Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Keevisliite näited: a detailide ristühendus, b lapikühendus Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi Keermesliide:a-poldi ja mutru abil, b hammas- ja kiililiited. Telgede kinnitamiseks kasutatakse kolmnurk-keere kleemliited. Neis on klemmikujuline telje kinnitusava ja seda saab koomale pingutada poldiga. Lihtsaim masinaelementide kategooria on liited. Need on mõeldud masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks. Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1-võll, 2-võlli ...
Tabel 4 Betooni Kivistamistingimused segamistehnoloogia Normaaltingimused 0±5ºC Käsitsi 2 vormi - Trelliga 2 vormi 2 vormi 4.2 Segu töödeldavuse (konsistentsi) kontroll Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni- seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (∅ 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täpsusega 10 mm). (Juhul kui koonuse vajum erineb etteantust, tuleb segu koostist korrigeerida:
6 2. Eksperimentaalne töö 2.1 Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus 2.1.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2.1.2 Töövahendid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 2.1.3 Kasutatavad ained. Naatriumkloriid segus liivaga (segu A). 2.1.3 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kuiva keeduklaasi kaaluti 5...9 g liiva ja soola segu (A) täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50
ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid ja mõõteseadmed: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud aine: naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt tuli kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustada NaCl klaaspulgaga segades umbes 50 cm3 destilleeritud veega. Lahus tuli filtreerida läbi kurdfiltri. Lahus valada filtrile mööda klaaspulka.
NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Naatriumkloriid segus liivaga, kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse (~50) destilleeritud veega. Lahus filtreeritakse. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse
E A 0 dx ; N = f ( x ) (Joon. 9.7): Koondjõuga kooniline varras Joonkoormusega paraboolvarras l l B B p = const F x x
ühtivad) b. kaldprojektsioon (normaalvõrgu poolus on teatava nurga all) c. põikprojektsioon (normaalvõrgu poolus asub ekvaatoril) 14. Kooniline-, asimutaalne- ja silindriline projektsioon. 9 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad e) Kooniline projektsioon - Maa sfäär projitseeritakse puutujakoonusele või lõikajakoonusele. Põhiliselt kasutatakse polaarset projektsiooni, teisi vähem. Koonilise polaarprojektsiooni meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis (koonuse tipus), nurgad nende vahel on proportsionaalsed (kuid mitte võrdsed!) vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on
vaheristikuga sidur mis kompenseerib üsna suuri ( 0,04d) radiaalhälbeid. Põhiline rakendusala - lintkonveierite veotrumlite käitusvõlli sidestamiseks reduktori väljundvõlliga (n 200 p/min). 24.Hammasülekannete liigid. · Rataste pöörlemistelgede asendi järgi o silindrilised teljed paralleelsed (a, b, c, d) o koonilised teljed lõikuvad (e, f, g) o kruviratastega teljed kiivsed (h) o hüpoidülekanded nihutatud telgedega kooniline ülekanne (i) · Hammaste kuju järgi o sirghambad (a, d, e) o kaldhambad (b, f) o noolhambad (c) o ringhambad (g, i) · Kaitstuse astme järgi o lahtised o kinnised · Hammasrataste ringkiiruse järgi o väga aeglased (v<0,5 m/s) o aeglased (v=0,5...3 m/s) o keskmiselt kiired (v=3...15 m/s) o kiired (v>15 m/s) Keskmiselt kiired ja kiired ülekanded on reeglina kinnised ja hambumise sujuvuse huvides välditakse neis sirghambaid. 25.Tiguülekanne.
33. Milline on õige sõnade järjestus projektsiooni nimetuses? Järjestus: · [1. pärisnimi] väljatöötaja nimi (väljatöötaja nimi Lambert, Mercator) · [2. iseloomulik tunnus] projitseerimise viis (projitseerimise viis universaalne) · [3. omadus] moonutuse järgi (moonutus konformne, ekvivalentne) · [4. klass] meridiaani/paralleeli kuju järgi (meridiaanide/paralleelide kuju järgi silindriline, kooniline jne) · [5. aspekt] siirdepinna orienteeritus (normaal, põik, kald) · [6. vormiline tunnus] (Reastage järgnevad sõnad õigesse projektsiooni nimetuse süntaksi: silindriline, Mercatori, põikprojektsioon, tsentraalne? (Mercatori tsentraalne silindriline põikprojektsioon.) 34. Millised projektsioonide valiku põhimõtted? Valiku põhimõtted: · äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest
happelistel muldadel. (Godet 2000: 68) Lisaks kasvab ta raiesmikel (Leht 1999: 163) Eluvormina on pihlakas mitmeaastane heitlehine lehtpuu, Vahel kasvab ka põõsana. Harilik pihlakas on ühekojaline taim. Keskmiseks kõrguseksloetakse puul 10-15 (20) m. 4 ja keskmiseks tüve läbimõõduks on kuni 30¼40 (50) cm. Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Hariliku pihlaka tüvi on nooremalt kooniline ja hiljem laiuv. Tüvekoor on sile ja hallikas, vanemas eas tekib pikipragudega korp. Noored võrdsed on alguses karvased ja hallikaspruunid, hiljem paljad. Võrsete pungad on pihlakale iseloomulikult kaetud siidjate karvakestega. Lehed on paaritusulgjad, 11¼15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3¼8 cm ja laius 1¼2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt
Rohurinne 3. Puhmarinne 4. Põõsarinne 5. Puurinne (ülemine ja alumine) Euraasia; Põhja-Ameerika; Leedemullad; PARASVÖÖTME Paks karvkate; kabjad; OKASMETSAD põder; kobras; hunt; siidisaba; Lehed muutuvad okasteks; kakk; kooniline võra; igihaljad; Siberi lehis; mustikas; pohl; põdrasamblik; kuusk; mänd; nulg; Metsade langetamine; maavarade kaevandamine; kuivaperioodil võivad äikesega tekkida metsatulekahjud; Parasvöötme okasmetsad Taiga on okasmets eelkõige Venemaal. 1. Tumetaiga kuusk, nulg 2. Heletaiga mänd, lehis, seedermänd Igikelts on igikülmunud pinnas mõnest meetrist mitmesaja meetrini.
sirgete abil, mis on risti pohilise koordinaattasapinna (reeglina ekvaatoritasapinna) suhtes; · tsentraalne,kagnoomonilineprojektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes; · stereograafiline projektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel; · perspektiivne projektsioonradiaalneprojektsioon, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Kaardiprojektsioonid- silindriline, kooniline, tasapinnaline(normaal,poik ja kald projektsioon) Kaardimoonutused- joonpikkuste, pindalade, nurkade ja kuju moonutus Peamootkava- Gloobus on Maa vähendatud mudel, kusjuures vähendusaste üle terve gloobuse pinna on üks ja muutumatu. erimootkava- Soltuvalt projektsioonist säilib kaardil peamootkava vaid kindlates punkEdes voi joontel mujal see monevorra suureneb voi väheneb. Niisugust moonutatud, kuid tegelikku mootkava kaardi suvalises punktis nimetatakse erimootkavaks.
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü =...
10.3.3. Sujuvalt muutuva ristlõikega varras Juhul, kui varda pikkuse ulatuses ristlõike kuju ja/või pindala muutub sujuvalt (Joon. 10.6): · varda ristlõikepindala muutumist kirjeldab seos A = f(x), ja seega ka ristlõike polaarinertsimomendi väärtus muutub vastavalt I0 = f(x); · väändemomendi väärtus muutub oma funktsiooni järgi T = f(x). Väänava punktmomendiga kooniline varras Väänava joonmomendiga paraboolvarras l l m = const D = f(x) M x
