Porgandid sisaldavad rikkalikult kiudaineid, antioksüdante ja mineraalaineid. Köögivili aitab parandada söögiisu ja seedimist ning aitab reguleerida südame-veresoonkonna tööd. Porgandi söömine aitab parandada nägemist, kui regulaarset seda tarbida, s.p. porgandid ongi odavamad prillid. 4. Millise kujuga võivad porgandid olla? Väiksed, keskmised ja suured; piklikud, üleval laiemad kui all. Mõned uued sordid on ovaalsed ja lühikesed, aga ikka on koonuse kujuga. 5. Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks. Võib süüa toorelt, kasutada salatites. Võib keeta, praadida, kasutada kartulivormides, roogades. Teha porgandimahla. 6. Millise kujuga võib olla söögipeet? Ümar, ümar-lapik, piklik; silindri kujuga. 7. Millist värvi võivad söögipeedid olla? Valgest ja tumepunasest mustjaspunaseni, ristlõikes valgete või mustade rõngastega. 3 8
Kuna reaalne täpsus on väiksem kuni 5x, siis on vastuvõetavad mõõtkava moonutuse tegurid 0,997...1,003. Leiti, et kõige sobivam on kooniline projektsiooni, sest Eesti mõõtmed on põhja-lõuna suunas 1/3 võrra väiksemad kui ida-lääne suunas. Koonilises projektsioonis on ka rahvusvahelised lennukaardid. Seega valiti Eesti põhikaardi projektsiooniks Lamberti kooniline konformne projektsioon. Lisaks leiti, et sobiv on kahe lõikeparalleeliga polaarprojektsioon ( koonuse telg on ühtne maakera pöörlemisteljega). Lähtudest kõigist kaalutlustest leiti, et mõõtkavades 1:50...1:200 on mõtekas kasutada ristprojektsiooni nivoopinnale (ortogonaalne projektsioon). 1:500...1:20 000 kooniline konformne projektsioon (Lambert-Est). 1:50 000...1:200 000 TM Balti, arvestades, et Baltikum on välja venitatud põhja-lõuna suunas. Väiksemates mõõtkavades (alates 1:500 000) kasutatakse koonilisi ja polükoonilisi projektsioone vastavalt
Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm = 0,3HB Rockwell - Võrreldes Brinelliga sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Selle meetodi puhul peab katseobjekt olema hea pinnaviimistlusega. Katsetamisel surutakse otsak (kas kuul või koonus) materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel suurendatakse seda põhijõuni ja taastatakse esialgne jõud. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Tulemus loetakse otse masina skaalalt - koonuse puhul mustalt skaalalt, kuuli puhul punaselt skaalalt. Vastavalt kasutatavale koormusele ning otsakule eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A- (kõvasulamid), B- (Al-sulamid) ja C-skaala (tüüpiline teraste puhul), pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M-skaala (plastid). Tähistuseks on HR.
lõigatakse maha, näiteks pahtlilabidaga). 4. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. 5. Kui diameeter ei ole piires 180 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse tainaga Vicat’ koonuse abil. Tardumisaegade määramiseks oleks vaja viit inimest. Esimene võtab aparaadilt näidu, teine käsisteb aparaati, kolmas puhastab nõela peale igat taigna sisse kukutamise korda, neljas märgib tulemused kirja ning viies võtab stopperiga aega. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi
..). Eesti põhikaardi ja tasapinnaliste ristkoordinaatide projektsiooniks on valitud Lamberti konformne kooniline projektsioon. Eesti minimaalne põhjalaius on 57°30'30" ja maksimaalne - 59°41'15". Nende aritmeetiline keskmine ehk Eesti keskmine paralleel on umbes 58°36'. Kui võtta aga kaalutud keskmine, kus kaaluks on territooriumi pindala jaotus põhjast lõunasse, nihkub keskparalleel veidi põhja poole. Eeltoodust lähtuvalt on valitud koonuse lõikeparalleelid laiustega B1= 58°00' ja B2= 59°20'. Lamberti projektsiooni koordinaatide alguspunkt on valitud Eesti lõunapiirist natuke lõuna poole. Sellega on negatiivsed x-koordinaadid välistatud ka juhul kui neist maha lahutada x o väärtus (x koordinaadi algväärtus koordinaatide alguspunktis) (Jürgenson, 1995). 3 Baaskaart
Häädemeeste Keskkool Reaktiivliikumine Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Reaktiivliikumine. Rakett. Reaktiivliikumine on nagu vastupididne aktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse ka lendamist raketi põhimõttel. Rakettmootori töö põhineb Newtoni kolmandal seadusel. Igal ajamomendil paiskab reaktiivmootor suhteliselt väikest kütuse massi suure kiirendusega tahapoole, selle tulemusena liigub rakett kui suurem mass väiksema kiirendusega vastassuunas. Protsess on pidev seni kuni mootor töötab ja kuna kiirendus mõjub mõlemale. Kui raketi ja kütuse massid on võrdsed, siis on lõpuks võrdsed ja vastassuunalised ka nende kiirused. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisug...
