erakorralised volitused valitsusele anti lubadusi lahendada tööpuudus (töötud pandi ehitama sõjateid, tootma uusi relvi...) toimus riigi sekkumine majandusellu: loodi Majanduse Peanõukogu, kes eraldas suuri summasid relvastuse tootmisele keelati streigid Riigipäev käis Hitleri ajal koos 12 korda, võttis vastu ainult 4 seadust, põhiliselt kuulati Hitleri kõnesid terror, vägivald, koonduslaagrid rassipuhtuse testid koostati keelatud raamatute nimekiri, olid keelatud autorid, kelle teoseid põletati avalikult repressiivaparaadi loomine: 1921 – loodi NSDAP toetuseks SA (rünnakrühm e. pruunsärklased. Ülesanne terroriseerida NSDAP vastaseid. Juht – Ernst Röhm. 30.apr.1934 - „pikkade nugade öö“- Hitler likvideerib SA juhtkonna (250 – 300 juhtivat tegelast tapeti, s.h.E.Röhm). Sel ajal oli SA – s 1 miljon meest.
ja poheemlased jne. Järelikult on raske mõista inimesi, kes üksteisest palju erinevad. Polegi kõige tähtsam, kui palju me kedagi mõista suudame, vaid hoopis tolerantsus ja teistesse inimestesse lugupidav suhtumine. Igal ühel on õigus elada oma elu nii, nagu ta paremaks peab, kui ta vaid kellelegi halba ei tee. Inimkond mäletab palju julmust ja vägivalda, mida ei saa kunagi õigustada ja mis jääb enamusele mõistmatuks: orjakaubandus, küüditamised, nõiaprotsessid, koonduslaagrid... Inimesed, keda mina ei suuda mõista, on kurjategijad, kelle väärtegudel puuduvad inimlikud ja kaalukad põhjendused, aga see on juba uus teema.
ning hakkas selle tegevust suhteliselt edukalt koordineerima. Tegevus punase terrori ja sõjasündmuste ajal • Kritiseeris Trotski Jossif Stalini tegevust, oli ka tema tegevus nõukogude võimu algusaastatel suunatud kõigi meetodite ja võimalustega võimu säilitamisele ning vastaste hävitamisele. Punaarmee ülemana andis ta korralduse hävitada rindepiirkonnas asuvad kontrrevolutsioonilised valged ohvitserid, andis käsu nr 31, esimesed koonduslaagrid Nõukogude Venemaal ja paigaldada kõhklevate Punaarmee üksuste tagalasse nn tõkkeüksused, kes hukkasid taganevaid sõjaväelasi, ning korraldas ka taganenud sõjaväelaste seas avalikke hukkamisi, valides ülesrivistatud sõjaväelaste seast iga kümnenda isiku, kes hukati teistele hoiatuseks taganemise eest rindelt. Eksiil ja surm • 1929. aasta veebruaris saadeti Trotski laeval "Iljitš" maalt välja Türgisse, İstanbuli lähedale Büyükada saarele., 1933
Pigem riigijuhid, hõimupealikud ning sõjaväelased. 7. Mis on genotsiid? Mis on selle eesmärk? Inimsusvastaste kuritegude kõige jõhkram vorm. Genotsiid on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävimine. 8. Millised konventsioonid ja kokkulepped määratlesid antud kuriteod? Genfi konventsioonid- kuidas kohelda haavatuid ja haigeid sõjaväelasi ning vange ja tagada tsiviilelanikkonna kaitse. 9. Mis on (oli) koonduslaagrid? GULAG? Etnotsiid? Kuritegude sooritamise tüüpililine vahend, kuhu koondati inimesed, keda sooviti ühiskonnast isoleerida, näiteks sõjalised või poliitilised vastased, rakendada sunnitööle või hävitada. GULAG.mastaapne orjatöölaagrite võrk. Etnosiid-poliitika, mis saavutatakse inimeste ümberasustamise, mõne piirkonna ümberrahvastamise, sunassimilatsiooni, võõrkeelse koolihariduse peale surumise, traditsioonilise elukeskkonna või elamiskõlbuliku
Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil. Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõjakommunism: -Toiduainete riigile andmise kohustus -Üldine sunduslik töökohustus -Tööstusettevõtete riigistamine -Toiduainete normeerimine ja tasuta jagamine Uus majanduspoliitika - NEP: -1921. aastast -Kindlaksmääratud maks -Kauplemise vabadus -Taastati eraettevõtlus
Jehoova-JHWH nime tõlkimisel heebrea keelest tekkinud nimi Jeruusalemma tempel-alles on ainult Lääne-ehk Nutumüür ( nagu Toompea mägi, Nevski katedraali all on haud, samuti ka Jer templiga); 1967 Kuue päeva sõda Heebrea keel-keelt enam igapäevaselt ei kõnelda, kasutatakse rituaalide ja jumalateenistuste käigus 4.saj - Kristlus riigiusundiks: juutide tagakiusamine >> saksa k holocaust, heebr k shoah, hukk 1933-juudi kirjanduse põletamine, juutide vallandamine jnejne; 1934 koonduslaagrid 1942-lõplik lahendus >> kõikidel Saksamaa vallutatud aladel tuli juudid hävitada 1948- Iisraeli riigi taassünd Judaismi harunemine roomlaste ajal (Josephus): · Variserid - toora tõlgendamine kaasaega, rituaalne puhtus, suuline pärand; on saanud silmakirjalikkuse sümboliks · Saduserid-preesterkond · Esseenid-ootasid maailmalõppu · Seloodid-usulis-poliitiline vabadusliikumine Rabiinlik judaism: variserid (toora tõlgendamine kaasaega), rabid, sünagoog, talmud
(Punaarmee). Nõukogude liidu jaoks Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan ,,Barbarossa". Saksa vägede edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Mosvka, Leningrad ja NSVL tööstuslik süda Donetsi söebassein. Armeegrupp NORD Leningradi blokaad Armeegrupp MITTE 60 km kaugusel Moskvast (ei vallutatud). Dets 1941 välkssõja lõpp. Armeegrupp SÜD vallutas Kiievi. koonduslaagrid kinnipeetud isikute ajutine kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute isoleerimine ja/või hävitamine. Koonduslaagrid jagunesid NSVL ja Saksa Kolmandas Riigis kaheks: töölaagrid ja hävituslaagrid. Auschwitz ja Treblinka koonduslaagrid. holokaust juudid vastupanuliikumine IIMS ajal Saksa, Itaalia, Jaapani ja NSVL vastane liikumine. Võitlusvormideks oli ideoloogiavastane propaganda. Sealhulgas
piirikindlused. Saksa soomusjõude edasiliikumist toetas lennuvägi. Vastupanuliikumine – kasutatakse II ms võitjariikide allikais koondterminina, tähistamaks Saksa, Itaalia, Jaapani okupantide ja nende käsilaste vastaseid liikumisi, mis tegutsesid ajavahemikul 1939-1945. See vastupanuliikumine jätkas sõjaeelse fašismi vastast võitlust. Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik relvastatud ülestõus. Koonduslaagrid – kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina Stalini aegses Nõukogude Venemaal. Koonduslaagrid jagunesid NSV Liidus ja Saksa Kolmandas Riigis põhiliselt kaheks: töölislaagriteks ja hävituslaagriteks.
16.veeb 1918 iseseisvus Leedu ning seejärel Eesti. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslov. Poola, Ungari. Moodustus uus riik Jugoslaavia. 18. Nov 1918 iseseisvus Läti. Enamikul riikidel tuli isesi. Kaitsta relvadega, mõnel Pool puhkesid kodusõjad. Kodusõda peeti maha nii Soomes Kui ka vene.(1918-1922). Punane ja valge terror, sõjakommunism:vene kodusõda Oli julm.1918.a sügisel kuulutasid enamlased välja avalikult punase terrori. Lenini korraldusel asutati koonduslaagrid, tapmised sagenesid. Mõrvati ka Nikolai II. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee. Kuid ka valge terror ei jäänud maha punasets terrorist. Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12milj. In. Rakendati sõjakommunismix nimetatud majanduspoliitikat. Kogu majandus allutati riigi kontrollile. Otsustav 1919: Idas kerkis valgete etteotsa admiral Koltsak, kes kuulutati Ven valitsejaks, Lõuna-vene kindrla Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Judenits.
Ta lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. 1921.aasta valimistel olid fasistid edukad, kuigi enamust parlamendis ei saavutanud. 1922.aastal määrati Mussolini peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse. Aastal 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadustega piiramatu võim. Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Majandus võeti riigi kontrolli alla ning streikide ja tööseisakute ära hoidmiseks organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsiooni kaudu. Kuid tegelikult ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata, sest majanduskasv oli fasistide võimuloleku ajal madalam kui enne ja pärast seda. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1930.aastal
USA astub sõtta. (Jaapan on Saksa liitlane) 15.Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine. Tagasilöök ka Aafrikas El-Alameini lahingus. Ning 1943 Kurski pealetungis. 16.Normandia dessant – 1944 Pariisi tagasivõitmine Lääneriikide poolt. 17.II MS kui totaalne sõda ( too näiteid) – rindel ja tagalal pole vahet. Pommitamine dresdenis. Inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi. 18.Holokaust – Saksamaa poolt okupeeritud aladel koonduslaagrid: juudid, mustlased. Wannsee nõupidame – otsustati juudid hävitada 1942. 19.NSVL-i kuriteod – juuni 1941 küüditamine. Katõn – maha lasti 20000 poola sõdurit. Etniline puhastus – küüditati Krimmi tatarlased, tsetsenid. Vägivald kohaline elanike kallal. 20.Atlandi harta – Roosevelt, Churchill. Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus. 21
Tarbimise kasvu soodustamine, elanike sissetuleku suurendamine. Inflatsioon. Maksude tõus. Uued töökohad. Kehtestati seadusega min töötasu ja max tööpikkus. 8. Itaalia ja Benito Mussolini: Mussolini võimuletulek, fašismi õpetuse sisu ja Mussolini ümberkorraldused. Mussolini ümberkorraldused: Terrorist peaaegu puudus, head suhted katoliku kirikuga. Salapolitsei. Demokraatliku riigikorra puudumine. Koonduslaagrid. Riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu. Majandus oli riigi kontrolli all. Propoganda. FaSismi õpetuse sisu: Tähtsal kohal oli rahvuse kui terviku heaolu. Mussolini võimuletulek: Piiramatu võim ja kuningaga võrdsed õigused. Hea trump rahvaga suhtlemiseks, millega võitis palju kuulsust. Suur tähelepanu imagole. Kommunism hakkas tugevnema, ta oli selle vastu. 9
Vabariik, millest kujunes hiljem Nõukogude Liit. 12. Kuidas õnnestus enamlastel pärast riigipööret võimule jääda? Ajutise Valitsuse autoriteet oli nii madalale langenud. Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi ette võtta. Neile ei osutatud suuremat vastuolu. Pealinlased olid ükskõiksed. 13. Vladimir Lenini roll enamlaste ja Venemaa juhina. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid. Sagenesid tapmised. Kodusõja tulemusena suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal. Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik. 14. Kuidas õnnestus enamlastel võita kodusõda Venemaal. Kuna teistes riikides öeldi rahvale kohe, et on diktatuur, aga Venemaal ei öeldud. Alles 3 aasta pärast sai rahvas teada, et kogu aeg oli diktatuur olnud ning alles siis hakati protesteerima. 15. NSV Liidu moodustamine.
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas ...
eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku reziimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid. REPRESSIOONID JA GENOTSIID Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Sõja eel Eestis elanud juutide enamik oli põgenenud koos Punaarmeega venemaale, kuid siiski jäi siia maha umbes 1000 juudi rahvusest inimest. 1 juulil 1942
mida juhti Benito Mussolini, ta lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia sama võimsaks kui Rooma impeerium. 1922. korraldas Mussolini mustades särkides toetajatega marsi ja ta määrati peaministriks ja mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse, 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidi ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler , 1923 üritas Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega
„ II MAAILMASÕDA“ Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi ...
rahvuse areng on tähtsaim riigi ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mussolini oli teiste diktaatorite eeskujuks. Kui fasistide mõjuvõim kasvas, nõudis Mussolini peaministri kohta. Ta keeldus toetata võimulolevat valitsust. 1922 sai ta peaministriks. 1925 kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Loodi seadused, mis andsid Mussolinile samaväärsed õigused kuningaga ja piiramatu võimu. Mussolinist sai rahva juht ehk duce. Majandus: rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik, töölised jagati kutsekogudesse, korporatsioone kontrollis fasistlik valitsus. Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Streike ei saanudki olla kuna need polnud lubatud
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. *Tunnustati NSVL-i piire 1941. a seisuga. 6)Millise sündmusega algas II maailmasõda? Saksamaa tungis Poolasse. 7)Millist sündmus...
Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. · Soome kaotas Karjala NSV Liidule · Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks · Itaalialt kolooniate äravõtmine. · Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine 1897. a piirid 13. Mõisted. Partisanid ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest. Koonduslaagrid - Auschwitzi , Treblinka koonduslaagrid. Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Vatupanuliikumine - tähistamaks Saksa, Itaalia, Jaapani (harvem ka Nõukogude) okupantide ja nende käsilaste vastaseid liikumisi, mis tegutsesid ajavahemikul 1939 1945. Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud reziimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek.
Nõukogu ENSV Eesti ala nimi Kindralkomissariaat ENSV ülemnõukogu Seadusandlik võim Eesti Omavalitsus Miilits Korrakaitse Politsei Laskurkorpus Sõjavägi Leegion EKP Partei Natsi partei NSDAP Küüditamine, arreteerimine, Repressioonid Koonduslaagrid, maha mahalaskmine, vangilaagrid laskmine, arreteerimine Nõukogude vastaste, jõukad Kelle vastu suunatud? Juudid, mustlased, kommunistid Rubla kasutusele võtt, Majandus Saksamaa hüvanguks ja natsionaliseerimine, kasutusele kaardisüsteem maareform, defitsiit
kavandasid riigipööret. 25.okt võeti Petrograd oma võimu alla, võimu ülemineku enamlastele vormistati 26.okt.moodustati Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (sõdivate riikide vahel rahu, talupoegadele maad). Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid maailmas Itaalia- juhiks Benito Mussolini, fasism. 1922. sai Mussolini peaministriks, kehtestati ühepareiline süsteem. Mussolinil piiramatu võim, salapolitsei, koonduslaagrid. Intensiivne propaganda. Saksamaa- juht Adolf Hitler, natsid. Hitler üritas 1923 võimu haarata, pandi vangi. 10 aastat hiljem nimetati kantsleriks, diktator/füürer. Algas riiklik meelsusjärelvalve, rassilise puhtuse tagamine, telvastatud rühmitus SS. Venemaa- jugt Jossif Stalin, kommunism. Lenini surma järel tuli võimule Stalin, sai ainuvõimule, isikukultus. NEP-i lõpp, Stalin panustas tööstuse arengule, probleeme viljavarumisega, nälg. Toimus sundkollektiviseerimine (kolhoosid)
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliiti...
1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader 10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest. Sissetung peatati juulis Sinimägedes 8 kuuks
võimulolevat valitsust ja määras 28. oktoobril 1922. aastal Mussolini peaministriks. Esimesed valimised uue seaduse järgi toimusid 1924. aasta aprillis. Rahvuslik Fasistlik Partei sai 60% häältest, mis andis talle 535-kohalises parlamendis 375 kohta. Kui Itaalia sotsialistide liider Giacomo Matteotti esines parlamendi istungil fasiste süüdistava kõnega, ta rööviti ja hiljem mõrvati. 1925. aastal moodustas Mussolini võitluseks poliitiliste vastastega salapolitsei (OVRA) ja rajas koonduslaagrid. Kehtestati üheparteisüsteem ning Mussolini kuulutati Duce'ks. OVRA Organizzazione per la Vigilanza e la Repressione dell'Antifascismo Arturo Bocchini 1929. Aastal sõlmis Mussolini kokkuleppe Rooma paavstiga, mis ajaloos on tuntud Lateraani paktina - sellega lahendati ligi kuuskümmend aastat kestnud tüli Itaalia riigi ja katoliku kiriku vahel; paavst aktsepteeris fasistliku valitsuse ja Mussolini kuulutas katolitsismi kogu
oktoobril 1922. aastal Mussolini peaministriks. Esimesed valimised uue seaduse järgi toimusid 1924. aasta aprillis. Rahvuslik Fasistlik Partei sai 60% häältest, mis andis talle 535-kohalises parlamendis 375 kohta. Kui Itaalia sotsialistide liider Giacomo Matteotti esines parlamendi istungil fasiste süüdistava kõnega, ta rööviti ja hiljem mõrvati. 1925. aastal moodustas Mussolini võitluseks poliitiliste vastastega salapolitsei (OVRA) ja rajas koonduslaagrid. Fasistliku Itaalia valitsejale Benito Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võim. Temast sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Mussolini pööras suurt tähelepanu oma imagole ta lasi ennast pildistada kõige erinevamates olukordades, tema esinemised olid teatraalsed ja väga emotsionaalsed. Benito Mussolinit näidati rahvale kui imetlusväärset geeniust. Mussolini rõhutas, et ta on tegudeinimene. Ta armastas öelda "alguses oli tegu!"
1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid
riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, TreblinkaTgajärjeks oli Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader 10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest. Sissetung peatati juulis Sinimägedes 8 kuuks
Inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias? Oma jõu näitamiseks käsutas Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas nendega Rooma marssida. Ta keeldus teotamast võimulolevat valitsust ning 1992. aasta sügisel määrata Mussolini peaministriks. Algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuninga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolilist terve Itaalia rahva juht. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtteid kontrollis riik. Streigid olid keelatud. Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus.
VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader 10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest. Sissetung peatati juulis Sinimägedes 8 kuuks
Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma kontrolli alla. Märtsis 1918 maabusid Antandi üksused Murmanskis ja aprillis Vladivostokis, hiljem hõivasid inglise ja Fra väed Musta mere sadamad ja Taga-Kaukaasia. 1918 a sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori (juht: F.Dzerzinskki). Lenini korraldusel asutati koonduslaagrid ja tapmine sagenes 1918 juuli mõrvati Nikolai II perekonnaga. Valge terror ei jäänd punastest maha. Enamlased suutsid muuta punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks mida võis pidada Lev Trotski saavutuseks Rakendati sõjakommunism : kogu majandus allutati riigi kontrollile , kaotati palgad,ja tasud teenuste eest. Toitu ja esmaabikaupu jagati tsentraliseeritud krras,toiduaineid konfiskeeriti-relvastatud toidusalga abil
Vahetused valitsused, Keskvõim oli nõrk. Töölised kommunistide mõju all, kommunistide vastu fasistide liikumine, juhtis B.Mussolini, kujunes Rahvuslik Fasistlik partei. Lubas taastada riigis korra, Itaalia nagu Rooma Impeerium.1922 sai Mussolini peaministriks, likvideeris demok. riigikorra, 1925 üheparteisüsteem, Ducele anti seadustega piiramatu võim.Üleminek: Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Fasism Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Adolf Hitler)- maailmasõja tulemuste ja Weinmari vabariigiga rahulolematud
1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid
Fasistlik diktatuur Itaalias Teravnesid majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid. Nende vastu astus fasistide liikumine, eesotsas Benito Mussolini. Lubas taastata riigis korra ja muuta riik sama võimsaks kui oli Rooma impeerium. Tema õpetuses tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. 1922.a. määrati ta peaministriks. Likvideeris demokraatliku riigikorralduse. Kehtestati üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Mussoliini ei suutnud Itaaliat hädast välja aidata. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (natsid) Hitler üritas Münchenis võimu haarata, natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler sattus vangi. Kirjutas raamatu. Aarjia rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. Hitler jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata
Jalta konverents- 4.-11. Veebruar 1945 Krimmi poolsaarel Musta Mere ääres. Osalejad: Suurbritannia- W.Churchill USA- F.Roosevelt NL- J.Stalin Jalta konverentsi otsused: 1) Saksamaa peab tingimusteta kapituleeruma 2) Saksamaa ja Berliin jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Saksamaalt tuleb nõuda sõjakahjude hüvitamist 4) Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5) Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25.aprill 1945 6) Lääneriigid lubasid NL tagasi anda kõik need isikud, kes olid sõja ajal läände pagenud. 4D poliitika: Saksamaa suhtes otsustati kasutusele võtta: tuli demilitariseerida- maha relvastada, demontaaz- saksa sõjatööstuse purustamine, denatsifreerida- vabastada natsi ideoloogiast. Saksamaa tuli demokratsiseerida. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on ki...
juhtkond ja Hitleri konkurendid ja palju natsidele ebameeldivaid isikuid hukati. Kui suri senine president, sai Hitlerist riigipea. 7.1 Riigikord Kõik peamised parteilised ja riiklikud ametis koondusid Hitleri kätte. Kuna ta ise asjaajamise vastu huvi ei tundnud, siis jättis ta selle teiste natslike juhtide hooleks, kui vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust Hitler soovis luua tugevat Saksa riiki, kus oli oluline rassipuhtus ning aaria rassi üleolek. Saksamaa pealetungil Poolasse ja NSV Liitu langes sakslaste kätte miljoneid Ida-Euroopa juute
eestlaste algatusel loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada NL okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. ( toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamine. Eelistati kom reziimi ohvreid, SKS sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, paljulapselisi perekondi. Repressioonid ja genotsiid: hukati umbes 7800 Eesti elanikku kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui loodud koonduslaagrid esialgu oli suunatud kommunistide ja kollaborantide vastu hiljem rahvuslaste, angolofiilide ja sõjavastaste vastu võrreldes NL okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem rassiteooria juutide täielik hävitamine hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta rahvusliku kuuluvuse alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud Eestisse oli jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last 1
Nõukogude tagalasse. Kardeti küll getosse sulgemist, kuid keegi ei uskunud, et neid hakatakse tapma. 1942. aasta veebruaris raporteeriti Hitlerile, et Eesti on Judenfrei st juutidest vaba. Tegelikult suutsid mõned juudid sõprade abiga sõja üle elada. Peterburi Ülikooli professori Isidor Levini päästjad olid Eha ja Uku Masing, viimase auks kasvab Jeruusalemmas asuva Yad Vashemi memoriaali pargis nimeline puu. Eesti koonduslaagrid 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Theresienstadtist (Poola) ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutuselevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega.
valduses. 1914 aastaks suutsid iseseisvuse säilitada vaid Etioopia ja Libeeria(ameeriklaste rajatud tagasipöördumiskoht endistele neegerorjadele). Suurimad valdused Aafrikas olid Suurbritannial ja Prantsusmaa. Mõnikord läks vallutajatel korda vastupanu kiiresti maha suruda, kuid vahest mitte. Aafrikas oli raske kokkupõrge Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Alguses panid vapralt vastu, äratades üle maailma imetlust. Kuid sõda läks karmimaks ja inglased rajasid koonduslaagrid kuhu paigutada buuri tsiviilelanikud. 1902 olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid (Oranje ja Transvaali) kaasati Briti impeeriumi koosseisu. Indias, kus oli üle mindud moodsale tootmisele, tugevnes vastuseis ingalste valitsemisele. Euroopaliku hariduse saanud hindud lõid 1896. aastal India Rahvuskongressi, mille eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Jõetu Hiina keisririik oli 20
Ehkki eestlased olid lootnud, et Saksamaa lubab Eesti Vabariigi taastamist, tuli neil peagi pettuda. Kõrgema võimu Eesti alal sai Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus, Eesti Omavalitsus. Saksa okupatsioonile tekkis samuti opositsioon, ent see ei tegutsenud sakslaste vastu siiski sõjaliselt, sest veelgi enam kardeti nõukogude võimu taastumist. Saksa okupatsiooni ajal toimus Eestis ka mitmeid kuritegusid: tegutsesid koonduslaagrid, tapeti juute, mustlasi ja kommunistideks peetud inimesi. Saksa võimud represseerisid ka mitmeid Eesti rahvuslasi, kuid viimaseid enamasti vaid vangistati. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 5 Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna
kohustuslikud müüginormid, mis võimaldasid ka tulu teenida. Venelaste natsionaliseeritud varasid ei tagastatud, ka talunikud jäid vaid maakasutajaks. Üldine elatustase langes, aktiivselt tegutsesid spekulandid. Nõukogude okupatsiooni tõttu kannatanute abistamiseks asutasid eestlased Eesti Rahva Ühisabi. Repressioonid Kehtestati terroriresiim kommunismi kahtlusega inimeste, juutide ja mustlaste suhtes. Hukati ligikaudu 8000 eesti elanikku + 1500 nõukogude sõjavangi. Loodi koonduslaagrid, kus hukati ligikaud 10 000 teiste riikide juuti. 01.07.1942 raporteeriti Hitlerile, et Eesti on juudivaba. Eestlased erinevates relvajõududes Eesti SSleegion : 1942 Ebapopulaarne Sundvärbamisega 11 000 meest Saksamaa Omakaitse: 40 000 meest 19411942 äkki Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Ida ja politseipataljonid: Vabatahtlikud Venemaa territooriumil rindevõitluses, partisaniliikumise mahasurumises ja valveteenistuses. 10 000 12 000 eestlast. Eesti leegion: 1942
1. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20. AASTATEL ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS.Pärast Esimest maailmasõda tabas Lääneriike lühiajaline majanduskriis. Kõik see lõppes krahhiga. 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud "musta neljapäeva" nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töö...
inimõiguste piiramine, rahvas ei saa riigijuhte mõjutada, rahva hirmutamine ümbritseva vaenlasega, propaganda. Itaalia (fasistlik diktatuur, kehtestati 1921, juht Mussolini, ulatuslik terror puudus), fasistlik diktatuur, algas 1922 Mussolini võimuletulekuga, Mussolini võim polnud nii tugev kui Hitleril; rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid ja egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele, demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, salapolitsei, koonduslaagrid, ulatuslik terror puudus, majandus riigi kontrolli all, intensiivne riiklik propaganda, agressiivne välispoliitika, korruptsioon, madal majanduskasv, Saksamaa (natsionaalsotsialistlik diktatuur, kehtestati 1933, juht Hitler, terror,), Natsionaalsotsialistlik diktatuur, reziim kehtestati 1933, juht Hitler, terror, hirmutamine, demokraatlikud institutsioonid kaotavad vabaduse, parlament
majandusteoorial(majanduslik determinism). Agressiivne välispoliitika(Stalin tahtis läbi viia maailmarevolutsiooni, mille tulemusena pidi kogu maailm muutuma kommunistlikuks) Diktatuuridele iseloomulikud tunnused koos näidetega Itaalias, Saksamaal ja Venemaal (Nõukogude Liidus) Itaalia:Kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadsutega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajato koonduslaagrid, majandus oli riigi kontrolli all Saksamaa:Võim koondus ühe isiku(Hitleri) kätte, hirmutamispoliitika, kehtestati üheparetisüsteem(kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali), riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus oli riigi kontrolli all, tagati rassiline puhtus Venemaa(NSVL):Kehtis üheparteisüsteem(kõik parteid peale kommunistliku, olid keelatud), Stalini isikukultus, võim ühe isiku
Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia? Demokraatia on ühiskonna valitsemisvorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia. Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul kaasatakse rahvas otsustusprotsessi. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid koos rohkem kui aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Karmides tin...
Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatsevskiga. Ühtekokku arvatakse aastail 1936-1938 mõrvatud olevat kuni 7 miljonit inimest. Enamik neist hävitati igasuguse kohtu ja enesekaitsmise õiguseta. Samaaegselt täitusid stalinlikud koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates tingimustes hoiti. Halb toit ning ülejõukäiv töö kurnasid, hävitasid tervise ning tapsid veel miljoneid. Enamik repressioonides hukkunuid ning kannatanuid olid mittemilleski süüdiolevad lihtsad inimesed. Toimus konflikt Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mille tagajärjel hakkas toimuma sõjategevus 1939. aasta augustis sõitis Moskvasse Saksamaa välisminister, et koos Nõukogude Liidu välisministriga kirjutada alla ühele lepingule
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? - 1935. aastal tühistas Sakasamaa ühepoolselt Versailles’ lepingu - Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud. - Sõlmiti uus kokkulepe suurbritanniaga, kus seati saksa sõjalaevastiku tonaaži piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaažist. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Austria Liitmine - Märts, 1938 - Saksamaa nõudis Austria liitmist kantsler Schuschnigilt - Saksa vägede sissesõit Austriaase 13.03.1938 - Liitumisrefrendum 99% poolthääli - Kinnitamisreferendum 4.aprill 1938 - Saavutas natside vabastamise Austrias Müncheni kokkuleppega - ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