dekstraangeeliga Sephadex. Meie töös uuritavate ainesegude lahutamiseks sobivad reeglina väiksema poorsusega (tihedamad) Sephadex'i margid, mis on samas ka mehaaniliselt tugevamad ja võimaldavad kolonni kiiret voolutamist. Vältimaks täidise väljavoolamist on kolonni alumine, kooniline osa täidetud klaasvillaga. Kolonn on kinnitatudstatiivi külge sellisele kõrgusele, et selle alla mahuks katseklaas. Ainete kontsentratsioonide kindlakstegemiseks eluaadi fraktsioonides kasutatakse käesolevas töös spektrofotomeetrilist meetodit Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine · Kontrollisin kolonni vertikaalsust. · Märgisin üles kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i mark ja seda iseloomustav
Juuremügarad Juuremügarad on liblikõielistel taimedel, neid moodustavad mitmesugused mikroorganismid Mügarbakterid Kiirik- ja limaseened Puudest esinevad hõbepuul, astelpajul, lepal Vars e tüvi Tüvi on puittaime peavars, mis ühendab maapealse osa maa-aluse osaga Tüve ülesandeks on transportida vett ja mineraalaineid juurtest lehtedesse ja lehtedest assimileerunud aineid teistesse taime organitesse, samuti kanda võra Tüvi on kujult kooniline ja alati alt jämedam Tüve kuju ja vorm Esineb erineva kujuga pahkasid (pärn, kask) Koor noorelt hallikas või rohekas, tavapäraselt sile Vanedes puu koore pealmised kihid surevad, moodustades kaitsefunktsiooniga korba või korgistunud kihi (põldjalaka korkjas teisend e korgijalakas) Paljudel puudel on dekoratiivne tüvevärvus (männid, amuuri toomingas, pärnvaher) Kroon e võra Võra areneb tüve harunemisel kasvamise käigus
astmeline sirge võll, paindvõll, Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagritele toetuvad, nimetatakse tappideks. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised või sfäärilised. Telgkoormust vastuvõtvad tapid on kas tasapinnalised või nn. kammtapid. Koonustapi eripäraks on laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt peenmehaanika-seadmeis. a- silindriline, b- kooniline, c- sfääriline e. keratapp, d- tugi e. aksiaaltapp, e- kammtapp 4. Kettülekanne Kettülekanne on ülekanne, mis põhineb lõputa keti kujulise vedava lüli hambumisel ketiratastega, mis kujutavad endast spetsiaalselt selle ülekande jaoks toodetud hammasrattaid. Lihtne Pukskettülekanne Kettülekannet kasutatakse juhtudel kui pöörlemisliikumist tuleb libisemata üle kanda teineteisest kaugel (kuni 8 meetrit) asetsevate võllide vahel. Kettülekandes kasutatavaid kette
Diabeet Südamesimulaatori olemasolu Psühhoos Ägedad ja kroonilised silma põletikud LASIK. Tüsistused Tõenäosus, et patsiendil tuleb mitte parandatav tüsistus 6 kuud peale operatsiooni on 36%. Lasik operatsiooni ei soovitata teha ilma mingit meditsiinilist näidustusi. On tähtis hinnata riskifaktorit iga patsiendi eraldi. Keratokoonus (degeneratiivne, mitte põletiku moodi silmahaigus, kus servkest vedeldab/lüheneb ja võtab kooniline kuju). Antud tüsistus võib ilmuda paar aastat peale operatsiooni (18 aastat, sagedamini 3 aastat). ''Kuiva'' silma sündroom Silma teravuse fluktuatsioonid Valguse tundlikkus Astigmatism Võõrkehad või vedelik lõigatud operatsiooni ajal lappi all. LASIK. Tüsistused (II) EpiLasik (Ephithelial LASIK) Säästab kõik tavalise LASIKu korrektsiooni eelised, kuid võimalik rakendada õhukese sarvkesta puhul.
põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised ja juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000. Praktilise kaardistustöö jaoks omavad nendest suuremat tähtsust põhikaardi spetsifikatsioon ja välitööde juhend (Tartu Ülikooli Geograafia...). Eesti põhikaardi ja tasapinnaliste ristkoordinaatide projektsiooniks on valitud Lamberti konformne kooniline projektsioon. Eesti minimaalne põhjalaius on 57°30'30" ja maksimaalne - 59°41'15". Nende aritmeetiline keskmine ehk Eesti keskmine paralleel on umbes 58°36'. Kui võtta aga kaalutud keskmine, kus kaaluks on territooriumi pindala jaotus põhjast lõunasse, nihkub keskparalleel veidi põhja poole. Eeltoodust lähtuvalt on valitud koonuse lõikeparalleelid laiustega B1= 58°00' ja B2= 59°20'. Lamberti projektsiooni koordinaatide alguspunkt on valitud Eesti lõunapiirist natuke lõuna poole
