Looduslikud vaatamisväärsused SÕRVE POOLSAAR - Saaremaast edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 km ja suurim laius 10 km. Seal asub Sääre Rüütlimõis, mis on Sõrve vanemaid mõisasid. Samuti on seal Sõrve tuletorn, mis asub Sõrve sääre tipus, see on ülalt must, alt valge rõdu ja laternaruumiga kooniline raudbetoontorn. HARILAID See asub Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna. Harilaiu tuumaks, tema selgrooks on nähtavasti jääajal kujunenud loodest kagusse suunatud veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000-2000 a. tagasi. Alguses kerkisid üksikud laiukesed, mis edasisel tõusul liitusid ning moodustasid kord - korralt suureneva saare, mis hiljem liitus ka Tagamõisa poolsaarega ning mille idapoolseks tagamaaks on botaaniliste keelualade hulka kuuluv ilus Tagamõisa puisniit. PIRETI KIVI - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põl...
konsistents ja tihedus. Tehakse 6 katsekeha mõõtmetega 100x100x100 mm. Tabelis 1 on välja toodus betoonisegu koostis. Tabel 1 Betoonsegu koostis Segu Komponendid kg/m³ kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 4.2 Betoonsegu konsistentsi määramine Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Plaadile on asetatud kooniline vorm, mis täidetakse betoonseguga kolmes erinevas etapis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga pinda 25 korda sorkides. Lõpuks tõstetakse vorm üles ja tõstetakse betoonsegust tulnud koonuse kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm. 1 4.3 Betooni survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks valmistatakse kaks seeriat katsekehi. Vormid täidetakse
Paide Ühisgümnaaium Okasmets Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 TUTVUSTUS Okasmetsad levivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasiua ja Põhja- Ameerika. Okasmetsade teine nimetus on taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsades on kliima mahedam. Talved on sisemaal külmad, aga suvel see-eest üpris palavad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. http://userpage.fu-berlin.de/~rpeter/images/eco/taiga.jpg ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi...
Töökäik 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist 5.1. Segu tehti 8 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning asetati betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdeti betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul millimeetrites). 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus
erinevate piirkondade puurindes erinevad ja rohurinne nõrgalt arenenud okaspuuliigid. ning liigivaene. Kuid seentele ja • Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, mitmesugustele saprofüütidele nulg ja lehis. Siin-seal lisandub lehtpuid (kask, on see sobiv keskkond. Palju on haab). ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid • Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume (pohl, mustikas, kanarbik) ja raskuse all mitte murduda ning peenikesed samblaid. okkad, et vähendada aurumist. o Heletaiga kasvab liivastel ja • Igihaljad puud alustavad kevadel esimese soistel aladel ning lausalisel soojaga kiirelt fotosünteesi ega raiska aega lehtede loomiseks. igikeltsal.
Vx aine Esimene katse Töö ülesande: Määrata NaCl kotsentratsiooni liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tehnilised kaalud, 250 ml mensuur, areomeeter, lehter, filtripaber, kooniline kolb, klaaspulk, kuiv keeduklaas Kemikaalid: 5 – 9g liiva ja NaCl segu Töö käik: 1. Kaaluda 5 – 9g segu 2. Lahustada soola 50 ml veega; liiv ei segu ning kogub klsssi põhjal; soojendada ei ole vaja 3. Valmistada filtriseadmet 4. Filtreerida: segu peab jooksma klaasipulgal ning valada lehtrist keeduklaasi seinal; vältida liiva filtripaberile sattumist 5. Lisada saagile umbes 50 ml destilleeritud vett, segada ning filtreerida sama filtriga 6
Praktilise töö eesmärgiks on määrata vee karedust tiitrimisega, uurida katlakivi moodustumist, kõrvaldada vee karedust Na-katioonfiltriga ning määrata ligikaudset vees sisalduvat SO42- kontsentratsiooni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Ained: 0,025 M soolhappelahus; 0,025 ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus, ~0,5 M HCl lahus Töövahendid: 500-750 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, 100 ml pipett, 25 ml büretid, 25 ml mõõtesilinder, lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na- katioonfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- kontsentratsiooni määramiseks Töö käik HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine tiitrimisega Koonilisse kolbi pipeteeriti 100 ml vett, sellele lisati indikaatorina metüülpunast 3-4 tilka.
nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja). Neist tähtsamad on loetletud allpool. Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont p ja jääb paralleelseks antud sihisirgega s (joon. 5.8, a). Kui juhtjooneks on teist järku joon, siis on tegemist teist järku silindriga (elliptiline, hüperboolne või paraboolne). Kooniline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont p ja läbib antud punkti T (joon. 5.8, b). Kui juhtjooneks on ellips, saadakse elliptiline koonus. Puutujatepind moodustub sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis jääb etteantud ruumikõvera puutujaks Silindroid on pind,mis tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? 1)Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmapunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv . 2)Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Siis kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis , siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust p...
niiske, Talv külm, Temperatuur ja kuus, nulg, lehis, Paiksed linnud väljauhte horisont, Metsandus, okasmetsad Siberis naftat., Kõige sademete hulk erinevates osades (kask, haab). toituvad seemnetest, Madalsoo turvas, Jahindus, Kalandus, lehtmetsadega, suurem loodusvöönd. tugev,Igikeltsa sulamine. Kooniline võra, rändlinnud rabaturvas. Natuke Happevihmad, Nafta peenikesed oksad, putukatest, Saarmas, loomakasvatust, puuraugud, Metsa Tumedaokkalised pruunkaru. Maavarade tulekahjud,
fantastilisi pilte visandada. Nõelad olid tähtsad tööriistad ja neid hoiti hoolikalt. Nõelu kasutati õmblemisel, nõelumisel ning kudumiselgi ja nad olid tehtud kaktuseokastest või vasest. Andide iidsete kultuuride keraamika on üks nende kõige hämmastavamaid saavutusi, kuigi pottsepad ei kasutanud ketra, mis oleks töö hoopis lihtsamaks muutnud. Inkade keraamika on suurepärase kvaliteediga, seda valmistati ainult teatud kujuga. Kõige levinumaks nõuks oli aribalo, millel on kooniline põhi ja pikk, laieneva otsaga kael. Kuigi Andide rahvad ei kasutanud kirja, siis tänu saviesemetele oleme saanud väärtuslikku teavet nende ühiskonna, usuliste tõekspidamiste ja kultuurimõjude kohta. Ka väärismetallitöö oli Peruu aladel hästi arenenud. Kõige vanem Andidest leitud väärismetallist käsitöö ese on tehtud 3500 aastat tagasi. Üldlevinud väärismetallid olid kuld, hõbe ja plaatina. Enamasti valmistati neist riietusesemeid, nipsasju ja ehteid. Suurem osa kullast
10.2011 28.10.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Tööl on õppe eesmärk. Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töövahendid 250 ml keeduklaas, klaaspulk segamiseks. Elektrooniline kaal ,,Mettler toledo" PB602-s, valmistatud Sveitsis, max 610 g (e =0,1g), min 0,5 g(d=0,01 g). Klaasist lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder. Areomeeter AOH-2, 20 cm, 18481-81/ 20 o C kg/m3 , N.56 . Filterpaber. Töö käik Kaaluda keeduklaasi 5-9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega.
Üldine reegel klaaside täitmisel on, et 1/3 klaasist jääks täitmata, sest ääreni valatud klaasi pole võimalik laualt tõsta ilma, et märjukest maha ei valguks. Iga jook maitseb ainult oma õigest klaasist hästi Klaasid joogiklaas õlleklaas vahuveiniklaas e.sampanjaklaas punase veini klaas kangestatud veini klaas sherry klaas valge veini klaas veeklaas või karastusjoogiklaas konjakiklaas e. aroomiklaas Tavaline kokteiliklaasi kooniline kuju paneb meid enamjaolt mõtlema kohe Martinile ja nii see üldiselt ongi. Erinevad martiinid, frapè joogid (kahe või enama alkohoolse joogi segud, mida on segatud ilma jääta), samuti enamus jooke, mis on ilma jääta ning mida ei miksita need on põhilised, mida juuakse seda tüüpi klaasist. Näited: martiinid, Metropolitan, Adonis, Green Iguana, Rob Royjne Soovitus: pange klaas mõneks minutiks ülaosaga jää
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon...
