Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. 5. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved äikesevimade ajal esinevad 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel
nt. 2,4 mm aastass 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Jääaja taandumisega. Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana
*Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa- alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed.
Transport:Veeremina,Hõljumina,Lahusena. *Merede geoloogiline tegevus-Kulutus,Transport ,Akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus-KulutusEestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30 ... 80 meetri paksune kiht.Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. *(12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. *(11) Mis on karst.Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin.................................................................................
Colosseum amfiteater, mahutas 50000 inimest, millel oli 80 sissepääsu Akvedukt veejuhe, kõrge kivisilla taoline Term avalik saunakompleks Foorum rahva kogunemisväljak, tekkinud peateede ristumiskohas. Triumfikaar püstitatud monumentaalne mõlemalt poolt kaunistatud auvärav. Fortuna Virilis tempel, mis paikneb kõrgel alusel. 16.Mosaiik erivärvilistest tükkidest koosnev pilt või ornament 17. Katakombid looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö, käikusid oli Rooma linna all 900 km ulatuses, nad tegid sinna seina ja laemaale millega kujunes välja Kristlik sümboolika ning ka varakristlik kunstivool. 18.Varakristlik kirik oli lihtne piklik hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks lihtsaks osaks nn. Lööviks, uks oli lääne pool. 19. tsentraalehitis ümmargune, kreekaristi kujulise põhiplaaniga kirik. 20. Kuulsaim Bütsantsi ehitis oli Hagia Sophia katedraal. Kuppel keskel ja 4 MINARETTI,
sajanditevanused paleed ning puhkealad. Lõuna-Korea on turistidele taskukohane ning turismisõbralik riik. 9 Kõrgelt arenenud on ka siseturism, mida soodustab hea transpordiühendus riigis. Populaarsemaid turismikohti väljaspool pealinna Souli on Seorak-san rahvuspark, ajalooline linn Ivalo ja pool-troopiline Jeju saar. Tähelepanu väärivad ka mitmed looduslikud vaatamisväärsused. Suurim neist on mäestik Baekdudaegan, lisaks koopad Danyang´is ja Hwanseongul ning kaunid rannad Haeundae ´s ja Mallipo´s. Lõuna-Korea Incheoni Rahvusvaheline Lennujaam on IATA hinnangul maailma parim olles koos Hong Kongi ja Singapuri lennujaamadega ainsad 5 tärniga hinnatud lennujaamad. Lõuna- Koreas ei räägi väga paljud teenindajad inglise keelt ning seda isegi hotellides. Kuigi sellekohane teade on igal pool väljas, et teenindatakse inglise keeles, piirdub asi siiki pigem kehakeele ja zestidega
savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 27. Mis on karst? Karsti all mõistetakse nähtusi ja protsesse, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna- ja põhjavee toimel. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karst on levinud kohtades, kus maapõues esineb kergesti lahustuvaid kivimeid, lubjakive, dolomiiti, soola, kipsi või marmorit, mida mõjutab maapinda sattuv vesi. Sademevesi tungib kivimi lõhedesse ja pooridesse ning alustab ümbritsevate kivimite vähem vastupidavate mineraalide lahustamist
kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Nt harivesilik (loom), Kaunis Kuldking (taim) III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Nt Atlandi Tuur (loom)kala 27. Oska nimetada kaitsealuseid üksikobjekte Eestis: * Tamme Lauri tamm * Aandu karstiala * Aasumägi * Aianduse kivi * Helme koopad 28. Mis on säästev areng? Mis on selle eesmärgid? Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine. Eesmärk on tagada inimestele kõrge elukvaliteet, turvalisus ning puhas elukeskkond täna ja tulevikus. 29. Milles seisneb ,,Säästev Eesti 21" (SE21) olemus? Millal vastu võetud? ,,Säästev Eesti 21'' on Eesti jätkusuutliku raengu riiklik strateegia kuni 2030. Aastani. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14. Sept 2005