meetrit.[3] 1577. aastal sai torn kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed Tallinna piirasid. Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Tõenäoliselt taastati torn aastatel 16011602.1963-1967 aastal ehitati torn ümber. See toimus seoses kaitsebastionide ehitamisega. Tornii jalam jäi Ingeri bastioni kehandi sisse. Uus sissepääs tehti 3. korrusele, mis on tänapäevani alles. Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.[2] Legendi järgi sai Kiek in de Kök (kiika kööki) nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid.[3] 2)Paks Margareeta Paks Margareeta sai oma praeguse nime 1842. aastal
Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
üksnes lopsakate, kõlavate värviühendustega. Paljud kriitikud on teda nimetanud ka sümbolistiks. · PAUL CEZANNE On kõige lähemalt seotud impressionistidega. Püüdis näidata asjade olemust ning leida nende eksisteerimise ja kujutamise ühiseid seadusi ning luua maale, mis kõneleksid keskkonna seaduste püsivusest ja kindlusest. Ta isegi hakkas looduses nähtavat tagasi viima üksikutele geomeetrilistele vormidele. Nõnda tekkis tema teooria, et "looduses võtab kõik kera, koonuse või silindri kuju", mille mõned Cezanne järgijad üles puhusid. Teoorial on otsene mõju kubismi ja geomeetrilise abstraktsionismi tekkimisele. Cezanne' loomingu laadi ja temaatika määras suures osas tema valitud kunstimeetod. Vahel kaldus ta peatähelepanu esemete struktuurile. Ta hakkas maalima esemeid, mis 5 lasksid välja tuua neid omadusi (puuviljad, nõud, tekstiil)
Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks. Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj. - silmapunkt asub maa 2x raadiuse kaugusel maakera vastaspoolel *ekvivalentsed proj. Lamberti projektsioon eesti põhikaart kooniline, konformne projektsioon. Telgmeridiaan puudutab meridiaani pinda
Asetada viiner taignale ning rullida. Määrida munamäärdega. 5.5Lehtporgandipirukas Rullida lehttaigen ristkülikuks. Lõigata ruudud. Valmistada täidis(porgand, sibul, maitseained- hautada). Asetada taignale täidist ning keerata kokku kolmnurgaks. Teha sisselõiked. Määrida munamäärdega ning küpsetada. 5.6Lehttoruke Taigen rullitakse 3 mm paksuseks ja lõigatakse terava noaga 1,5 cm laiused ribad. Riba keeratakse koonusekujulise metallvormi ümber, alustades koonuse peenemast otsast, jälgides, et taignaservad oleksid üksteise peal. Riba algus ja lõpp peavad jääma küpsetusplaadil vormi alla, et toode ei keerduks küpsetamisel lahti. 5.7Lehtjuustuküpsis Rullitud lehttaigen kaetakse juustupuistega. Lõigatakse 1,5cm laiused ja 4-5cm pikkused ribad, mis keeratakse kikilipsuks. Vajutatakse tugevalt kokku, et kihid lahti ei küpseks. Küpsetatakse. Kasutatud materjal http://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/ http://www.innove
Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: b) tavalise tulekindlad materjalid tos 1580...1770oC (šamott) c) kõrge tulekindlusega materjalid tos 1770...2000oC (nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) d) üli-tulekindlad tos > 2000oC (magnesiaalsed tooted) Seega materjali tulekindluse mõõt on sulamistemperatuur. Sulamistemperatuuri (tos – sulamistemperatuur) mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). KUUMSIN 9 MEHAANILISED OMADUSED Materjalide mehaanilised omadused iseloomustavad materjali käitumist välisjõudude toimel