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega Katlakivi moodustumise uurimine Kareduse kõrvaldamine Na-kationiidfiltriga Vees sisalduva iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl +NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks.
Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk “Saaremaa vee” kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape 0.025 M 0.005 M triloon-B lahus puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O) indikaatorid metüülpunane (mp) kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks pipett (100 cm3) büretid (25 cm3) mõõtsilinder (25 cm3) Na-kationiitfilter Lehtrid Keeduklaasid Töö käik Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 3 korda uuritava veega(“Saaremaa vesi”). Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp ja segu värvus muutus kollaseks. Seasin töökorda büretti –
nr. Keedusoola sisalduse määramine liiva-soola 1 segus Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus. Töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. Töö käik 1) Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm3 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Filtreerimiseks murda filterpaber keskelt kokku ja siis veel üks kord keskelt kokku
Suhteline viga - 109,5/342*100= 32% Järeldus: Katse viga võis tekkida külmumis temperatuuriga eksimises või mitte kristalli tekke tähelepanekus. 2 TÖÖ 9 – LAHUSTE MOLAARNE KONTSENTRATSIOON JA SELLE MÄÄRAMINE 2.1 KATSE 1 – NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUSE MOLAARSE KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida NaOH lahuse molaarne kontsentratsioon HCl titeerimise abil. Töö vahendid: Naatrium hüdroksiid, keeduklaas, mõõtekolb, kooniline kolb, destilleeritud vesi, metüülpunane, vesinikkloriidhape, bürett, lehter. Töö käik: Tahkest naatriumhüdroksiidist kaaluti 100ml mahuga keeduklaasi nii palju ainet, kui vajatakse 250 ml 0,1 molaarse lahuse valmistamiseks. Naatriumhüdroksiidi kaalutis lahustati ca 50 ml destilleeritud vees ja jahtunult kallati saadud lahus 0,25 ml mahuga mõõtekolbi. Lahus lahjendati mõõtejooneni, suleti kolb korgiga ja loksutatu lahus hoolega läbi. Lahusest pipeteeriti 25 ml
moolide arvu summasse). Massiprotsent (näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses) Normaalsus (lahustunud aine ekvivalentide arv ühes liitris lahuses) ppm (parts per million) näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis massiosas lahuses. Kontsentarsiooni antud töös arvutatakse lineaarse interpoleerimese kaudu: Töövahendid Naatriumkloriid segus liivaga, kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Meetod Võetakse kahekomponetne segu, milles üks aine on lahustuv, teine aga mitte. Lahustuva aine massi määratakse lahuse tiheduse ja kontsentratsiooni järgi. Töö käik 1. Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). ( soola ja liiva segu mass) 2. Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse ( 50 cm3) destilleeritud veega. 3. Filtreerin lahus
Eksperimentaalne töö 1: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter Töövahendid: kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kemikaalid: vesi, NaCl ja liiva segu (B) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Segus oleva NaCl lahustamine ja väljafiltreerimine, lahuse mõõdetud tiheduse järgi NaCl sisalduse lahuses ja liivasegus arvutamine. Metoodika: Kuiva keeduklaasi kaaluti 6,30g liiva ja soola segu. Lahustada NaCl klaaspulgaga segades ~50ml destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Jäägile
Kraatrisüvendi kuju Kraatrisüvend on enamasti isomeetriliselt kooniline selgepiiriline sulglohk maapinnal. Väiksematel löögikraatritel võib olla ka väljavenitatud ovaalne kuju. Kraatri sügavus oleneb kraatri diameetrist ja aluspõhjakivimite tugevusest.. Omavahel võib kraatreid võrrelda kraatriindeksi, sügavuse ja läbimõõdu suhtarvu abil. Kraatrivalli kuju Kraatrivall, mis süvendit ümbritseb, võib olla nii katkematu kui ka ühest või mitmest kohast katkev maapinna ülakihtide üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid
büreti otsik üles ja pigistades näpitsat, kuni lahus täidab ühtlaselt otsiku V1 C M 1 1000 sisemuse. üldkaredus : Vvesi Kooniline kolb loputage destilleeritud veega ning mõõtke sinna 100 ml uuritavat vett, 2 ml ammooniumpuhverlahust (pH=10) ja väike kogus indikaatorit ET-OO (tekkivad indikaatorkompleksid värvivad lahuse V1 – tiitrimiseks kulunud kompleksoon III maht, ml; CM1 – kompleksoon III punakasvioletseks. molaarne kontsentratsioon, mol/l; V vesi – tiitrimiseks võetud vee kogus, ml.
1) NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Leida NaCl massiprotsent liiva ja soola segus Kasutatud ained: NaCl ja liiva segu, destilleeritud vesi Kasutatud töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber. Töö põhimõte: NaCl lahustub vees, liiv mitte. Töö käik: 1. Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu. Liiva soola segu A (50%) msegu = 5,01 g 2. Filtrimine ja pesemine: · Lahustan NaCl 50 milliliitri destilleeritud veega. Liiv ei lahustu. Segu soojendada pole vaja, sest NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu üldse ei olene. · Filtreerin segu läbi kurdfiltri. Valan segu filtrile, kasutades klaaspulka.
.......................................................11 Auto mark, mudel, mootori tähis.......................................................................................... 11 Iseloomustus..........................................................................................................................11 Mõõtmised............................................................................................................................ 12 Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline.............................................................................12 Väntmehhanismi detailid ..................................................................................................... 13 Laagrid.................................................................................................................................. 13 Tihendid................................................................................................................................ 13
kõik on positiivsed ( > 0 ) ellipsoid 2. üks -st on negatiivne ( 3 < 0 ) ühekatteline hüperboloid 3. kaks on negatiivset ( 2 < 0, 3 < 0 ) kahekatteline hüperboloid 9 4. kõik on negatiivsed (1 < 0, 2 < 0, 3 < 0 ) imaginaarne ellipsoid B = 0 ja q = 0 1. kõik on sama märgiga imaginaarne kooniline pind 2. üks -st on erineva märgiga kooniline pind ( koonus ) II üks -st on null ( 3 = 0 ) võrrandi kuju 1 X 2 + 2Y 2 + 2 pZ + q = 0 A p = 0 ja q 0 1 X 2 + 2Y 2 + q = 0 1. -d on sama märgiga ja q on vastand märgiga elliptiline silindriline pind 2. -d on sama märgiga ja q on ka sama märgiga imaginaarne elliptiline silinder 3
kõik on positiivsed ( > 0 ) ellipsoid 2. üks -st on negatiivne ( 3 < 0 ) ühekatteline hüperboloid 3. kaks on negatiivset ( 2 < 0, 3 < 0 ) kahekatteline hüperboloid 9 4. kõik on negatiivsed (1 < 0, 2 < 0, 3 < 0 ) imaginaarne ellipsoid B = 0 ja q = 0 1. kõik on sama märgiga imaginaarne kooniline pind 2. üks -st on erineva märgiga kooniline pind ( koonus ) II üks -st on null ( 3 = 0 ) võrrandi kuju 1 X 2 + 2Y 2 + 2 pZ + q = 0 A p = 0 ja q 0 1 X 2 + 2Y 2 + q = 0 1. -d on sama märgiga ja q on vastand märgiga elliptiline silindriline pind 2. -d on sama märgiga ja q on ka sama märgiga imaginaarne elliptiline silinder 3
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsioo ni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3 ), areomeeter, filterpaber. Kemikaalid: Naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kaalusin kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~50 cm3 destilleeritud veega. Valmistasin filterpaberist kurdfiltri, asetasin selle klaaslehtrisse ja niisutasin vähese destilleeritud veega. Asetasin filterpaberiga lehtri statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri
TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Arsti teine käsi ei seisa kasutult, vaid fikseerib patsiendi lõualuu, alveolaarjärke, hoiab vajadusel eemale põse, keele. Hammaste eemaldamine hambagruppide kaupa Eelduseks on ilmeksimatu hammaste anatoomia tundmine! Vajadusel korda I-II kursuse materjale! Ülalõug Intsisiivid Tavaliselt 1 kooniline juur, lateraalsel veidi pikem, saldema ja juuretipp võib olla suunatud tahapoole. NB! Vajadusel ja kahtluse korral teha röntgenülesvõte! Alveolaarluu on õhem vastibulaarsel, paksem palatinaalsel, seega ekstraktsioonisuund on rõhutatult vestibulaarsele, hammas eemaldada suunaga vestibulaarsele. Soovitavalt vältida lateraalsete intsisiivide korral rotatsiooni! Tangide valik: sirged tangid kas hambale või hambajuurele Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas
kattuvad sageli osaliselt emaslooma aladega. Üheksavöölane märgistab oma territooriumi erinevates kehaosades paiknevate näärmete eritisega. Ohu korral tõmbab ta end siili kombel kerra või tõmbab oma jalad enda alla ja surub end vastu maad. Kui üheksavöölast jälitada, läheb ta sibavalt kõnnilt üle galopile ja püüab põgeneda urgu. Urust on teda väga raske kätte saada, sest ta kiilub end rüü ja käppade abil sinna kinni. Saba on tal libe ja kooniline ning sellest on teda samuti tülikas haarata. Hämaruse saabudes lahkub üheksavöölane oma maaalusest urust ning suundub toiduotsingule. Tema menüü on äärmiselt rikkalik. Sinna kuuluvad putukad, tillukesed selgroogsed, linnumunad, puuviljad, seened, juured ning korjused. Ta hangib toitu peamiselt suurepärase haistmismeele abil. Ta nuusib maapinna lähedal ning ei jäta vahele ainsatki kohta, kus midagi söödavat võiks leiduda. Tema pikk nina on varustatud eriliste tundlike sõõrmetega
17) või siis keevitada tõsteplaat piki I tala (Joon 15.5,näitamata). 2.Arvestada võimaliku korrosiooniga. Vältida kitsaid pilusid,kuhu võiks koguneda vihmavesi,nt katteliidete korral või keevitada katteliide ümberringi kinni. 3.Kui tooted lähevad kuumtsinkimisele,samuti mahulised konstruktsioonid termotöötlusele,ette näha avad õhu ja liigse tsingi eemaldamiseks(Joon. 15.24). 5.Vältida paksu plaadi liitmist õhukesega- ei ole lubatud väsimusele töötavatele liidetele.vajalik kooniline üleminekuosa(Joon. 15.26.). Probleem paksema laadi läbikeevitusega ja liitevigadega ja õhukese plaadi liiga kiire jahtumisega 6. Väsimuse töötavatel liidetel tuleb vältida toote ristlõike järske muutusi(Joon15.27) 7.Võimalusel väldi keevisliidete kontsentreerumist kitsassse alasse.Vii nad madalamate pingetega alasse(Joon 15.28)ja võimaluse korral nihuta õmblused 8.Õkonoomiast ja kvaliteedist lähtudes arvestada: -kasutada eelistatult paindprofiile ,samuti valtsprofiile(Joon 15.25)
valmistatakse salateid, aastat tagasi. õievartest ja rohelistest või suppe, küpsetis violetsetest hästi arenenud õiepungadest. Artisokk Õisiku kuju on kerajas, Artisokk on väga kaloririkas Õisikut süüakse keedetult ja Söödavat osa on artisokil kooniline,lameümarik,ovaal köögivili, aga vitamiinide ja hautatult mitmesugustes vaid u 20%. Toortoiduks ne, soomuste värv varieerub mineraalsoolade sisaldus on kastmetes ning artisokk ei sobi. sõltuvalt sordist rohelisest suhteliselt madal. valmistatakse ka konserve. Rahvameditsiinis tumelillani