Samuti maaliti esemeid seinte peale. 14.Varakristlik kunst Visuaalne kunst oli kristlastele lubamatu. Tähtsam oli Jumala sõna, pühakiri. Raamatukunsti sünd algul papüürus, hiljem kallim pärgament(loomanahk), neile maaliti värvilisi tekste,mis olid selgitavaks tekstile. Raamatumaal ehk miniatuurmaal. Arhitektuurist saab rääkida alles 4. sajandist. 1-2. sajandil oli ainsaks kristliku kunsti allikaks maaalused koopad ehk katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Osa neist on looduslikud koopad, osa inimeste kätetöö. Rooma linna alused käigud ~ 900km (mitmekorruselised labürindid, vulkaanilise pinnase tõttu oli seal uuristamine suht lihtne). Seal leiduvad esimesed seina- ja laemaalid. Ei kujutata erootilisi motiive ja paganlusega seotut. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Kristus kala, lootus ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne
Iseloomulik sademeterikastele aladele LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). KARSTUMINE- on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Kivimite lahustumise tagajärjel tekivad maaalused koopad, nende sissevarisemisel aga mitmesugused negatiivsed pinnavormid, mida kokku nimetatakse karstiks. MINERALISEERUMINE- Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti vesi, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak jt ained (ühendid). Protsessi käigus eraldub energiat. HUMIFITSEERUMINE- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja
*Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kujutama skematiseeritud kujusid Kaljukoopad Addlaura ja Valltorta Uus-kiviaeg(600-2000eKr) Tekkis põlluharimine ja karjakasvatus Esimeseks loomaks oli koer Inimene hakkas jääma paikseks Mesopotaamia ala kunst
Turiste huvitab Uus- Meremaa loodus, 70% Uus-Meremaa taime- ja loomaliikidest ei leidu mitte kusagil mujal kui Uus-Meremaal. Tõenäoliselt külastatakse selles riigis kõigerohkem kohti, kus on filmitud filmide triloogia: ,,Sõrmuste Isand", nimelt nende filmide võtted toimusid Uus-Meremaal. Paljud turistid tulevad Uus-Meremaale neid kohti vaatama, kus on tehtud filmivõtteid. Lemmikuteks külastuskohtadeks on Rotorua, Waitomo koopad, Milford Sound ja Queenstown. Eesti turismifirmad pakuvad reise Uus-Meremaale. Uus-Meremaale on võimalik maanduda Aucklandi, Christchurci või Wellingtoni lennujaamas. Turismil on oluline osa Uus-Meremaa majanduses, see moodustab 8,9% riigi SKT-st ja annab 9,9% tööjõulistele inimestele tööd. Kokkuvõte Olen õnnelik, sest valisin Uus-Meremaa oma referaadi teemaks, tänu sellele avardus rohkem mu silmaring selle riigi kohta ja mulle on hakanud see riik meeldima üha rohkem.
Kahjuks on hoovi ümbritsevate ruumide sisemüürid pidevas varisemisohus. Paljud müüritulbad on alles hiljutimaha kukkunud,paljud varisemas. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on olnud põllukivi mõninga telliselisandiga. Linnuse varemeid ei ole konserveeritud, mistõttu miljöö linnuse sees on trööstitu. Kalvi Aluve ,,Eesti keksaegsed linnused" 25.02 kell 11.45 Helme linnusevaremets kõrgendiku põhjanõlvas on aluspõhja liivakivis maa-alused koopad, mida nimetatkase Helme põrguks. Koobastel on 2 sissekäiku. Üht suurt lahtist koobast nim. Rahvasuus ,, Vanakurja vatsaks", teist,osaliselt sisselangenud koobast aga ,, Moosese kirikuks". Koobastes elutseb rohkelt nahkhiiri. Linnuse kohal all orus asub väga selge veega ilus allikas. Nähtavasti oli siin muistne hiis,sest ühes 1668. aastast säilinud ürikus märgitakse ,et rahvas käis siin risteneljapäeval ja esimesel suvistepühal ohverdamas. Veel paar põlvkonda tagasi oli allikas vesi