Haava- ehk kalluse meristeem tekib taime vigastatud koha ümber ja võimaldab haavade kinnikasvamist. Tekkeaja alusel: Esmased - tekivad seemnes Sekundaarsed - teatud arenguetapil (korgikambium) Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed. kattekude juhtkude tugikude põhikude (imikude, erituskude) Haavakude e. kallus on sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. ·Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Algkoe rakud Püsikoe rakud Intensiivse paljunemisvõimega Ei ole Tekitavad kõigi kudede rakke Tekitavad sama koe rakke
Hästi arenenud sammasjuurestik, väga tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab palju kännuvõsu. 7. Kasutus: puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses. Harilik Jalakas (ulmus glabra) 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia. 2. Suurus: 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra tihe, lai, silinderjas või laiuv. Noorelt kooniline. Tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga. Noored võrsed jämedad, looklevad, mustjaspruunid, tihedalt tumekarvased. 4. Lehed ja pungad: Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi karvadega. Lehed vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, 8-16 cm pikad, laikiilja alusega, kaheli teravsaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, karekarvased. Külgrood hargnevad enne leheserva jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed
3/4 ringjoone ulatuses. Erinevalt väliskeerme kujutamisest paikneb sisekeerme joonisel harjade jämejoon ava telgjoonele lähemal ja põhjade peenjoon sellest väljaspool. Viirutusjooned tõmmatakse üle peenjoone vastu keermeharja jämedat joont. Sisekeere võib olla töödeldud kas detailist läbi või umbsesse, s.o. põhjaga avasse. Umbse ava põhi on koonilise kujuga, mille tipunurk on 120°. Selle tekitab spiraalpuuri kooniline ots. Keerme lõpp nii sise- kui ka väliskeerme puhul antakse pideva jämejoonega. Väliskeermel peab keerme peenjoon ületama faasi piirdejoone ja ulatuma kuni faasikoonuse moodustajani. (Detailidel lõigatakse tavaliselt teravadservad kaldu ära, nagu näit. koonilise otsaga keermestatud varras joonisel. Seda koonilist osa nimetataksegi faasiks). Keermesliidet (sise- ja väliskeeret ühendatult) kujutatakse joonisega x näidatud viisil.
Porgand kuulub sarikaliste sugukonda ja on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ja juurvilja, teisel aastal aga kuni 1 m kõrguse hargnenud õisikuvarre, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Juurvili koosneb südamikust ning seda ümbritsevast paksemast kooreosast, mis ristlõikes on kergesti eristatavad. Mida suurem ja heledam on südamik, seda kehvem on tavaliselt porgandi maitse. Kujult võib juurvili olla kas ümmargune, kooniline, silinderjas või isegi värtnakujuline. Seemneid on ühes grammis 800 - 900. Neil on tugev spetsiifiline lõhn ja nende idanemisvõime säilib 2 - 4 aastat. Idanema hakkavad seemned juba 4 - 5° C juures. Algareng on aga väga aeglane: tõusmed tärkavad alles 12. - 18. päeval pärast külvi, esimene pärisleht ilmub umbes 2 nädalat pärast tärkamist. Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad ja -3 kuni -4° C külm neid veel ei kahjusta
1786. aastal. Seal tegutseb Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kihnu Nikolaose kogudus. Kirik on ehitusstiililt historitsistlik ning olemuselt lihtne ja kesktelje suhtes sümmeetriline valgeks krohvitud maakivihoone. Läänepoolses küljes paiknev neljatahuline kellatorn on pealt telkkiivriga ning sellel on kõrgust 20 meetrit. Kirikul on pikkust 23 ja laiust 11 meetrit. Ikonostaas on lihtne. Kihnu tuletorn Kihnu tuletorn, 2010Kihnu tuletorn on 28 meetri kõrgune valget värvi kooniline tuletorn, mis pärineb aastast 1865. Malmist tuletorn on valge laternaruumi ja rõduga ning punase kuppelkatusega. Tuli paikneb merepinnast 29 meetri kõrgusel ning plingib pimedal ajal aastaringselt. 11 Marek Kokkuvõte. Ma tegin töö Kihnust ja selle ajaloost. Ma tegin selle töö sellepärast, kuna minu juured on pärit Kihnust
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Aju...
kiilrihma paiknemine rattapöia süvendis Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid Hammasülekanne. A hambumise profiil; B ülekannete tüüpe: a, b, c välise hambumisega ülekanne (a sirg-, b kald-, c noolhammastega), d sisemise hambumisega ülekanne, e hammaslatt, f, g, h kooniline ülekanne (f sirg-, g kald-, h kaarhammastega) Tiguülekande põhielemendid: 1 tiguratas, 2 tigu Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanderatta ja õlitushammasrattaga Külgmise vastuvõtusõlmega Schwarte piimaauto skeem: 1- välised ühendused, 2- piimapump, 3- piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5...7- tsisterni sektsioonid
kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7; 2) 4) [kehtetud - RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] 5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis; 6) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] 7) silmutorbik kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis; 8) silmumõrd kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed. (3) Mõrra lubatud alaliigid on: 1) avaveemõrd mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust; 2) ääremõrd mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
Elliposidkõrgus Suvaline ehk suhteline Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioon on selleks, et mittesirgel maal võetud mõõdud saab panna mudelile -on maaellipsoidi(e maakera) pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis Kaardivõrk- kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk(kuju, väärtused) Kaardiprojektsioon ehk kartograafiline projektsioon on sfäärilise pinna tasapinnal kujutamise matemaatiline viis Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-Est97) Eesti kaart on kujutatud koonuse peale. Koonuse 2 lõikeparalleeli 59°20' ja 58° Kui on vaja leida joone pikkust looduses, tuleb arvestada mõõteteguriga mis tuleb korrutada läbi mõõdetud joonega. Elektrontahhüm.-sse saab sisestada mõõteteguri, mis arvutab ise joone pikkuse looduses. Ümardamine Arvutustes kasutame kolme kohta peale koma, nullid tuleb välja kirjutada Ümardame paarisarvu poole 23,785=23,78 23,755=23,76
o Sobedad (veidi moondunud nurgad ja pindalad, võivad olla ka moondunud pikkused, aga kokkuvõttes kõige ,,loomulikum" tulemus, ka konventsionaalsed) o Projektsiooni siirdepind pind, mis ühte pidi on ,,ümmargune" st mille saab panna puutuma/lõikama ellipsoidi (puute/lõikejoonel moonutusi pole) ja mis teistpidi on sirge st mille saab tasapinnaks üle viia ilma täiendavate moonutusteta. (Tasapinnaline, kooniline, silindriline projektsioon). · Geograafilise koordinaadid maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline laius ja geograafiline pikkus vastavalt ekvaatoritasandi ja Greenwichi meridiaantasandi suhtes. Sõltuvalt määramissüsteemist võivad olla kas geodeetilised, sfäärilised või astronoomilised koordinaadid. · Geograafiline pikkus maaellipsoidi nullmeridiaanitasandi ja antud punkti meridiaantasandi vaheline nurk maaellipsoidi ekvaatoritasandil
Euroopas väga levinud lind. Levinud ka LääneAasias ja LoodeAafrikas. Ränne toimub päeval suurte parvedena. Talvituvad Lõuna Euroopas, atlantilises Euroopas. Samuti Loode Aafrikas ja Kesk Euroopas. Osad soojemas kliimas elavad linnud on paiksed. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline. Maapinnal hüppab kiirelt ja kergelt või kõnnib. Seltsiv lind, kes tegutseb peamiselt puu otsas. Laul on tal kiiretempoline ja lühike. Eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu. Laulmise lõpetavad juuni lõpul. Inimestega kohaneb kergesti. Teda võib kohata ka lindude toidulaudade juures, kuid tavaliselt nende all, mitte nende peal. Pereelu. Isaslinnud hõivavad pesitsuspaiga peale lume sulamist
(joonis 5) Joonis 5. Maasika viljakobara skemaatiline kujutis 1- esimese järgu vili 2- teise järgu vili 3- kolmanda järgu vili 4- neljanda järgu vili Joonis 6. Vili pikilõikes 10 3.6 Vilja põhikujud 1- kooniline, 2- tömpkooniline, 3 kiiljas, 4- südajas, 5 munajas, 6 ovaalne, 7 ümmargune, 8 laiümmargune, 9 neeljas. 4. Viljade iseärasused Aretatud Viljad on ere kuni tumepunased, suured, USAs sortide väga hea käitlemiskindlusega, kerge `Honeoye` `Vibrant` ja korjatavusega. Viljaliha helepunane,
üldkaardist (1:605 000) ja kuuest pooltopograafilise (erikaardi) lehest (1:184 000) koosnev uus Liivimaa atlas. Kaardistamisest jäi välja Saaremaa ala, kuna Mellini koostatud Liivimaa atlases avaldatud kaarti peeti piisavalt täpseks ning see võimaldas ka kulude osa vähendada. (Potter, Treikelder 2011; Varep 1957) Matemaatiliseks aluseks kaartidele oli Walbecki ellipsoidile põhistatud kahe lõikeparalleeliga (59º09´/58º23´) Delisle’i kooniline projektsioon. Kartograafilise lähtematerjalina kasutati põhiliselt mõisaplaane mõõtkavades 1:5200 ja 1:10 400; mis seoti Liivimaa triangulatsioonivõrgu punktidega. Umbes 10% Liivimaast tuli uuesti mõõdistada, kuna paljudel riigimõisatel puudusid plaanid, lisaks oli vaja ligi 2000 mõisaplaani kohapeal kontrollida ning üle täpsustada. (Potter, Treikelder 2011) Rücker asus kaarte koostama 1819. aasta sügisel. Esmaseks tööks oli Valgas Liivimaa
Ta on üks maailma hirmuäratavamateas loomadest. Nad kuuluvad suurepäraste ujujate seltsi, mõnikord hüppavad nad koguni ka veepinna kohale. Mõrtsukhaid kogunevad heameelega saarte lähistele, kus leidub loivaliste või lindude kolooniaid. Välimus: Mõrtsukhaid kasvavad tavaliselt 6-8 meetri pikkuseks. Enamikul on süstjas keha ja äärmiselt tugev sabauim, mis võimaldab neil vees kiiresti edasi liikuda. Neil on pikk sile keha, samuti on ka nende nina pikk ja kooniline. Haidel on lisaks ühele sabauimele ka kaks seljauime, kaks rinnauime ja kaks kõhuime. Mõrtsukhaidel on suur pea. Suure pea külgedel on 5 kuni 7 lõpuseava. Eesmine seljauim paistab sageli veest välja, kui hai pinnavees ujub. Neil on ka äärmiselt suur suu, mis on täis teravatipulisi, nõelteravate hammaste ridu. Haidel kasvavad hambad koguaeg. Kui mõni hammas tal suus ära murdub, siis kasvab selle asemele kohe uus hammas. Värvuse järgi hüütakse teda ka valgeks haiks.
ortofoto Põhikaardil kujutatud, asustus, veekogud, teed ja el liinid, pinnamood maakasutus kohanimed, geodeetilise mõõdistus-võrgu punktid... jm. Tootnud on Eesti Kaardikeskus, Regio, EoMap (pole enam). Põhikaardilt saab määrata neljas koordinaatsüsteemis koordinaate: L-est 97, NSVL 1942, UTM ristkoordinaadid; ... 2065 põhikaardil lehti. Projektsioon Lamberti konformne kooniline, algus punkt x =6375 km y= 500 km Põhikaardi valmimise skeem: Projekt aeropildistamine aerofototriangulatsioon, ortofotode valmistamine 1. stereokaardisatmine + välitöö 2. võrdlemine olemasolevate kaardimaterjalidega kartograafia kontroll + reljeefi digimine digikaart 1:10 000, Trükikaart 1:20 000. 20. Fotogramm-meetriaga tegelevad firmad Eestis Eesti kaardikeskus; Maa-ameti fotogramm-meetria osakond (kaardistamine, toormine, haldamine, andmete uuendamine (3 a tagant)
Pärast töötlemist peab märkimissüvenditest järele jääma ainult üks pool, see näitab, et detail on märkimise järel õigesti töödeldud. Kärnid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest 7(U7) või 8 ja karastatakse nii töö- kui löögiosas. Et kärni oleks mugavam käsitseda, on tema keskmine osa karestatud. Töötamisel hoitakse kärni vasaku käe kolme sõrmega (joon. 71b), kallutades teda endast eemale ja surudes terava otsaga tihedalt vastu joonele märgitud punkti, nii et kooniline teravik langeks kokku joone keskkohaga. Kärn ja kärnimisvõtted: a kärn; b joonte kärnimise võtted; c sammuv kärn; d kärnsirkel; e - tsentrikärn joon. 71 Õhukeste ja vastutusrikaste detailide, näiteks lekaali, matriitsi, templi, õhukeste ja eriti suurte detailide märkimiseks ei ole harilik kärn sobiv, kuna löögijõudu on raske reguleerida, süvendid saadakse erineva sügavusega jne
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Loomade areng maal Sisukord................................................................................................................2 Maa.......................................................................................................................3 Arhaikum ürgeoon................................................................................................4 Proterosoikum......................................................................................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium.....................................................................................................
Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana ning segatakse mõnda aega. Täiendavalt tuleb segu segada vahepeal ka käsitsi, et anuma põhjas olev segu saaks korralikult läbi segatud. Pärast seda segatakse trelliga uuesti. 1.3.3. Betoonisegu konsistentsi katseline kontroll Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallalusele asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooniseguga kolmes kihis. Pärast iga kihi lisamist tihendatakse segu metallvardaga (ø 15 mm) 25 korda sorkides. Pärast viimase kihi sorkimist pind silutakse kelluga.Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning 1 asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 1.3.4. Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine
1 on toodud konkreetse vahelduvvoolumootori mõõtmed. Joonis 8.1. Vahelduvvoolumootori tüüp MTK [1, lk. 36] Tabel 8.1. Vahelduvvoolu mootori MTK-42-8 mõõtmed Võll Suurus Tüüp kuju mõõtmed mm L L1 L2 L3 L4 d d1 l l1 4 MTK-42-8 kooniline 65 2M42 140 105 771 298 316 157 333 18 9. TÕSTEMEHHANISMI ÜLEKANDEARVU JA STANDARDSE REDUKTORI MÄÄRAMINE 9.1. Trumli pöörlemise sageduse ntr leidmine Trumli pöörlemise sagedus ntr on leitud valemiga (9.21) 60 v k ip 60 0.2 2 p n tr 21.221 , (9.21)
t) MC12H22O11 teor = (1,86 * 25 * 1000) : (50 * 3,5) = 265,71 g/mol 3. Leiame molaarmassi vea % = 100 - (MC12H22O11/100)* MC12H22O11 teor % = 100 (100/342) * 265,71 = 22,3% Järeldus: Lahuses lahustunud suhkrul oli teoreetilise molaarmassi viga 22,3% Töö nr.9 Katse 1, katse 2 a,b Katse 1: Naatriumhüdroksüüdi lahuse molaarse kontsentratsiooni määramine Töö vahendid: Keeduklaas, mõõtekolb, kooniline kolb, bürett. Töö reaktiivid: metüülpunane, vesinikkloriidhape, naatriumhüdroksiid Töö käik: 1. Leiame vajaliku naatriumhüdroksiidi koguse, eeldusega, et meil on vaja saada 0,25cm3 0,1M lahust: 1 liitris 0,1M lahuses on 0.1 mooli ainet. 0,25cm3 lahuses on 0,025 mooli ainet. M(NaOH)=40 g/mol Järelikult, 0,025 mooli kaal on 40*0,025 = 1g m(NaOH)= 1g 2. Lahustame 1g NaOH 50cm3 dest. vees 3
Lõikeliikumine instrumendi pöörlemine (detaili pöörlemine); Avardamine (Kasutada olemasolevate avade suurendamiseks. Tavaliselt 3 hambalised. Suurem ettenihe pöördele; Tugevama konstruktsiooniga (saab töödelda kõvasid materjale); Lõikeserv lühike; Suuremate avade kasutatakse töötlemisel tornile asetsevaid avardeid); Astme puurimine; Süvistamine; Kooniline süvistamine; Hõõritsemine (Kasutada avade puhastöötlemiseks; Sobib hästi väikeste läbimõõtude töötlemiseks. Silindrilised ja koonilised pinnad; Pikk lõikeserv mis tagab hea tsentreerimise; Ei ole võimalik parandada töödeldud ava asendit; Spiraalseid hõõritsaid kasutatakse kui avas on teljesuunalised sooned); Tsentri puurimine (Kasutatakse võlltüüpi detailidel ettevalmistava operatsioonina
10. Mis on distorsioon optikas? Distorsioon -Lääts ei suurenda objekti kujutise osasid ühtmoodi. Teiste aberratsioonide puudumisel on pilt küll terav, kuid ei ole esemega sarnane * padija tünndistorsioon. 11. Mis on isotroopne materjal? Isotroopsel materjalil on kõigis punktides suunast sõltumatud omadused 12. Mis on kooma optikas? Kooma - Kujutisest lähtuvad äärmised kiired tekitavad erineva suurendusega kujutise. Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest. 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand? Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks. 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vastatud küs. Nr 8 17. Mis on näiv kujutis?
