värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud looma- kujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvita- vamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtle- jaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele.
Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale. Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks. Ehita...
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale.Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks.Ehitamise p...
KUULSAD KOOPAMAALID LASCAUXI JA ALTAMIRA KOOBASTES Uurimistöö 10.R Juhendaja: õp. 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.MIS ON KOOBAS? 4 2. ALTAMIRA 5 2.1. Altamira koopad 5 2.2. Koobaste asukoht 5 2.3. Koopamaalide avastamislugu 6 2.4. Koopamaalid 6 2.5. Muinsuskaitse ja muuseum 8 3. LASCAUX 10 3.1. Lascauxi koopad 10 3.2. Koobaste Asukoht 10 3.3. Koopamaalide avastamislugu 10 3.4. Koopamaalid 11 3.5. Muinsuskaitse ja muuseum 12 4. PILDIMATERJAL 13 4.1. Altamira13 4.2. Lascaux 14 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 2 SISSEJUHATUS Ma ei ole eriti suur kunstihuviline, kuid juba varem telekas näidatud saated panid imetlema ürgaja inimeste andekust
kontuurid. Ka praeguseni joonistatakse neid loomi suhteliselt samamoodi. Altamira koopad. Vibukütid ja piison Tänapäeva lapse joonistus. Vibukütt Veel leidsin sarnasusi joonisfilmist ,,Jääaeg" . Sealgi on kasutatud koopamaale näitamaks, mis toimus jääajal ehk ürgajal. Joonisfilmis näidatakse, kuidas mammut Manfred näeb koopamaale, mis olid tehtud sellest, kuidas tema perekond tapeti vibuküttide poolt. Selles multifilmis on need koopamaalid ka liikuma pandud ja seal need näevad sama ehtsad välja kui Lascaux koobastes Hispaanias. Selles filmis näitab ka teisi ürgajale iseloomulikke nähtusi. Tänapäevalgi püütakse oma joonistustega kujutada erinevaid õpetusi ja endast maailmale näidata, näiteks praegu tegutsevad Eesti erinevatel linnades gerilja-kunstnikud, kes teevad erinevaid pilte sabloonidega, nende piltidega üritavad nad endast nn. märki maha jätta ja midagi öelda nii, et ka valitsus kuuleb
Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Tolle aja kütid pidasid jahti suurtele jahiloomadele (mammut, piison, metshobune, põder). Saaki varitsedes ja jälgides õppis inimene tundma nende loomade kehaehitust ja liikumist, mida jäädvustati realistlikult koopamaalidel. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga
Nimeta kuulsamad koopamaalid, miks maaliti, milliseid materjale kasutati maalimiseks, mis ajast pärinevad. Lascaux' koopamaaling prantsusmaal , Nende abil püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust , Peeneks hõõrutud mineraalid , värvimullad- segati vees v rasvas ,40 000-20 000 a tagasi Mis on megaliitilised ehitised, mis ajast pärinevad, too kuulsaim näide. suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal , pärinevad 4000 aasta tagusest ajast Keda peetakse Mesopotaamia kultuuri rajajateks, mida nad elamiseks rajasid ja mida olulist leiutasid. Sumerid ! , pühakodasid , templeid , paleesid , kaari ja võlve , leiutasid kirjasüsteemi ja ratta Nimeta Mesopotaamia templikompleksi tähtsaim hoone, kirjelda. Tsikuraat - kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraa...
Kunstiajalugu Koopamaalid: Kõige suuremad leiukohad on Altamirast Hispaaniast ja Mascoux Lõuna-Pransusmaalt. Seda aega, kui neid maaliti, nimetatakse koopamaalide õitseajaks. Maalimiseks kasutati loodusest leitud materjale: punane sangvein, kollane oolen, valge kriit, must süsi. Seda segati loomsete rasvade või luuüdiga, et joonisel kauem vastu peaks. Loomamaali õitseaeg: loomad maaliti välja väga peenelt, inimesed lohakalt. (animism) Arhitektuurilised ilmingud (Inglismaalt): Menhir üks suur kivi püsti Dolmen esialgse koopa/varju sarnane. Põhjalikum kui menhir. Kromlehh menhiritest ja dolmenitest koosnev "ansambel", kuulsaim Inglismaal asuv Stonehenge. Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. ...