olemist. Mida on teadusele andnud hellenismi aja filosoofid Archimedes, Eratosthenes ja Aristarchos? Arcimedes : Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi, mis seisneb selles, et iga vedelikku asetatud keha kaotab oma kaalust niipalju, kuipalju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses; tema andis ligikaudse arvutusviisi ringjoone jaoks; leidis lause, et koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad nagu 1:2:3, kui nende aluspinnad ja kõrgused on võrdsed. Veel õnnestus tal ekshaustsioonimeetodil arvutada lõpmatu geomeetrilise rea abil parabooli segmendi pindala, seejuures rakendas ta täiesti korrektselt infinitesimaalarvutust. Uurimuses "Liivaarvutus" tõestas ta arvujada lõpmatuse. Leiutised Archimedest tuntakse veel Archimedese kruvi leiutamise tõttu. Tema arvele kirjutati juba vanemal ajal umbes 40 leiutist
Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Etna on kõrgeim aktiivne vulkaan Euroopas. Selle nimi oli algselt Aitne, mis tuli kreeka sõnast Aitho - põlema. Etna on suur vulkaaniline kompleks, mis asub Sitsiilia idaranniku lähedal. Tipp sarnaneb tornja koonusega, milles on omakorda sisemine koonus ja peakraater. Külgmised pursked on moodustanud üle 200 koonuse mäekülgedel. Etna esimene dokumenteeritud purse toimus 1500 aasta paiku eKr. Viimane vulkaaniline aktiivsus algas 4. veebruaril 1999. Mae madalamad sopid on haritud ja kannavad erinevaid puuvilju, pähkleid ja oliive, kuna need sopid on erakordselt viljakad. Need alad on ka tihedalt asustatud. Suuremad kõrgused on metsaga kaetud, välja arvatud viimased 1000 meetrit, mis on kaetud laava, tuha ning enamuse aja aastast ka lumega. Tipukraatrile ronimine on lihtne ja populaarne, kuigi see
Ravimi ballooni ei tohi avada, hoida otsese päikesevalguse ja külmumise eest, ravimi ballooni ei tohi põletada, hoida eemal lahtisest tulest. 42. Mis on suposiit? Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele? Suposiit ehk raviküünal suppositorium on doseeritud ravimvorm, mis manustatakse rektaalselt ja vaginaalselt.. Toatemperatuuril on tahke, kehatemperatuuril sulav/lahustuv ravimvorm. Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele: 1.Rektaalsuposiit on kujult koonuse, teritatud otsaga silindri või torpeedokujuline; pikkus 2,5 4 cm, kaal 1,1 4 g, manustatakse ainult pärasoolde. 2.Vaginaalsuposiit ehk gloobul, need on kujult ümmargused, keraja või munaja kujuga, kaaluvad 1,5 6g. 3.(Pressitud suposiit valmistatakse granuleeritud pulbritest rõhu all matriitsides, pealt kaetakse õhukese rasvakihiga.) 4.(Kahekihiline suposiit, selle pindmises kihis on madalama temperatuuriga aine,
Savi Erinev eelmistest primitiivsete savinõudega. nõu kuju oli enam-vähem meetoditest. Sai nimetuse Savinõusid valmistati ilmselt sama. Nime said nad jällegi nõude järgi, sest seal pikkadest savist ribadest. kaunistuste järgi. olid triibud peal. Lameda Ribadest keerutati nõud põhjaga. Nimetatakse ka kokku.Kuju oli selline venekirveste kultuuriks. koonuse kujuline. Savi oli ebakvaliteetne. Kaunistused olid ebakorrapärased. Ühetgi potti pole tervikuna säilinud. Jätkuvalt elati siseveekogude Asustus kaugeneb suurtest veekogudest. Inimesed hakkasid ääres ning rannikul elama üksik taludes. Tegevused korilus, küttimine, Korilus, küttimine, kalapüük. Peamiseks elatus alaks sai kalapüük Arvatkse, et mingil määral karjakasvatus ning selle
Mis on vulkaan Vulkaanid tekivad tavaliselt maakoorte lõhedest (mis on omakorda tekkinud seoses laamade liikumise ja maavärinatega) st. Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub, vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laa...
MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi.