Alkinoos peatab lauliku ja tahab ODiga jõudu proovida. OD lennutab ketta kaugemale kui ükski sealne elanik eales oli heitnud. Saadi aru et OD on kangelane. Neil oli kokkulepe, et hiljem ütled OD oma nime. Saabus uus pidusöök ja pime laulik Demodokos hakkas jälle laulma trooja sõjast. OD ei suud jälle pisaraid tagasi hoida. Alkinoos küsib mis ODi kurvastab ja OD räägib oma loo Alkinoosile 9. laul OD jõudis kükloopide maale kus nad küttisid kitsi. Teisel päeval nad leidsin koopad. Teised ei soovitanud minna kuid OD tahtis minna. Koopast tuli välja hiiglane. OD palun külalislahkust kui külalislahkuse asemel võttis küklooplane kaks ODi meest ja istus nad surnuks. Nad põgenesid nurka kus nad veetsid terve öö. Vahepeal oli ta veel ära söönud 2 ODi meest. OD ulatas küklooplasele veininõu söögipeale ning jootis küklooplase purju. OD ja mehed üritasid põgeneda torgates põleva toika küklooplase ainsasse silma. Küklooplane karjus ja kutsus sellega kohale
ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13. Mis on fjord? Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg e troog. 14. Mis on maasäär? Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku
- Millise puistu pindala on kasvanud viimase 20. aasta jooksul rohkem kui poole võrra? Halllepp, haab, sanglepp. -Tüüprühmas enamuspuuliik: Haab laanemets, Hall lepp salumets, Mänd palumets, Kuusk laanemets, Kask soovikumets -Kõige metsavaesem Tartu. -Millises maakonnas on kõige suurem vääriselupaikade osakaal? Põlva VI.- Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired). koopad Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda tekkivate luidete esimene arenguaste. eelluited Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. karstijärved ja järvikud Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. veealused liivamadalad
(termokarst), mandrijäätumise servakuhjatiste taha (Ülemiste, Uljaste). Samuti maatõusu tõttu. Mullutu Suurlaht, Sutlepa meri jne. Järvede vanust rehkendatakse järvesetes ladestunud õietolmu kaudu. Järvevee omadused sõltuvad järve valgala pindmiste kihtide koostisest. KARST EESTIS Karstivormid kergesti lahustuvates kivimites pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime (osakeste väljakandmine kivimitest) tulemusel tekivad omapärased pinnavormid ja maaaisesed koopad. Karsti tekkeks on vajalik: lahustuv kivim, liikuv vesi, lõhed ja poorid kivimis. Tekib : 1. kivimite lahustumine e korrosioon 2. erosioon kantakse ära lahustumatud kivimiosakesed, soodustatakse lahustumise jätkumist. Tekib lasuvate kihtide vajumine langatusvormide teke (sufosioonilised pinnavormid) Eestis on langatusvorme ordoviitsiumi ja siluri avamusalal (piiratud alal ka Kagu-Eestis) Intensiivse veevahetusega aladel. Pandivere kõrgustikul ja Harju Lavamaal õhukese
Maa Sisukord 1. Elu 2. Maa 3. Maa tiirlemine 4. Atmosfäär, ilmastik 5. Maa tekkimine 6. Kivimid 7. Erosioon 8. Vulkaanid 9. Vesi Elu Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Maa Kaugelt kosmosest näib planeet Maa kui tilluke sinine pall, mis aeglaselt kosmoseruumis ujub. Maa, mida sageli kutsutakse siniseks planeediks, saab oma värvi ookeaniveelt, mis katab enamiku tema pinnast. Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Tegelikult on Maa üsana tähtsusetu. Inimeste jaoks on ta eriline ainult sellepärast, et ta on meie kodu. Maa on k...
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust.
kunsti? Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi lubamatu.Koos Vana Testamendiga võtsid kristlased üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatukunsti sünni. 18. Too mõned näited kristlikust sümboolikast. Miks need võeti kasutusele? Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust- Paabulind, Püha Vaimu-tuvi. 19. Mis on katakombid? Milline seos oli neil kunstiga? Maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid.Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamisel seina-ja laemaalid. 20. Kuidas tekkisid meile tuttava kujuga raamatud? Mida neisse alguses kirjutati, kuidas neid kaunistati? Pühakirja tähtsus tõi kasa kristliku raamatukunsti sünni.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 21. Millises olukorras oli varakristlikul ajal skulptuur?