ÜRGAJA KUNST Vanimad säilinud kunstiteosed pärinevad ürgajast s.o. umbes 60 000 aastat tagasi. Kunst tekkis tänu kahele põhjusele. Need on usk ja vajadus ilu ning loomisrõõmu järele. Tol ajal oli tähtsaim materjal kivi ja seega jaguneb ürgaja kunst järgmisteks perioodideks: 1.Vanem kiviaeg e. paleoliitikum 2.Mesoliitikum 3.Noorem kiviaeg e. neoliitikum Usuga seoses tekkisid koopamaalid ja kivisse kaabitud joonistused. Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja. Koopamaalidel on kujutatud tolleaegseid suuri jahiloomi (piisonid, mammutid, metshobused, põdrad jne) ja hiljem ka juba kodustatud loomi. Loomafiguuride vahel puudub side s.t. puudub taust ning seetõttu jääb mulje, et loomad hõljuvad õhus. Väga täpselt ja ilmekalt on edasi antud loomade liigutused ja poosid.
2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koopamaalid Prantsusmaal (avastati 1940) * Karjalas Venemaal Oneega (Äänisjärve) ääres kaljudel paarikümne km ulatuses on sissegraveeritud kujutised. Vanus üle 4000 aasta, autoriks soome-ugrilased. Peamine motiiv
väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele. Osad teadlased arvavad, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia. On üsna tõenäoline, et inimesed lootsid rituaalsete tantsude, loitsude, kehamaalingute ja maskide abiga "nõiduda" endale jahiõnne. Lascaux`koopamaalid Prantsusmaal ja Altamira koopamaalid Hispaanias · Nii Lascaux` ja Altamira koopamaalid on pärit ürgaja vanimast perioodist ehk paleoliitikumist, jääaja lõpuaegadest, u. 15 000-10 000 aastat tagasi. Seda aega nim. ka kiviajaks kuna peamine tööriistamaterjal oli kivi. Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust loomakujukesi. Inimest kujutati harva. Üks kuulsamaid on kivist naisekuju, mis leiti Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000- 25 000 e.m.a.
1) a) Vanem kiviaeg e.paleoliitikum (2 milj.- 150000 a. tagasi) b) keskmine paleoliitikum c) noorem paleoliitikum (40000-8000 a. e.Kr.). 2) Mesoliitikum (7000-4000 a. e.Kr.) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (6000-2000 e.Kr.). GAG, Marju Liidja, 2005 Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15000-10000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Pildil asub grupp Altamira koopas. Altamira koopamaalid avastati 1879. a. Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Piisonid Altamira koopast (u 14000-10000 a. e.Kr.) All Altamira koobaste asupaik Põhja- Hispaanias. Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal, u. 15000-10000 a. e.Kr. (Maalingud avastati 1940. a. Kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi.) Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250 m sügavusel mäe
tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese vajadust ilu ja loomusrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just koopamaale ja kivisse kraabitud joonistusi. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Näiteks arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem päris loomadega sama. Koopamaalid tehti alati kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Praegustel andmetel on kõige kaunimad koopamaalid valminud u. 20 000-10 000 aastat tagasi. Sel ajal kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Jää taandudes liikus asustuspiir järjest rohkem põhja poole. Tundub nagu kogu tolleaegsete inimeste aeg oleks kulunud võitluseks nälja, külma ja kiskjate vastu, kuid ometi loodi selliseid
KONTROLLTÖÖ 1 KORDAMISE KÜSIMUSED 1. Mis on esimesed kunstileiud, mis ajast need pärinevad, iseloomusta 3 punktiga! Esimesed kunstileiud pärinevad kiviajast. Vanimateks kunsti leidudeks on koopamaalid, mis pärinevad paleoliitikumist. Koopamaalidele on iseloomulik: a) Loomad, inimesed ja linnud. b) Värvitoonid: punane, must, valge ja kollane c) Uskumused: jahiõnn 2. Nimeta 3 koopamaalide leiukohta!Iseloomusta lühidalt! a) Esimesed koopamaalid avastati Hispaanias Altamira koobastes 1879.a Esialgu ei usutud nende õigsusse, kuna nad olid mitmevärvilised ja ei olnud realistlikud. b) 1940
Neoliitikumi kunst Tekkis umbes 10000 aastat tagasi koos põlluharimise ja karjakasvatusega. Kunst ei olnud realistlik. Usuti esivanematesse ja teispoolsusesse. Esivanemaid kujutati loomapeaga. Teispoolsusega suhtles samaan, kes kasutas selleks maski ja trummi. Tähtsal kohal oli mustrid ja ornamendid. Tootemitele ja maskidele omistati müstiline või kaitsev otstarve. Sellest ajast pärineb Stonehenge kromlehh Inglismaal. Paleoliitikumi kunst Tekkis 2 miljonit aastat tagasi. Koopamaalid olid realistlikud. Neil kujutati loomi (piisonid, mammutid) ja inimesi. Usuti, et need toovad jahiõnne. Maaliti looduslike värvidega, mida valmistatu mullast või mineraalidest. Levinud värvid olid must, pruun ja ookerkollane. Sellest asjast pärinevad Lascaux koopamaalid ja Willendorfi Venus. Mesopotaamia arhitektuur ja kultuur Sumeritel oli palju jumalaid, kes esindasid erinevaid loodusjõude. Mesopotaamia ehituskunsti
Esiaja kunst Kunsti tekkimine Inimese areng Inimese areng väga pikk Umbes 4 milj. a. tagasi hakkas inimene käima kahel jalal. 2.5 milj. a. tagasi hakkas valmistama esimesi tööriistu. Kiviaeg – esiaja vanim ja pikim ajajärk Jaguneb: Vanem kiviaeg e. paleoliitikum Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum Noorem kiviaeg e. neoliitikum Kunsti tekke algus u 40 000 a. eKr. Vanema kiviaja nooremas ajajärgus. Miks hakkas inimene kunstiga tegelema? Eneseväljenduse tahe Rituaalide teostus Kogemuste edasiandmine Kõige tõenäolisemalt tekkis kunst seoses usundiga ja maagiaga. Skulptuur ~40 000-20 000 eKr. Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi. Materjal: luu, savi, pehme kivi. Ümarplastika ja reljeef. Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur Peamiselt naiste kujud. Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega. Ebaolulised ke...
ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumal- likusatumine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide leiukohtadeks on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Lisaks Lääne-Euroopale on ka Uraali mäestikus koopamaale, kus tuntuimaks on Kapovo koopamaalid. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Esimene teadaolev koopamaali leiukoht on Altamira koobas mis avastati 1879. aastal, Lascaux'i leidsid koolilapsed 1940. aastal. Erinevalt skulptuuridest on koopamaalid tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux'i koopast on leitud isegi 3 meetri kõrguseid maale. Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat.
2.PALEOLIITILINE KUNST Algas juba 2 mln aastat tagasi koos tööriistade valmistamisega(tarbekunsti teke), lõppes umbes 10000 eKr. Jaguneb 1)Vanem paleoliitikum 2) Keskmine paleoliitikum 3) noorem paleoliitikum. Tähendab üldse vanemat kiviaega. Kunstiteosed sellest ajast: Willendorfi veenus. Tehti seinamaale. Nt: Lascaux koopamaalid (1500010000 eKr) Prantsusmaal. Koopamaalid kujutasid loomi ja ka inimesi. Joonistati et saada jahiõnne. Ning maaliti looduslikke värvide ja asjadega. Levinud värvidmust, pruun, ookerkollane. Sellest ajast leitud ka pisiskulptuure. 3.NEOLIITILINE KUNST u.10000a tagasi praeguse Iraagi kohal Neoliitiline revolutsioon Eluviisi muutus. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele Inimesed paikseks.Usk
Egiptuse noorem ja vanem kiviaeg Noorem kiviaeg: viljelusmajandus, inimene toodab eluksvajaliku,maaharimine,loomakasvatus,käsitöö,paikneeluviis,päikese ja maa austamine, geomeetriline ornament. Vanem kiviaeg: anastav majandus, inimene võtab kõik loodusest, küttimine, korilus, kalapüük, rändav eluviis, loomade-ja lindude austamine, väikese mõõtmelise kujud, koopamaalid.
Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1.Küttimisel ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele- karjakasvatus ja põlluharimine, levis ulatuslikum metallikasutus. 2.Varanduslik kihistumine 3. Oli välja kujunenud riiklus (rikkam ülemkiht oli saanud valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) 4. Oli kasutusel kiri (see oli hea riiklikuks korralduseks) 5
From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene · Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest · Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees · Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti
· Reljeef Kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef · Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised kivirahnud. · Dolmen Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat.
Kunstiajaloo I kursus Kontrolltöö 1 Pildid Altamira koopamaalid Hispaania paleoliitikum Willendorfi veenus paleoliitikum Megaliitiline monument alaliik: menhir Megaliitiline monument alaliik: dolmen Megaliitiline monument alaliik: kromlehh näide: Stonehenge Mesopotaamia kunst Tsikuraat Egiptuse kunst haudehitis mastaba Egiptuse kunst haudehitis astmikpüramiid Giza püramiidid Egiptuse kunst kaljuhaud näide: Kuningate org Egiptuse templi plaan Egiptuse skulptuurikunst vaarao seisvas ja istuvas
Inimese evolutsioon Millal elas? Milline võis olla ajumaht? Milline oli kehaehitus? Millest toitus? Oskused? Kui vähegi võimalik siis ka pilt tõenäolisest välimusest. Australopiteek Aju ruumala (380 – 450 cm^3), tal on pikad käed, lühikesed jalad, lai vaagnaluu ja suur kõht toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest Homo habilis 2,1 – 1,5 miljonit Suurem Aju 460-800 cm 3 Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega Lamedam nägu Väiksemad hambad Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu Homo erectus 1.9 million to 143,000 Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 –1100 cm 3 Lühemad käed Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neanderthalensis 200 000 – 40 000 aastat tagasi. Aju 1200-1700cm 3 Kasutasid tuld ja tööriistu Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes ...
Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill. Lastelgi olid oma mänguriistad. Näiteks on väljakaevamistelt leitud vaasikujuline savianum, mille sees olid kivikesed. Seda raputades pill klõbises. Muinasaja inimese igapäevaelu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Koopamaalid, tants, laul ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda.
tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida
Realism- kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Stiil- viis millegi esitamiseks, väljendamiseks, kujundamiseks või sooritamiseks. Stiliseerimine- vormiüldistus, ebaolulistest detailidest loobumine. 5. Esimesed kunstiliste teostena võetavaid ilminguid al. noorem e. ülem- paleoliitikumist- u. 40000 a. eKr 1879.a. Põhja-Hispaanias koopaseinal (Altamira koopas) 1940.avastati Edela-Prantsusmaalt (Lascaux) koopamaalid. Ehted (aukudega teokarpidest), koopamaalingud 6. Värvide valmistamine, saamine esiajal Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt(roheline ja sinine puudusid) Põhilised värvid olid punane, must ja kollane. 7. Koopamaalingute kujutamine: keda kujutati, kuidas kujutati ehk kujutisi edasi anti ja milliseid tehnikaid kasutati Enamasti kujutati loomi(piisonid, põhjapõdrad jt. Harva inimesi) Kujutised kraabiti koopaseintesse ja osa maaliti peale. 8
KONTROLLTÖÖ nr.1 1. Nimeta kunstiajaloos käsitletavaid kunstiliike (lisa selgitav kommentaar) Arhitektuur(ehituskunst), maalikunst ja skulptuur(kujude raiumine või voolimine), samuti graafika(trükiplaadile tehtud joonistusest paberile tõmmise tegemine) ning tarbekunst(paljude liikidega) 2. Kus asuvad kõige hinnatavamad koopamaalid ning millal need loodi? Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. Need loodi ligi 20 000 aastat tagasi. 3. Selgita mõisted- menhir e. megaliit, dolmen, kromlehh. Kus neid tänapäeval näeme? Menhire ehk megaliit teravatipulised kivimürakad, mida euroopa lääneosa inimesed hakkasid püsti ajama. Dolmen algelised hauakambrid kromlehh ringidena paigutatud mehirid või dolmenid Prantsusmaal Carnaci asula läheduses ja Stonehengeis Inglismaal. 4
Maalikunst kauni kunstina Selline nimetus levis 17.-18. sajandil klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. Maalikunst on enamasti seotud nähtava tegelikkuse jäljendamisega. Jäljenduslikkust on nimetatud realismiks Claude Lorrain Maalikunsti ajalugu Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 – 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Loodusnähtused maalikunstis Kunstnikud on maalinud maastiku iidsetest aegadest. Kreeklased ja roomlased lõid seinamaalinguid maastikest. Pärast Rooma impeeriumi langust traditsioon kujutada puhast maastikku vähenes
Kunstiajalugu on kujutava kuntsi liikide(skulptuuri, maalikunsti,arhitektuuri)ajalooline arengukäik. (Igavus, usk, vajadus ilujärgi) Esiajakunst Maalikunst Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. Ajavahemikust 15000-10000 a ekr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal . Loomi maaliti värvimuldadest ja taimemahladest saadud värviga. Skulptuur Tehti peamiselt kivist või luust usulistel eesmärkidel. Nt Willendorfi Veenus Arhitektuur Esimesteks kiviarhitektuuriks peetakse: Menher-mitme meetri kõrgune püsti asetsev looduslik kivi Dolmen kaks püsti asetsevat kivi, mille peale on asetatud katteplaat (algeline hauakamber) Kromlehh ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmasti...
veenuseid ehk naisekujukesi seostati viljakusmaagiaga ning peenete käte ning jalgade tõttu hoiti neid peamiselt käes teadaolev vanim skulptuur on leitud saksamaalt, üle 35 000 aasta vana mammutiluust nikerdatud veenuse kuju. Leid on pandud üles Stuttgartis, Baden-Württembergi liidumaa ajaloomuuseumisse kõige tuntum on Willendorfi Veenus, leiti Austrias Willendorfi läheduses ja asub praegu Viini loodusajaloo muuseumis Maalikunst esiaja tuntuimas kunstinäited on koopamaalid ehk maalingud koopaseintel- ja lagedel. Peamiselt kasutusel olnud must, punane, kollane ja valge värv oli saadud looduslikest vahenditest. Peamine alaliik oli seina- e monumentaalmaal koopamaalidel esines kõige rohkem loomi (nt piisonid, metssead, metshobused), enamasti loomutruud. inimese kujutisi vähem ning tihti on need skemaatilised. leidub ka hulgaliselt sümboleid ja märke, kuid nende tähendus on vaid oletatav
kujutav kunst e figuratiivne- on reaalsust kujutav kunst(inimesed, objectid). Mõiste on kohane peamiselt realistlikul meetodil kui puudub ka vormi deformatsioon(mona lisa). Visuaalne kunst e visuaalkunst-igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks ka nn vabadele kunstile(maal,kultuur,graafika) elektroonilist kunsti, ahritektuuri, disaini, visuaalreklaamid, videokunst)(teater,kino) Liigid:maal(seinamaal, tahvelmaal, laemaal), skulptuur(kirik, reljee, ümarplats), graafika, arhitektuur(kirik, klooster), tarbekunst. Stiilid:kujutamisstiil, mis lähtub kindla piiriliselt terviknägemiselt, ning kasutab ühelaadselt vormielemente.(romaanika, gootika, barokk-kadrioru loss). Kunstivool: nimetus ühistest põhivõtetest, lähtuvate ja enamasti üheaegselt tegutsevate kunstnike loominguks. Kunsti zanr: loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud ehitamis- ja kujutamisvorm.(portree,maastiku maal, religioone, ajaloolin...
· usuti hingedesse · eluiga pikenes · kaaslasi maeti ning pandi neile kaasa · paikne eluviis neile kalleid esemeid/asju · tingimused polnud kõiil võrdväärsed · esimesed joonised luul, sarvel, kivil · käsitöö · palju naisekujukesi · valmistati suuremaid kiviesemeid · sugulust arvestati naisliinipidi · savinõud · koopamaalid · riide ketramine ja kudumine · rändav eluviis · kunstis geomeetriline ornamentika Metallid · kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb ka looduses ehedal kujul · esialgu vormiti tagumise teel hiljem sulatati · hiljem tuli kasutusele pronks mis saadi kui tina ja vask sulatati kokku · vahemeremaades · u. 2500 a. eKr. · hiljem võeti kasutusele raud
Kunstiajaloo periodiseering 1. Ürgaeg(koopamaalid ~20 000 a tagasi) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. 6. sajand e.m.a 3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a 715 e.m.a 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; II Klassikaline ehk õitseaeg - ...
Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud, istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud. Jalgade kuju ei võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida. 4. Kus on avastatud kuulsaimad koopamaalid Euroopas? Nimeta need. Altamira Prantsusmaal, Lascau´x Hispaanias. 5. Milleks püstitati dolmeneid? Dolmeneid püstitati hauakambriteks. 6. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki need esindavad? Menhir on püstine üks kivi, dolmen on kaks püstist ja üks horisontaalne kivi, kromlehh on rida dolmeneid. Need esindavad skulptuurilist kunstiliiki. 7. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam?
Visuaalsete kujundite loomine algab nähtavasti kromojoonlastega. Neandertallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, näiteks täitsid nad mingeid matusekombeid ja värvisid oma kehasid. Uue aegse teaduse esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja Hispaanias, Altamira koopast. Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nad pärinevad nii vanast ajast 1940. Aastal avastati EdelaPrantsusmaalt (Lascaux) koopamaalid, mis on umbes 15000 aastat vanad. Kujutatud on kütitavad loomad, veised jt. Kõige suuremad maailingud on 5 m kõrgused. Ühest saalist on tehtud tegelike koobaste lähedale koopia. Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naiskujuke Willendorfi Veenus,mis leiti Austriast. Kõige lihtsam moodus maalingute tegemiseks oli pildi sissekraapimine. Pehmele seinale, nt. savile joonistati puupulga või sõrmega.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mäl...
Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida.
Paleoliitikumi kunst Inimeste eellasel arenenud sääreluud, kolju(liigendatud) - 4 at. eKr Egiptuses koos riikluse ja linnadega. paleoliitikum 2 milj. a tagasi u. 10 000 eKr hakkab Euroopas jääkilp sulama. Kaljumaalingud Lääne-Austraalias primitiivsed looma- ja inimfiguurid. Lääne-Euroopas Püreneede mäestike lähiümbrus koopamaalid. Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Kujutatud on põhjapõtru, mammuteid, ninasarvikuid, 30 000 a vanad. Kunsti tekkimine. Paleoliitikum 30 000 40 000 a vanad kivist ja luust loomakujukesed. Suuremad kujud savist, leitud purunenuna. Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena. Samuti on leitud omapäraseid inimest kujutavaid kujukesi, näiteks Willendorfi Veenus rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana.
INIMESE EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 196...
objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid erilisel moel. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. Kuid nüüd läheme kaugesse kiviaega, kui inimesed elasid koobastes ja alles õppisid kasutama tuld ja tööriistu. Üks
Artikuleeritud kõne häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine nii, et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks ...