Eksamiküsimused: 1. Kirjeldage kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimusi Kuna jõud on libisev vektor, siis kanname jõud F1 ja F2 nende mõjusirgete lõikumise punkti. Tasakaaluaksioomi kohaselt on F12 ja F3 tasakaalus, kuinad on võrdvastupidised ja neil on sama mõjusirge. Viimane tingimus on täidetud, kui F1, F2 ja F3 mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Jõuvektorid peavad moodustama kinnise jõukolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. Järeldus: 1. Kolm mitteparalleelset jõudu on tasakaalus vaid siis, kui nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis ja neist saab moodustada kinnise kolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. 2. Jõudude kolmnurga saab moodustada vaid üksnes ühes tasapinnas asuvate jõudude vahel- seega need jõud tasakaalus olla ei saa. 2. Jõu sidemed ja nende süsteemid Tingimusi, mis kitsendavad keha liikumist, nimetatakse sidemeteks. Nad kitsendavad keha liikumisvabadust ja muudavad liikumist võrreldes sellega, mida nad sooritaksid samade jõ...
koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma Kihtvulkaan- valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud laava ja tuha kihtidest enamasti ookeanilise laama sukeldumispiirkondades Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest kivimitest ja paiknevad tavaliselt laamade lahknemisaladel ning kuuma täpi piirkonnas Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või perioodiliselt- mõne(kümne) aastase vahega Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole inimajaloos pursanud ja mille purskamist tulevikus
3000 jõukilogrammi kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB. Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf) vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse määramiseks. Materjali sisse surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8...980 N (1...100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja jälje pindala suhtena.
Murrangud maakoores esinevad tektoonilised liikumised põhjustavad pingeid, mille lahenemisel tekivad murragud. Murrangu tekke ja edasise arenguga tekivad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike-kivimikehade nihkumine üksteise suhtes mingit pinda. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass. Laava vulkaaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan -valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb. Kustunud vulkaan vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega. maavärin - Laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu
soodustavad selle põletikuvastast toimet. (Valmistamine, pakendid ja kasutamine on salviga analoogiline.) 22. Mis on suposiit? Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele? Suposiit ehk raviküünal suppositorium on doseeritud ravimvorm, mis manustatakse rektaalselt ja vaginaalselt.. Toatemperatuuril on tahke, kehatemperatuuril sulav/lahustuv ravimvorm. Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele: 1) Rektaalsuposiit on kujult koonuse, teritatud otsaga silindri või torpeedokujuline; pikkus 2,5 4 cm, kaal 1,1 4 g, manustatakse ainult pärasoolde. 2) Vaginaalsuposiit ehk gloobul, need on kujult ümmargused, keraja või munaja kujuga, kaaluvad 1,5 6g. 3) (Pressitud suposiit valmistatakse granuleeritud pulbritest rõhu all matriitsides, pealt kaetakse õhukese rasvakihiga.) 4) (Kahekihiline suposiit, selle pindmises kihis on madalama temperatuuriga aine, mis avaldab
oC Betoon kahaneb õhus kivistudes. Betooni korrosioonikindlus sõltub tsemendi ja täitematerjalide omadusest. Betoon liigitatakse küll tulekindlaks materjaliks, kuid juba 250 kraadi juures langeb tugevus umbes 25%. Arvestades sellega, et tulekahju korral võib toas lae all temperatuur tõusta üle 800 kraadi juba esimese 30 minutiga pärast tulekahju puhkemist. 1.22 Betoonisegu omadused Betoonisegu iseloomustavad tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust testitakse koonuse kujulise nõuga. See asetatakse tagurpidi, laiem ots all, valatakse betooni täis ning koonuse ära tõstmisel mõõdetakse kui palju koonusekujuline betoonsammas vajub. Paigaldatavust 21 testitakse aga vibratsiooni abil. Nimelt mitme sekundi jooksul vajub betoonisegu pind tasaseks. Selle alusel saab betoone liigitada jäikadeks, väheplastseteks, plastseteks ja valubetooniks. 1. Jäik betoon on omadustelt vähese mikropoorsusega. 2
Rõngad 10 mis asetsevad hammasratta 6 ja sünkronisaatori rummu 3 vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga 2.mis asetsevad rummu 3 pesades ja Joonis 36:Esiveolise auto 5 käigulise käigukasti skeem koos käikude lülitusskeemiga. 34 1. Lülitusmuhv 2. Fiksaatorid 3. Sünkronisaatori rumm 4. Sünkronisaatori koonuse hambad 5. Hammasratta lülitushambad 6. Hammasrattas. 7. Lülitusmuhvi hambad 8. Sünkronisaatori vedru 9. Sünkronisaatori koonuse tööpind 10. Sünkronisaatori koonus 11. Hammasratta koonuspind. on ühenduses muhviga. Rumm 3 on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv 1 asub rummu 3 nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi 1 lülitatava hammasratta poole koos muhviga 1 nihkuvad ka fiksaatorid 2 mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga 10 surudes seda vastu hammasratta koonuspinda 11. Niipea kui
KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värv...
tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntuim neist on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Foto 7, läbilõikepilt kilpvulkaani laavavooludest ja tuhakihtidest (https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan#/media/File:Stratovolcano.jpg) Kihtvulkaan Kihtvulkaan on üpriski suur ja pikaealine valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavadki inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis väga hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on slakikoonused.
mööda vulkaani nõlvu alla. b. mudavoolud e lahaarid - vulkaani tipus plahvatliku purske kivimmaterjali segu, valgub alla vulkaani nõlvu. c. fumaroolid - vulkaanilise ala ava või lõhe maapinnas, väljub kuumgaasijuga, sisaldab kollast väävlit. d. geisrid - perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuur ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. 12. Miks tekivad maavärinad? Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma paneb nõlvadel oleva pinnase liikuma/värisema. 13. Seismiliste lainete eri tüübid kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained e pikilained - kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid, levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. b
fumaroolid või teatud rütmiga purskuva kuuma vee ja auru sambad geisrid. Põhimõtteliselt on vulkaanipurkeid võimalik ette ennustada, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures viiakse läbi mitut liiki vaatlusi. Soojusmonitooringul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki. Vulkanism ei ole aga ainult keskkonnale hävitavalt mõjuv looduslik nähtus.
Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836) Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit. Lihvpinke kasutatakse enamasti detailide pindade lõpptöötlemiseks nende pinnalt õhukese metallikihi eemaldamise teel lihvketastega, samuti toorikute koorimiseks ilma nende eelneva töötlemiseta teistes pinkides, lõikeriistade teritamisel jm. Lihvimiseks nimetatakse pindade töötlemist abrasiivmaterjalidega. Abrasiivmaterjale (kõvad, teravate servadega terad) kasut...
Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon.
Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 16011602. Seoses uute bastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 16931697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kuplija väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus 1864. aastal likvideeriti, anti torn Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet (tänapäeval on seal ka Tallinna Hambapolikliinik) ehitama, müüdi torn selle ehitise rahastamiseks ära. Lagunenud torni hakati korrastama 1958
slakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis. Kihtvulkaani nõlva kalle sõltub vaäljapaiskunud ainest. Peen tuhk ja räbu jääb paigale umbes kaldenurga 30 kuni 35 kraadi juures. Et need ained kanduvad tavaliselt kraatrist kaugemale kui jämedam materjal, lasuvad nad koonuse jalamil, kuna jämedam materjal kuhjub kraatri vahetusse lähedusse 40- kraadise ja suuremagi nurga all. Sellest tulenebki kihtvulkaani nõlvade tavaliselt veidi nõgus kuju. Kui pursked korduvad aastatuhandete või kümnete tuhandete aastate vältel sageli,võivad 4 tekkida võimsad koonusmäed või ka keerulisemad vormid, mis võivad häirida purskavaaine liikumist.
ahtris, kiirused erinevatel käikudel, mis sõukruvid laeval on, laeva üldmõõtmed, pöörded, veeväljasurve. Pilet No. 02 1. Kardinaalne ujuvmärgistus Poidel on kaks värvi must ja kollane, eristatakse topimärkide, värvide järjekorra ja tulede karakteristiku järgi. Neli kardinaalpoid märgivad ohust möödumise ohutut võimalust koos umbkaudse pelenguga. Põhjas on must kollane koonuse nooled on ülesse (Q W), idas on must kollane must, koonused põhjad on vastamisi (Q (3) W 10s), lõunas on kollane must, koonuse nooled on alla (Q (6) + LFI W 15s), läänes on kollane must kollane, koonuse tipud vastamisi (Q (9) W 15s). 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse? Reeder ehk laeva omanik. 3. Kaubatüürimehe kohustused konteinerlaevas Harilikult määratakse vastutavaks vööri- või ahtri kaubaruumide eest
küllastunud, mis tähendab seda, et kui sinna peale ehitatakse siis hoone hakkab aegapidi vajuma. Pinnase dreenimisega saaks vajumite kulgu kiirendada ja pärast seda on sinna kindlam ehitada, sest pinnas enam ei vaju. pärnus on maalihked kerged tekkima ja kallaku peale ei tasu ehitada 55. Penetratsiooni kasutamine pinnaseomaduste ja koostise hindamisel CPT;SPT;DPT;WPT. Surupenetreerimine CPT Surupenetromeeterkatse (CPT) eesmärgiks on määrata pinnase ja pehme kalju vastupanu koonuse sissetungile ja kohalikku hõõret varraste pinnal. CPT koosneb surupenetromeetri püstsest ühtlase kiirusega surumisest pinnasesse, kasutades selleks vajalikke vardaid. Surupeneromeeter hõlmab koonuse ja ka silindrilise osa või hõõrdemantli. Mõõdetakse nii vastupanu koonuse süvistamisele kui sobivuse korral ka kohalikku hõõret hõõrdemuhvil. CPTU on elektriline CPT, mis hõlmab liseseadmeid mõõtmaks pooriveerõhku penetratsiooni käigus koonuse aluse tasemel.