Poseidon oli mere valitseja.Erinevalt Hadesest oli tal Zeusiga alati sõbralik suhe.Tema sümboliks on kolmhark.Poseidon austasid eelkõige meremehed, sest just tema oli see kes hoolitses mere lainete eest.Kui Poseidon oli vihane ,valas ta oma viha laevameeste peale välja, saates neile hiigel mereelukaid ja suuri laineid. · Hades (Pluto)-Zeusi teine vend ja allilma valitseja.Tema oli jumal kes hoolitses surnute riigi eest mida kõik kartsid.Surnuteriiki viisid koopad ja salakäigud mida on mainitud paljudes raamatutes.i. Hadesel ei olnud oma venna Zeusega soojad suhted. · Hestia (Vesta)-Oli kolme põhijumala õde, ning rahva lemmik jumal.Ohverduste ajal oli tema esimene kellele inimesed ohverdusi tegid.Ta oli tagasihoidlik ja vähenõudlik.Hestia valitses kodutule ja kodurahu üle. · Hera (Juno)-Zeusi naine .Jumalanna kes oli ülimalt armukade ,tihti kiusas ta Zeusi lapsi taga , kelle peajumal oli saanud teiste naistega
3. Geoloogiline ehitus Tartumaa jääb Ugandi lavamaale ning seda iseloomustab lainjas moreentasandik. Sinna on lõikunud palju ürgorge. Kuid lõunas piirneb Tartumaa Otepää kõrgustikuga. Pinnakate pak- sus on keskmiselt 2-3 meetrit ja kuna see on nii väike, siis on näha ka aluspõhjakivimeid paljudes kohtades. Näiteks lii- vakive on näha Emajõe oru veerudel. Ka Age oja orus on näha liivakivisse uuristatud allikakoopiaid, mida tuntakse Toomemäe Age oja koopad nime all. Need võivad ulatuda kuni 13.5 meetrini. Tartu maakonnas on ka palju veekogusid. Järvi ja jõgesid,mis suubuvad enamasti Emajõkke. Kuid leidub ka palju metsi ja muidugi ka palju kaevandusi. Kõige enam kaevandatakse kruusa ja liiva. Kõige suurem on Vooremäe liivamaardla, mis on üks aktiivsemaid ehitusliiva kaevandamiskohti (viide 2) 4. Aluspõhi Tartu aluspõhjas eristuvad eriti hästi kaks kihti: alumisel kihil on tard- ja moondekivimitest koosnev
Eesti aluskord - Eesti aluskord on tard- ja moondekivimitest koosenev pealiskorra alune kivimkeha. Eesti Aluspõhjakivimitega, mis on lõhenenud ja vees kergesti lahustuvad. Põhjaveega aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid Tuntumad Kostivere ja Uhaku. tardkivimeid. Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas Krstivormid: kurisu ehk neeluauk, koopad, karstilehtrid, karrid Suursaarel. Eesti alsupõhi - Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseid kivimeist 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) koosnev kiht, millel saub pinnakate. Eesti aluspõhi koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist nind Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist
Riigis on üle 100 loodusliku vaatamisväärsuse ja kaitstud koha, millest suur osa kuulub Euroopa "Natura 2000" projekti, mis tegeleb liikide ja paikkondade kaitsmisega. Bulgaarias elavad haruldased või Euroopas väljasuremisohus olevad loomad ja taimed. Unikaalsete looduslike vaatamisväärsuste hulkakuuluvad Belogradchik kivid, Rojen Rhodopi mäel, Iskarskoto, Ropotamo jõe suue, Trigradskoto Gorge. Lisaks palju hämmastavaid sildu, sajad järved ja koopad, mis on oma ilu poolest kogu maailmas tuntud. Samuti on Bulgaarias rohkem kui 600 sooje ja külmasid mineraal- ja geothermilisi allikaid. Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaeks osaks. Need mäed tõusevad 2100 m kõrgusele merepinnas. Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam- Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik
koopas oli 2009. aastal viimaste aastate madalaim (vaata ka Tabel 1). [4] Tabel 1. Leitud tõmmulendlaste arv talvise seire käigus Vääna-posti koopas nr 1 [Koostatud Keskkonnaministeeriumi 2005.- 2010.aasta seirestatistika põhjal] Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Tõmmulendlaste arv 36 29 53 66 40 67 Ka teised looduskaitse all olevad koopad pole tegelikult piisavalt kaitstud. Vääna-Posti koopas nr 2 oli 2007.aastal põletatud prügi, mis maa-aluses käigus talvituvatele nahkhiirtele võib mõjuda surmavalt. Humala varjendi ümbrusest avastati 2007.aasta seire käigus hulgaliselt prügi, mis takistas nahkhiirte sisenemist varjendist algavasse maa-alusesse käiku. Humala koopas on mitmeid aastaid olnud ja leidub veel siiani mõningaid mürgitünne, mis muudavad samuti koopa õhu seal talvituvatele tõmmulendlastele ohtlikuks. [4]
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus
Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust.
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid Dharma ratas ehk seadmuseratas sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. S...
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus
1. Nimeta tähtsamad kunstiliigid ja nende jagunemine? I ARHIDEKTUUR- 1) sakraararhidektuur(kirikud, kabelid, moseed, templid) 2) profaanarhidektuur(lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud) II SKULPTUUR- 1) reljeefid(kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef) 2) ümarplastika. Skulptuur jaguneb ka: vabaplastika, monumentaalplastika ja ehitusplastika. III MAALIKUNST- 1) seina e. monumentaalmaal(fresko-ja sekotehnikas) 2) tahvelmaal 3) raamatu e. miniatuurmaal 4) mosaiikmaal e. vitraazikunst IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk V TARBEKUNST- 1) keraamika(savist esemed) 2) metallehistöö 3) klaasikunst 4) nahkehistöö 5) tekstiil 6) puitehistöö 2. Millised olid üldse esimesed maalid, skulptuurid ja arhidektuurialged? Leiukohad? Kõige esimesena hakati skulptuure tegema, seejärel koopamaalid(10-15000 eKr.) Arhidektuurialged- Inglismaal Stonehenge'is, Menhir Lääne-Saksamaal(u 200...
Pandora otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora tütrest Pyrhhast sai pra...
otsakorral. 8 3. PÕHJAVEE KÄIK 3.1 Karstialad Nimi ,,karst" on tulnud Jugoslaavias asuva Karsti platoo järgi. Eestis on karst laialtlevinud Põhja-Eestis, Saaremaal. Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. Sellest tekkinud tühemeid ja pinnavorme nimetatakse aga karstikoobasteks. Suurtes koobastes võib osa põhjavett ära aurata ja selles lahustunud ained jäävad maha, kuhjudes tilkekiviks. Kui koopalaest tilkuv vesi aurab, kasvab mahajäänud ainetest midagi jääpurika taolist. Karstiomased pinnavormid on karrid, karstilohud, karstilehtrid, umborud, avalõhed, karstikaevud.
(pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik. Võrumaa: Haanja/Kaika kuppelmaastik, Paganamaa, Piusa jõe ürgorg, Mustjõe lamminiidud. Loodusmaastikud (vahelduv reljeef), ajaloolis-kultuurilised maastikud. 6. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumustri roll
Vana-Iiri Iiri Jumalikud Rassid Eloise Hart Vana-Iiri Jumalikud Rassid Ajakirjast Sunrise, Detsember 1979 Eloise Hart Vana--Iiri Iiri Jumalikud Rassid Eloise Hart I irimaa Keldi pärimustes esindavad legendid ühe kangelasliku Valgusetooja asemel hoopis tervet jumalikkuste rassi, kelle kultuur ja teadus paneb aluse tsivilisatsioonile ning varem või hiljem meelitab isegi kõige primitiivsema arendama oma vaimse intelligentsuse intel võimeid. Iirimaa iidsetesse seikluslugudesse on maetud rikkalik informatsioon: kirjeldus näiteks inimese füüsilise ja psühholoogilise arengu kohta ning kuidas jumaliku jumalikud kuningad ja kangelased, Tuatha De Danann, tulid surelike sekka õpetama ja neid kergitama. Nende juhend...
* Inimahvalsed (hominiidid) – 5-2 miljonit aastat tagasi assid elama lagedale maale ja kõndisid kahel jalal. * Lõunaahvalne (australopitekus) – väike aju, suur nägu, väike kasv (1.5m), suured käed, raipesööjad. *Osavinimene (homo habilis) – raipesööja, kasutas algelisi tööriistu, hakkasid loomi küttima. *Sirginimene (homo erectus) – pikk ja sihvakas, sile nahk, suur nina, oskas tuld teha, lihasööja, eluasemeks koopad või onnid, uudishimulikud. * Homo sapiens (tänapäeva inimene): 1) neandertallane- umbes 250 000a. tagasi, nagu jälle karvane, umbes 1.6m pikk, matsid surnuid 2) homo sapiens sapiends (tark inimene) – umbes 200 000 a. tagasi, kütid, korilased, kalastajad, peamine jahiloom oli põhjapõder 16. Tsivilisatsioonide üldiseloomujooned ja tekkimise kohad. * Mesopotaamia – Tekkis Eufrati ja Tigrise jõgede ääres. Loodusvarade
MUINASAEG Jääaja eelsest asustusest ei ole midagi teada Asustuse ajalugu algab Eestis pärast viimase jääaja mandrijää taandumist 10500 eKr (12500 aastat tagasi) Baltimaadest teada esimesed jäljed asustusest 11600 eKr, Leedust ja Kesk-Lätist Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegses...
Nende riituste hulka kuuluvad ohvriandide toomine templis, osalemine pühade tähistamises, et yin'i ja yang'i tasakaalustaada, ja korrektsete matuseriituste sooritamine, et täita surnu soov ühineda surematutega. Religioossed tavad Taoistlikud religioossed toimingud hõlmavad erinevaid vorme, näiteks enesearendamine meditatsiooni kaudu, ohvriandine toomine templis, kus taoistlike jumalate ja jumalannade kujutistega. Taoism paneb suurt rõkhu pühapaikadel, kaasa arvatud allikad, koopad ja eelkõige mõed, ning seetõttu on palverännakute tegemine veel üks oluline tava. Sellised pühad mäed nagu Taishan Ida-Hiinas, kus paikneb sadu templeid, on populaarsed palverännakupaigad. Feng shui Feng shui´d kasutatakse yin´i ja yang´i tasakaalustamiseks maastikukujunduses. Selle muistse kunsti kaudu suunatakse ka qi´d nii ehitiste sees kui ka väljaspool neid, samuti looduslikes paikades. Feng shui aluseks on arusaam, et maailma elustavad jõud, mis vormivad maad ning kogu elu
(paleoliitikum), keskkiviajaks (mesoliitikum) ja uuskiviajaks (neoliitikum). Vanema kiviaja mälestised pärinevad 3040 a eKr. Kõige vanemad olid koopamaalid. Koopamaale on leitud laialdaselt territoorumil Vaiksest Atlandi ookeanini ja Koola ps Musta mereni. Need on tehtud aastatuhandete jooksul. Erinevate kunstnike looming. Sõltumata piirkonnast, olid erinevused väikesed, äärmiselt valistlikud. Kasutati looduslike värve. Kõige kuulsamad on Attamina ja Lascoux koopad. § 3. Neoliitiline kunst. Jääaeg lõppes 10 at eKr. Sama aastatuhandega tähistatakse paleoliitikumi lõppu. Neoliitikumi algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatuse muutumisega peamiseks elualaks. See oli suur murrang inimkonna ajaloos. Neoliitikum kestis LähisIdas 7 at 3 at eKr. PõhjaEuroopas, sh Eestis levis see hiljem. Põlluharijate usundis võib püsida vanemast kiviajast päritud animism. Et
Leitud on portreesid aga ainult Rooma võimu all olnud Egiptusest, kus pandi need surnutele skulptuuride asemel kaasa Faijumist leitud portreed. Need olid lihtsad, kuid realistlikud. Varakristlik kunst Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni, hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament, tärkas raamatumaal ehk miniatuurmaal Usukommete täitmiseks katakombid maa-alused koopad kuhu seintesse maeti surnuid Osalt looduslikud koopad, aga ka inimeste kätetöö, nt Rooma linna all oli käikude kogupikkus 900 km Seina ja laemaalid · Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale · Temaatikas oli kõrvale jäetud erootika, paganlus Kristlik sümboolika vihjed ristiusule Nt püha vaim tuvi Sagedane ka ülestõstetud kätega inimene palvetaja Vabalt seisvaid skulptuure ei tehtud Reljeefkunst ehiti sarkofaage, rõhutavad kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
koopamaalidena. Altamira avastati 1868 Hispaanias, algul leiti, et Altamira joonised on liiga täiuslikud st. ei saa eriti vanad olla. Tegelikult olid 12 000 aasta vanused. 1994 leiti Prantsusmaal koobas, kus oli üle 300 looma joonise. Värvideks punane, must (süsi, tahm) ja kollane. Loomade seas kõige rohkem ürgveiseid samas ka mammutied, põhjapõtru ja vahel hobuseid. Koopamaalid pole kaunistatud tarbeesemed, vaid kunst omaette. Kõik seni avastatud koopad on suhtelised varjatud kohas (väike käik, tee tõeliselt raskendatud nt ojja tuleb sukelduda ja läbi kaljulõhe ujuma koopasse või koopaava nii pisike, et sinna peab roomama jne). Koopad on rahvapärimustes suhteliselt halvaendelised kohad. Koopamaalid paiknevad kaugemates soppides, kuhu päikesevalgus ei ulatu. Maalides, vaadates tuli kasutada valgusallikat, nt tõrvikut. Tulevõbelus annab joonistele elusama efekti
Seal leidub nii kõrgeid karstikoonuseid, sügavaid koopaid, salajõgesid kui ka pikki uuristunud jõesänge. Tähelepanu pälvib ka Libo bioloogiline mitmekesisus, seal elab üle 314 selgroogseliigi ning kasvab 1532 taimeliiki, sealhulgas kohalikult ohustatud taimi ja loomi. Wulongis on oluliselt kerkemurrangutest mõjutatud kõrged karstiplatood ning hiiglaslikud depressioonisüvendid, samuti sügavaid, katuseta koopaid ühendavad kõrged looduslikud sillad. Sealsed hiiglaslikud koopad ja sillad iseloomustavad Lõuna-Hiina tiankengi maastikke. Wulongi alad tunnistavad maailma ühe suurema jõesüsteemi, Jangtse ja selle lisajõgede ajalugu. Kahes karstipiirkonnas elavad vähemusrahvused moodustavad suurema osa populatsioonist. Karstimaastik on mõjukalt seotud sealsete inimeste kultuuriidentiteedi ja traditsioonidega. Shilinis on yi rahvas arenenud karstikeskkonnaga kohandatud eluviisi, nende kultuuri iga tahk kajastab kivimetsi. Libo
Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.),...
Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilit...
abilihased – nende abil saab hingamist muuta sügavamaks. Abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Hingamiselundite iseärasused lastel * Ninaõõs kitsas ja limaskest õrn, veresoonterikas. Imik ei oska läbi suu veel hingata ja tema puhul on nohu esialgu tõsiseks probleemiks – takistab hingamist. Pisaranäärmete ja ninaõõne vahel on avar kanal – infektsioon kandub ninaõõnest silma. Ninaõõne kõrvalkoopad on puudulikult arenenud – põskkoopad ja koopad otsmikupiirkonnas. Nende kõrvalkoobaste põletikke on väikelastel/imikutel harva. Esimestel elukuudel ei ole lastel veel neelumandlid nähtavad, nad muutuvad nähtavaks alles 9.-10. elukuul. Angiini diagnoos ei ole tavaliselt õigustatud esimesel kahel-kolmel eluaastal. Ninaõõnt ühendab keskkõrvaga õks käik/kanal, mida kutsutakse Eustachi tõriks – funktsiooniga võrdsustada atmosfääri rõhku rõhuga keskkõrvas. Väikelastel on ta lühike ja
asjalik?). Biomassi kasutamine suurte monokultuuride rajamisel võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid. 22. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile n. Põlevkivi – kõige suurem reostaja; muudetakse maastikku (positiivne, tuhamägedest suusakeskused); eraldub mitmesuguseid kasvuhoonegaase (neg) o. Fosforiit – maastik, koopad. p. Pae- e lubjakivi – uued veekogud q. Savi- savikarjäärid, järsud veerud, vertikaalsed r. Kruus ja liiv- karjäärid, kus saab ujuda nt, elupaikade loomine ohustatud liikidele (tahtmatult) s. Turvas- soodes käimine, koduks lindudele ja kahepaikstele t. Muda- kasutamine meditsiinis, mudaravilad 23. Kliima mõju rekreatsioonile Alpide suusakeskused raskustes (hooage muutub lühemaks), otsitakse lahendusi. Klimaatiliste ekstreemsuste kasv Eestis
maalitud keraamikat, kaaluvihte, pisiskulptuure, piktograafiliste märkidega kunstipäraseid pitsateid. Linnades tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega (1988: 619). Järgnevalt ongi konkreetsete näidete näol vaadeldus Induse oru elanike tehtut. Enamus töös esitatud pilte ja andmeid on pärit arheoloogiliste väljakaevamiste alaselt kodulehelt www.harappa.com Aga enne kui minna Induse orgu võiks pilgu peale heita väga varasele ajale, Bhimbetka koopad asuvad Kesk-Indias Bhopali lähedal Madhya Pradeshi regioonis. Joonised koobaste (õigemini on tegemist rokem nagu õõnsuste või uuretega) seintel pärinevad neoliidikumi algusest umbes 8000 aastat eKr kuni 5000 aastat eKr. http://www.art-and- archaeology.com/india/bhi1.html Joonised on tehtud põhiliselt punase ja valge pigmendiga, mõnes kohas on ka rohelist ja kollast värvi. Kujutatud on igapäevaseid stseene aastatuhandete tagant --
vajadustest Kaitstavad looduse puud, allikad, piiranguvöönd kõigile ühine kaitse-eeskiri üksikobjektid rändrahnud, joad, kärestikud, pangad, astangud, paljandid, koopad, karstinähtused Kohaliku omavalitsuse elupaigad, piiranguvöönd igal objektil oma kaitse-eeskiri. Piusa koopad on osa kaitsealast, mille peamine eesmärk tasandil kaitstavad maastikud, põllud, Olulisemad tööd määrab on hoida nahkhiirte talvitumispaika.
..) Harva leidub aragoniiti ka pärlid sisaldavad viimast. Looduses on ta üsna püsiv ja seetõttu hea ehitus- ja viimistlusmaterial. Viimasel ajal on happevihmad (põhiline kahjulik komponent on väävelhape) kahjustanud antiikseid marmorskulptuure *Kui vees on lahustunud CO2 siis lubjakivi aeglaselt lahustub vesinikkarbonaadi tekke tõttu CaCO3 + CO2 + H2O = Ca(HCO3)2 nimetatud soola tuntakse ainult lahuses. Sellise protsessi tagajärjel tekivad koopad, salajõed ja muud karstinähtused. Ka Põhja - Eestis on karstialad. Meie pikim koobas on küll vaid 54-56 m pikk ja asub kohas , kuis Tuhala jõgi maa alla kaob. ( Virulase koobas - avastati hiljuti) Vett Milles on palju lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid nimetatakse karedaks veeks ja ta kõlbab hästi juua , kuid ei sobi näiteks õlle tootmiseks või keskkütte katelde toiteks. *Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad ja tekivad karbonaadid (katlakivi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
