Kaardi järgi peab saama määrata maastikuobjektide geograafilisi ja ristkoordinaate, absoluutseid kõrgusi, maastikuobjektide ja haldusalade paiknemist ja nende põhiandmeid. Eesti territoorium on ida-lääne suunas pikem kui põhja-lõuna suunas, seepärast on Eesti Põhikaart koostatud Lamberti konformses koonilises projektsioonis. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on puutekoonuse asemel kasutatud lõikekoonust referentsellipsoidil GRS-80. Projektsiooni parameetrid on järgmised: 1. koonuse lõikeparalleelid: BL=58°00’ ja BP=59°20’ 2. keskmeridiaan: LK=24°00’00’’ Kujutise mõõtkava on õige lõikeparalleelidel, mis on moonutuste nulljooneks Kujutis on vähendatud lõikeparalleelide vahelisel alal ja suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool. Põhikaardi tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem on L-EST97, mille parameetrid on: 1. x-telg on kollineaarne LAMBERT-EST keskmeridiaaniga 2. lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31’03
maatükk. Leida ristküliku mõõtmed nii, et maatüki pindala oleks suurim. Vastus. 40m, 40m b) Silindri telglõike ümbermõõt on 6dm. Milline on selle silindri suurim ruumala? Vastus. dm 3 -8- - c) Koonuse moodustaja on 2 3 dm. Milline võib olla koonuse suurim ruumala? Leida see. 1 5 Vastus : 3 dm3 d) Kolmnurka, mille alus on a ja kõrgus h, on joonestatud ristkülik nii, et selle külg asub kolmnurga alusel
Puuri tipp peab asetsema tsentris, muidu teeb puur suurema läbimõõduga ava. Pärast tagatahkude teritust peavad lõikeservad olema sirgjoonelised, tagatahk peab lõikeservast olema madalam. Teritamise õigsust kontrollitakse sabloonidega. Koonussabaga puur kinnitatakse spindli koonuspessa kas otse või koonusvahepuksiga. Tuntakse kaht koonust - meetrilist ja Morse oma. Morse koonus on levinuim. Morse koonuseid tähistatakse numbritega 0...6ni. Kasutatava Morse koonuse number oleneb puuri läbimõõdust. Kui tööriista või padruni koonus on spindlipesa omast väiksem, siis kasutatakse vahekoonuseid, mille välispind vastab spindlipesa koonusele, sisemine koonuspind aga tööriista koonusele. Enne puuri spindlisse asetamist tuleb spindliava ja tööriistasaba hoolikalt puhta lapiga üle hõõruda. Seejärel pistetakse tööriistasaba spindli pessa nii, et saba otsas olev laba ilmuks nähtavale spindlis olevas väljalöömisaugus
Algatajateks olid Pablo Picasso ja Georges Braque. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste kubism võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (Sõna kubism tuleneb kreekakeelsest sõnast "kybos", mis tähendab kuupi.) Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada loodusesemeid geomeetriliste põhivormide vahendusel, näiteks kera-, koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on (näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge). Eestis asutasid kubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Kubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra.
Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju, kuid tühjuses seda loomulikult näha ei ole. Kuna Päike on suurem nii Maast kui ka Kuust, on mõlema poolt heidetav vari koonuse kujuline. Et Maa on Kuust suurem, pole Maa täielik kadumine Kuu varju võimalik. Päikesevarjutus Päikesevarjutus toimub siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel ning varjates sel viisil päikesevalguse. Maalt vaadatuna on näha,et Kuu on Päikese ees ning varjatud on kogu päikesevalgus või osa sellest. Samas võib juhtuda ka nii,et Maalt vaadates paistab Kuu Päikesest väiksemana ja ei suuda kogu Päikest varjata.