läbitud vahemaa. Kruvijoon on paremakäeline, kui piki telge vaatades punkt eemaldub pöörlemisega päripäeva; vastasel korral vasakukäeline. A2 P A1 A1 A2 Joon. 42 7.2.2. Kooniline kruvijoon 22 Kooniline kruvijoon on ruumikõver, mis tekib punkti ühtlasel liikumisel mööda pöördkoonuse moodustajat, kui koonus pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 8. KÕVERPINNAD 8.1. Kõverpindade liigitus 1. Kinemaatilised pinnad tekivad mingi joone (moodustaja) ruumis kindla eeskirja (juhtjoone) järgi. 2. Analüütilised pinnad on esitatavad kindla võrrandi abil. Algebraline pind on
Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj. - silmapunkt asub maa 2x raadiuse kaugusel maakera vastaspoolel *ekvivalentsed proj. Lamberti projektsioon eesti põhikaart kooniline, konformne projektsioon. Telgmeridiaan puudutab meridiaani pinda. Gauss-Krügeri projektsioon proj. on põiksilindriline ja konformne, s.t. meridiaanide ja paralleelide kujutised on omavahel risti nagu kera pinnalgi. G-K proj. kasutamisel jagatakse kogu maakera meridiaanidega 6o või 3o tsoonideks, valik sõltub topograafilise kaardi M1:10000 ja väiksemad 6 o tsoonideks & 1:10000 ja suuremad 3 o tsoonideks. Kõik tsoonid on ühesugused, seega sobivad kõik arvutused ka
Mida tuleks teada rullidest ja pintslitest Materjal: Akrüül hea vastupidavusega, imav Polüester kõige vastupidavam, aga ei ima hästi Mohäär kallis, ei sobi vesilahustuvate värvide pinnale kandmiseks Kvaliteetrulli tunnused: Kvaliteetpintsli tunnused: - Ei jäta karvu - Harjased on hargnenud - Kõrge vastupidavus - Harjaste kimp on kooniline - Tugev konstruktsioon - Kimbu pikkus peab olema vähemalt - Ühtlasem struktuur pool laiusest - Suurem värvimahutavus - Harjased on tugevalt kinnitatud Pintsli ja rulli puhastamine: Vesialuselise laki ja värviga värvides: Tööpausi ajal tuleks pintsel ja/või rull mässida kilesse, et värv ei kuivaks, töö lõppedes eemaldada liigne värv ning pesta pintsel/rull vee ja seebiga.
5) Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega HCl + NaOH NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: = ehk Millest 3 kus NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt) NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l HCl lahuse täpne maht ml (pipeti maht). 3. Töö vahendid Kaal, kuiv keeduklaas, klaasipulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder(100ml), aeromeeter, filterpaber. 4. Kasutatavad vahendid Naatriumkloriid segus liivaga. (Segu B) 5. Töö käik Kaaluda tehnilisel kaalul kuiv keeduklaas ning kuiva keeduklaasi kaaluda 5...9g NaCl (antud katses 8,10g). Lahustada NaCl ~50ml destileeritud veega ning hakata seda filtreerima koonilisse kolbi, esmalt tehes filterpaberist katse jaoks filter. Valada
Kasutatakse spetsiaaltööpinkides ja universaalsetes pinkides efektiivsuse tõstmiseks. Rakise töö on sageli automatiseeritud ja kooskõlas pingi töötsükliga,maksumus kõrge. 13.Isetsentreeruvad pakkidega kinnituspadrunid-kasutatakse lühikeste toorikute kinnitamiseks,pakkide arv 2-6, mõõtmed 80-630 Enamlevinud padruniteks on spiral-hammaslatt käsimehhanismiga, lameda ja koonilisega. 14.Kinnitusjõud-jõumehhanism koosneb kolmest elementaarmehhanismist (kangmehhanism, kooniline ülekanne, kiilmehhanism) 15.Kinnituspakid:otsesed-,pööratavad-, karastatud-, pehmed pakid. 16.Pakkide ületöötlemist kasutatakse telgtäpsuse suurendamiseks, vajamineva kinnitusastme saamiseks, töödeldava detaili töödeldud pinna vigastuste vältimiseks. 17. Mehhanilise kinnitusega isetsentreeruv padrun-kiilmehhanismiga, kiilkangmehhanismiga. Eelised:kompaktsus ja jäikus, detailide suurem kulumiskindlus. Puudused:padruni vahetamine aeganõudev, kinnitusläbimõõdu väike käik.