heitetehnika omandamine. /Kalastaja käsiraamat, lk. 71) 7.1 Lendõnge ritv Lendõnge ridva pikkus on 2,2 2,75 m , rõngaid 7 või 8, käepideme pikkus 30-35 m, kaal 120-200 g, pitsi läbimõõt 2,0-2,5 mm, rulli kinnitamise koht käepideme lõpus. Ridva materjaliks on tavaliselt bambus või klaasfiiber. Ritv peab olema vastupidav, kerge ja väga nõtke. /Kalastaja käsiraamat, lk. 71/ 7.2 Lendõnge nöör Nöör on ridva otsene pikendus ja peab ridvaga hästi sobima. Ta on kooniline, punutud, materjaliks peamiselt siid ja sünteetilised materjalid.. Rulli peal võib olla veel paarkümmend meetrit tamiili, et seda vajaduse korral järgi anda. Nööri jätkuks on lips pikkusega 60-100 cm. /Kalastja Käsiraamat, lk. 71/ 7.3 Lendõnge konks Konks peab suuruselt vastama kasutatavale tehisputukale. Eelistatavad on kergemad, lühikese säärega õngekonksud. Konks tuleb siduda lipsu otsa kindlalt. Kevadel ja sügisel eelistatakse väiksemaid, suvel suuremaid tehisputukaid
rohekashall. Isaslinnu eesselg on linnas. kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Nokk on lühike ja *Metsvint kooniline. Must-kärbsenäpp *Mustpea- põõsaslind Värvulised Laul on musträstal ilus ja väga Isaslinnul on kollane nokk, sulestik Pesitsevad nad salu- ja musikaalne. on must ilmas läiketa. Emaslinnu lodumetsades, nokk on pruunikasmust, sulestik on puisniitudel, maa ja
Tasapindade freesimine kõvasulamplaatidega otsfreesidega on tunduvalt tootlikum kui silinderfreesidega freesimisel. Otsfreesid kinnitatakse sõrmtornidele. Torni valikul tuleb jälgida, et parempoolse lõikesuunaga freeside kinnitamisel oleks torni ja kruvi keere parempoolne, vasakpoolse lõikesuunaga freesidel aga vasakpoolne. Suure läbimõõduga otsfreesid valmistatakse tornile asetatavaina. Neil on kas silindriline või kooniline istamisava.Vertikaalfreespingi häälestamine vajalikule lõikereziimile toimub niisamuti nagu horisontaalfreespingi häälestamine. Freesi tüübi ja mõõtmete valik. Otsfreesi läbimõõdu valikul lähtutakse freesimislaiusest t ja lõikesügavusest B . Koorivfreesimiseks valitakse vahetatavate lõiketeradega või suurehambalised otsfreesid.Siluvfreesimisel tuleb kasutada peenehambalisi otsfreese. Siiski tuleb kõigil juhtudel eelistada kõvasulamplaatidega otsfreese, sest nende
Küttesegu kompenseerimise viisid karburaatoris. Karburaatori düüsi läbilaskevõime on arvestatud täisvõimsusel etteantava bensiini hulgale, mis lubab avatud segusiibri (-klapi) korral valmistada rikastatud küttesegu. Keskmisel koormusel klapi osalise avatuse korral vajatakse lahjendatud küttesegu. Selleks kasutatakse kahte küttesegu kompenseerimise viisi: 1. bensiini pihustist väljumise mehhaaniline pidurdamine; 2. pneumaatiline pidurdamine. 1. segusiibriga on ühenduses nõel, mille kooniline ots ulatub pihustisse. Segusiibri üles-alla liikumisel see nõel vähendab ja suurendab läbilaskeava, doseerides nii bensiini etteandmist. Siit ka nimetus kooniline doseeriv nõel. 2. Pihusti kanalisse juhitakse lisaõhku, mis seal vähendab alarõhku ja seega vähendabki liigse bensiini väljavoolu. Vanadel karburaatoritel mõlemad süsteemid üheaegsed. See võimaldab reguleerida mootori pöörete ja koormuse järgi. Universaalsetel karburaatoritel pneumaatiline
Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid - Projektsioon sobib eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumide kaardistamiseks. Mercatori põikprojektsioon (Gauss-Krüger) projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes, mille tõttu kõige väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad selllest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon Mercatori põiksilindrilise projektsiooni järel ongi enamlevinud kooniline projektsioon, mida kasutatakse topograafiliste kaartide valmistamiseks. Sobib eelkõige idaläänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks, nagu seda on ka Eesti. 9. Eesti baaskaardi TM (Transversal Mercator) projektsioon Geodeesias on x-teljeks telgmeridiaan ja y-teljeks ekvaatori kujutis projektsioonitasandil. Kuna maakera on ellipsoidi kujuline, siis teda kaardil moondevabalt on võimatu kujutada
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...
· Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn `hädaolukorrad' vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu. · Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude · Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest. · Ülesanded:
Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn ‘hädaolukorrad’ – vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu. Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest. Ülesanded:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
