36. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTI OKUPEERIMINE Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt võimsaks. Saksa tankikoonidsed murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valimstuda Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse.
täistiiru Päikese suhtes Varjutused- päikesevarjutus tekib, kui kuu jääb maa ja päikese vahele. Kuuvarjutus tekib, kui Maa jääb päikese ja kuu vahele, on täielik varjutus, ringikujuline ja osaline varjutus Päikesesüsteemi koostis, ehitus ja tekkimise hüpoteesid- koosneb päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest, galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud gaasipilves. Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, tekkis päike, gaas koondus Päikese ümber olevasse kettasse, kus tekkisid väikesed tihendid ning nendest hakkasid moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Keskses on Päike, suured objektid tiirlevad ümber päikese, päikese lähedla olevad kehad liiguvad kiiremini, sest neile mõjuv gravitatsioonijõud on suurem Päike ja teised tähed- tähed on ise valgust kiirgavad taevakehad, mille energia pärineb tähe sees tomuvast termotuumareaktsioonist, täheparv-
Linnad ja kaubandus Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Pärssivalt mõjusid 17. sajandi alguse sõjad kaubandusele ka Läänemere ruumis -- nõnda lagunes valdavalt Saksamaal peetud Kolmekümneaastases sõjas lõplikult juba ammu mõranema hakanud Hansa liit. Läänemere-kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt Põhja-Saksa, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu
Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu all kokku. Kui ristisõdijad, kes olid tõrksad ühtse juhtimise suhtes, Konstantinoopoli alla jõudsid, tuli see basileusile suure üllatusena. Aleksios I Komnenosel õnnestus aga ristisõdijatelt vasallvanne saada ja ta suunas ristisõdijad oma maadelt edasi. Teekonnal Püha haua poole saatis läänekristlasi edu. Üksteise järel langesid ristisõdijate kätte 1098. aastal Edessa, millest sai ristisõdijate esimene riik, ja Antiookia. 1099
de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond Guise. Mõlemad poliitilised rühmitused olid opositsioonis tugevneva kuningavõimuga, kuid omavahel veelgi teravamalt vaenujalal. 16. sajandi keskpaigaks oli hugenotte umbes 400 000. Usulistest erinevustest arenev vaen valmistas ette ususõdade puhkemist. 1559.a. lõppesid Itaalia sõjad ning Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560.a.sai Prantsuse kuningaks Chales IX, kes oli alaealine, seepärast asus regendina valitsema Katariina di Medici. Ususõjad said alguse 1562.a., mil hertsog de Guise tungis kallale Vassy alevis oma väesalgaga hugenottidele. Veresaun vallandas hugenottide ülestõusu. Toimus rohkesti kohalikke kokkupõrkeid, misjärel algasid juba sõjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas Hispaania kuningas Felipe II hugenotte Inglismaa. 1570.a
ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu
Kuulutati välja ,,suure hüppe" poliitika, eesmärkideks: rajada kommunistlik ühiskond kiiresti , ühendada väiksemad majadus-, haldus- ja sõjaväeüksused kommuunideks. Tööstustoodangu suurendamine 6,5 korda, et muuta Hiina juhtivaks tööstusriigiks. Hiinas algas kiire majanduskasv, elatustaseme tõus, maa on kiiresti moderniseeritud. 5. Indoneesia pärast II maailmasõda. Riigis kehtestati diktatuur: parlament saadeti laiali, presidendi kätte koondus nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim.Presidendi Sukarno eesmärgid olid: riigi julgeoleku tagamine, välisomandi natsionaliseerimine,"Indoneesia kommunismi" ülesehitamine.Majanduslik olukord: vähenes eksport, langesid palgad, kasvas inflatsioon. 1964. Toimus riigipööre.: esiplaanile kerkisid islamiparteid, kuulutati välja nn avatud uste poliitika, olulist rolli omab sõjavägi, presidendiks saab Suhartos., kommunistid tõrjuti kõrvale. 8. Lähis- Ida rahuprotsess.
järjest rohkem kohvipõlde enda juhtimisele 1991. aastaks kuulus 43% maast 16%-le jõukamale inimesele Kohvi tähtsus ja väärtus tõusis maailmas Pinged kasvasid (näljahäda) Suri tuhandeid inimesi ja riigist põgenes 10 000 tutsi Kohvihinna langus Tõi kaasa majanduskriisi Rwandas 1991-1993 toetas riiki Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank lootes, et Habyarimana viib täide muudatused riigis, ning taastab stabiilse olukorra Rahaline abi välismaalt koondus valitsuste toetavatele hutudele Osteti 112 miljoni dollari väärtuses relvi. Kohvitootjad hankisid massiliselt kõplaid, kirveid ja matsetesid 1990-1994 1990-1993 toimus kodusõda, mille lõpetas vaherahu. 1994, 6. aprill tulisati Juvenal habyarimana lennuk alla, mis vallandas 930 000 hukkunud inimesega genotsiidi. G enotsiid Hutud seadsid koheselt ülesse teeblokaadi. (Rwanda geograafiat arvestades võimaldasid inimeste liikumist üsna efektiivselt kontrollida.)
Teine maailmasõda Teise maailmasõja algus ja lõpp: 1.sept 1939 – 2.sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1...
kodanike elukommete järele. 6. Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas? (2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad. 2. Suured vallutusretked andsid võimaluse väejuhtidele tõusta ainuvalitsejaks (Caesar) ja väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7. Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? (3 näidet) 1. Sõjavägi moodustati elukutselistest sõjaväelastest. 2. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. 3. Võim koondus keisri kätte ja senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 8. Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi lääne- ja idaprovintside vahel? (3 näidet kummalgi) Lääneprovints Idaprovints Räägiti ladina keelt Räägiti peamiselt kreeka keelt Vähe ja madalalt arenenud linnad Jõukad ja kõrge kultuuriga linnad
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799.aastal riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Kogu Prantsusmaa võim koondus Napoleon Bonaparte kätte. Sõdadega Prantsusmaa alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi. Väikeriigid liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni
Vene-Saksa sõda puhkes 22. juunil 1941. Sõja puhkedes koondusid aktiivsemad metsavennad. Otsiti võimalusi enesekaitseks ning kättemaksuks. Loomulikult oli sügaval ka soov saavutada jõuga ära võetud iseseisvus. Metsavendade tegevus Üks esimesi vastupanusalku moodustati 1940. aasta septembris Narva lähedal Kõrgesool. Salgas oli 50-60 meest. Teine samasugune vastupanuüksus tekkis umbes samal ajal Tartu Tervishoiu Muuseumi juures, kuhu koondus nii üliõpilasi kui ka haritlasi ja noori ohvitsere. Rühma põhitegevuseks oli vastupanusalkade võrgu loomine, et otsustaval hetkel olla valmis astuma võitlusse Eesti Vabariigi taastamise eest. Jägala sõjaväelaagrist põgenes metsa 40 eesti lennuväelast. On teada, et Põhja-Eesti metsades tegutses 1941.aasta suvel umbes 600-700 ohvitseri, allohvitseri ja sõdurit, kes panid aluse relvastatud metsavendlusele ja kellest hiljem moodustati Eesti Omakaitse üksused. Elva lähistel asunud nn
vaid kroonumaadel. *Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud Linnad ja kaubandus: *Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga kaotasid oma õigused ja nad liideti ümbruskonna mõisatega *Suurimaks linnaks endiselt Tallinn *Linnade omavalitsus jäi püsima *Kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil Kaugkaubandus: *Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte *Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud *Tänu soodsale asendile edenes Narva kaubandus *Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringadning tubakas. Ka vein, klaas, paber ja koloniaalkaubad Sisekaubandus: *Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte *Kaupmeeste ülempiir *Vilja ülesostmine väljaspool linnu oli seadusega keelatud, tehti seda nii kõrtsides,
Hiina Hiina ühiskond 16. 18. sajandil Püsis keskaegne seisulik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel koondus võim pealinnades ja provintsides eunuhhide kätte, riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia
piiravatest kammitsatest. Haden, trompetist Don Cherry jt. Esimesed free jazz'i kuulajad olid Kuigi free jazz ei saanud nii pianist Cecil Taylor ja altsaksofonist populaarseks kui omal ajal sving või Ornette Coleman. Neist esimene oli bebob, kujunes 1960. aastate lõpul akadeemilise koolitusega muusik, kes teinegi rühm selle stiili harrastajaid. See kitsamates ringides sai tuntuks juba koondus pianist Muhal Richard 1950. aastate teisel poolel. Ta loobus Abramsi asutatud Loovmuusikute oma improvisatsioonides tavapärasest Edutamise ogranisatsiooni (Association harmooniast, vasardades klaviatuuri for the Advencement of Crative juhuslikke kooskõlasid (klastreid) . Musicans, lühidalt AACM). Eri aegadel Tema muusikas puudus taktimõõt ja olid sellga seotud klarnetist-saksofonist
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust.
Kreeka polis ja valitsemisvormid.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta.Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Sparta ja Ateena- Sparta asus Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid, perioigid, heloodid (orjad). Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest.Nõukogu koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud
Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitilne elu Nõukogude Liidu eeskujul. Loodi kommunistlik partei. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. 2.) NSVL põhiprobleemid 1960-1980'ndatel- Rahutused, sõjad jne 3.) Vastupanuliikumine NSVL'is- Metsavendlus, põrandaalused noorterühmad. 4.) Eesti NSV valitsemine Võim oli kommunistlikul parteil. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 5.)Eesti NSV kultuurisaavutused- Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu;
seltse ja organisatsioone. Rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks tõusis nüüd Jakob Hurt. Agaralt lõi Hurt kaasa ,,Vanemuise" seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvusluulest. 1870. aastal Helmes peetud kõnes püstitas ta eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsiooniks sai 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Erilist tähelepanu pöörati seltsis eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele.
pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine: langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. 1944 septembris kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Taasiseseisvumiskatse. 1944 veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1944 suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief, koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber ning kõik vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18.sept informeeris Saksa väejuhatus eestlasi alanud taandumisest. Samal päeval määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Valitsus lootis esialgu pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida. 20.sept heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21.sept otsustas
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli orienteerunud ilmakaarte suhtes ida ja läänesuunaline
Nimetatud on nii tänavaid, maju ja restorane, mis on tuttavad ka selle ajastu lugejaskonnale. Näiteks ....................... ....................................................................... Teose tegevus ei toimu enam kaugetes eksootilistes paikades või mustlaaslagrites vaid eelpool nimetatud suurlinnades, millele on omistatud Mihhailovskojele iseloomulikke jooni. Tavaline on ka teose tundeaailm, millele koondus kogu tähelepanu. Uudseks jooneks selle ajaperioodi kirjanduses oli autori toomine teosesse. Nimelt esineb värssromaanis mitmeid kohti, kus Onegin ja Puskin kohtuvad ning jagavad üksteise mõtteid ja tundeid. Juba esimeses peatükis veedavad noormehed koos aega õhtul jalutades. Samuti ei vastanud romaani lõpp tüüpvormile, kus raamat saab läbi kas õnneliku armastusloo jätkumise või peategelase surmaga. Onegini edasine elu on jäetud lahtiseks ning lugejal on vaba voli edasi mõelda
Maakultuuri hääbumine elujärg paranes populaarsemaks teatrid, kinod, kunstinäitused Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise, isetegevus taandus. (jäi ainult rahvatants ja koorilaul) Kiriku koht ühiskonnas Vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele takistusi Kiriku hooned ja varad riigistati, tuli maksta üüri Kirikuõpetajate väljaõpe koondus Usuteaduste Instituuti (TÜs kaotati usu tk) Ateistlik propaganda, ilmalike tavade juurutamine Leeriskäimise asemel korraldati noorte suvepäevi (esimene 1957. a), asendusrituaalid: ilmalik surnuaiapüha ja abielusõlmimine Ateistlikud artiklid ja trükised Kuid kirik oli ainsaks organisatsiooniks, mida NK Liit ei suutnud täielikult allutada Haridusolud · Ühtluskooli süsteem
Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte. Leevendamiseks siinsete kaupmeeste omavahelist konkurentsi, kehtestati väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir. 18. Sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele kaupmeestele meelehärmi Vene kaupmehed, kes pakkusid oma kaupa märksa odavama hinnaga. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kaupmees, kellega ta äri ajas. Juba Rootsi ajal kujunesid olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad.
erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS •Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. •Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. •Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. •Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II ETAPP 1980-1990. ARENEV INTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000
4. Rooma valitsemissüsteem kuningate ajal- Esialgu valitsesid Roomas seitse kuningat. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Vabariigi ajal-Kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Keisririigi ajal-Pealtnäha oli riigikorraldus endine, jätkusid senati istungid ja valiti magistraate. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti keisriks. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Ametnikud ja nende ülesanded: Konsulid-Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist Tsensorid-Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine Diktaator-Määrati ametisse ainult siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sel ajal
okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga eestlastega kokku. Eestile jäi küll oma iseseisvus, aga muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda muutis keerulisemaks Talvesõda. Vene pommitajad ründasid Soome linnu, eesti rahva toetus aga kaldus soomlastele. Tehti korjandusi ja toetusi. Mindi ka sõjaliselt appi. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 36. Nõukogude okupatsioon Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistude Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises ja hakati suhteid teravdama. 14.juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, et kehtestataks Moskvale meelepärane valitsus. Hiljem said samalaadsed ultimaatumid ka Läti ja Eesti. Vastupanu ei osutatud. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas alla kirjutama Narva diktatuurile
ülesandeid. Vestiigium mandunud elund. Embrüonaalse arengu võrdlemine kõrgemate loomade isenditel esineb alamate isendite tunnusjooni. Geneetilised võrdlused maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid. Elu areng maal I Agueoon 1.) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis
3. sajandil ilmusid Euroopasse frangid. 5. sajandi lõpus kuningas Chlodovechi ajal haarasid frangid oma võimu alla peaaegu terve gallia. 496 aastal võttis Chlodovech vastu katoliku usu. Chlodovechi hakkasid toetama vaimulikud. Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus. Riiki vaadati kui kuninga suurt eravaldust. Cholodovechi riik tükeldati tema 3-e poja vahel. 7. sajandi keskel algas frangi riigis nn. laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte (ülemteener) kes olid esialgu kuninga majapidamise korrashoiu eest vastutavad. 687. aastal kuulutas Pippin Heristalist riigi ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos Karli juhtimisel õnnestus frankidel peatada araablaste edasitung. Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust: *võeti kasutusele sadulajalus
Karoliinid. Karl X Gustavi surma järel valitses uuesti kõrgaadel, kuni ta poeg Karl XI 1672.aastal troonile astus. Rootsi ehk Karoliinide absolutism on nimetatud tema järgi. Rootsi kisti sõtta Brandeburgi, Taani ja Madalmaadega 1674-1675 aastatel. Rahu sõlmiti 1679. aastal. Selle sõja kogemused olid otsustavad Rootsi finantsasjade, sõjaväe ja riigijuhtimise ümberkorraldamisel. Kriisiolukorras sai kuningas absoluutseks monarhiks, tema kätte koondus kogu võim. Suhteliselt suur osa riigi kulutustest tuli nüüd katta maksudest, kuid aadlikud ei maksnud make oma suurtest valdustest. Hakati püüdma mitteaadlike toetuse, et läbi viia maade reduktsioon. Aastaid 1680-1700 on kutsutud karoliinlikuks absolutismiks. Seoses Rootsi ebastabiilse olukorraga oli karoliinlik absolutism seotud pideva ettevalmistusega sõjaks. Tehti sõjalist koostööd Inglismaa, Madalmaade ja Holstein- Gottorpiga, et kaitsta Rootsit Taani kättemaksu eest
Oli rakenduskunstikooli VHUTEMAS asutamise initsiaator 1920 professor maali alal.Oli multifunktsionaalne disainer, kujundas originaalset mööblit, kostüüme, dekoratsioone. Oli andekas fotograaf ja fotokroonik, kujundas mitmetele ajakirjadele ja ajalehtedele fotogramme, fotomontaazplakateid. Töötas ka kino alal, oli 1927-29 mitmete vene filmide kunstnik. Konstruktivism Euroopas 1917. asutatu Hollandis ajakiri "De Stjil" ("Stiil"), kuhu koondus kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kes olid veendunud, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Nad põlgasid esemete ja ehitiste dekoreerimist. Arvasid, et ühiskonna hädade põhjuseks on liigne individualism ning selle ületamiseks on vaja subjektiivsus allutada üldisele harmooniale. Prantsusmaal esindasid konstruktivismi Amédéé Ozenfant (1886-1966) ja Charles Édouard Jeanneret (1887-1968)
mille vältel tsivilisatsioon oli tohutult arenenud, mõjus sõda eriti õudsena. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pettumust kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Mõned kunstnikud tõmbusid nn. siseemigratsiooni, aga ka neutraalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelsete, tihti peaaegu anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Üks rühmitus koondus Zürichi linnas Šveitsis. 1916. aastal asutasid nad nn. Voltairei kabaree, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn. müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Kunstnike arvates oli maailm sõge ja pahatahtlik ning “korralikud kodanikud” on seetõttu enese teadmata kuriteo kaasosalised. Selleks, et mõistlikke inimesi seda taipama panna, tuli neid absurdsustega šokeerida ja endast välja viia
Peatoiduks oli rukkileib, tähtsamaiks leivakõrvaseks soolasilk. Ka erinevad jahupudrud olid hinnatavad. Igapäevase kalja kõrvale pruugiti ohtrasti omavalmistatud õlut ja viina. Kuna viina põletamine sai XVII saj suure hoo sisse, siis selle turustamiseks hakati ehitama kõrtse, mis talupoegade seas väga populaarseks said. Seal jagati külauudiseid, sõlmiti lepinguid, mängiti pilli. Tubakas ei olnud veel eriti levinud. Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu, millesse koondus kogu pere. Valgust andsid ahjusuu ja süüdatud peerg. Talurahva riietuse kujundamisele oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung, peamiselt Rootsist. (Piki-triibuline seelik, meeste murumüts, põlvpüksid jne). Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill.
Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemise 1930. aastatel Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemine 1930. aastatel oli oma olemuselt üsna sarnane, kuid leidus ka mitmeid erinevusi. Viimased olid tingitud diktaatorite nägemusest, milliste vahenditega oma võimu kindlustada ja kuidas riik ootuspäraselt võimsaks muuta. Itaaliat juhtinud diktaatorit Benito Mussolinit ja Saksamaad Adolf Hitlerit ning Nõukogude Liitu Jossif Stalinit ühendab suure, võimsa, "karmi käe" poliitikaga riigi idee ning ulatusliku propaganda elluviimine. Mussolini eesmärgiks oli muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise tugevuse saavutamise ja Versailles' rahulepingu "ahelatest" vabastamise poole. Stalin võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks. Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis kindlustada ning saavutama ka majandu...
· Eriline juudivastasus 1929 1930 a toimus USAs majanduskriis, mille tagajärjel varises kokku ka Saksamaa. 1932 a toimusid parlamendivalimised, võitsid natsid. 1933 a kantsleriks saab A. Hitler. Totalitaarse diktatuuri kujunemine: · Võimul olid ainult natsid ja nende natsionaalsotsialistlik poliitika · Ülistati Hitlerit ja kummardati teda · Inimesi hoiti hirmu all · Tegutses salapolitsei · Inimesi saadeti koondus ja surmalaagritesse · Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ja loodi võimas armee Wehrmacht
Ajaloo elektrooniline kontrolltöö II osa lk 165 2. Kirjelda Saksamaa sõjatehnikat ja taktikat Euroopa vallutamisel. Seleta, millel põhines Saksa vägede edu sõjategevuses 1939-1940. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Pool piiril provokatsioone. Selleks, et Saksa laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. Seejärel oli väejuhatus välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda löök Belgia ja Hollandi pihta ja meelitada nii Belgiasse Prantsuse-Inglise põhijõud, kes pidid tõrjuma vaenlase. See oleks olnud otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkiv pealöök. Tegelikult hõivasid Saksa armee põhijõud Luksemburgi ning tungisid lääneliitlaste põhijõudude seljataha, et need ühe hoobiga purustada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Sakslased oli nii mõndagi õppinud I maailmasõjast ning tegutses...
Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi ja idast hangiti tarbekaupu, mida läänest polnud võimalik tuua. Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. Aeg, millal Lääneriikidele koondus peamine tähelepanu, kasutas Nõukogude Liit ära, et valmistuda Balti riikide okupeerimiseks.1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute rikkumises ja Nõukogude Liidu vastases koostöös.Nõuti baaside maa-alade lainedamist ja baaside suurendamist. Eesti nõustus, ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood.Järgmisena saabus Tallinna Andrei Zdanov, kelle eestvedamisel hakati kokku panema uut valitsust.21
stabiliseerida ja edukalt valitseda. · Ususõdadega seoses toimunud muutuste ja segadustega, kogus üha enam populaarsust idee, et kõrgem võim peaks kuuluma ühele isikule(esimesena esitas sellise idee Niccolo' Macchiavelli). · Teooria tekkis Prantsusmaal, kus olid selleks sobivad tingimused kuningavõim oli alates 15. sajandist pidevalt tugevnenud. Absolutism Euroopas Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus kuninga kõrvalt ka parlamendi kätte. Prantsusmaal läks aga teisiti, kus poliitiline ühtsus saavutati vaid sõjalisel teel. Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist koos Bologna konkordaadiga sai kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes. Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil, kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad
Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev. Ülikoolile anti maavaldused, kiiresti rajati tähtsamad hooned (peahoone, tähetorn, raamatukogu) Ülikoolis töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joonistuskooli esimene õpetaja oli Dresdenist pärit Karl August Senff, kellelt on pärit mitmeid klassitsistlikult väljapeetud portreid ja kultuurilooliselt huvipakkuvaid vaateid. Tartu kunstielus andsid toon kohalikud meistrid August Matthias Hagen, Friedrich Ludwig von Maydell, Georg Friedrich Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt
stabiliseerida ja edukalt valitseda. · Ususõdadega seoses toimunud muutuste ja segadustega, kogus üha enam populaarsust idee, et kõrgem võim peaks kuuluma ühele isikule(esimesena esitas sellise idee Niccolo' Macchiavelli). · Teooria tekkis Prantsusmaal, kus olid selleks sobivad tingimused kuningavõim oli alates 15. sajandist pidevalt tugevnenud. Absolutism Euroopas Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus kuninga kõrvalt ka parlamendi kätte. Prantsusmaal läks aga teisiti, kus poliitiline ühtsus saavutati vaid sõjalisel teel. Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist koos Bologna konkordaadiga sai kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes. Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil, kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad
merega. Vene kaupmehed saabusid Tartusse kas laiapõhjalistel lotjadel või talvel regedega. Tartus kujunes välja omaette Vene linnaosa - ida poolt tulnud kaubahärrade alaline peatuskoht kahe ortodoksse kirikuga: üks Novgorodi, teine Pihkva kaupmeeste tarvis. Hansa liidu õitseajal, XIV sajandi teisel poolel, kasvas Eesti hansalinnade mõju Venemaaga kauplemises. Novgorodis asus hansakontor, mis kandis Peetriõue nimetust, juhtimine koondus ikka enam Tartu ja Tallinna kätte. Tartu oli piiriks Lääne-Euroopa ja kujuneva Vene riigi vahel. Moskva tugevnemine ja Novgorodi hõivamine XV sajandi 70. aastatel andis tugeva vastulöögi hansakaubandusele. 1492. a. lasi Ivan III ehitada Narva vastu, teisele poole jõge Vene kindluse, millele andis oma nime - Ivangorod. Kaks aastat hiljem käskis Ivan III sulgeda Hansa kaubakontori Novgorodis. Järgnes kakskümmend aastat kestnud kaubandussõda, mille järel koondus Venemaa kaubandus
Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal) · Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. · Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid, koosneb 24-st pilditahvlist), ,,Arnolfini
6. Võrdle Punaste ja Valgete propagandat V: Valged: rõhuti Vene kangelastele ja Tsaari Venemaa sümbolitele. Sooviti ühtset Venemaad Punased: Rõhub võitlusele Antanti riikidega, Poolaga ja teiste riikidega. Sooviks on saavutada võim kogu maailmas. 7. Kuidas moodustati NSVL? Millal? Milline ühiskonnakorraldus? V: vägivallaga vallutatud riigid ühendati ühtseks liiduks. Kehtestati diktatuur. Liit loodi 1922. Oli väline võrdsus kui tegelikult koondus kogu võim Moskvasse. Seadusandlikul ja Täidesaatval võimul puudus tegelik võim, tegelikult juhtis riiki Keskkomitee ja otsuseid andis neile edasi läbi poliitbüroo juht: Lenin. 8. Mis oli NEP? Millal? Miks? Tulemus? Miks kaotati? V: Uus majanduspoliitika. 1921. Kehtestati rahareform, ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtlustele anti õigus tegutseda. Venemaa majanduse ebaühtlane taastumine. Kaotati sest see oli vastuolus kommunitlike vaadetega ja ohustas võimu. 9
Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Kuninga võim tugines suhteliselt kitsale ühiskonnale, kelle seast pärinesid pärinesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid. Valitseja oli nendega sugulus-abielusidemetes ning ka uud valitsejad kerkisid esile just nende seast. Tegemist oli suurmaavaldajatega , kes koos vaaraoga suunasid Egiptuse käekäiku ja kelle käsutusse koondus enamik ühiskonna rikkusest. Ülejäänud osa ühiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, need kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet kuna suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Selle põhijõu moodustas kilpide ja odadega
- tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik ,,põletatakse" ära lihtsad orgaanilised ained; osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. 5. Elu algne areng Maal. - vanimad elusorganismid olid bakterid, kles esmaselt olid anaeroobsed kemasünteesijad. - 2,7 miljardit a. Atgasi tsüonobakterid. - Eukarüootide teke - 1900mln. a. Tagasi. - eelised : a) tekkisid organellid ja kujunes rakusisene tööjaotus. b) pärilikkusaine koondus kromosoomidesse. c) arenesid rakujagumimisviisid. d) tekkis suguline paljunemine suurem geneetiline muutlikkus. - Hulkraksed. - 569miljonit a. Tagasi. - eelised : a) rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. b) vähem sõltuvad keskkonnast. c) suguline paljunemine. d) kiirem evolutsioneerumine. - Tähtsamad sündmused taime- ja loomariigi evolutsioonis. ( vihik )
Kasutasid isegi terrorit. Versaille' lepingu vastu nii hullult, et tapsid isegi sellele alla kirjutanud Erzbergi. Olid monarhia taastamise poolt. 5) Hitleri sisepoliitika Hitler juhtis põhimõtteliselt kõike – ta oli ainsa partei ehk natisede juht, riigikantsler ja riigipea(füürer). Olles kõike neid, oli tal palju õigusi. Ta keelustas kõikteised parteid=kehtis üheparteiline diktatuur. Käskis alustada vasakpoolsete parteide ja juutide osas jõhkrat massilist teroorit ning rajada koondus laagreid. 1934 ''pikkade nugade ööl'' tapeti tähtsaid SA juhte. 1938 ''kristallööl'' viidi läbi juutide vastane programm. Peeti propagantalikke massiüritusi Hitleri osas 6)Hitleri välispoliitika Selle peamiseks eesmärgiks oli ''Suur-Saksamaa'' loomine, Versaille' lepingu kehtetuks kuulutamine ja valitseva seisundi saavuamine kogu maailmas. Selle saavutamiseks rikkus Hitler järgmisi Versaille' lepingu tingimusi: Taastas sõjategevuse (NSVL abil) Taastas laevastiku (Inglismaa abil)
Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Tugevuse andis hoonele n-ö skelett ja sein oli teisejärgulise tähtsusega. Saint Denis’ koor innustas ka teiste kirikute uues stiilis ehitamist. Esimeste hulgas olid Pariisi jumalaema katedraal (Notre-Dame), mida loetakse varagootikasse. Kõrggootika esimene
Eesti Komitee (Tunne Kelam). Ülemnõukogu valimistel (märts 1990) osalesid ka punaarmee sõdurid ja sajad tuhanded migrandid. Esimeheks valiti A. Rüütel, uueks valitsusjuhiks sai E. Savisaar. 6. (19-21 aug 1991)Augustiputš: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. (Gorbatšov Krimmis koduaresti; keelati streigid-miitingud). B.Jeltsin surus maha ning võim koondus sellega tema kätte. Moskvas valitsevat segadust ära kasutades iseseisvusid Balti riigid. 7. E. Savisaar – Rahvarinde liider, hiljem valitsusjuht. A. Rüütel – Ülemnõukogu esimees (1990) Vaino Väljas – esialgu saadeti Ameerikasse välislähetusse, hiljem kutsuti erakorraliselt EKP juhiks tagasi (1988). Karl Vaino – esialgu ENSV esimene sekretär, 1988 vabastati rahvarahutuste (laulev revolutsioon) tõttu V. Väljase vastu.
Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas h...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