4. Konformse projektsiooni puhul: · Puuduvad nurgamoonutused · On mõõtkava igas suunas sama 5. Kaardi otstarve on: · Andmete esitamine e kommunikatiivsus · Andmete talletamine Maa pinna kohta · Maailmavaate kujundamine 6. Eesti kaartide projektsioonid: · Eesti Baaskaart Mercatori põikprojektsioon · Maailma üldvaatekaart Mercartori normaalsilindriline projektsioon · Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7. Kas väide on õige või vale? Koordinaadid on Maa pinna punkti omadus, igat Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega! Lihtsustamaks Maa projitseerimist tasapinnale, lähendatakse Maa pinda geoidiga ja seda omakorda ellipsoidiga. Geoid on geomeetriline keha, mille pind on risti loodjoonega ning mille kuju ühtib ookeanide häirimatu veepinnaga. Geoid ei ole igas
Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine tiitrimisega Ioonide kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: külma kraanivee kareduse (karbonaatse ja üldkareduse) määramine tiitrimisega, keedetud vee kareduse määramine, keetmisel tekkiva katlakivi hulga määramine, kareduse vähendamine/kõrvaldamine naatriumkationiitfiltriga. Vees oleva SO4(-2) iooni kontsentratsiooni määramine. Kasutatud vahendid, mõõteseadmed: 700 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, klaaspulk, katseklaas korgiga, lehter, 100 ml pipett, 25ml büretid (3), 25 ml mõõtsilinder, filterpaber, Na-kationiitfilter, etalonlahuste komlekt , elektripliit, Kasutatud ained: 0,025M HCl; 0,005M ja 0,025M triloon-B lahus; metüülpunane (mp) ja kromogeenmust (ET-00) indikaatoritena, 10% NaCl2 lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O),ca 0,5M HCl lahus nende nõude pesemiseks, milles vett keedeti ( katlakivi eemaldamiseks). Katsed:
koostöös vesiveskiga võimaldab aga käivitada löögiriistu, näiteks sepikoja mehhaanilist haamrit. Kuid see ei tekita siiski kohe revolutsiooni metallurgias. Metallurgia ja ballistika progressi toob kaasa just sõjakunsti areng. Ajajärku 950 1350 iseloomustab raskeratsaväe esilekerkimine, vibu ja eriti ammuküttide kasvav osatähtsus. Ratsavägi moodustas militaarse eliidi. Rüütel, kelle varustusse kuulus: kooniline kiiver, rõngassärk ja suur kilp; ründerelvadest: oda, mõõk ja sõjanui ning sõjaratsu destrier oli selle perioodi ,,võimsaim relv". Nagu eelpool mainitud kasvas ka vibu- ja ammuküttide osatähtsus. Keskajal kasutati kolme tüüpi vibusid: lühike vibu, pikk vibu ning vibupüss e. amb, millest viimast võib pidada sõjalise arengu üheks tähtsamaks saavutuseks tol perioodil, tänu oma ülisuurele löögijõule, millele ei pidanud toonased peakaitsmed vastu. Samuti tõi
Ekvivalentmass on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. n C n = aine Vlahus 5) g/dm3 ja kg/m3. m aine Vlahus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kasutatud on: · vahetut mõõtmist · lahuste seaduseid · arvutatud soola sisalduse protsendi võrdlemist tegelikuga, et tõestada seaduste kehtivust Katseandmed: msool+liiv = 6,06 g Vlahus = 250 ml lahus = 1,012 g/ml Tabelist: 1 = 1,009 g/ml 2 = 1,0126 g/ml C%1 = 1,5% C%2 = 2%
NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö 2 Katse 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus (segu B) Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Naatriumkloriid segus liivaga. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimismeetodid Võetud 6,00 g soola ja liiva segu eraldatakse filtreerimise teel. Sool lahustatakse enne vees ning filtreerimisel lahus jääb keeduklaasi, kuid liiv filtrisse. Filtreerimisel kasutatud nõusi tuleb veel mitu korda täita destilleeritud veega, et kõik võimalikult vähe osakesi läheks kaduma. Katse lõpus mõõdetakse vee tihedus aeromeetriga. Katseandmed = 1,011 g/cm3 1=1,0054 g/cm3 2=1,0126 g/cm3
Lahustunud aine massi saab leida: maine=V lahusC MM aine Molaalsus: naine (mol) Cm = mlahusti (kg) Normaalne kontsentratsioon: naine (ekv ) Cn = V lahus ( dm3 ) maine (g) naine= ekv g Eaine( ) ekv Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, ained Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis ja analüüsmeetodid ning metoodikad Esmalt pidin kaaluma kuiva keeduklaasi 6,00 g liiva ja soola segu ja lahustama NaCl klaaspulgaga segades ( 50 cm3) destilleeritud veega ning seejärel filtreerima saadud lahuse. Filtrimiseks valmistasin valgest filtripaberist kurdfiltri ja asetasin selle klaaslehtrisse.
