel, kui kükloop magas, mõtles O kuidas pääseda. Ka järgmise päeva, mil kükloop oli lambaid karjatamas, mõtles ta. Lõpuks jootsid mehed kükloobi täis, torkasid varem valmistatud palgiga tal silma peast. Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end lammaste kõhu alla kinni. Pime Poly kobas lambaid vaid selja pealt. Nii pääsesidki O ja company kükloobi käest.
oi üllatust, kodust pärit kaisulooma. Meie rühmas aitas lapsi magama panna tore Karu-Mõmmi, kes laulis lastele, õpetaja häälega muidugi, unelaulu. Kadus jutt ja nutt ning lapsed rahunesid. Laul sai nii selgeks, et mõne nädala pärast võis kuulda, et lapsed, kel Une-Mati veel silmi polnud sulgenud, vaikselt voodis kaasa ümisesid. Mõned nädalad, siis väsisid laulmisest nii Mõmmi kui ka õpetaja ning Mõmmi puges koopasse talveunne, millest lapsed ta kevadel jälle üles pidid äratama. Lapsed harjusid vaikselt voodisse minema ja üles tõusma ning manitsesid üksteist: "Kuss, Mõmmi tudub." Sel aastal on Mõmmi meile laulmisest loobunud, nüüd saadab meie laste und vaikne beebimuusika. See tore Karu-Mõmmi on aidanud õpetajat ka paljudel muudel juhtudel: käis vaatamas, kuidas pudrukausid tühjenesid, kuidas riietumine sujus, kiitis laste kunstitöid, manitses lapsi
arvata võib, et see külastajatele varsti avatakse. Malia leiud on eksponeeritud Herakleioni ja Agios Nikolaose arheoloogiamuuseumeis. ' 15 kilomeetrit Maliast ida poole jääb Milatos, mis oli ka juba varaminoilisel ajal asustatud. Milatose ligidal olevast koopast (Spilia Milatou). Ka Theocharis Deotorakis puudutab oma 500- leheküljelises "Kreeta ajaloos" selles koopas 1823.aastal ülestõusude käigus aset leidnud tragöödiat, kus türklasi abistama tulnud egiptuse vägi hävitas koopasse varjunud üle 200 tsiviilelaniku. 9 2. Mükeene Kreeka mandrile olid pärast 1900. a. eKr. asunud elama esimesed kreeka hõimud. Tolleaegne Mükeene Hellas ei olnud Kreeta koloonia. Kultuurivormide eripära on kaheldamatu. Hetiidid ja hiljem kreeklased nimetasid mükeenelasi ahhaialasteks. Kui Santorini vulkaani purse Theral (1450 - 60 a. eKr.) oli laastanud Kreeta saare ja
Poiseidon. Amnisoses (Knossose sadam) on toodud pott mett Eleutiale. Amnsisoses oli kultuslik koobas. Odysseiast on teada, et seal oli Eileithyia, sünnitusjumalanna, koobas. Seda koobast on võimalik seostada pikaajalise kultusega. Diktaios- Dikte koobas ja mägi, võimalik koht, kus Zeus sündis. Hiljem austati Zeus-Diktaiost. Noor mees. Daidaleion- seotud Daidaleosega, kes tegi Knossose labürindi. Erinys- ka Amnisoses leitud. Ta oli sünge nagu Eris, aga kas nad saab ühte koopasse paigutad? Motiiv surm, sünd ja koobas koos. Härg Kujutatud rituaalses keskkonnas, vb lossi keskhoovis. Seotud ehk Minotauruse looga. Kreeka: Arianne kui Knossose kangelanna, Minotaurus kui koletis ja Theseus kui kangelane. Kreeta rituaaliga saab seda seostada.. kuidagi, kui see leidis aset keskväljakul. Kes oli härg ja milline oli tema suhe jumalusega? Kreeka hilisem mütoloogia, mis kujutab Knossose värki. Europa- foniikia printsess, kelle juurde tuli
LOTOFAAGIDE MAALE2 jõudsid. Selle rahva maitsev lilletoit tekitas unustuse. Odysseus pidi oma luurele läkitatud kolm kaaslast jõuga laevale tagasi tooma, sest nad olid maitsnud lootoserooga ega tahtnud sellelt maalt enam lahkuda. Peagi sattus sangar oma kaaslastega tundmatule saarele, kus kõik viitas sellele, et sealsed koopasukad on Poseidoni pojad: hiiglased-kükloobid3. Odysseus võttis kaasa kaksteist kõige julgemat reisikaaslast ja nad peitsid end ühte koopasse ära. Õhtu saabudes tuligi koopa elanik oma lamba- ja kitsekarjaga koju. Selleks osutus kõige kurjem kükloopidest, hiiglane POLYPHEMOS üheainsa silmaga keset laupa. Kui kükloop oli lambad ja kitsed ära lüpsnud, sulges ta koopasuu suure rahnuga ja tegi üles lõkke. Alles nüüd märkas ta oma elupaigas võõraid. Koletis tahtis teada, mis meestega tegu ja kust nad tulevad. Pellegrino Tibaldi. Odysseus ja kükloop Polyphemos. Fresko. Palazzo Poggi, Bologna( Itaalia).
rohelise brokaadiga. Tegemist on tegelikult kahe maaliga, millest üks asub tänapäeval Louvre'is ja teine Londoni Rahvusgaleriis. Siis puhkes aga katk. Suri kümneid tuhandeid inimesi, kõik püüdsid üksteisest eemale hoida, et mitte katku saada. Selle vastu polnud kaitset ja polnud ravimeid, jäi üle ainult põgeneda. Varju leidis Leonardo kaugemal põhja pool, orgude ja allikate keskel, kus ta unustas katkuohu. Arvatakse, et seal, kuhu läksid põgenikud ja ka Leonardo, ühte koopasse, leidis ta Madonna kelle kütkestav nägu ja kaunis olek andis talle ainet maalida ,,Madonna kaljukoopas". Hiljem maalis ta uue ,,Madonna kaljukoopas" maali. Leonardo hakkas mõtlema täiuslike linnade üle. Ta arendas need valitseja ees üksikasjadeni välja. Lahendas juba kõik kanalisatsiooni ja suitsu eemaldamisega seotud küsimusi ja mõlgutas mõtteid hügeeni ja atmosfääri lõhnade üle. Kahjuks pole leidnud keegi ühtegi jälge sellest, et Leonardole oleks Moro vastanud kümne
See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast. Kord kümne tuhande aasta jooksul ajas Põhja Konn kesta. Sellest nahast pidi valvur lõikama väikese tüki, mille ta oma järglasele kinkis. See oligi võti. Sõrmus aga oli kuulunud ühele raudmehele, see oli niisama raskuseks, et kott ära ei kaoks. Meeme sulges silmad. Ta suri. Leemet kiirustas koju. Ta neelas nahatüki alla ja talle justkui meenus, kus Põhja Konn oli. Ta väljus koduuksest ja leidis onni vastast koopasuu. Ta läks koopasse ja leidiski Põhja Konna, kes sügavalt magas. Miski poleks teda äratanud. Pärast Leemetit pidi ta kaduma, sest keegi ei teadnud, et ta olemas on. Juba praegu oli ta muinasjutuks inimeste suus. Kui lihtne oleks olnud vaenlaste vastu võidelda koos Põhja Konnaga, kui inimesed poleks unustanud ussisõnu. Põhja Konna koopast väljudes võisid sattuda sinna, kuhu ise tahtsid. Seepärast oligi Meeme nii märkamatult ilmunud. Keegi peale valvuri ei märganud koobast.
siduva sõna ja (˄, &), ning, ega (kui liitotsustus on eitav) abil. Nt ei ole seda ega teist. Lihtotsustusi tähistatakse (p ˄ q). Nt: mina ei anna laene ja pank ei müü sifkasid. _ _ Selle eitus: (p ˄ q ) (p ˄ q ˄ z ˄ x) 2. Disjunktiivne - liitotsustuse tüüp mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest mis on omavahel ühendatud siduva sõna või abil. Tähistuseks on ˅. (p ˅ q) Nt: kas lähed ise enda koopasse või tassime sind enda pessa. Dilemmaline disjunktiivne liitotsustus: (p ˅ ˅ q) 3. Implikatiivne - on liitotsuse tüüp mis koosneb lihtotsustest mis on omavahel ühendatud siduva sõna kui.....siis. Tähis: → . (p → q) Nt: kui p siis q. 4. Ekvlivalentne - seos kus on võrdsus kehtestatud. Tähistuseks on =. Ekvivalentne otsustus ↔. Omavahel ekvivalentsed (p ↔ q). Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja ...
nüüd kees mees pajas, Hiie isa surma pärast kurbust ei tundnud, oli väsinud ja läks magama - vanaisa tundis Tambeti kontidest suurt rõõmu, need olid suured ja head tema tiibade jaoks, lisaks oli Tambetil suur uhke kolp, sellest pidi saama vanaisa võidupeeker - vanaisa näitas Leemetile oma tiibu, poisi arust olid need täiuslikud, kuid vanaisa osutas kohtadele, mis tema arust veel kohendamist vajavad, seejärel hakkas taat kähistama ja Leemet otsustas ka magama minna - koopasse Hiie juurde jõudes oli neiu ärkvel, nad mõistsid, et saavad nüüd koju minna ja oma kodu rajada ning abielluda, Leemet armastas Hiiet ja oli pöörasust ning elujõudu täis 25. - Hiie ja Leemet lahkusid saarelt, vanaisa pani neile kaasa ohtralt kolpasid ja liha, kolbad pidid nad ära jagama, kellele soovisid -kodukaldale lähenedes märgati esiti täid, seejärel ka inimahve, kes puuotsast nende tulekut
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina...
alla orgu ning merelained kerkisid mäekõrguseks ja pühkisid kõik oma teelt minema. Viimaks jõudsid Typhon ja Zeus Süüriasse. Seal pöördus kitsikusse aetud koletis ümber ning algas äge võitlus. Sellal kui see käis, läks Typhonil korda Zeus oma haardesse saada ja mao kombel tema ümber põimuda. Koletis kahmas teemantsirbi, lõikas läbi Zeusi käte ja jalgade sooned ning kiskus need keha küljest ära. Jõuetuna vajus vägev jumal maha. Kohe kandis koletis ta ühte koopasse Kiliikias ja jooksis siis otsima kaljurahnu, millega koopasuu sulgeda. Sellal kui Typhon küllalt suurt kivi otsis, tuli aga Zeusi nupukas poeg Hermes oma surematule isale appi. Tal õnnestus Zeusi sooned salamahti tagasi tuua, ja suure kannatlikkuse ja osavusega õmbles ta need jälle isa käte ja jalgade külge. Kui Typhon aru sai, mis on juhtunud, oli juba liiga hilja. Zeus saatis koletisele kaela kõrvetavaid piksenooli ning Typhon vedas end
aastal, seotud Oidipuse looga, kuna nimitegelane on Oidipuse tütar. Sisust: Oidipuse pojad Eteokles ja Polyneikes on langenud teineteise käe läbi: esimene Teeba linna kaitstes, teine seda rünnates. Kuningas Kreon korraldab Eteoklesele matused, kuid keelab surmanuhtluse ähvardusel Polyneikese matmise. Hukkunute õde Antigone ei suuda leppida venna teotusega. Keelust hoolimata matab ta Polyneikese. Kreon laseb teolt tabatu elavalt maa-alusesse koopasse sulgeda, kus Antigone endalt elu võtab. Saatus karistab ka Kreoni: tema poeg Haimon, kes armastab Antigonet, tapab end, murest murtud Kreoni naine teeb sama. Kreon kahetseb, kuid on juba hilja. Tragöödia konflikt seisab Antigone õekohuse ja Kreoni valitsejakohuse vahel, moraalselt jääb võitjaks Antigone, kes kaitseb kindlameelselt õigust armastada oma venda. Antigone surm muutub võiduks Kreoni üle. Antigone: täitsin õekohuse,
Echidna elajasliku järeltulijaga, kelle Hera üles kasvatas ja ümberkaudseid põllumaid korralikult rüüstama õpetas. Järeldades lõvi sugulussidemetest (tema vendadeks olid veel Sfinks ja Kerberos), võime öelda, et tegemist ei olnud mitte täitsa tavalise elukaga. Herakles leidis lõvi koopa küll hõlpsasti ülesse, kuid tema tapmine polnud suguni nii kerge. Lõvi nahk oli nõnda tugev, et Herakles avastas, et tema nooled mitte isegi ei kriimustanud lõvi. Herakles hirmutas lõvi tema koopasse ning järgmise hüppega kargas ta kõri kallale ja kägistas ta. Kui lõvi oli surnud, nülgis Herakles ta naha ning kasutas seda kuuena, sealjuures lõvi pea moodustas midagi kiivritaolist. Märkimisväärne on see, et lõvi naha lõikamisel ei aidanud mitte ükski nuga, metall ega tuli, vaid ainult koletisliku looma enda küüned. Kui Herakles loomanahk seljas tagasi Mükeenesse jõudis, hämmastad kuningas Eurystheus Heraklese meeletu julgus sedavõrd, et ta edaspidi keelas
(eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit
Koopas kükitavad katla ümber kolm tahmast meest.Kalevipoeg pärib, mida katlas keedetakse. Kummalisest keedusest kuuldes arvab Kalevipoeg, et see saab olla ainult sortsi sobitatud. Kalevipoeg küsib juhatust põrguliste elupaika. Ta saab juhatust. Mehed arvavad, et lõvi läheb ise lingupaeltesse, kuhu ta naha kaotab. Kalevipoeg asub teele. Kitsast urust läbi pääsemise järel kasvab urgastee laiemaks. Lõpuks jõuab Kalevipoeg koopasse, kust viib edasi uks. Ukse kõrval seisid kaks ämbrit. Toaukse tagant kostis vokivurin ja piigade laul. Piigad laulavad, et õnnepõli on lõppenud ja nemad peavad nüüd vangipõlve pidama. Nad unistavad mõnest mehest, kes võiks neid päästma tulla. Kalevipoeg laulab vastu. Piigadelt saab ta kuulda, et peremees on kodust ära ja et tumeda sisuga ämber kasvatab tugevust, kui sinna käed torgata, piimakarva märjuke aga võtab rammu vähemaks
Aigeus, kes kogu aja ootas kaldal laeva, nägi musti purjesid ja otsustas selle järgi, et Theseus on hukkunud. Meeleheites viskus ta merre. Sellest ajast peale, kõneleb muistend, hakati seda merd nimetama Egeuse mereks. Ateena kuningapoeg, läks labürinti ja tappis Minotauruse. Tema isa tappis end, arvates, et poeg on surnud. Sai väga heaks kuningaks. Theseus oli ateenlaste suur kangelane. Aigeus läks enne lapse sündi Ateenasse, kuid jättis ühte koopasse mõõga ning paar jalatseid, et poiss saaks sealt need kätte ning, et isa ta ära tunneks. Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast asjad ning siirdus isa otsima. Kuigi merd mööda oli lihtsam tee, valis T raskema retke, sest ta tahtis suur kangelane olla nagu Herakles. Teekond oli pikk ja raske, ent T tappis kõik röövlid. Ateenasse jõudes oli T juba suur kangelane, kuna oli hävitanud kurjategijad. Kuningas, kes ei aimanud, et T tema poeg on, kutsus ta peole
Koopast välja tõusmine sümboliseerib haridust (paideia) ja filosoofiat. Raskused, millega see koopast välja jõudmine seotud on, sümboliseerivad seda, et filosoofia ei ole kerge ega pelgalt lõbu pakkuv ettevõtmine, vaid eeldab enda pingutamist ja pikaajalist pühendumist mõtlemise harjutamisele sedalaadi maailmamõistmisega. IV situatsioon. Lõpuks palub Sokrates kaasvestlejatel endale ettekujutada seda, kuidas koopast väljas käinu laskub tagasi koopasse ning asub oma algsele kohale teiste aheldatute kõrval. Esialgu on silmad jällegi hämara koopaga harjumatud, nii et alguses ei näe tagasipöördunu midagi. Neile, kes pole kunagi olnud ahelatest vabad, võib seetõttu paista, et koopast lahkumine kahjustab inimese silmi ja arusaamisvõimet. Kui nüüd selline inimene hakkab neile seletama, et see, mida nemad peavad tõelisuseks, seda pole, ja tõelisus on midagi hoopis muud, siis vaevalt saavad tema sõnad aheldatute silmis väga veenvad olla
Kuidas individuaalsed rakud liiguvad gastrulatsiooni jooksul: 4 raku liikumisetüüpi, mis viivad gastrulatsioonini: migratsioon (rakude liikumine üle teste rakkude on substraatide; interkolatsioon on rakkude imemine nende naabrite vahel. Lateraalne interkolatsioon sisaldab rakkude lateraalset liikumist samas kihis teineteiste vahel; radiaalne interkolatsioon sisaldab 2 erineva kihi imemine ;ingressioon on individuaalsete rakkude liikumine epiteeliumist embüonaalse koopasse ; vormide muutumine on raku kuju muutused, mille tagajärjel toimub epiteeliumi invaginatsiooni. Embrüonaalsed rakud on epiteliaalsed või mesenhüümrakud. Epiteliaalsed rakud on häst diferentseerunud, nendest koosneb nahk, nad on polüriseeritud. Nad on hästi seotud lähedaste rakkudega. Mesenhüüm rakud on vähe diferentseerunud ja saavad areneda paljudes erinevatesk kudedeks ka epitelirakkudeks. Nad ei ole seotud kähedaste rakkudega, aga nad on
Odysseus ütles, et Zeus kaitseb neid, kuid P vastas, et tema ei karda jumalaid. Kükloop haaras selle peale mõlemasse kämblasse ühe mehe ja lõi neil vastu põrandat ajud välja ning sõi mõlemad ära, seejärel kükloop uinus. Mehed aga ei saanud kükloopi tappa, kuna siis poleks olnud kedagi, kes suure kaljurahnu avause eest lükkaks. Hommikul sõi P veel kaks Odysseuse meest ära. P läks oma karjaga välja, Odysseus ja tema mehed jäid koopasse vangi. Odysseus üritas mingit plaani välja mõelda ja tal õnnestus see. Õhtul tuli kükloop tagasi ja sõi veel kaks Odysseuse meest ära. Odysseus pakkus talle veini. P nõudis veini juurde ning uinus lõpuks joobnult. Odysseus ja tema mehed tõid palgijupi peidust välja ja kuumutasid selle otsa tules, kuni see leegitsema hakkas. Nad torkasid palgiotsa P silma. P pistis kisama ja oli nüüd pime. Ta üritas mehi kätte saada, aga need hoidsid osavalt kõrvale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