tooriku (detaili) kinnitust antud tööpingis. Operatsioon võib koosneda mitmest paigaldusest. o SIIRE – on operatsiooni osa, mille vältel töödeldakse teatud pind või tooriku (detaili) ühe tööriistaga samal töörežiimil. o LÄBIM – on siirde osa, mille kestel töödeldakse maha toorikul materjali üks kiht. Treimissiirded o Otspinnatöötlus; Mahalõikamine; Astme ja koonuse töötlus; Keermestamine; Profiilteraga töötlemine; Profiiltöötlus. Töötlemisviisid o Koorivtöötlus R (eeltöötlus) – Toimub suurte materjalikihtide eemaldamine, tavaliselt esimene siire pinna töötlemisel. Nõuded töödeldud pinna siledusele, tavaliselt Ra>12,5μm, ja täpsused ei ole kõrged. Vajalik on lõikeserva suur tugevus ja vastupanu muutuvale koormusele. o Poolpuhastöötlus M (siluv) – Keskmised töötingimused
Seleta vulkaanide paiknemise seost maakoore ehitusega. Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom? Vulkaani kuju, ehitus ja purske iseloom sõltuvad magma koostisest ja temperatuurist. Koostise puhul on kõige tähtsam ränisisaldus, mida rohkem räni, seda viskoossem magma. Ka temperatuur mõjutab viskoossust, mida kõrgem temperatuur, seda väiksem viskoossus (vedelam magma). Viskoossem magma voolab aeglasemalt ja tekitab vulkaanile kõrgema koonuse. Vedel magma voolab kiiresti laiali ja ei tekita kõrget koonust. 6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga
välja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega 28. Maa pöörlemistelje suuna muutused (pretsessioon ja nutatsioon). V: Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine. Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Maa pöörlemistelje suund muutub, joonistades kujutletava koonuse. (konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga. 29. Seismilised lained, lainete liigitus. V: Seismilised lained - Maa sisemuses levivad võnkumised, mille on põhjustatud maavärinad või kunstlikud tegurid Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle panda. Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad: 1)Siselaineteks: pikilained(p-laine) – kõige kiiremad ning ristlained(s-lained) –
• Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; • Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. ITB omapära: • Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tõttu võimeline omaraskuse mõjul tihenema ja täitma ükskõik millise kuju või mõõtmetega ruumi. Pärast valamist pole vaja rakendada mingeid täiendavaid tihendamisoperatsioone. • Isetiheneva betoonisegu töödeldavust (voolavust) iseloomustatakse koonuse laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. • Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. • Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. • Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. • Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus.
3 Temperatuuril 100…150 °C 4 Pihustamise algusrõhku on igal diislil erinev ja on vahemikus 9,0…40MPa. 5 Nõelklapi tõusu maksimaalne teekond on 0,4…1,2 mm. 6 Avade arv düüsis on 1…18 ja paigutus üksteise sõltub mootori silindri mahust ning põlemiskambri kujust 7 Avade diameeter on 0,15…1,1 mm ja oleneb kasutatava kütuse margist, mootori võimsusest ja silindri põlemiskambri kujust. 8 Nõelklapi tihenduskoonuse nurk on 60° või suurem 9 Nõelklapi tihenduspind koonuse ja pesa vahel on 0,1…0,6 mm 10 Üheavalisi pihusteid kasutatakse väikese silindridiameetriga (kuni 150 mm) ja jaotatud põlemiskambriga mootoritel (pööris- ja eelkambriga mootorid). 11 Tihvtpihusti nõelklapi ots on koonuseline (4…30°) või silindriline, mis klapi suletud olekus läbib kogu pihusti düüsi ava ja ulatu põlemiskambrisse 12 Üheavalise pihusti nõelklapi avamise rõhk on 12 Mpa 13 Klapi tõus on kuni 0,3 mm.
Voolavuspiiri määramiseks kasutatakse Casagrande aparaadi kõrval ka mitmesuguseid koonusteime. Enamkasutatavad on Vassiljevi ja rootsi koonus. Vassiljevi koonus oli aluseks voolavuspiiri leidmisel vastavalt NL GOST -ile ja seda on kasutatud eranditult kõigi geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse olevaks voolavuspiiril, kui koonus vajub savisse 10 mm. Rootsi koonuse kaal on 60 grammi ja tipunurk 60°. Koonus on ühendatud statiiviga, mis võimaldab täpselt fikseerida pinnasese tungimise sügavust. Vooluspiiril olevaks loetakse pinnas kui koonuse süvis on 10 mm. wL väärtuse võib leida ka juhul kui süvis on vahemikus 7 kuni 15 mm kasutades seost (R.Karlsson) wL = M wn + N kus 1,8 M=
vulkaaniline tuhk ja tahkete kivimite tükid. Kuhikud kujunevad lõõrist väljapaiskuva laava ja tahke aine kuhjumise tulemusel. Vulkaanikraater lehterjas nõgu. Vulkaanilõõr ühendab vulkaani magmakoldegaParasiitkraater - vulkaani nõlvadel esinevad lisakoonused Kaldeera suur järskude, paljudes kohtades astmeliste veergudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas (neg. pinnavorm). On tekkinud tegevvulkaani lõõris toimunud gaasipurske või kustunud vulkaani koonuse ülaosa sisselangemisel. Vulkaanide tüübid: lõhevulkaanid (Islandil ja ookeani sügavustes) keskpurskevulkaanid 1) laava- e. kilpvulkaan koosneb hangunud laavast, lauged nõlvad 5-8o. Laava voolamine rahulik, ilma plahvatuseta ja tahke materjali pursketa.2) kiht- e. stratovulkaan vahelduvad hangunud laava ja tahke vulkaanilise materjali kihid. Järsunõlvaline
esimesed leiud pärinevad Vara-Karbonist, arvukamaks muutusid nad alles Mesosoikumis. Belemniidid on väljasurnud peajalgsed, kes elasid Karbonist Kriidi lõpuni. Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi. Sisekojalised sarnanesid nüüdisaegsete kalmaaridega, nende koonilisi sisekodasid kutsutakse rahvapäraselt kuradi sõrmedeks. Sisemine koda säilitas oma ürgse kambriteks jaotunud koonuse kuju. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tema lähisugulased on ka näiteks laevukesed (Nautilus) ja paberlaevukesed (Argonauta). Seepia ehk tindikala (Sepia officinalis) on loomade perekond limuste hõimkonna peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Nende perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiad elavad väga soolaste merede pelagiaalis
..20%). + Plastifitseeriv/superplastifitseeriv lisand Õhkumanustav lisand; Veehoidvust tõstev lisand; Tardumist kiirendav lisand; Tardumist aeglustav lisand; Kivistumist kiirendav lisand; Veeimavust vähendav lisand; Komplektsed lisandid. 18. Betoonisegu konsistents, selle määramise meetodid, konsistentsiklassid Betoonisegu konsistents on betoonisegu töödeldavus. Määratakse erinevate vajumiskatsetega: Abramsi koonus ja vajumiklassid S1...S5; suurem nr, plastsem vibrolaual koonuse vajumine silindriks ja Vebe klassid V0...V4; suurem nr, plastsem tihendatavusklass anuma vibreerimisega ja klassid C0...C4; suurem nr, plastsem valguvuse määramine valguvuslaual(kaldlaud, 15 tõstmist ning mõõtmed risti kahes suunas); suurem nr, plastsem Isetiheneva betooni jaoks on eraldi katsed: J-ring; V-lehter ning L-Box katsed. Betoonisegu konsistentsi saab määrata veel Kelly kera abil( agregaat asetatakse vormi
3.1. Omadused. Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tottu voimeline omaraskuse mojul tihenema ja täitma ukskõik millise kuju voi mootmetega ruumi. Parast valamist pole vaja rakendada mingeid taiendavaid tihendamisoperatsioone. Selline betoon loob rea eeliseid, kui tegu on keerukate konstruktsioonide, vormide voi vaga tiheda sarrusetusega, mis muudavad tihendamise keeruliseks voi isegi voimatuks. Isetiheneva betoonisegu toodeldavust (voolavust) iseloomustatakse koonuse laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. Laialivalgumine peab olema ligilahedaselt 70 cm. Isetiheneva betooni korge voolavus ei avalda negatiivset moju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samavaarsed voi monevorra korgemad tugevusnaitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. Vaatamata korgele voolavusele sailitab oigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu.
II kiht teha.pind tasaseks ebaühtlase&jäigema seguga.III kiht peab olema peene liivaga saavu.sileda.pinda Lubi-kipsm.-kasut.puitpind.&lagede krohvimisel.Tähtis mördi kiirem tardu.mitte kukkumaks laest alla.Kips nakkub puidu külge paremini,kui teised sidea.Tse.-lubim.-kasut.niiske.kohta.&seal kus nõuta.krohvi suurt tug`st.Seguvahekord taval.1:1:6 v.1:2:9(tse.lubjataig.liiv)41.Mördi plast&tug.klas.määra.- Plast.-oluline näit.krohvim.puhul&kontrolli.standardse koonuse vajumi- sega.See oleneb põhili.sideaine&vee hulgast&plastifikaatorite sisal.Kuna mördis ei ole jämetäite- materj,siis vajab mört sideainet rohkem kui nt bet.Tugevus-tähtis omadus,mis jagab mördi tug.klass.(1..15),mis näitab proovikuupide survetug.peale 28p.kivistu.Kuubid valat.imavale alusele, asetatud ilma põhjata vormis,kus tellis imeb vett endasse&nii luuakse mördile analoogsed kivistusting.42.Kuivsegud> nim.valmis ehitussegu.milles ainult H2O puudu. Koosn.sidea.täite- materj
= 97+r, 'f i . .,,' 'tt. t ' ,/ ?2n 96. Tulefada koonuse puufuvtasapinnad a ja B, nis tibivad koonusel olevaid punkfe A ja B, 97*. Leida poa!sfdSri puuf uvf asapinna j:iljed eeldusel, ef sf55ri pinnal olev punkf A on puufepunkf. 9&*, Kujufada anfud pddrdkeha risfisomeefrias' 36 lr- $. 1. llo Harns4HoMy nso6paxenilto nocrpot4Tb rpexKaprnnHutfr KoMnneKcHurfr ueprex ro,{Kn A n 3anncarb ee Koop4r/Harur (e uu)
jälje pindala suhtena. Joonis 10. Brinelli kõvaduse määramise skeem 6.2. Rockwelli kõvaduse katsed Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sisse- surumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf) – vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. 10 Joonis 11. Rockwelli kõvaduse määramise skeem 6.3. Vickersi kõvadus Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sisse- surumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse määramiseks. Materjali sisse surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8.-980 N (1-100 kgf). Vickersi
Parandused Lambert-Est kaardiprojektsiooni üleviimiseks: Kprojection =d(m-1) (20) kus d - horisontaalkaugus, m - projektsiooni mõõtkava tegur vastavas kohas. Mõõtkava teguri arvutamisel kasutati valemit: sin ( ) 0 m= (21) N cos( ) kus - polaarkaugus projektsiooni koonuse tipust, 0 - projektsiooni keskparalleel, N - esimese vertikaali raadius, - punkti laius. Polaarkauguse arvutamisel kasutati valemit: sin ( 0 ) =C tan 45° - 1 + sin ( )
Betoonisegu plastilisus oleneb järgmistest teguritest: · Veesisaldus(mida rohkem vett seda plastsem) · Tsemendi hulgast(mida rohkem tsementi,seda plastsem) · Tsemendi liigist · Täitematerjalide terade kujust(mida siledam,seda plastsem) · Plastifikaatorite sisaldusest Betoonisegu plastilisust iseloomustab koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul.Täidetakse koonus betooniga ,eemaldatakse koonus ja mõõdetakse betoonisamba vajumine.Mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. 33.Betooni tugevus. Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega pale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20 cm, sõltuvalt käsutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metall vormides ja ühendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