238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. a) lõugpurustid (vt TV lk 33 joon 2.1); b) koonuspurustid (vt TV lk 33 joon 2.2); c) valtspurustid (vt TV lk 33 joon 2.3); d) vasarpurustid (vt TV lk 33 joon 2.4); e) rootorpurustid 239-Nimetage lõugpurustite tüübid liikuva lõua liikumise iseloomu järgi. lihtliikumisega (vt TV lk 33 joon 3.1, 3.2, 3.4); - liitliikumisega 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. - järskkoonuselised, nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) - lamekoonuselised, nurk >45o ( 241-Nimetage valtspurustite tüübid valtside arvu järgi. ühevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.1); - kahevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.2); - mitmevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.3) - differentsiaalvaltsidega 242-Milline peab olema lõug-, koonus- ja valtspurustites purustuspindade vaheline haardenurk, et toimuks purustamine?
basseiniks koos lahknevate laamade tekitatud vulkanismiga (nii on tekkinud Atlandi ookean). Vulkaane on mitu sorti üks neis on nt. Kilpvulkaan. Kilpvulkaanid on suhtselt lamedad. Nende lamedus tuleb sellest, et kilpvulkaanid purskavad alselis laavat, mis on vedel, siis saab laava lalguda kaugemale mille tõttu on vulkaan lamedam. Kilpvulkaanid on enamasti teisest vulkaanidest suuremad. Kihtvulkaan on enamasti suur, pikaealine ja suurelt osalt koonuse kujuline. Kihtvulkaan on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Enamasti kujutavad inimesed vulkaanina ette just kihtvulkaani. Kihtvulkaanid tegutsevad tihti. Enamus ajaloo suurimad pursked on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaanid on keskmise suurusega. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaane esineb väga tihti.
Mõisted 1. Muinasaeg e esiaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik, mida uuritakse aineliste ajalooallikate põhjal. 2. Eelajalooline aeg arheoloogilistel allikatel põhinev info. 3. Ajalooline aeg kirjalikel allikatel põhinev info. 4. Kiviaeg 9000-1800eKr . Muinasaja esimene periood, kui inimesed tegid tööriistu kivist. 5. Pronksiaeg 1800-500 eKr . Muinasaja keskmine periood, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. 6. Rauaaeg 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused...
1.Selgita kartograafilise proektsiooni mõistet. Kaardiprojektsioon (kartograafiline projektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Ellipsoidi või safari kujutamisel tasandil vastab igale ellipsoidi või safari punktile A punkt A’ kartograafilises proektsioonis. 1) Ellipsoidi (sfaari) mingi punkti koordinaatide (φ,Λ) lõpmata väikesel muutusel peavad ka proektsiooni vastava punkti koordinaatid (x,y) saama lõpmata väikesed muutused 2) Lõpmata vöikest sirglõigu ellipsoidal või sfaaril tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese sirglõiguna 3) Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese ja lähedaste paralleelsete sirglõikudena. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Maakaardil ehk geograafilisel kaardil kujutatakse asjade ja nähtuste paiknemist, suhteid, ulatust, levikut jms joonte, märkide...
Ts/V tsement-vesitegur (tsemendi ja efektiivse vee massi suhe); A empiirilised koefitsient, mis võtavad arvesse kasutatud materjalide kvaliteeti (kõrgekvaliteedilised materjalid A=0,65, keskmised A=0,60, madalakvaliteedilised A=0,55). Etteantud konsistentsiga betooniseguks vajaliku vee kogus (1 m3 betooni kohta) leitakse kogemuste põhjal koostatud tabelite (tabel 1) või graafikute põhjal. Tabel 1. Veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist, tsemendi liigist, killustiku tera suuruse ülemisest mõõtmest Vee kulu, l/m3 Portland- Vajumiklass Vajum, mm Portlandtsement põlevkivitsement D=8 mm D=16 mm D=8 mm D=16 mm S1 10..
taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevus valdavalt kuubikuliste katsekehade katsetamise teel. Märkus: Erijuhtudel, kui seda lubavad vastavad projekteerimisnormid, võib kasutada tabelis esitatud survetugevusklasside vaheväärtusi, milleks võivad olla survetugevusklassid: C28/35, C32/40 jne. Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus Betooni konsistentsi mõõdetakse tavaliselt koonuse vajumi hindamisega ja tähistatakse klassidega S1 kuni S5. Kui on vaja määrata betooni konsistentsi, tuleb seda teha betooni kasutamise ajal või kaubabetooni puhul tarnimisel standardi EVS-EN 12350-2 järgi, Koonuse vajumiskatse kohaselt. Koonuse vajumiskatse: Betoonisegu konsistentsi võib spetsifitseerida erijuhul ka sihtväärtuse alusel. Sihtväärtused koos lubatud hälvetega on toodud järgnevas tabelis.
Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade heidetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks, nagu seda võib näha paljudel kujudel. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Küllalt hea informatsioon on meil olemas ka etruskide riietuse kohta. Meie teadmiste allikaks on siin etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub VI sajandisse e.m.a., kannab seda kuningas. Mainitud ürp, mida kutsuti tebenna, oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased. Roomas oli lühike tebenna kasutusel kas preestrirüüna või sõduri...
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E ...
Kõvadusteimid Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui selle pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsiku (indentori) toime järgi materjali pinda. Vähe deformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulam, karastatud teras) otsik on kuuli- , koonuse- või püramiidikujuline. Kõvadust mõõdetakse otsiku sissesurumise teel. Otsikule rakendatakse küllaltki suurt koormust, mille tagajärjel materjali pind deformeerub plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida pehmem on proovikeha, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga käsutatakse vastavat hüdraulise või mehhaanilise pressi (joon. 1.13.), mille abil surutakse uuritava materjali pinda karastatud teraskuul. Kuuli läbimõõt D on 10;5;2,5;2 või l mm, jõud F on 9,8...29430 N ehk 1.... 3000 kgf Joonis 1.13. Mehaaniline Brinelli press Joonise...
Ta parodeerib skulptuuri kõikvõimalikke avaldumisi. 1989 aastal esitleb M. Mikoff sürrealistliku vahepala. Valmivad pronksist ja alumiiniumist koonusteseeria. Väikevormid, kus on lahendatud paradoksaalne kompositsiooniülesanne: püramidaalseteks selge kontuuriga ehitisteks on kogutud lõdvalt ja juhuslikult langevad draperiid mittemidagiütlevad ekslevad vormid, mis parimal juhul räägivad gravitatsioonijõust Iga koonuse tipus on puänt: ristatud sukaardad või traat, mis tõmbab ehitise tipu kokku nagu kotisuu, ja teisel vabamüürlaslik silm tühjaltvaatajat põrnitsemas Tähendusi pole, vormi pole, on vaid ,,üks õnnis äraminemine seendasse" nagu Ernst Ennol Liivranna portree iseloomustab modelli kultuurihoiakut Selge ja napp geomeetriasse kalduv esitlus, väljapeetud lihtsus ja muigel näosjoonte peenus peegeldavad portreteeritava esteetilisust ja iroonilist
· Maakide laadimisel tuleb jälgida lubatuid
koormuseid ja tekkivaid pingeid laevades
· Laeva laadimisel:
Lasti jaotus ei tohiks oluliselt erineda tükklasti
jaotusest
Lasti mass ühes trümmis =<0,9 LBD
Kui lasti pind pole tasndatud siis tipu kõrgus
põrandast =<1,1 D*S.F
Last peab ulatuma poordist poordini
Maagid
· Nihkuvad (LKN<30) lastid peavad olema tasandatud
kogu ulatuses (max-min=< 0,1B või 1,5 m)
· Mittenihkuva lasti koonuse külgpinna kaldenurk
· Betooni tihendamine (vibreerimisega) töödeldavus (paigaldatavus ja silutavus); kontrollitakse · Toote pealispinna silumine standartse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi · (Viimistlustöö - välisseinapaneelide vormimisel) · Veehoidvus - mördi Toodete kivistamine: omadus hoida endas teatud hulgal vett; vajalik, et
* loobus kõikidest eelnevatest kujutamise printsiipidest *otsis ainsat, võimalikku ja objektiivset kujutamisviisi, mille kaudu oleks võimalik näidata luuduse fundamentaalset olemust. * alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. * töödes palju moonutusi ja ruumikujutus kohmakas. *Looduses nähtavaid vorme lähendas silingri, kuubi, koonuse või muuga *maalimine mitmest vaatepunktist – lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt. * „Suplevad naised“, „natüürmort õunakorviga“, „poiss punase vestiga“, „kaardimängijad“ 16. Mis iseloomustab neoimpressionistide loomingut? Tooge näiteid *Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval *Maaliti ääris, mis sulges kompositsiooni. *Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust, Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale.
ümberringjoone raadius on 0,8 15 . B-11 Ristkülikus ABCD on külje AD pikkus 25, nurgal koonuse ümber kujundatud kera raadius. 5 Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium C-4 Risttahukas ABCDA1B1C1D1 on külgede pikkused AD = 12, AB = 5, AA1 = 9, serval AA1 on punkt M, serval AD punkt N ja serval B1C1 punkt L. On veel teada, et AM = 6, LC1 = 7 ja AN ND = . Leia püramiidi MNLC1 ruumala. ND AD
vääveldioksiidi ning N, Cl, F jt ühendeid. Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Vulkaanipursete ennustamine Vulkaanipusete ennustus võib kõikuda mõnedest tundidest nädalateni. · Soojusmonitooringul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. · Seismistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. · Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. · Mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki.
suuna. 3 Vaarao Chephren. Kaire Egiptuse muuseum Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neil täiest loomulikud. Seejuures ei hoolitud aga kõigi üksikasjade ja individuaalsete iseärasuste esiletoomisest. Egiptuse kujud on suured üldistused, tüübiportreed, sarnanebes selles mõttes mesopotaamia omadega. Egiptuse raidkunstnik lähtus aga mitte koonuse vormist, vaid kivikuubist, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Selline töömeetod aitas saavutada eriti selget, kindlat ja staatilist vormi. Egiptuse poos näeb välja selline, et inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest, otse ja külgvaatest, rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis.
vääveldioksiidi ning kloori, flouri jt ühendeid. · Mudavoolud ehk lahaarid, mis segunevad sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga silmapilkselt. · Vulkaanipurskeid on võimalik kontrollida, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. · Vulkaanipursete ennustamiseks viiakse läbi mitmesuguseid vaatlusi: 1. soojusmonitoor uuring- satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2. seismilised vaatlused- registreeritakse vulkaanialuse magma liikumsest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Maavärinad · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. · Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine kannab nimetust maavärina kolle (fookus).
Emiteeritud em kiirgus kiiratud (mitte peegeldatud!!!) em kiirgus Spektraalne lahutusvõime näitab sensori võimet eristada kitsaid spektrivahemikke Hüperspektraalsed sensorid täiustatud multispektraalsed sensorid, mis võimaldavad salvestada signaali väga kitsastes spektrivahemikes (mitukümmend kuni sada kanalit) Radiomeetriline lahutusvõime filmi või sensori tundlikkus erinevate elektromagnetkiirguste tasemete suhtes Vaateväli sensori kahekordse avanurga suuruse koonuse põhjas olev Maa pinna osa, mida sensor näeb mingilt kõrguselt antud ajahetkel. C = lambda * v (c valguse kiirus (~3 * 108 m/s, lambda laine pikkus, v sagedus) I blokk: 1. Riba- ja jadaskanner. Tehiskaaslastel kasutatavad seadeldised, kaugseireks. Ridaskänner liigub rida- realt, jadaskanneerimine on liikumissuunaga samasuunas. 2. 2 + ja 2 skanneri olemisel lennukil ja satelliidil.
tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. Eeltöötlusvahendid. Sõel Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanzeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. Hea sõela käepide on korralikult sõela külge kinnitatud, suurematel sõeladel on sõelavõrgu all tugikaared. Kastmesõel Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne Kurn Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist, kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. Eeltöötlusvahendid. Sidrunipress Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. Eeltöötlusvahendid. Pallvispel Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erineva kuju ja ehituse ning elastsusega.
Samuti oleneb vesi- tsementtegurist värske betooni töödeldavus. Seda hinnatakse vajumikatse meetodi abil. Sedasama meetodit kasutasime ka antud laboratoorses töös. Vajumi määramiseks mõõdetakse ära vormi kõrguse ja vajunud katsekeha kõrgeima punkti vahe. Vajumi suuruse alusel jaotatakse betoonisegud vajumiklassidesse (S1: 10–40 mm, S2: 50–90 mm, S3: 100–150 mm, S4: 160–210 mm). Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiks 140 mm, seega kuulub betoon S3 vajumisklassi ning on tavaliselt töödeldav. Betoonisegu veevajadus sõtlub ka tsemendi liigist, täitematerjalide terade koostisest ja suurusest. Sellest järelduvalt võib betooni tugevdada vesi-tsementteguri vähendamise teel. Kas suurendades tsemendi kogust olla või vähendada veehulka. Tsemendi koguse suurendamine võib olla aga rahaliselt märkimisväärselt kallim. Samuti oleneb tsemendist ka betooni kahanemine. Tsemendi
Järgmisena tuleb sisestada aluse raadius (arvuna klaviatuurilt või punktina ekraanil) või diameeter (sisestada täht D ja seejärel väärtus nii nagu raadiuse korralgi). Kol- mandana tuleb sisestada ülemise põhja raadius või diameeter samal viisil nagu alusegi korral, ainult selle erinevusega, et siin on vaikimisi võetavaks väärtuseks null, mis sisestatakse tühisisestusega (viimasel juhul saadakse teravatipuline koonus, muidu aga tüvikoonus). Neljanda parameetrina sisestatakse koonuse kõrgus kas arvuna või punktina (kõrguseks saab selle punkti kaugus aluse keskpunktist). Viimasena sisestatakse külgtahkude arv (vai- kimisi 16). Märgime, et koonusel on vaid külgtahud, otstahud aga puuduvad. Kerapinna ai_sphere joonestamine algab keskpunkti määramisega. Järgmisena teatatakse kera raadius või diameeter. Tehakse seda samal viisil kui koonilise pinna aluse korralgi (vt. eelmist lõiku). Lõpuks tuleb veel vastustena viipadele
kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks ( üle 1500 kg/m³ ) ja kergeteks ( alla 1500 kg/m³ ). kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused Värseket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mördi tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutatavust). Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mördisse vajumise sügavuse järgi ( cm - tes) Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: - tellismüüritise mört 9 13 cm, - paekivimüüritise mört 4 6 cm. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem ja sideainet
kõrbedeni. Püütonid elavad Aafrikas, Kagu-Aasias, Malai saarestikus, Uus-Gineal ja Austraalias. (Bannikov et al, 1985.) 4 Püütonite paljunemine Püütonite suurte liikide tähelepanuväärseks omaduseks on võime "haududa" munakurna. Pärast munemist keerdub emane kolme-nelja rõnkasse munakurna ümber, moodustades elava koonuse, mis lõpeb munakurna peal lebava peaga. Sel viisil kaitseb ta mune röövloomade eest, aga, ja see on veelgi tähtsam, ka soojendab neid, kiirendades loodete arenemist. On kindlaks tehtud, et hauduva emase kehatemeratuur on tavaliselt 6-7 º C kõrgem kui isasel, ja 12-15 º C võrra kõrgem ümbruskonna temperatuurist. Inkubatsioon vältab kuu-poolteist ning sel perioodil emane tavaliselt ei söö midagi. On võimalik , et soojuse
2. staatilise survega 4. vibrotoimelised 5. lööktoimelised 28. Ergutusjõu suuna järgi jagatakse vibrotoimelised tihendusmasinad 2. suundtoimelised 4. ringtoimelised 29. Vaiade veealuseks rammimiseks on sobivaim...............ramm. 4. kaksiktoimeline auru-suruõhu 30. Nimetage pideva tööprotsessiga kivipurustid. Koonus-, valts- ja lööktoimelised 31. Nimetage koonuspurustite tüübid pöörleva koonuse kuju (tipunurga) järgi. Järsk- ja lamekoonusega 32. Varbsõelu kasutatakse peamiselt............2. eelnevaks sõelumiseks 33. Segamisviisi järgi on mördisegistid: 2. vabalangemisega 4. sundsegamisega 34. Betoonisegude transport suuremate vahemaade taha on kõige ratsionaalsem 2. betooniveokitega 3. autobetoonisegistitega 35. Loetlege käsimasinate tüübid kasutatava energia liigi järgi
külgetõmbejõud. Geoid- 1)Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega (oli üks minu töö vastustest) 24.Maa pöörlemistelje suuna muutused. Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine. Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Maa pöörlemistelje suund muutub, joonistades kujutletava koonuse. (konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga. 25. Seismilised lained, lainete liigitus. Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle panda. Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad: 1)Siselaineteks: pikilained(p-laine) kõige kiiremad ning ristlained(s-lained) aeglasemad, ei saa levida läbi vedelike
TALLINNA TEENINDUSKOOL Juhendaja: Sirje Tenok Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus ..............................................................................................................................................................3 Trühvli mõiste.......................................................................................................................................4 Trühvlite ajalugu...................................................................................................................................5 Trühvlite valmistamine. .......................................................................................................................6 Erinevad lisandid..................................................................................................................................7 Tuumalised ..................................................................
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja ...
Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Referaat Teema: ”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult” Õppejõud: Urmas Kuus Üliõpilane: Jakov Ljauman Rühm: MM42 Tallinn 2013 Sisukord 1.Scrubber...................................................................................................................... 3 1.1.Pakitud scrubber....................................................................................................... 3 1.2.Tsentrifugaal scrubber.......................................................................................
Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) ülitulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis), kuuluvad kergelt sulavate materjalide gruppi. Raskelt sulav näiteks pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks .
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas
· Silindroid mille üks juhtjoon on sirge, nim. konoidiks 63. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi 64. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand läbib kõiki moodustajaid kuid ei läbi tippu. 65. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui tasand ona paralleelne üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu. 66. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu. 67. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 68. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? 1) Abipindade võte * 1) a) Abisfääride võte * 1) b) Abitasandite võte * 2) Uute kujutamiskiirte võte 69
Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. Asukohast sõltub, millist laavat vulkaanist purskab. See määrab purske tüübi ja vulkaani ehituse. Vulkaanide all mõistetakse koonuse või kuplitaolisi kuhikuid , mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega . Viimaseid mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid- gaasid, laava , vulkaaniline tuhk , tahkete kivimite tükid. Vulkaani tegevus avaldub kas : - rahulikult laava valgub aeglaselt vulkaani lõõrist mööda vulkaanikoonuse nõlva alla - plahvatusega- atmosfääri paisatakse suurel hulgal gaase , veeauru ja laavat või tahket kivimmaterjali
11km paksune maakoor. Kurdmäestik- maakoore kokkusurumispiirkonda, laamade põrkepiirile tekivad kurrutatud kivimitest koosnevad mäestikud. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass, mis on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused. Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias). Kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Magmasisaldus on basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse,
tootmistehnikad. Kõlari ehitus Enamik kõlareid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Membraan on tavaliselt koonuse või kupli kujuga, kuid täpne kuju on tootja otsustada. Ideaalne materjal oleks: Väga tugev, et ära hoida kontrollimatuid membraani võnkumisi Väga kerge, et võimalikult suur osa signaalist võimalikult täpselt heliks muutuks - füüsiliselt hakkab membraan liikuma mingi aeg pärast valjuhääldi mähisele antud elektrisignaali. Mida massiivsem on membraan, seda "uimasem" see on ning suurem osa valjuhääldi sisendisse antud elektrisignaalist muundatakse heliks moonutatult
Leida ristküliku mõõtmed nii, et maatüki pindala oleks suurim. Vastus. 40m, 40m *b) Silindri telglõike ümbermõõt on 6dm. Milline on selle silindri suurim ruumala? dm3 Vastus. 3 *c) Koonuse moodustaja on 2 dm. Milline võib olla koonuse suurim ruumala? Leida see. 1 5 3
ja ringjooned). Tasapinnasuhtesei oma abi- damise olulisemaidv6tteid. p6him6tteliselt tasandi asend erilist ttihtsust,sest siit tekkiv lahenebUlesanne horisontaalseid abitasandeid teineabil6ikejoon on alatisirgjoon. kasutades. Niisugune abitasandp on koonuse Taoliste ulesannete lahendaminemuutub teljegaristijatekitabkoonusepinnalringjoone tunduvaltlihtsamaks ja tdpsemaks, ning l6ikavaltasandilhorisontaaliho . Nende kui oskame ette ndha, mis joon konkreetsestl6ikumisest kaheabijoonel6ikepunktid1 ja 2 ongi otsitava tekib. Sellekson vaja teada j€irgmisiseadus- l6ikejoonepunktideks.Kui sama v6tet korrata, pdrasusi
Tabel 2.5. Joonte sujuvühendite konstrueerimisviisid Tabel 2.6. Ringjoone võrdseteks osadeks jagamine Tabel 2.7. Sirglõigu võrdseteks osadeks jagamise viisid Tabel 2.8. Lihtsate kehade pinnalaotus. Lukksepal tuleb sageli valmistada tooteid, millel on silindri, koonuse, kuubi jne. kuju. Seepärast on märkimisel vaja osata niisuguste toorikute tegelikke mõõtmeid õigesti valida, et märgitud toorik pärast väljalõikamist ja painutamist vastaks joonisel antud mõõtmetele ja kujule. Tooriku tegelike mõõtmete leidmiseks on vaja teha nn. tasapinna- line pinnalaotus. Silindri pinnalaotus kujutab ristkülikut, mille kõrgus võrdub silindri kõrgusega H ja pikkus silindri ümbermõõduga (joon. 73a). Silindri ümbermõõt leitakse L = D
Meid huvitab missuguse nurga väärtus korral jääb keha tasakaalu. Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Räpina mõisa park Kursusetöö aines Maastikuarhitektuuri ajalugu II Referaat Juhendaja: Dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogu...
Meid huvitab missuguse nurga väärtus korral jääb keha tasakaalu. Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast
Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. 9.2. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). JOONIS 9.2.1. Mördi plastsuse määramine Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: *tellismüüritise mört 9...13cm, *paekivimüüritise mört 4...6cm, *raudbetoondetailide monoliitimise mört 3...4cm, *krohvimört 8...13cm. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest.
238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. a) lõugpurustid (vt TV lk 33 joon 2.1); b) koonuspurustid (vt TV lk 33 joon 2.2); c) valtspurustid (vt TV lk 33 joon 2.3); d) vasarpurustid (vt TV lk 33 joon 2.4); e) rootorpurustid 239-Nimetage lõugpurustite tüübid liikuva lõua liikumise iseloomu järgi. lihtliikumisega (vt TV lk 33 joon 3.1, 3.2, 3.4) ja liitliikumisega 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. järskkoonuselised , nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) ja lamekoonuselised, nurk >45o 241-Nimetage valtspurustite tüübid valtside arvu järgi. ühevaltsilised; kahevaltsilised; mitmevaltsilised differentsiaalvaltsidega 242-Milline peab olema lõug-, koonus- ja valtspurustites purustuspindade vaheline haardenurk, et toimuks purustamine? Haardenurk peaeb olema väiksem või võrdne kahekordsest hõõrdenurgast. 2
Porgandid sisaldavad rikkalikult kiudaineid, antioksüdante ja mineraalaineid. Köögivili aitab parandada söögiisu ja seedimist ning aitab reguleerida südame-veresoonkonna tööd. Porgandi söömine aitab parandada nägemist, kui regulaarset seda tarbida, s.p. porgandid ongi odavamad prillid. 4. Millise kujuga võivad porgandid olla? Väiksed, keskmised ja suured; piklikud, üleval laiemad kui all. Mõned uued sordid on ovaalsed ja lühikesed, aga ikka on koonuse kujuga. 5. Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks. Võib süüa toorelt, kasutada salatites. Võib keeta, praadida, kasutada kartulivormides, roogades. Teha porgandimahla. 6. Millise kujuga võib olla söögipeet? Ümar, ümar-lapik, piklik; silindri kujuga. 7. Millist värvi võivad söögipeedid olla? Valgest ja tumepunasest mustjaspunaseni, ristlõikes valgete või mustade rõngastega. 3 8
aastat nõrgalt purskas, kerkis tuha- ja suitsusammas 4800 meetri kõrgusele. On olnud tunda kergeid maavärinaid, mida põhjustab läbi kivimite ülespoole tungiv magma. Teadlaste hinnangul on mitmeid märke, et purset võib oodata peatselt, lausa iga kell, ent täpseid ennustusi pole neil võimalik teha. Sellist seismilist energiat nagu praegu pole St Helens näidanud aga 1980. aasta suurpurskest saadik. Uue, umbes 280 meetri kõrguse koonuse, kust hetkel kerkiv aur ja suits annabki märku kõrgenenud aktiivsusest. Ameerika Ühendriikide Geoloogilised Môôdistamised ja Washingtoni Ülikool jätkavad olukorra tihedaid vaatlusi ja täiendavad ning uuendavad hoiatuste taset nagu vaja. Pärast pidevat kasvamist kolme aasta jooksul on St. Helensi laavakupli kasvamine peatunud. Laavakupli kasvamine algas 2004. aasta oktoobris ja sellest alates on see järk-järgult aeglustunud. Purskel on paus teadmata ajaks.
15) Kolb-radiaalhüdromootori tööpõhimõte. On kasutatud ka radiaalkolbpumpi-mootoreid. Puudus - rasked. Näiteks E-5015 pöördmehhanismi mootor kaalub 800 kg. P < 25 MPa; Q-jõudlus 5...500 l/min; n-pöörlemissagedus= 600....1500 p/m 16) Koonuskivipurusti tööpõhimõte ja omadused. Koonuspurustid on paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu ja kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Koonuspurustid on purustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel Võrreldes lõugpurustitega on koonuspurustitel järgmised eelised: · pidevtoime, · tootlik töö ja purustuse peenus, · väike energiakulu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
