Aafrika lääne- ja idarannikul. 3 Rannaprotsessid: - rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi - võivad toimuda ka ülikiired muudatused nt suurte tormidega - peamine tekitaja on (tuule tekitatud) lainetus - tavaliselt on tuule tekitatud ookeanilained u 0,5-5m kõrged, tormis kuni 15m, maavärinaga isegi 80m - lainepikkus 40-400m, kiirus 25-29km 1) KULUTAV TEGEVUS: - kulutusrannad - tekivad koopad - rannajoon taandub - toimub setete edasikanne - rannajoon muutub sirgemaksm sest poolsaarte otsest lahti murtut materjal kantakse minema - järskrannikutel ( veekogu sügavneb kiiresti, lained pääsevad mõjule ja hakkavad kulutama) Pank kulutava tegevuse tagajärjel monoliitsesse aluspõhjakivimisse kujunenud järsak - paljud Eesti rannad on kulutusrannad 2) KUHJAV TEGEVUS: - laugrannad - vesi läheb aeglaselt sügavaks
Planeet Maa erilised omadused Sisukord 1. Elu maal 2. Atmosfäär 3. Erosioon 4. Kivimid 5. Maa temperatuur, liikumine, vanus 6. Huvitavat 7. Kasutatud kirjandus 2 Elu maal... Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hap...
CaCO3 CO2 Mööduva karedusega vesi sisaldab: kaltsiumvesinikkarbonaati või magneesiumvesinikkarbonaati. Kirjuta eelneva jutu põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Karstinähtus: CaCO3 + H2O + CO2 Ca(HCO3)2 paekivi/ vihmavesi/ õhust kare vesi lubjakivi põhjavesi süsihappegaas Karstinähtuse käigus tekivad koopad http://en.wikipedia.org/wiki/Karst Katlakivi tekkimine Karbonaatne vesi satub meie kodudesse (keedupottidesse jne) . Kuumutamise tulemusel kaltsiumvesinikkarbonaat laguneb katlakiviks, veeks ja süsihappegaasiks. katlakivi http://commons.wikimedia.org/ Kirjuta eelneva selgituse põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Katlakivi tekkimine: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2007. a OLULISEMAD ETAPID MAASTIKUARHITEKTUURIAJALOOS Lihtsustatud skeem Looduslik kontekst, aia-pargi Kompositsioon ja kujunduse Iluaed: detailid, liigid Tuluaed, liigid osatähtsus ja objektid elemendid Antiik-Kreeka Kaunis loodus, soodne kliima. Suured kompleksid: Tamm, õunapuu, oliiv, küpress, Kõrgel järjel aiandusteadus, kuni 9. saj e.Kr Iluaiandust suhteliselt vähe. 1. kõned, loorber, pappel, jalakas. teo...
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi
sõnakuulelik. Siis pääseb pärast surma paradiisi. Sellisena sobis ristiusk ka valitsejatele alamaid sõnakuulelikena hoida. Aastal 313 kuulutas keiser Constantinius ristiusu rooma riigi usundiks. Oma kahetuhande aasta vältel on tal suur mõju olnud ka kunstile. Koos ristiusuga tekkis ka nn. Vanakristlik kunst. Et riski usk oli algul keelatud siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumala teenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkusaamiseks kasutasid nad katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnassesse kaevatud käigud mis mõnikord olid kilomeetrite pikkused. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Laed ja seinad kaeti maalingutega. Varakristlikus kunstis üldse ei leia skulptuure. Enne ristiusu tekked oli Rooma aladel elanud rahvad olid kummardunud jumala kujusid. Aga ristiusk ei lubanud kummardada jumalatele sarnaseid kujusid. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati siis hakati mõtlema ka vastavatele hoonetele kus jumala teenistust peetakse ja need olid kirikud.