--------------------------------------------------------- RGAJA KUNST Kunsti tekkimine rgajal Tenoliselt tekkis kunst paleoliitikumi lpus(kiviajal) 40 000 a. tagasi. Visuaalsed kujundid tekkisid koos smboolse mtlemisega. Kunsti loomise vajadus on ilmselt seotud maagiaga. Tooteloomade maalimine oli hendava thendusega. Kunst oli ldistav(olulise vljatoomine),mitte jljendav. Vanimad teadaolevad kunstiteosed Willendorfi veenus Lascaux ja altamira koopamaalid Neoliitiline kunst VII-IV aastatuhandel e.m.a Tootemid-himu kaitsevaimud ja loomad(himu usk sugulusse mne loomaga) Maskid-testpoolsusega suhtlemiseks Ornamendid-algselt maagilised mrgid Keraamika teke. Megaliitilised ehitised Olid usulised ehitised Stonehenge (Inglismaal) 1.Millal tekkis kunst? 2.Millistel phjustel ja eesmrkidel kunst tekkis?Maagia,religioon,smboolne mtlemine,inimesel vajadus vljendada ennast 3.Mis iseloomustab neoliitilist kunsti?arenes keraamika 4
1980. aastatel oligi iseloomulik Euroopa kunsti esiletõus ja suhteline sõltumatus USA eeskujudest. Seejuures pole Euroopa kunst sugugi ühtne, vaid selles võib uuesti eraldada rahvuslikke koolkondi. Saksa kunsti areng oli 1980. aastatel kõige iseseisvam ja dünaamilisem. Kaua kestnud vaimne surutis hakkas lõpuks järele andma ja rahvusliku identsuse taasleidmine väljendus ka kunstis. A.R.Penckil õnnestus ühendada ekspressionistliku traditsiooniga ürgsed koopamaalid või grafiti naiivsus ja räpakad märgitaolised kujundid. Penck mõjutas ka tugevalt Jörg Immendorf'I, kes enne Penckiga kohtumist omas veidi lihtsameelset maailmapilti, kuid nüüd kujutas ta oma töödel Saksamaa ajaloo traagilisi vastuolusid. Immendorf'I kunstis võidutseb äärmine literatuursus. Piltide aineks on enamasti allegooriad ja paljusõnalised jutustused ning vihjed. Kõige abstraktsemat ekspressionismi viljeles
Kunstiajaloo kordamine 1. Vanim kunstileid on Willendorfi Veenus, pärineb paleoliitikumi ajastust. 2. Kuulsamad koopamaalid on Lascaux koopamaalid, nendel piltidel on tabatud loomade poos ja liikumisviis. Värvid põhiliselt punane, must, kollane ja valge. Nad uskusid et nende maalimine toob jahiõnne. 3. Megaliitsed monumendid need on kromlehh, dolmen ja menhir kõik koos. Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat ning on enamasti kalmehitis. Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli alleedena
2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe eelneva kooslus. 11
1. Mida tähendab ladinakeelne sõnaühend homo sapiens? Mõistusega inimene 2. Nimeta 3 peamist kunstiliiki? Arhitektuur, maalikunst, skulptuur 3. Mis on vandalism ja kes on vandaal? Kust need sõnad pärinevad? Vandalistid hävitavad kunsti. Skandinaaviast pärit vandaalide hõimu järgi. 4. Too näiteid vandalismist meilt või mujalt! Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg? Kiviajal valmistati esemeid enamasti kivist, pronksiajal pronksist. 7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõetruudus ja maitsekad värvitoonid. Perspektiiv. 10
AJAJOON Karoline Otsaru PALEOLIITILINE / KIVIAJA KUNST · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr. · Tööriisti tehti kivist ning siit ka selle ajastu nimetus, kiviaeg. · Vanimad säilinud teadaolevad kunstiteosed loodi 60 000-70 000 a. tagasi. · Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ning kivist tööriistadele. · Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat. Nad uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid (kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud). · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud. · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid, põhjapõdrad, piisonid. · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punan...
AJALOO KT KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kunsti funktsioonid 2. Kunsti eeldused 3. Varasemad näited kunstist 4. Vanade tsv kunst 5. Kreeka kunst ja olulisus 6. Kunsti raha väärtused 1) Kunst pakub emotsioone ja väärtuse kandja 2) Kunst nõuab aega nii tegemine kui ka visiooni loomine. On vaja ideed materjali, oskust. Kunsti saab vaadelda ja kogeda 3) Koopamaalid 4) Mesopotaamia kunst 6000-6800 eKr Tähtis oli keraamika, Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. 5) Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr. TEMPLID Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi