kastivälised puutumatud PAARIAD Abiellumine kastivaheselt oli keelatud. 6. saj eKr vältel tekivad veel kaks vägevat religiooni BUDISM ja DZAINISM. DZAINISVile pani aluse MAHAVIRA igal elusolendil igavene hing ja ajaline keha. BUDISMI rajaja oli prints SIDDHARTA GAUTAMA , hiljem sai tuntuks BUDDHA e. Kirgastununa. Alguses kujutati teda esemena. Kloostrites olid oma aja suurimad raamatukogud ja esimesed ülikoolid. Matemaatikud leiutasid praeguse numbrisüsteemi. AJANTA KOOPAD Vana-India võimas kultuuripärand koobaspühamud 2.saj eKr. VANA-KREEKA LOODUS Balkani ps lõunaots. Mandri-Kreeka ja Egeuse saared. Mägisus! eri piirkondade ühendus põhiliselt meritsi kreeklased head meresõitjad. Kreekas oli palju sõltumatuid linnriike e POLISeid. Linnade ühtsus oli kultuuriline keel, kombed > usk, poliitika Klassikalise ajajärgu ajal kaks võimukeskust: Peloponnesose liit ja Ateena Mereliit KREEKA-MÜKEENE KULTUUR
vaated maastikule.. Maastikukaitseala moodustab jõe ürgsem ja huvitavam osa 12 km pikkuses ja mõlemast kaldast 300 m ulatuses – Leevi veskipaisust Reo sillani. Ürgoru veerud moodustavad paljudes kohtades kuni 90° kaldega Devoni punase liivakivi 15-20 meerti kõrguseid paljandeid. Kokku on moodustunud 38 paljandit. Kohalikud kutsuvad neid müürideks. Suuremad neist on Põdramüür 16,2 m, Viira Veskimüür 16,5 m, Sõatarõ müür ja Klamatumüür ja kõige kõrgem Tsirgumüür 17,1 m. Koopad jõekaldal kannavad samuti rahvapäraseid nimesid nt: Vokiniidu koobas, Väiku-Sõatarõ ja Põrguhaud. (Põlvamaa maastikud 2005:39) 9 Joonis 5. Võhandu jõe ürgorg. Eesti pikim jõgi Võhandu paikneb Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Jõe kogupikkus ulatub koguni 162 kilomeetrini. Kaitseala alguses on Võhandu jõe vool väga kiire
kontrollib hallitusseente tihedust massis. Selle jaoks on ka juustu-tester-pulk olemas. Ja need mehed teavad väga hästi, et Roqueforti juustu tulevik on nende käes ega lase endast kedagi mööda. 7.4 Sinihallitusjuustu küpsemine Väga hinnatud liitlaseks juustu valmistamise protsessis on loodus. Üle kahe miljoni aasta tagasi tekkis tänu erosioonile Combalou mägi. Kui tonnide kaupa rändrahne üksteise otsa kuhjus, jäid nende vahele ja alla looduslikud käigud ja koopad. Tänu nendele avaustele, fissuuridele ja lõhedele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. Just nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides sättida keldri temperatuuri ja niiskustaset. Nii saab juust järk-järgult muutuda. Pärast seda, kui juust on võtnud juurde õrna lõhna ja sinaka värvi, peab ta veel vähemalt kolm kuud küpsema. 8. VALGEHALLITUSJUUST
PK.1568 Ökoloogiline taastamine (3 EAP) Kordamisteemad eksamiks: I Ökoloogiline taastamine Looduskaitsemeetmed ● Hoidmine ja kaitse ● Mõjutamine ja majandamine ● Taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk.Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktse...
Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil Põllumajandus Vaadeldaval perioodil oli Prantsusmaa Euroopa suuremaid riike. 17. sajandi lõpul elas Prantsusmaa tollases territooriumil 19,3 miljonit inimest, 1786. aastal 26,6 miljonit, kellest 20-21 miljonit olid talupojad. Suure maa erinevad loodusolud tingisid põllunduse ja karjanduse vahekorras, aga ka põllukultuuride osas piirkonniti suuri erinevusi. Umbes kolmandik maast oli mägine, kus peamiseks majandusharuks oli karjakasvatus. Teraviljakasvatuse põhipiirkond oli Prantsusmaa põhjaosa, sealhulgas Pariisi ümbrus. Enamus sellest piirkonnast on madalate mägede ja küngastega ning viljakate jõeorgudega tasandik. Põllundust soodustas suhteliselt ühtlane pehmete talvedega niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa kolmeväljasüsteemist. Kohati kasvatati ka rukist. Teisest väljast umbes poolele külvati kaera, mida vajati nii tö...
VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite se...
MAFFIA JA TEMA VÕIM SISSEJUHATUS Eesti Entsüklopeedia nr. 6 lk. 101: maffia (it mafia), 1. 18. Saj. lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlik salaorganisatsioon. Tekkis talupoegade omakaitseorganina, kujunes hiljem suurmaaomanike huvide kaitsmise vahendiks. Maffia salastatud tegevus tugines perekondlikele või maffia sidemeile ning seda iseloomustas rivaalitsevate rühmade omavaheline võitlus. Kehtisid veretasu ja vaikimiskeeld, tapmisviisid olid rituaalsed, laipu peideti... Maffia, selle Sitsiilia salapärase vennaskonna ajaloo ümber vohab legendide punutis. Sama jõuga nagu tema müüt, elab ja toimib tema võim veel meie päevilgi. Maffia kuritööd annavad pidevalt tegevust päevalehtede uudisreporteritele ning varustavad raamatuid ja filme külgetõmbava ainestikuga. Seejuures kujutatakse maffiat sageli looduse enda sünnitatud nähtusena. "MAFFIA" Mida tähendab õieti maffia? Millal ta sündis? Nendele kahele küsimusele võib kuulda palju erin...
13) Porsumine ja selle tüübid, murenemiskoorik.Porsumiseks nim kivimite murenemist vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul. Olulised keemilised protsessid:Oksüdeerumine - ..Lahustumine – (sõltuvalt mineraalidest koostisest, kliima ja vee keemilisest aktiivsusest). Kergesti lahustuvad halogeenid, sulfaadid, karbonaadidLeostumine – lahustumine, millega kaasneb kergesti lahustuvate ühendite väljakanne tekivad kavernid, koopad dolomiidist laostuvad välja kaltsiidikristallid. Hapendumine – erinevate elementide muutused. Hüdratatsioon – veemolekuli ühendumine veetu mineraaliga Hüdrolüüs – mineraalidel agunemine lihtsamateks ühenditeks hüdroksiiliooni liitumisel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal
keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13. Mis on maasäär? Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel. 14. Mis on fjord? Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin
Kuulsaim ja vamnim, mis teiste botaanikaaedade rajamist mõjutas oli Paduas Orto Botanico 1545 a. rajatud. Tänapäeval on seal Padua botaanikaaed ja säilinud vana aia jaotus ja mõned puudki 16.st sajanddist. 5. 16 saj. lõpukümmnendi Itaalia kuulsusi oli Villa Imperiale Pesarossa Aadria mere rannal. Tugevad mõjutused Belvedere aiast. , terassid, kesktelg, madalamate terasside risttelg. Õue ümbritsesid vajulised grotid, koopad, sammaskäigud. Katusele oli ehitatud promenaad ja vaatetornid. 6. Tüüpiline Itaalia renessans aed on ka Villa d'Este Rooma lähedal Tivolis. Üks kõige roomalikum aed. Projekteeris P.Ligorio kardinal Ipplito d'Este käsul. Alustati 1550 ja aeda tehti kuni 1575 aastani. Praegu Itaalia tuntumaid turismiobjekte. Tervik jaguneb kahte ossa, terassaiaks ja maapinnaga tasa olevaks aiaosaks, nende piiriks on basseinide süsteem.Aed ja hoone ühendatud kesk ja kõrvaltelgedega
Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.) Jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku saama. Algul said kristlaste kokuktulekukohtadeks üksikute jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. See-tõttu, 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaagu ainsateks allikateks maa- alused koopad e. katakombid, mille seintesse maaliti surnuid. Katombe leitud Lähis-Idas, Ittalias jm. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Otse Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilme sarnaneb rooma seinamaalile, temaatikas siiski olulisi erinevusi. Kärvale jäänud erootilised motiivid ja kõik, mis seostub paganlike jumalate kummardamisega.
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandus
konkurentsivõimet. 14. Millega tegeleb loodusturismis Keskkonnaamet? ● Igaüheõigus (Igaüheõiguseks nimetatakse reegleid, mille järgi tuleb käituda looduses või võõral eramaal) ● Looduskaitse: kaitsealad (sh rahvuspargid, loodus-, maastikukaitsealad jne); hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid (nt puud, allikad, rändrahnud, koopad jne); kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 15. Millega tegeleb loodusturismis RMK? Et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 16
4. Kooslused 12 4.1 Metsad 12 4.2 Sood 13 4.3 Niidud 14 4.4 Meri ja rannikualad 14 5. Kaitstavad üksikobjektid 15 5.1 Kaitsealused puud 15 5.2 Kaitsealused rändrahnud ja Näljakangrud 17 5.3 Paljandid ja koopad 22 2 Kasutatud kirjandus 23 Sissejuhatus Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja
on rakendatud 200 aasta jooksul. Ajastut peale Rooma riiki nimetatakse keksajaks (alates 5.sajandist). Varane keskaeg oli kultuurivaene ajastu. Kõige arenenum oli tarbekunst, antiikkunsti ei osatud hinnata, palju hävitati. Alles frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas kultuurile tähelepanu pöörama. Oma lossi Aachenis tegi kultuurikeskuseks (säilinud tänaseni). Tol ajal oli eriline raamatumaal ehk miniatuurmaal, initsiaalid. Selle aja ehitised on hävinenud. Katakombid olid kas looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis vahel kulgesid ka linnade all. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Romaani kunst Peale antiikkultuuri kokkuvarisemist läks 500 aastat enne kui euroopa kultuur hakkas üle saama madalseisust. Alates 10.sajandist võib rääkida nn. Romaani kunstist. Nimetus tuli kasutusele 19.sajandil ja tuletati ehituskunstide motiivide nagu ümarkaare ja samba kasutamisest.
Ometi kasutatakse nii stiil kui ka ikonograafiat budistlike monumentide tarvis ja need kehastavad nüüd uusi ja budismile omaseid usulisi põhimõtteid. Kultusarhitektuur tuli koos budismiga III saj paiku eKr, sest enne valitsenud brahmanism seda ei vajanud. Stuupadest on juba räägitud, kuid budism ehitas ka pühahooneid. Kuna tollal ei omatud veel piisavalt tehnilisi teadmisi suurte hoonete ehitamiseks, siis osutuks lahenduseks donaatorite rahastatud uuristatud koopad. Esimesed suuremad koobashooned rajati II saj paiku eKr Bhadsa ja Adsanta lähistele. Kaljukoopad jagunevad kaheks tsaitja ehk koobastempel ja vihaara ehk koobasklooster. Tsaitja on kaljusse raiutud pikliku põhiplaaniga tempel, mille ühes lühiküljes on apsiid; apsiidi keskel on väike stuupa; kaks rida sambaid jagavad ruumi kolmeks lööviks, kusjuures kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem. Tsaitjatel on eeskoda ja eriti
Tollased varakristlased otsisid eraldumiseks üksikuid paiku, kus Jumalast osasaamine oleks parem. Avastati, et looduslikesse tuhast, mudast ning laavast tekkinud tornidesse saab edukalt uuristada koopaid ja käike. Aja jooksul (enamasti 10. ja 11. sajandil) rajati kirikuid, mille suurus ulatus kongi mõõtmetest kuni võlvide ning kuplitega pühakodadeni. Kapadookia Göreme oru piirkonnas olevat eksisteerinud 365 kirikut ja kogu Kapadookias veelgi rohkem. Algselt maa-alused koopad ja käigud olid 7. sajandil peavarjuks tuhandetele inimestele, kes otsisid kaitset vägivaldsete araablaste eest. Pühakodade tekkest hakatakse rääkima 5. saj. algul. Rahulikuma elu saabudes ehitati bütsantsi kirikuid ja kloostereid. Päikesevalguse puudumisel on säilinud Jeesust ja Jumalat kujutavaid freskod. Mõned kirikud olid kasutusel 20. saj. alguses. JERUUSALEMM - 3 usu püha linn, mida on 11 korda vallutatud ja mis on 5 korral hävinenud
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 97. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 98. Milleks on vaja liikide punast raamatut? Millised on punase raamatu ülesanded? Kas PR liikidel on seaduslik kaitse?
varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 96. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 97. Milleks on vaja liikide punast raamatut? Millised on punase raamatu ülesanded? Kas PR liikidel on seaduslik kaitse?
päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 97. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 98. Milleks on vaja liikide punast raamatut? Millised on punase raamatu ülesanded? Kas PR liikidel on seaduslik kaitse?
loomaliikidest on endeemsed, s.t., et neid ei leidu mitte kusagil mujal kui Uus-Meremaal. Turismimajanduse edule on lisaks imelisele loodusele suuresti kaasa aidanud 2001. aastal esilinastunud Peter Jacksoni, kes on Uus Meremaal sündinud, filmide triloogia: ,,Sõrmuste Isand", nimelt nende filmide võtted toimusid Uus-Meremaal. Paljud turistid tulevadki Uus- Meremaale nied kohti vaatama, kus on tehtud filmivõtteid. Lemmikuteks külastuskohtadeks on Rotorua, Waitomo koopad, Milford Sound ja Queenstown.[10] Turism mängi olulist rolli Uus-Meremaa majanduses, ta moodustab 8,9% riigi SKT-st ja annab9,9% tööjõulistele inimestele täistööajaga tööd. [3] Eesti turismifirmad pakuvad küll reise Uus-Meremaale, lennukiga minnes on võimalik minna, kas Aucklandi, Christchurci või Wellingtoni lennujaama.[18] 17 Kokkuvõte
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
MURRUTUSLAVA selle ees. Kulbaste sügavus on reeglina 1...5 meetrit. Murrutuskulpa areng viib selle lae ehk toetuseta jäänud pangaosa sissevarisemiseni. Kulbaste arengut soodustab murenemine, mida kiirendab mitmesuguste organismide elutegevus. Enamasti tekivad murrutuskulpad lubjakivisse. Põhja- Eesti paekaldast teooriaid on mitu: soome lahes on voolanud ürgneeva, veealuseid orge oli palju.. põhiline on aga et panga jalamid murrutatakse, paelahmakad varisevad, koopad, laed kukuvad alla. kuidas pank kujuneb ? üleval kihid on tugevad lubjakivid, alumised on tavaliselt õrnemad liivakivid, nende all sinisavi. Alumisi kihte on lihtne murrutada, seega ülemine osa variseb alla. Alumistes tekivad murrutuskulpad. Tekivad paelahmakad, broneeritud järsakud. Murrutuskulbas, paekallas variseb, lahtine viiakse minema. Panga või astangu arenguetapid. Panga morfoloogia, sõltuvus kivimist, kihilisusest
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes. Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament. Raamatumaal e. Miniatuurmaal Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid,
Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2 _ Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeneb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena. Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist. 3) CaSO4 kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina
Mägironimisspordi harrastamise mäed:Brezovica-Sara, Divcibare, Kopaonik, Tara, Zlatibor jne. Rahvuspargid:Djerdap, Sara, Fruska Gora Kopaonik, Tara, Golija- Studenica jne. Kaitsealad:Obedska raba, Ludasko järv, Stari Begej-Carska raba jne. Reservaadid: Deliblatska Pescara, Djavolja Varos, Zasavica, Karadjordjevo, Uvac´i jõe kanjon, Gradac´i jõe kanjon, Vrelo Mlave ja Krupjasko,Vlasinsko järv. Koopad: Ceremosnja, Hadzi-Prodanova ,Mermerna, Rajkova, Resavska, Risovaca, Stopica, Zlotske, jne. 16 Terviskeskused: Bogutovacka, Bukovicka, Bujanovacka, Gamzigradska, Gornja, Junakovic, Kanjiza, Koviljaca, Kursumlijska, Mataruska, Niska, Palic, Pribojska, prolom, Ribarska, Rusanda-melenci, Selters-Mladenovac, Sijarinska, Sokobanja, Vranjska, Vrdnik,
kaasa sündinud-taeva ja põrgu olendid), inimestele oleks kasulik teadmine oma eelmistest eludest, teadmine minevikust ja olevikust võimalik välja arendada ja trügida teiste olendite teadvuse sisse ja täiuslik informatsioon. India templiarhitektuur 3 saj. e. kr-8/9 saj. p. kr. Dzainism armastab looduslikke mägesid. Orissa on Ida rannikul asuv osariik. Ühe mäe peal 15 ja teise peal 17. Ellora- seal kokku umbes 35 koobast. Tõenäoliselt vanaaegse jõe orus olnud koopad. 6-9 saj. loodud. MahavIra atribuutloom on lõvi. Esimesed pühamud rajati 3 saj. e. kr. MallinAtha. Shravana Belgola asub Karnatakas. Stambhad- sambad. Hiigelkuju seal 10ndast sajandist. Sellest ajast kuni 12mda sajandini enamus templeid rajatud. Khajuraho templikompleks. Hulk erootilisi skulptuure. Gwaliorist umbes 200 km kaugusel. ikhara- (mägi, torn) kloostritorn. Garkha-gRha- lootemaja. 84 torni, aga ainult 1 iseseisev torn. MaNDapa- sammastele toetuv, aga risti hoonet eemale kiskuv
e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. 3. Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e.Kr. 4. Pühamud: a. pühamute asukoht ja tüübid, - mägede tipud, koopad, salud b. temenos, - ala, kus oli tempel, altar ; eraldatud maatükk, hiljem eraldi hoone c. altar, d. tempel, e. kultusekujud. 5. Preestrid. Kreeklastel üldisemas plaanis puudus kindel preesterkond. P. tegutses kindla jumala templis või kultusepaigas ja võis samal ajal pidada ka mõnd teist ametit. Olid vaid kultustalitluste asjatundjad. Preestriamet pärandati või valiti liisuheitmise teel või valiti või osteti
söödud, nii et terveks on jäänud lehe sooned ja osaliselt ka vastaspoole epidermis · Aknad - lehed on roodunud väiksemate laigukestena, vastaspoole epidermis on terve · Lohud ja lohukesed - lehtedel, vartel, okstel või viljadel kas mõnemillimeetrise läbimõõduga või suuremad madalad laiad lohud. · Augud - vartel, viljadel või juurtel sügavamad kahjustused. Selle sügavus ei ole suurem kui kahjustuse läbimõõt · Koopad - viljades, mugulates, juurtes või juurviljades võrdlemisi suure ulatusega, sagedasti ebakorrapärase kujuga sügav kahjustus. · Õõnsused - kogu vili, mugul, juur või juurvili seest õõnestatud · Kaevandid - lehtedes, vartes, viljades, mugulates jm. kas pikad, sitsad, sirged või looklevad enam- vähem ühesuguse läbimõõduga või järjest laienevad vigastused, n.ö. käikkaevandid või lehtedes parenhüümkude suurema või väikema laiguna vigastatud, nö. laikkaevandid
hukkamõist Üksinda elavad inimesed seksuaalsuhe ei ole enam ainult abielus kodanikele lubatud, ei ole kunagi abielus olnud, lahutatud või lesestunud Uuspered teist või enam korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest abielust laps või mitu Homoseksuaalsed pered soov kuuluda perekonnagruppi, pikaajaline suhe annab sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid, saavad igapäevaste toimetustega hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond: Elukohaks koopad, onnid Korilus, küttimine, kalapüük Matriarhaadilt patriarhaadile Laste ühine kasvatamine Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine Müüdid, rituaalid, sümbolid Ohverdamine Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused. Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus
Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised
· Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga) · Koobastearheoloogia koopad, mida omal ajal kasutati, on varjatud kohtades ja asjad säilinud (koopamaalid) · Aeroarheoloogia tehakse uurimistöid õhus, pildistatakse nt kalmeid, pildi peal on orasepõld kevadel, on näha üksikhauad ja hauad, mida ümbritsevad ringid. Põldudel olevaid objekte näeb hästi ka siis, kui vili on valmis, kraavi kohal on vili kõrgem, tugevam, kui on müür all, kasvab vili halvemini.
1. Mida koopa allegooria sümboliseerib? Koopa allegooria sümboliseerib seda, kuidas inimesed ei tee vahet näiisel ning tõelisel. Inimeste jaoks on tegelikkus kõik see, mis on kooopas, kuid nad ei mõista, et tegelikkus ja tõde asub koopast väljaspool. See sümboliseerib ka seda, et inimene on enda kitsa maailmapildi ning näilisuse vang. 2. Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Inimesed on üles kasvanud selles koopad ing sinna vangistatud. Nad on näinud vaid koobast seestpoolt ning see, mis asub väljaspool koobast, on neile võõras. Tõelisuseks peavad koopavangid vaid seda, mida nad on näinud ning kogenud koopa seinu ning varje neil seintel. 3. Mis juhtuks, kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Kui vangi sunnitaks koopast välja minema, ei usuks ta, et see, mis on koopast väljaspool on tõde ning tegelikkus. Tema reaalsus ja tõde asub ju koopas
Delta ala kogub endale materjali, mille jõed endaga kaasa kannavad. Sõltub: millises suunas asub. Millisel poolkeral asub (Põhja Lõuna) Alluminaalmullad e. lammimullad. .3 Mereveed: lahustuvad kivimid n: Helgolandi saar lahustus. Tüsedad settekivimid. .4 Põhjavee geol. tegevus: tekib pinnasest läbinõrgunud vee tekkel ja jääb pidama kihile, mis ei lase hästi vett läbi. Liikuv põhjavesi lahustavad materjale koopad, karsti alad. .5 Tuule geol. tegevus: kulutab, transpordib. Tuule erosioon on väiksem vee omast. Luide ei ole kunagi paiknev ta liigub kogu aeg edasi. .6 Jää geol. tegevus: jääliustikud, mandrijää. Jää sulamisega tekivad kärestikud. Kolm jäätumise perioodi on tabatud Valdai, Dnepri, Lihvini jäätumise periood. Tekkisid moreenid. Moodustusid voored, voorestik, Kagu Eesti moreen kuplistik. Jää
Tapahimuline. Sümbolid: raisakull, koer. HEPHAISTOS - VULCANUS Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. HESTIA - VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. "ALLMAAILM" Allmaailma valitsejaks on Hades ja tema kuninganna Persephone. Tee allmaailma läks algupäraste müütide põhjal üle maa serva teiselepoole Okeanust. Hiljem muutusid pääsudeks allmaailma ka koopad ja sügavad järved. Allmaailma osadeks peeti Tartarost ja Erebost. Tartaros kui sügavik, surnute vangla ja Erebos kui põrgu sissekäik. Allmaailm pidi olema hämar koht, kus ei eksisteeri midagi ja puudub reaalsus. See oli Homerose seisukoht. Allmaailm pidi alguse saama Hädade jõest, mis suubub Hädakisajõkke. Seal seisab Charon paadiga, kes viib üle ainult need surnud, kes on maha maetud ja kellele on teeraha hammaste vahele pandud. Allmaailma valvab Kerberos- kolme peaga ja
(samas olid ka teatud määral pantvangiseisuses). 15. sajandi keskel Mayapan hävitati ülestõusuga (allutatud alade ülikute ülestõus). Mayapani langemise järel tõusis esile Kitsee, mis hispaanlastele hoogsalt hiljem vastupanu osutas. Maiade usk Maiadel oli väga selgelt struktureeritud maailmapilt. Maailm oli 3-astmeline: ülalilm, keskilm, allilm. Ülalilmas (mis jaguneb 13 osaks) on jumalad, ka surnute tee, keskilmas on pühaduse väljenduseks mäed ja koopad (püramiidid sümboliseerivad mägesid) koobaste kaudu saab allilma. Allilmas (Xibalba) on kaks suuremat jõge (allilma pääseb lisaks koobastele ka allikate kaudu). Allilma keskus on palliväljaks (mis asub keskilmse palliväljaku all). Allilma palliväljak on maisi lähtekohta. Horisontaalselt jaguneb maailma neljaks ilmakaareks, millega seostusid omad värvid ja tähendused. Maailma läbib maailmatelg/maailmapuu (kujutatakse vahel ka maona), mis läbib ilmakaarte ristumispunkte
süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. 5. Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis. Looduskaitse ning meie töö eesmärgiks on hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu. Seepärast on võetud kaitse alla väga erinevaid objekte: -kaitsealad (sh rahvuspargid, loodus-, maastikukaitsealad jne) -hoiualad -kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid -püsielupaigad -kaitstavad looduse üksikobjektid (nt puud, allikad, rändrahnud, koopad jne) -kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Keskkonnakaitse korraldamisega saame hoida ja kaitsta oma elukeskkonda. Meie keskkonda ohustavad õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne. Kõige sellega tegeleb keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega: -keskkonnaagentuur -Eesti Keskkonnauuringute Keskus -keskkonnainspektsioon -keskkonnaamet Keskkonnaminiseeriumi valitsemisalas olevad asutused
Hadese müts olevat nähtamatuks teinud. Teine nimi mida tema kohta kasutati oli Pluton (sõnast plutos e rikkus, küllus). Ta oli teatud mõttes ka maast võrsuva viljakuse andja. Ta samastub Zeusiga, sest ka Zeusi austati tihti allilmse Zeusina( Zeus euboleus, Zeus meilichios, katachthonios). Hadest seostatakse ka Dionysosega. Hadesega ei seondu peaaegu mingit mütoloogiat. Hades on rohkem nagu kontekst. Allilma asju ikka korraldab Persephone. Allilma pääseb sealt, kust saab alla- allikad, koopad, järved, soised järved. Koobastest Daidaroni neeme keskmine koobas. Teine Pylos (tõlkes värav), ka allilma värav, seal oli Pylose loss. Kolmas on Lerna järv. Kõige varasemad allilma kirjeldused pärinevad Odüsseiast. Seal on Lethe ja Styxi jõgi. Seal on Achoron, Pyriphlegeton, Kokkytos veekogud. Seal oli paadimees Charon, kes viis surnu üle siis kui talle suhu oli münt paadimehe jaoks pandud. Inimestel on seal erinev saatus.
Kui matus tehti asulas, siis on sageli maetud elamusse. Kadusid kunstitööd, välja surid mammutid. Enamikus Lääne-Euroopa maades jagunes mesoliitikum Azil´ ja Tardenois kultuuriks. Nimetused tulevad Prantsusmaa leiukohtadest. Asulakihad olid suhteliselt nõrgad, leide suhteliselt vähe asustus oli liikuv, kasutati ajutisi peatuspaiku. Asulakohad olid ka mõõtmeilt väiksemad. Asulakohtadeks ja laagripaikadeks olid Azil kultuuris endiselt koopad, hiljem said peamisteks laagripaigad liivikutel ja kõrgematel metsamaastikel. Põhiline oli veekogu olemasolu kusagil läheduses, mis pakkus mitmesuguseid küttimis- ja kalapüügivõimalusi. Skandinaavia mesoliitikumis on tuntuim Maglemose kultuur (80005700 eKr). Elati metsade keskel järvede kallastel. Nimiasula Taanis. Inimesed elasid siin omaaegsel Maglemose järvel, mis kuivas ning muutus turbarabaks.
last ja mees, mehele oli kaasa pandud ka naise pea . Mehel oli kaasas 3000 mammutikihvast tehtud helmest, helmed kõik ära lihvitud ja augud sisse puuritud + olid tal mammutikihvast käevõrud. -> võib viidata tolle aja ühsturktuurile. Prof kunsti teke. Valmistati inimkujukesi ja koopamaalinguid. Naistekujutised olid veenused/villendorffid. Paleoliitilised veenused:kultuslikud või iluideaal. Koopamaalid ajaliselt mõnevõrra hilisemad. I Altamira koobas Põhja-Hispaanias. Leiti 1868 .Kõik koopad on avastatud juhuslikult. Neil puudub sissepääs, maaliti seintele ja lakke , kasut looduslikke värve , musta pruuni , valget . Lasceaux koobas Edela Prantsusmaal , leiti 1940ndal aastal . VII Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid põhjapoolses Euroopas Jääaja taandumist Skandinaaviasse loetakse jääaja lõpuks. Võib öelda , et jääaegu on rohkem olnud , kui jäävaheaegu. Koos jää pealetungiga muutus kliimavöönd, tundra ulatus kaugele lõunasse ja inim eluala,
maja.Ta otsis kõrgemat elusihti, hingerahu. Teda ei rahuldanud enam kauplemine ega muud igapäevased asjad. Keegi ei näinud muretsemiseks põhjust, ka Hadidza mitte. Mekas juhtus tihti, et nii mõnigi linnakodanik langes religioossetesse sisekaemuste valda. Seda aega inimese elus nimetati patukahetsuskuudeks. Kõige sagedamini kohati Muhamaedi Hira mäel, mis asus linnast ida pool. Mäe sees olid sügavad koopad ning nende sissepääsu ees istus Muhamed päevi ja öid. Tema tütred tõid talle süüa. IV ptk. · Kõrb polnud inimtühi. Seal oli palju hanifisid, kes otsisid tõde. Muhamed kohtus nendega, vestles, luges vanu tekste, kuid tõde ei leidnud.Hanifide seas oli tähtsaim pime rauk Waraqa ibn Naufal, Hadidza sugulane. Muhamedi südames võttis võimust pimedus. Ta eksles rahutult ringi, ei söönud päevi.
4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival materjalil) Usukommete täitmiseks oli tarvishooneid. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kogunema. Seetõttu on 1.-2. sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks katakombid maa- alused koopad, mille seintesse maeti surnuid (laipmatus). Kataombe on leitud mitme pool Lähis- Ida, Itaalias jm. Kuulsaimad on Calixtuse katakombid, kuhu on maetud esimesed paavstid. Katakombides leiduvad ka esimesed seina- ja laemaalid. Üldilmelt on need tavaliste rooma seinamaalide sarnased, aga oluline vahe on temaatikas. Ära on jäetud kõik erootiline, samuti kõik, mis võib seostuda paganlike jumalatega. Kristlikus kunstis kasutati palju usule viitavaid sümboleid
moodustades rannavalle ja tuule abil luiteid. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid. Põhjavete geoloogiline tegevus ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid (lubjakivid, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn. karstinähtused. Kostivere karstiala. Karsti laialdaselt tuntud ilmingud on vee lahustava tegevuse toimel kujunenud tühemikud lubjakivides ja dolomiitides. Karsti kõige tähelepanuväärsemad vormid on maa-alused koopad ja koopasüsteemid Alpides, Karpaatides, Kaukaasia jt. mäestikes. 6 Tuule geoloogiline tegevus Tuule geoloogiline tegevus avaldub nõrkade kivimite levikualal, kus taimkate on kidur või puudub üldse. Kõige tugevam liivakõrbetes. Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks.
16. sajandi aedades said loodus ja kunst kokku, teineteist toetades ja aidates. See oli omamoodi mäng, kus vaatajal oli teinekord raske aru saada, kas üks või teine element oli rajatud looduse või inimese poolt (org, koobas jms). Inimene võistles loodusega nagu võrdne võrdsega, kusjuures kumbki ei saavutanud kunagi täielikku võitu. Looduslikest materjalidest vormiti n-ö kunsti: pergolad, võrestikud, labürindid, vormideks pügatud põõsad, onnid puu otsas, künkad ja koopad. Kõik need elemendid nõudsid palju kulutusi tööjõule ja seetõttu esinesid vaid suuremates aedades. Need taimedest konstruktsioonid jäljendasid tihti arhitektuurilisi vorme: vormiti kaari, võlve, kupleid, portikusi, nisse jms. Võrestikest ja ronitaimedest paviljonid, või ka painutatud-vormitud puudest, millede oksad olid kokku põimitud. Mis on kunst ja mis on loodus? Siin tekitati meelega segadust.
Ilmselt oli selle tegijaks Homo erectus. Paleoliitiline kunst jaguneb: koopamaalingud ja pisiplastika. Tänaseks on leitud üle 200 erineva koopa, kus on paleoliitilisi maalinguid. Peamised leiukohad on Lõuna-Prantsusmaa, Põhja-Hispaania, vähem on neid Itaalias. Koopamaalinguid on ka Aafrikast. Pole jälgi, mis näitaksid, et maalingutega koobastes oleks pidevalt elatud. Harilikult on need koopad, mida kaunistati, raskesti ligipääsetavad. Koopasuud on kitsad ning koopasaali pääsemiseks tuli roomata mööda kitsaid pimedaid tunneleid. Sobiva koopa otsijal pidi olema kaasas mingisugune valgusallikas, sest muidu poleks ta näinud, kas ruum, kuhu ta välja jõudis, oli maalingute tegemiseks sobilik. Selline otsimine oli keeruline. Esimesed koopamaalingud avastati Altamira koopas Põhja-Hispaanias. Avastati 1879. a., ent algul ei usutud, et tegu oli paleoliitiliste maalingutega
Mägiteed on korralikud ja suure bussiga saab seal vabalt liikuda. Kiirteed peaaegu puuduvad, kuid turistid võivad sellest ainult head meelt tunda, sest nii näevad nad oluliselt rohkem. Kogu liiklus käib küladest läbi ja bussiaknast on vahva vaadata kohaliku rahva elustiili. Rumeenia loodus on vaheldusrikas, ulatudes piiritutest tasandikest üle 2500 m kõrguvate Karpaatideni. Külastajatele on avatud mitmed looduslikud koopad. Omaette elamus on lõbusõit LääneEuroopa pikimal jõel Doonaul (2950 km). Doonau deltat, kus Doonau viib oma vee Musta merre, võib võrrelda eluga Eesti väikesaartel ja Matsalus. Huvipakkuvad on sealsed subtroopilised metsad, väikesed saared, kanalid, järved ja liivaluited. Doonau deltas elab üle 300 linnu, looma ja kalaliigi. Põhjalikuks tutvumiseks deltaga võib üürida paadi ning sõita läbi väikeste kanalite. Kalapüügist huvitatud võivad saada loa ja kala püüda.
Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