Hommikukohv (kohv, tee, vesi, kuum piim, 2 sorti võileivad, kohuke ja puuviljad) Lõunasöök (2-käiguline, vastavalt valitud menüüle) Õhtune kohvipaus (kohv, tee, vesi, köögiviljad dipikastmega) Konverentsisaal Sigge siil on Scandicu maskott ja laste sõber. Sigge on Scandicu lastekontseptiooni põhitegelane. Paljudes Põhjamaade Scandicu hotellides on laste jaoks Sigge koopad ehk lastetoad, kus lapsed saavad pilte värvida ja mängida. Kõikides Scandicu hotellides saavad lastega pered hotelli sisseregistreerimisel väikse Siil Sigge üllatuse. Suvisel ajal, kui paljud pered on reisimas, hoolitseb Scandic selle eest, et pisikestel reisijatel juba vastuvõtus põnev oleks. Nimelt on suvel paljudes Scandicu hotellides lastele mõeldud check-in trepid, et nad saaksid ise uudistada, mida täpselt tehakse selle kõrge vastuvõtuleti
Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Oskused, tööriistad: Arengutase võis küündida nüüdisinimese tasemini, suutsid mingil määral kõneleda, silmapaistvalt kõrge arengutasemega kivist tööriistad, matsid oma surnuid- olid olemas religiooni alged, püsivad eluasemed: koopad, puuvaiadest nahkadega kaetud onnid; kandsid kehakatteid, küttisid suuri loomi, tugeva kogukondliku ühtekuuluvusega inimesed. Asuala: Euroopa ja Aasia Homo sapiens sapiens ehk tänapäeva (nüüdis-) inimene Välimus: sihvakama kehaehitusega kui neandertallased Oskused, tööriistad: Nagu neandertallased küttisid ka nemad loomi, osati tuld kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või
oletatavasti linnuse valitsejate järeltulijad, kes elasid siin teise maailmasõjani · Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud · Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Piusa koopad · Aastatel 19221966 kaevandati Piusal klaasliiva ning selle tagajärjel tekkisid maa-alused võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemid · Tänaseks on koobas turvalisuse huvides suletud ning näha saab vaid väikest osa vaatplatvormilt · Seetõttu otsustas külastuskeskus luua käikudest 3D-mudeli, kus igaüks saaks virtuaalselt koobastes ringi vaadata · Ahhaa teaduskeskuse ning Piusa külastuskeskuse koostööl valmis
NaOH- seebikivi, puhastusvahend Na2O2+ 2H2O 2NaOH+H2O2 Na2CO3- sooda, puhastusvahend NaOH+CO2 Na2CO3+H2O CaO- kustutamata lubi, gaaside ja vedelike kuivatamiseks CaCO3 CaO+CO2 lubjapõletamise protsess Ca(OH)2 kustutatud lubi, ehitusel CaO + H2O Ca(OH)2 - lubjakustutamine CaCO3 kaltsiumkarbonaat, paekivi Ca(OH)2+ h2CO3 CaCO3+2H2O krohvi kuivamine Ca(HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat, lõhed ja koopad CaCO3+ CO2+H2O Ca(HCO3)2 vee kareduse moodustumine. CaSO4 kaltsiumsulfaat, tavaliselt kips, ehitusel KNO3- kaaliumväetis, taimede kasvuks Ca3(PO4)2 kaltsiumsool, kaltsiumfosfaat, eluslooduse oluline osa Fe2O3- rooste 4Fe+ 3 O2 2 Fe2O3- rooste teke Al2O3- alumiiniumoksiid, boksiidi põhikoostises Al Al2O3+O2 7. O-a on seotud elektronide loovutamisega. Kroom- III o-a Mangaan- II või IV Raud- III või II hapnikuga reageerides. Koobalt- II
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehor...
Seal jõi ta tormivett ja veetis ka tormise öö. Järgmisel päeval leidis ta endale uued seltsilised...... “Giovane Amelia” oli salakaubavedajate laev. Nad vedasid idamaade kaupu Prantsusmaale ja Itaaliasse. Seal tööd saades seilati Livernosse, kus Edmond sai käia habemeajaja juures. Järgmisel reisil jäädi pidama Monte-Cristo saarel. Just sellele saarele oli maetud Spadade varandus. Edmond vigastas jalga ning jäi saarele ja asus varandust otsima.... Lõpuks ta leidis koopad, mis olid kahe rahnu poolt blokeeritud. Ta kasutas talle jäetud püssirohtu esimese kivi lõhkamiseks ja hoova abil sai ta koopasse sisse.... Seal ekseldes avastas ta ka varanduse. Varanduse kirstus oli kolm laegast: üks täis kuldmünte, teine täis kullakange ja kolmas täis teemante, pärleid ja rubiine. Edmond oli leidnud Spadade varanduse. Nüüd pühendas Edmond end aga kättemaksule, mis tõotas tulla magus.
Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux` koopamaalingutel on kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid ja muid loomi. Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250m sügavusel mäe sees. Koopas leidub ligi 800 maalingut ja graveeringut. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Megaliitehitisi leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal, Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. Nimbocumulus- rünksajupilv, suured tumedad pilved äikese ajal.
lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr. 1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut. MESOLIITIKUM 12-8 000 a.t. * sõjastseenid, jahistseenid, siluetid * rituaalne tants, 8-3 000 a. e. Kr. (Castellon, Hispaania) Aafrikas Tassili kaljud ja koopad Sahara kõrbes. NEOLIITIKUM 8-4 000 a.t. * skulpt. keraamika, pisiplastika ENEOLIITIKUM - üleminekuperiood metalliaegadele. PRONKSIAEG 4-1 000 a. e. Kr. menhir; triliit; dolmen (mega lithos) megaliitiline, megaliitne; kromlehh Stonehenge kr.1900 e.m.a. Stonehenge'i kromlehh Inglismaal (Salisbury lähedal, ca 130 km Londonist), ehitatud 2800 e.m.a. 1500 e.m.a. Neli ringi. Diameeter 91 m. Osa kive on toodud 350 km merd ning maismaad pidi
poegima. Nende poegadel on külma eest kaitsev rasvakiht õhuke. · "sahvrid" - loomad soetavad raske aja üleelamiseks toiduvarusid. Närilised koguvad talveks taimset toitu, seemneid. Hiired ja oravad varuvad pähkleid, tõrusid ja teri. Koprad koguvad pesa lähedale veette oksi ja "teevad heina", kuivatades rohttaimi. Mutid koguvad vihmausse, kiskjad peidavad murtud suuri saakloomi okste alla. · urud ja koopad - osad loomad elavad talvel urgudes ja koobastes, mis kaitsevad neid külma kui ka suvekuuma eest. Kõrbes on loomad (maod, sisalikud, hiired) kuumal päeval urus peidus. Geograafia õpetaja Ese Torim 12.04.2012 15:40 Euroopa ja maailma poliitiline kaart. Õpik lk.68-71 tea teksti+oma vihiku järgi oska Euroopa riike koos pealinnadega. Kirjuta ka pealinnad maailma riikidele. Ole valmis Euroopa riikide tööks. (Muuda) või Katkesta 18.04.2012
Suislepa paljandi lähedal asuv Suislepa mõis on tuntud ka oma õunasordi ja puud meenutava mälestuskivi poolest. Mõisale kuuluvast õunaaiast on pärit terves Euroopas levinud Suislepa õunasort, mida siin kasvatati juba XVIII sajandil ning ,mis on aretatud tõenäoliselt Pärsia punase suviõuna seemnetest. 140-aastane Suislepa õunasordi tüvepuu hävis 1970. aastatel. Puud meenutab mälestuskivi koolimaja juures (Mulgi kultuuri instituut). Paljandid ja koopad pakuvad huvi eelkõige teaduslikust, esteetilisest ja õppemetoodilisest seisukohast. Paljandites avaneb kivimite ja setete lasumisjärjekord, nende koostis, ehitus, ki- vimites leiduvad kivistised jne. (Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. Kaitstavad-looduse üksikobjektid). Suislepa paljandi kaitsmiseks võiks huvitatud olla Suislepa küla elanikud, turistid ning loodusehuvilised. 4 Osa 2
OMADUSED: On kihiline ja koosneb liivaterakestest mille vahesid täidab sideaine, kas lubi või savi, mis terakesi koos hoiab. VÄRVUS: Värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni. KASUTAMINE: Kuna liivakivi on vastupidav ja teda on lihtne töödelda, tarvitatakse seda laialdaselt ehitusmaterjalina. Kaardil: ØEESTIS SAAB LIIVAKIVIGA KÕIGE PAREMINI TUTVUDA PÕLVAMAAL, KUS ASUVAD NII TAEVASKOJA LIIVAKIVIPALJANDID KUI PIUSA KOOPAD e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø AMFIBOLIIT Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.
Pärnu rannarajooni. Punane torn oli keskaegse Pärnu linnakindlustuse nurgatorn. Kunagisest siseõust on tänapäeval kujunenud menukas kunstilaatade toimumispaik. 2.2. Vaatamisväärsused pärnu maal Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised- kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad. Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud. Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht. Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Pap haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi. Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub
koosnev pinnavorm. Rannik randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Randla e rannavöönd mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks. Murrutus e abrasioon maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. Klint- erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne (orud, koopad). Badland ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt. 54. Rikked, lõhed, murrangud Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Tekivad ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu kivimites tekivad pinges. Jagunevad lõhedeks ja
tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Külmakühm on jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega. Tekivad vee jäätumisel, kulutamisel, temperatuuri vaheldumine. 9.Maalihe
küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud -- Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik, mis asub ülem-devoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. 2 Piusa koopad Hinsa küngastikust lõunasse jääb mattunud oru kohale kujunenud VanaSaaluseVastseliina nõgu (oru põhi on kuni 60 m meretasemest madalamal). Nõgu täidavad sandurtasandik ning Piusa jõe keskjooksu org, mistõttu pinnamood on siin üsna rahulik. Nõost lõunas, Vastseliina ja Ruusmäe vahel ning kagus kuni Luhamaani valitseb keskmise kõrgusega küngastest ja nõgudest tihedasti liigestatud reljeef
sajandist pärit katakombide juures. Ligi 2000 m2 suurune roomlaste surnuaed oma lõputuna tunduvate käikudega osutub tõeliseks maa-aluseks varjuderiigiks.(3) Malta on tänapäeval igati kaasaegne ja turvaline turismimaa - uhkeid hotelle ja kõikvõimalikke lõbustusasutusi on kuhjaga. Kõige populaarsem tundub saarel olevat sukeldumine, sest kogu rannik on sukeldumiskoole täis. Nii puhast ja selget vett kui Malta ümbruses kohtab harva. Nähtavus on kohati kuni 30 meetrit. Arvukad koopad ja grotid on koduks põnevale floorale ja faunale. Saare ümbruses olevat ka palju laevavrakke ja lennukeid, arheoloogilistest leidudest tuleb aga kohalikule riigivõimule teatada.(3) Õhtuseks jalutuskäiguks pakub suurepärast elamust Slima promenaad - ühelt poolt kostub avamerelainete kohin, teiselt poolt ümbritseb ööelu oma käraga. Arvukad restoranid, diskoteegid ja baarid on võrdselt populaarsed nii turistide kui ka kohalike elanike hulgas
mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne. (hõbe ja pronks). Elamutüüp, Hütid, koopad, püstkoda. Kindlustatud elamud, hütid, Rehielamu küttekolle, matmiskombed Põletusmatus. Maeti elamu püstkojad (puidust). tarandkalmed, lähedusse, tihti põranda Kivikirstkalmed, rituaalid, põletusmatus. alla. Panuseid pandi kaasa. põletusmatus. Ühiskondlik tase Kihistumist polnud, Eraomandi teke, teatav Väikeperede eraldumine võrdsus
põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna. Esimene munkluse vorm anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm. Askeet võtab endale vabatahtlikult eesmärgi põgeneda maailmast ning ühiskonnast. Et täielikult pühenduda religioosele elule ning liha suretamisele, valib ta enesele looduse, selle üksinduse ja vaikusega. Ta soovib vaid palvetada ja mediteerida. Tol ajal laialt levinud kujutluse järgi, elasid deemonid just mahajäetud ja asustamata paikades, nagu näiteks koopad, varemed või kaljud. Askeet, kes tahtis saavutada lõplikku rahu ning lunastust, pidi selle saavutama läbi pingutava võitluse deemonitega ja nende jõu võitma. Anahoreedi päevane tegevus on korraldatud seitsme tunnipalve alusel. See algab päikesetõusuga, jätkudes kogu päeva jooksul. Palvete vahepeal tegeleb askeet käsitööga, mediteerib või siis puhkab. Peale keskööd kui on toimunud viimane palve, jääb anahoreet valvama, ning ei või enam magada.
4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas. 2. Akste LK ala, metsakuklased, tuhatkond pesa, 2m kõrgused 3. Piusa koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4. Mooste mõisakompleks üks hooneterikkamaid Eestis. Fototurismikeskus, Põhikool, Linakoda, Külalistemaja. 5. Värska Setomaa keskus, Tsäimaja, Seto Talurahvamuuseum. Võru maakond 1. Haanja Suur-Munamägi, vaatetorn, all pood, kohvik 2. Rõuge ürgorg Tuntuim org on Ööbikuorg, 7 järve, Rõuge Suurjärv, oru nõlval
Jaanipäev oli eestlastel eelkõige päikese püha. Jaanilaupäeva õhtul (23. juunil) tehtud jaanituld ehk jaaniku, e anda päikesele jõudu edasi paista. Algas pidutsemine, mis kestis öö läbi. Korraldati mänge, tantsiti, lauldi, söödi, joodi ning loomulikul kiiguti. Usuti, et sel ööl on liikvel võlujõud. Loodeti leida sõnajalaõit, mis pidi õitsema jaaniööl kuke kesköölaulu ajal. Usuti, et jaaniööl kõnelevad kõik puud ja loomad üksteisega, kõik salavaranduste koopad põlevad jaanitulena ja nõiad keedavad kõvasti salarohte. Jaanilaupäeva öösel korjati ka ravimtaimi ning saunavihad pidid selleks ajaks olema valmis tehtud- hilisemad vihad ei ole enam nii pehmed ja lõhnavad. Neiud korjasid vaikides üheksalt heinamaalt üheksa õit ning punusid neis ristteel pärja. Pärg tuli pähe asetada ning kodus magama heites pea alla panna- nii pidi unes nägema oma tulevast abikaasat
Käredama külma korral koguneb neid rohkem suurematesse keldritesse ja koobastesse. Seal valivad nad magamisaseme pigem sissepääsu lähedusse, kus on neile sobivalt jahe. Lendlased seevastu valivad talvitumiseks enamasti suuremate koobaste sügavamad osad, kus temperatuur püsib paar kraadi kõrgem kui põhjanahkhiirte magamiskohas. Kuna talveunest ärkamiseks kulub nahkhiirtel ohtralt energiat, siis on olulisemates nahkhiirte talvituspaikades, nagu Piusa ja Ülgase koopad, Tallinna ümbruse Peeter Suure kindlustuse käigud jt, septembri algusest aprilli lõpuni keelatud inimestel liikuda. Juba pelgalt liikumisega kaasnev müra, rääkimata näiteks lahtisest tulest (tõrvikud) ja otsesemast häirimisest (valgustamine, puudutamine), sunnib enamjagu loomi ärkama ning oma asukohta vahetama. See seab nende elu suurde ohtu. Väga suured magajad on unilased ja kasetriibikud. Nad jäävad
KUNSTI SUUNAD Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti, mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel. Jagatakse ajaliselt: 1) 1-3.saj. - on peaaegu ainsateks kunsti viljelemise paikadeks maa-alused koopad e katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Kristlased on sel perioodil tagakiusatavad. 2) 4-6. saj. seoses ristiusu muutumisega võrdseks teiste rooma usunditega (4.saj.) sai võimalikuks kunsti viljelemine avalikult. Hakatakse ehitama esimesi kirikuhooneid, eeskujuks kirikule leiti kõige sobivam olevat rooma kohtu- ja koosolekuhoone tüüp basiilika. Romaani 8-11 saj.arhitektuur võttis üle mitmeid Antiik-Rooma peajooni. Eeskujuks oli Rooma basiilika
Süsihape aga lahustab kaltsiiti ja seega ka näiteks lubjakivi. Tekib karst karstumine – kivimite keemiline lahustumine ja liikuva põhjavee mehaaniline kulutamine karst – karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleks ning selle tagajärjel kujunenud veerežiim karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid (-seened), orud, avalõhed, šahtid, koopad, tunnelised, maa-alused järved ja jõed, stalaktiidid, stalagmiidid. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset karst võib esineda enam kui 50 miljonil km 2 alal (ligi 1/3 maismaast), kus leidub vees lahustuvaid kivimeid (kivisool, lubjakivi, kips). Esineb Põhja-Eestis karrid – vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne) Koopad:
Resümee Eesti 12st nahkhiireliigist on seitse paiksed: tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), habelendlane (Myotis mystacinus), tõmmulendlane (Myotis brandtii), nattereri lendlane (Myotis nattereri), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Eesti kliima tingib talvituspaikade olulisuse. Eesti suurimad nahkhiirte talvituspaigad on Piusa liivakivi koopad Lõuna- Eestis, Ülgase fosforiidikaevanduse käigud ning Imperaator Peeter Suure merekindluse maarinde positsioonide käigud Tallinna ümbruses. Laagri püsielupaik asub maarinde positsiooni nr 6 maa-alustes tunnelites, mille kogupikkus on ligi 3 km. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on anda ülevaade Laagri püsielupaigas süsteemis nr 1 talvituvate nahkhiirte arvukusest ja liigilisest koosseisust ning võrrelda 2007/2008 ning 2008/2009 talvitushooaega.
Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. 5. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved 7. Mis on advektiivne udu?
-> ümbritsetud ümara aiaga. -ristkülikukujulised majad - Skandinaavia. Madalmaades -> pikkmajad , 3 löövilised. -> taradeta -> lühike kasutusaeg -> vähe märke ümberehitustest -> vanale asulakohale ehitati uued majad -> mitu sissepääsu -> 2-3 ruumi, üks oli laut Tellasulad - Balkanimaades 4. Seahenge, Inglismaal. Mäeotsa pühamud- mäe otsad/jalamid, kuhu on ohverdatud Juktas, Kreeta Rituaalsed struktuurid- koopad, kaevud, sahtid, kultursmajad Tuntuim kultusmaja on Bargeroosterveld Suured, katusteta, suured, kivivundamendiga, samaaegsete hoonete suurused majad on vanemad ja mõeldud surnute elupaikadeks. Poolringi (c-kujulised) konstruktrioonid olid hilisemad ja mõeldud ikoonide või muude pühade esemete hoidmiseks. Sandagergård, P-Taani Leitud 3 urnimatust, 4 käemotiividega kivi. Peetud seotuks üleminekuriitustega, kätel arvatud olevat jumalik tähendus, vägi. Tafta Högar, Rootsi
Teised perekonnaliikmed maad ei saanud. Sel moel ei võinud ühe perekonna valdused ületada 1000 jugerumi riigimaad. Vabanenud maa kavatses Tiberius jaotada väikesteks 30 jugerumi suurusteks tükkideks ja jagada vaestele kodanikele põlisrendile ilma edasimüümise õiguseta. Maa jaotamist kodanikele pidi juhtima eriline kolmeliikmeline rahva poolt valitud komisjon. Oma seaduse kaitseks pidas Tiberius rahvakoosolekul kuulsa kõne. "Mööda Itaaliat hulkuvail metsloomadel," kõneles ta, "on koopad ja urkad ööbimiseks, neil inimesil, kes võitlevad ja surevad Itaalia pärast, pole aga muud kui õhk ja valgus. Neile pole alalist elukohta, koos laste ja naistega elavad nad hulkurielu. Sõdurid võitlevad ja surevad võõra toreduse ja rikkuse eest, neid nimetatakse maailma valitsejaiks, kuid ometi pole neil jalatäitki isiklikku maad." Moodustati maajagamise komisjon. Kuid enamik nobiile oli selle agraarseaduse vastu. Nad meelitasid ühte
Eesti osalus rahvusvahelises keskkonnakaitses Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainult kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- misse ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseal...
hõbedat, kulda ja dolomiiti. Ajalooliselt on olnud oluline ka turba kaevandamine, eriti Kesk- Iirimaal, aga keskkonnakaitse ja efektiivsemate kütuste pealetuleku tõttu on turba tähtsus majanduses vähenenud. Olulise osa Iirimaa SKP-st, mis on muidu erakordselt kõrge, moodustab ka ehitussektor. Turismi eeldused Iirimaal Iirimaa kõige tähtsamaks tõmbepunktiks on kindlasti loodus ja maastik, koopad, kristallselged veekogud, kireva ajalooga kindlused, imeilusad vaated rannikujoonel asuvatelt kaljudelt Atlandi ookeanile. Väikesed Iiri külad on täis müstilist ilu ja igal ajaloolisel ehitisel, haual või koopal on oma müüt või huvitav tekkelugu. Iirimaa ajalugu ulatub aastasse 6000 eKr, seega on nendel kohtadel suur ajalooline väärtus. Iirimaa roll maailmamajanduses Iirimaal on üks kõrgemaid SKT (sisemajanduse kogutoodang) tasemeid OECD
Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud. Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini. Madalikud Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda. Need on Zahorska Nizina läänes, Vychodoslovenska Nizina kagus ja Kisalföld edelas. Eripärased on ka arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse. Veestik Jõed Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad hakkavad sulama tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Váh, Hron ja Ipoly (Ipel'), on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu terves pikkuses Slovakkia territooriumil. Järved
- Mereveega alaliselt üle ujutatud liivmadalad - Jõgede lehtersuudmed - Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud - Lõukad - Laiad madalad abajad ja lahed - Karid - Posidonia põhjad 6 - Merepõhjast erituvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid - Mere poolt üle ujutatud või osaliselt üle ujutatud koopad Elupaikade direktiiviga pannakse paika ka 18 mereliiki, mille asurkonnad peab ära märkima. Ühine kalanduspoliitika aitab saavutada elupaikade direktiiviga seatud eesmärke. On ju kalapüük üks peamiseid mereelupaiku ja liike kahjustavaid tegevusi. (Euroopa komisjon) Direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta Oluline kalade kaitset korraldav õigusakt on direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või
Rocca al Mare kool Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia Referaat Koostaja: Triin Tammer 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………3 Inkad ja nende mütoloogia…………………………………………….5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6 Asteegid ja nende mütoloogia…………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………..8 Kasutatud kirjandus……………………………………………………9 2 Sissejuhatus Maa, kust on pärit Lõuna-ja Kesk-Ameerika mütoloogia, on ekstreemne maa. Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutuste...
Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m. Tori põrgu (tsoneering) on uuendamata kaitsekorraga ala. (Tori põrgu 2010a) 1.2. Rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid Direktiivid: Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Tori põrgu loodusala kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ning koopad. Pärnu jõe loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, lamminiidud ja puisniidud; II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). (Vabariigi valitsuse... 2009) 1.3. Kaitstava objekti asukoht; majanduslik infrastruktuur
kuluvates kivimites 8. Mis on rannavöönd e randla? Mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus 9. Mis on rand? merd või järve ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus 10. Mis on leetseljak e rannabarr? merest väljaulatuv piklik liivavall 11. Mis on abrasioon e murrutus? maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või ühenduses ainult kitsa väina kaudu 13. Mis on maasäär? kitsast poolsaart moodustav settevall meres 14. Mis on fjord? pikk, kitsas ja sügav järskude kõrgete kallastega laht 15. Mis on deflatsioon? tuule kulutav tegevus, setete ärakanne tuulte poolt 16. Mis on barhaan? poolkuukujuline luide kõrbes, kumerusega vastu tuult 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide
Sõdimist peeti kõige tähtsamaks ja väärikamaks toiminguks. Rüütliajastul oli armastus kõikemääravaks jõuks. Armastatu oli rüütlile kõrgeim olend, kes rõõmustas rüütlit oma ilmumisega, kurvastas puudumisega, õhutas lahkusega või ajas meeleheitele julmusega, isegi siis, kui rüütel polnud kunagi armastatuga kõnelenud. Süürias on kuiv maastik liivased kõrbed, kaljurünkad ja kuristikud, mäekitsused ja avarad lagendikud, koopad, kuid leidub ka oaase. Enamik kloostritest suleti, kui muhameedlased Palestiina vallutasid, kuid mõned säilisid. Engaddi salakabel, mis oli rajutud kõvasse ja tugevasse kaljusse, oli gootis stiilis. Kabelis oli veel altar. Moslemid ei murra kunagi oma sõna, nende toit on kasin, nad ei tohi süüa sealiha ega juua veini. Neil on patriarhaalsed õigused ning nende arvates ühe kaaslasega koos olla on orjus. Ei sobinud vaadata naise katmata nägu
Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud. Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini. (2) 1.3 Madalikud Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda. Need on Zahorska Nizina läänes, Vychodoslovenska Nizina kagus ja Kisalföld edelas. Eripärased on ka arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse.(1) 1.4 Jõed Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad hakkavad sulama tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Váh, Hron ja Ipoly (Ipel'), on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu terves pikkuses Slovakkia territooriumil. (1) 1.5 Järved
valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Vietnam on riisitootjate maade hulgas maailmas 5.kohal. Riisikasvatus ning nendega soetud maaelu elamine on Vietnamis päris tavapärane. Meeletud riisikasvatus põllud on turistidele äärmiselt põnev vaatepilt. Tutvumine koobastega Vietnamis on väga palju erinevaid looduslikke koopaid, mis pakuvad uusi ning põnevaid kogemusi igas vanuses inimesele. Kõige hilisemad avastatud koopad asuvad Phong Nha-Ke Bang rahvuspargis ning need avati turistidele alles 2015.aastal. Mägimatkad Matkamine on turistide seas väga levinud. Võimalusi matkamiseks on samuti mitmeid, populaarsemad on Phu Si Lung mägi, 3076m ja Fantsipani mägi, 3143m. Mägede lähedale viivad rongiteed või kohalikud bussid. Matkad kestavad tavaliselt mitu päeva ning nõuavad üldiselt head füüsilist ettevalmistust. Kultuuritaustast tulenevad võimalikud eripärad, mida tuleks eestlastel silmas pidada
aktiivsus. 38.Mis on karst? Nähtused ja protsessid, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna-ja põhjavee toimel. Kaasneb omanäolise veerežiimi kujunemine, teatud mullatüübid, taimeliikide ja -koosluste levik. Vajalikud tingimused: vees kergesti lahustuva kivimi olemasolu, vee olemasolu, karstuvate kivimite esinemine, lõhede olemasolu. Tekivad spetsiifilised pinnavormid nagu karrid, karstilehtrid, lohud, uurded, lõhed, kanalid, jäänukid, koopad jne. Lisaks lahustavate kivimite olemasolule mõjutavad karstinähtuste levikut ka suhteline erosioonibaas ja tektoonilised rikkevööndid. 39.Mis on alvar? Õhukese lubjarikka mullaga poollooduslik rohumaa. Pinnakate paksus on alla 1m.
pinnavormid moreenküngas, rannavallid - moreenist koonsevad vallid orud veelised setted alluviaalsed: jõevee setted deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted orud lammid kajon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org,mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest Murrutuskulpad - maisma purustamise lainete toimel tekkinud muurutusjärsakud,mille alumises osas võivad esineda koopad Karst - põhja ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi Tilkekivimid Stalaktiidid- koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalakiidid võivad moodustada"kardinaid" Stalagmiiidid - koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivimid Karrid - vihmavee või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud
tugev sulghäälik(k,p,t):ka-pi, so-ki - kolmanda välte korral järgneb ühekordsele täishäälikule pearõhulises silbis kahekordne tugev sulghäälik(kk,pp,tt): tup-pa, rut-tu -Kahekordne v(vv) ja j(jj) võivad esineda vaid kolmandas vältes. -s ja f õigekiri allub sulghäälikute õigekirja reeglitele, mistõttu teises vältes kirj s ja f ühekordselt, hääldatakse aga ikkagi pikalt. - Pika täishääliku või diftongi järel kirj üks k, p, t: koopad, vaatab, kooki, auku -Häälikuühendi õigekirja 1.reegel: - Häälikuühendis(kaashäälikuühend või diftong) kirj iga täishäälik ühe tähega: kupli, aktus. -4 erandit, mil kaashäälikuühendis kirj üks häälik kahe tähega: - l,m,n,r järel olev ülipikk s kirj kahe tähega: valss, simss, kirss - Rõhuliite-gi,-ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski
kas. kohapeal olevaid resursse, ja ka oma transport. Turismi otsene, kaudne ja indutseeritud tulu- reklaam, reisi kestuse suurendamine, suurendada turistide arvu, kohaliku toodangu müük( käsitöö, sepatöö, toit, puutöö), turistidele mõeldud kauplused( neile suunatud), koostöö. 11.=12. 12. Turismipakettide liigid- Loodusturism(Matkarada Soomaal, linnud+fotograafia); Sporditurism( Kanuumatk Soomaal, Mulgiheinamaal; Suusatamine); Haridusturism( Koolitus laager TORE); Kultuuriturism(Piusa koopad, Suur-Munamägi, Taevaskoda, Rõuge Suurjärv); Seiklusturism( Paintball, ratsutamine, jahindus); Terviseturism( vabaõhk+ sport); Rekreatsiooniturism e vabaaeg( Festivalid, bändid, teemaõhtud). 13. Erinevate transpordiliikide poolt tekitatav kahju keskkonnale- Lennuk- kõige saastvam, kütust on vaja lisaks edasiliikumisele ka õhkutõusmiseks, õhuspüsimiseks ja ka maandumiseks, lennujaamad, stardi-ja maandumisrajad
taimeosi. Peamisele kihile järgneb huumushorisont, sellele leetehorisont ja siis sisseuhtehorisont.(18) Tasasematel aladel võivad aga jõed oma setteid kaldaäärtesse kuhjata. Sellisel jõesetete kuhjumisel tekivad viljakad lammimullad.(18) Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks(18) Saviliivmullad sisaldavad rohkem liiva kui savi. Nad on samuti õhurikkad, kuid vähem poorsed ja niiskemad. Toitaineid on keskmiselt.(18) 6.3 Viljakus Muldade viljakus on suhteliselt kehv.(5) 6.4 Looduslik taimestik Looduslikus taimestikus on valdavad kuni 700-800m kõrgusel kasvavad stepitaimed. Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritu(3) 7. Inimtegevus 7.1 Peamised tegevusalad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