a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi ja omavalitsuskaartide koostamiseks Eesti Baaskaart Eesti Baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1993 - 1996 (digi-) -1998 (trükikaart) Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaart on TM-BALTI projektsioonis
Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Normaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine grammekvivaltentide arvu ühes liitris lahuses Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 c), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: NaCl- segu liivaga, vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti liiva ja soola segu. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti, milleks asetati filterpaber statiivi külge kinnitatud lehtrisse. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Jälgiti, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla
4. Konformse projektsiooni puhul: · Puuduvad nurgamoonutused · On mõõtkava igas suunas sama 5. Kaardi otstarve on: · Andmete esitamine e kommunikatiivsus · Andmete talletamine Maa pinna kohta · Maailmavaate kujundamine 6. Eesti kaartide projektsioonid: · Eesti Baaskaart Mercatori põikprojektsioon · Maailma üldvaatekaart Mercartori normaalsilindriline projektsioon · Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7. Kas väide on õige või vale? Koordinaadid on Maa pinna punkti omadus, igat Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega! Lihtsustamaks Maa projitseerimist tasapinnale, lähendatakse Maa pinda geoidiga ja seda omakorda ellipsoidiga. Geoid on geomeetriline keha, mille pind on risti loodjoonega ning mille kuju ühtib ookeanide häirimatu veepinnaga. Geoid ei ole igas
Neid kasutati õmblemisel, nõelumisel ning kudumiselgi ja nad olid tehtud kaktuseokastest või vasest. · KERAAMIKA, VÄÄRISMETALLITÖÖ Andide iidsete kultuuride keraamika on üks nende kõige hämmastavamaid saavutusi, kuigi pottsepad ei kasutanud ketra, mis oleks töö hoopis lihtsamaks muutnud. Inkade keraamika on suurepärase kvaliteediga, seda valmistati ainult teatud kujuga. Kõige levinumaks nõuks oli aribalo, millel oli kooniline põhi ja pikk, laieneva otsaga kael. Kuigi Andide rahvad ei kasutanud kirja, siis tänu saviesemetele oleme saanud väärtuslikku teavet nende ühiskonna, usuliste tõekspidamiste ja kultuurimõjude kohta. Samuti oli ka väärismetallitöö Peruu aladel hästi arenenud. Kõige vanem Andidest leitud väärismetallist käsitöö ese on tehtud umbes 3500 aastat tagasi. Üldlevinud väärismetallid olid kuld, hõbe ja plaatina
C%2- massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 Lahustunud aine massi leidmine: maine= Vlahus·ρlahus· C% 100% Lahustunud aine protsendilisus: lahustunud aine mass (g)· 100% C% = ————————————— lahuse mass (g) Kasutatud mõõtmeseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, 250 ml kooniline kolb, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: naatriumkloriid (NaCl) segus liivaga, H2O. Tööprotsessi kirjeldus Lahustada umbes 6 g liiva ja soola segu 50 cm3 destilleeritud veega. Lahus lasta läbi filterpaberi klaaspulga abil vedelikujooksu suunates koonilisse kolbi. Jäägile keeduklaasis lisatakse veelkord destilleeritud vett (45 ml), peale segamist lasta saadus läbi sama filtri kolbi.
kuni värvuse muutuseni. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus (segu B) Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid ja mõõteseadmed: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod: Võetud 6,00 g NaCl soola ja liiva segu eraldatakse filtreerimise teel. Sool lahustatakse enne vees ning filtreerimisel lahus jääb keeduklaasi, kuid liiv filtrisse. Filtreerimisel kasutatud nõusi tuleb veel mitu korda täita destilleeritud veega, et kõik võimalikult vähe osakesi läheks kaduma. Katse
Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri.
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida