kaasa nii plusse kui ka miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsitöölisi, kes jäid tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elamistingimused. See soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid. Linnad muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi ning paranes elukeskond. Linna koondusid kõik kultuuriasutused ning elupaikadesse saabusid mugavused, mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat palgatöölised. Imperialism on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja kolooniaid hõivata ning see tekkis siis, kui suurriigid
omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks. Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel. Miks kujunes Nõukogude Liidus 1970.aastatel seisakuaeg? Ilmnes kehtiva režiimi suutmatus normaalselt toimida. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Brežnevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. Peatükid 24, 24 a Eesti NSV Täida lüngad ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946.aastani, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem
peamiselt instrumentaalmuusikat. Näited: 1. ja 2. sümfoonia, laste kantaat “Meie aed” ja “Credo”, mis keelatakse Jeesuse nime tiheda kasutamise pärast (ühtlasi algas sellega ka kriisi periood) Kriis ja tintinnabuli sünd (1968 - 1976): Alates 1968. aastast ei kirjutanud ta kolm aastat mitte ühtegi nooti ning peale seda hakkas endale oma stiili otsima. Leiab selle 1967. aastal ning 1. teoseks saab klaveripala “Aliinale”. Pärast emigreerumist (1980): Sellel perioodil koondus tema peatähelepanu sakraal ehk vaimulikule muusikale ning ta kirjutas peamiselt vokaalsümfoonilisi teoseid nagu “Magnificat”, “Te Deum”, “Johannese passioon”, “Litaania” jne. Tähtsus eesti muusikale: Tänaseks on Arvo Pärt üks kõige enam esitatav elus helilooja maailmas, tänu temale (ja mõndade teiste heliloojate) on jõudnud eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad ning uus stiil tintinnabuli. Mõisted :
rahvast, sõja ajal 90% tööliskonnast. Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute omanikud olid eestlased. 1914 tehti modernne kunstsiidi vabrik. Tekstiilitööstuste nö pealinn oli Narva. Masinatööstus koondus Tallinna. Sadamatehased olid üsna vana ajalooga. 1870a oli ka raudteetehased. Vigandi masinaehitustehas, suur vagunitehas, elektrimasinatehas Volta. Ja sõjalaevatehased ka. Kohaliku eesti toodangu põhised: Puidu ja paberitööstus. Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist
3. Merovingide Gallia aeg, mis kestis 5.-8. sajandini 4. Karolingide Gallia aeg, mis kestis 8.-10. sajandini Keda petakse fraandi riigi rajajaks? Frangi riik rajati 6. sajandil. Selle esimeseks kuningaks sai Chlodovech Merovechi suguvõsast, kelle järgi sai ka nime Merovingide dünastia, kes haarasid kog Gallia alad enda võimu alla. Iseloomusta laiskade kuningate ajastut, kes olid majorduumused, neist tuntuim? Nii nimetatud laiskade kuningate aeg algas 7. sajandil, kus tegelik võim koondus majorduumuste kätte. Majordumused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, aga hiljem hakat selle nimetusega kutsuma suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejai. Igas piirkonnas oli majorduumus maaülikonna juht. Aja jooksul tekkisid majorduumuste vahel välja tülid ja sellest ,,sõjad", milliest võitjana tuli välja Austrasia majorduumus Pippin Heristalist, kes kuulutas end ka riigi ainsaks majorduumuseks.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Linnaelu hakkas elavnema umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal. Linnaelu elavnemise eeldus: Põllumajanduses toimuv murrang toodetakse rohkem kui ise ära tarbitakse. Selle tagajärjel tekivad ülejäägid. Vabanes tööjõudu tekib selline inimeste kiht, kellest võivad saada linnaelanikud. Linnaelu taasteke on seotud käsitöö ja kaubanduse elavnemisega. Pannakse uuesti alus rahamajandusele ja ka pangandusele. Eeskätt Põhja-Itaalia linnadesse koondus nii palju kapitali, et seda jätkus ka laenamiseks. Seal tekkiski pangandus. Kirik ei suhtunud liigkasuvõtmisesse hästi, aga sellest hoolimata see tegevus ei seiskunud. Tänapäevane pangandus sai aluse 14. sajandi Itaaliast. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse. Uued linnad tekkisid pigem sinna, kus olid varem ka linnad olnud. Linna ülesehitus oli kontsentriline linn piirati müüriga (ilma müürita osa jäi näiteks jõe kaldale). Müürist väljaspool oli agul ehk eeslinn
Jaapani pealinn. Jaapani järgmine pealinn oli Heijan (jaapani k. rahu), mis asus praeguse Kyoto kohal. Heijan oli küllaltki suur linn 9. saj. algul umbes 0,5 miljonit elanikku. Nara ja Heijani kõrval oli Jaapanis suhteliselt vähe linnu. 14. saj. oli linnade arv kasvanud 40-le, 16. saj. Jaapani ühendamise perioodil linnade arv suurenes ja lähenes 300-le. Suure tõuke linnade arengule andsid kaubandus, finantssuhete areng, mis olid seotud Jaapani ühendamise protsessiga. Suur osa linnu koondus 2 regiooni: sisemere äärde ja praeguse tokyo ümbrusesse. Teatud ajaarvamine oli Jaapanis olemas juba ürgajal, kuid süstemaatilise ajaarvamiseni jõuti seoses riikluse tekkega. Jaapanis on olnud ja on tänaseni 3 ajaarvamise süsteemi: rahvuslik kalender, Hiinast laenatud kalender ja euroopalik Gregoriuse kalender. Jaapan on arengutasemelt arenenud riikide seas. Seda näitab SKT mis on 33100 USD.
oleks põikunud tühjusse. Et aga tühjust ei ole, siis pole sel kuskile minna." [1:90] KOKKUVÕTE Elea koolkond on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 6. sajandil eKr Lõuna-Itaalias Elea linnas. Selle koolkonna tuntumateks esindajateks on Parmenides, Xenophanes, Melissos ja Zenon. Nad õpetasid oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist ning püüdsid teravmeelsete argumentidega näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivust. Nende peamine huvi koondus maailma muutlikkusest igavesti püsiva ning muutumatu printiibi otsimisele. Oma otsingutega osutuvad eleaadid filosoofilise olemisõpetuse ehk ontoloogia rajajaiks. Kuigi ratsionalism kujunes kindlapiiriliseks õpetuseks alles uusajal, võib ratsionalismi esimesteks ajaloolisteks eelkäijateks pidada samuti just Elea koolkonna esindajaid, sest ka nemad usuvad, et kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest. Kokkuvõtet tuleb juurde kirjutada!!!! KASUTATUD ALLIKAD 1
aegapidi oma autoriteedi. Aastal 30 eKr võtitis Octavianus vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. Augustuse tõus Rooma riigi ainuvalitsejaks ei tähistanud ametlikult vabariigi lõppu, pealtnäha oli kõik endine: senati istungid jätkusid, igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti kokkuleppeliselt keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud, kuid kõik kokku tegid temast riigi tegelikku juhi. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Itaalia ja provintsid Roomlased ei surnud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimu-si, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe
kubofuturismiks. Osad pildid olid äärmiselt abstraktsed, seda püüti vähendada piltidele äärmiselt vingete nimede andmisega. Abstraktsionism Mitte midagi pole võimalik ära tunda ümbritsevast reaalsusest. Abstraktsionismi rajajaks peetakse Vassily Kandinsky't, kes sündis Venemaal ning oli rahvuselt juut. Ta järeldas, et motiiv on piltidel segav asjaolu ning väärtusetu ballast. Ta võrdles puhast kunsti muusikaga, tema ümber koondus Münchenis kunstnike rühmitus ,,Der Blaue Reiter" (sinine ratsanik), tuntumad esindajad olid Klee, Macke ja Marc, nad panid aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Eesmärk oli luua loodusest sõltumatu objekt, mis vastaks nende tunnetele. Prantsusmaal kujunes kubismist teist tüüpi abstraktsionism, konstruktiivne või geomeetriline, esindajad Kupka, Leger ja Delaunay, nad kasutasid spektri värve ja kindla vormiga kujundeid. Nende hulka loetakse ka hollandlane Mondrian,
radikaalseima tegelase Jakobsoniga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. 1872 sai Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, see tugevdas oluliselt tema seisundit, siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas. Aleksandrikooli komiteed 3 Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahv. liik. juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president.
· 1922.a tulid fasistid Itaalias võimule · Neid juhtis Benito Mussolini UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD · 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 12 Eduard Väli Rahvakultuur 1700-1816 Referaat Juhendaja: M.Abel Tallinn 2010 2 Sisukord POLIITILINE TAUST.....................................................................................................4 PÄRISORJUSLIK KORD JA MÕISAMAJANDUS......................................................5 TEADUSELU 18. SAJANDIL.......................................................................................7 VALGUSTUSE MÕJUD................................................................................................9 PULMAD.....................................................................................................................11 RIIETUS.........................................................................
Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2. Tootmine koondus väikeettevõtted ühinesid suureks ( monopolide teke ) 3. Teravnesid klassivastuolud kapitalide ja töölisklassi vahel 4. I MS Venemaa kommunistlik reziim, Itaalia fasistlik reziim, 1923-1933 USA-st alanud maailma majanduskriis, natsireziim Saksamaal. J.M. Keynesi riigimajandusteooria. Lähtus sellest, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeerinduid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub.
välja. Muistne kultuur jäi alles Iirimaal, Islandil ja Baltimaades, kuna need asusid Euroopa piirialadel. Antiikkultuur säilis, kuna see oli klassikalise hariduse osa (NB haridust said vaid rikkad). 2. araabia kultuur - araablased tungisid Euroopasse, kuni Karl Suur neid tagasi lõi. 3. Tekkisid uued rahvad ning see mitmekesistas ühiskonda. Enamasti liiguti Põhjast - Lõunasse. 4. Uued religioonid ristiusk, islam, budism(4. saj. ametlik usk Roomas) 5. Kirik vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles) 6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron")
Gallid alistasid Rooma, kuid lahkusid peale lunaraha maksmist. Pärast seda pidasid roomlased gallide, samniitide ja etruskide vastu kolm söda ja vöitsid. 280 eKr oli söda Kreekaga (Pyrros), mille nad ka vöitsid. Aastaks 265 eKr oli terve Itaalia Rooma vöimu all. Partiitsid ja plebeid Patriitsid olid Rooma aristokraadid, pölised roomlased, suurmaa omanikud. Ainult nemad vöisid olla riigiametnikud ja preestrid, tölgendada tavaöigust ja kuuluda senatisse. Nende ümber koondus palju kliente. Need olid plebeid, kellel polnud mingeid öigusi. Kuid plebeide hulgas leidus ka jöukamad, kes hakkasid oma öiguste eest vöitlema. Köigepealt said nad öiguse valida endi seast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid, mis tohtis keelata otsusi, kui see oli plebeidele kahjulik. Plebeid nöudsid ka seaduste kirjapanemist, misöttu avaldati 450 eKr esimene Rooma seadustekogu 12 tahvli seadused. Need olid väga
Näiteks kujutatakse erinevaid talupoegade töid. On kadunud romaani kunsti õudus, rõhutatakse paradiislikust. Et kooti miniatuur maal saavutab kõrgpunkti 13. sajandiks on väga värviküllane, ornamendi rohke. Ikka veel ei kasutata valguse varju mängu ja perspektiivi. Gootikas toimub tahvelmaali sünd, esimesed nendest valmistatakse tiib altaritele. Gooti ARHITEKTUUR Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti
Kloostrites kirjutati leetopisse e. kroonikaid. Neid täiendati iga aasta tähtsate sündmustega. ,,Jutustus möödunud aegadest" suurkloostri munk Nestor. Jaroslav Tark 1019-1054 Abiellus Rootsi printsessiga suhted teiste kuningriikidega Kiievist sai mõjukas keskus, võisteldes Konstantinoopoliga isegi. Diplomaatilised suhted hõlmasid kogu Euroopat. Pärast Jaroslavi surma Kiievi-Vene riik lagunes ja venelased tõmbusid turvalisematele aladele. Tärkas uus Vene riik, mis koondus Moskva linna ümber. FRANGI RIIK RIIGI KUJUNEMINE KELTIDE GALLIA - kuni 1.saj pKr ühtne riik puudus, u. 80 ala(civitas) - enne roomlaste vallutamist viis Julius Ceasar keldi tsivilisatsiooni, seejärel segunes ladina tsivil. - romaniseerumine ROOMA GALLIA - 1-3.sajand pKr; kuni frankide vallutuseni. MEROVINGIDE GALLIA 5.-8.SAJAND Chlodovech(481-511) Merovech, Merovingide dünastia. Ta ühendas frangid, vallutas Gallia. Rahvakoosolekuid
31.03.1933 anti välja seadus, millega Reichi osariikide (Länder) valitsused said samasuguse seadusandliku võimu. 7.04.1933 määras valitsus igasse Landi oma esindaja, mis sai eelduseks tsentraliseeritud riigi loomisele. Seejärel likvideeriti iseseisev ametiühinguliikumine ja selle juhid pandi kinni. 14.07.1933 keelustati uute parteide loomine. Ja 30.01.1934 valitsus teatas, et Saksamaa ei ole enam föderaalne riik, kogu võim koondus Berliini. Juba suvel 1933 oli Hitler enda võimus niivõrd kindel, et eemaldas võimult kõik ülejäänud parteid. SA oli olnud efektiivne, selle juhiks oli 1931 kutsutud vahepeal välismaale läinud Ernst Röhm, kes kujunes nüüd natside seas üheks tähtsamaks meheks. See Hitlerile aga ei meeldinud, ta vajas armee toetust ja SA kõrvale mingit usaldusväärsemat organisatsiooni. Hitleri sõjaminister kindral Werner von Blomberg suutis Reichswehr'i natside poolele võita.
1955-1964 nimetatakse "Sulaks". Võrreldes varasema ajastuga oli see ajajärk suhteliselt normaalne. Hrutov asus vähendama vangilaagreid, vabastama poliitvange, rehabiliteerima. Kogu GULAGi süsteemi hakati oluliselt kokku tõmbama. 1956.a. NLKP XX kongress. Hrutovi ettekanne "Isikukultusest ja selle tagajärgedest". Esimest korda avalikustati Stalini tegevus. 1957. esimene katse Hrutovi võimult kukutada, sellel hetkel oli tal armee ja julgeolujõudude toetus. 1958. koondus kogu riigi juhtimine Hrutovi kätte. Majanduses oli "sulaaeg" suhteliselt edukas. 1955. sai majandusministriks Malenkov, kes esimest korda pööras peatähelepanu kergetööstusele. Eesmärgiks oli varustada inimesi esmatarbekaupade jne. 1959. lõpul soovis Hrutov omale ka majanduse juhtimist, pöörduti tagasi A-grupi tööstuse eelisarendamise juurde. Majanduse juhtimise detsentraliseerimine. Põllumajandus kardinaalsed muudatused. · Tõsteti põllumajandustoodete kokkuostu hindasid
50 tuhande pealtvaatajaga). · Võitles elu ja surma peale võidetu saatuse otsustas publik. · Tavaliselt kahevõitlus ühel kilp ja mõõk, teisel kolmhark ja võrk. · Võitlus metsloomadega. · Merelahingud Tiberi jõel (nt Salamise lahingu lavastamine). Rooma linnad ja kunst 1. Linnade areng a. Linnade tähtsus: · Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu. · Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke. · Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. b. Rooma linn: · Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni. · Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest. c. Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal: · Foorum omandas piduliku välisilme.
sõjameestele jagama maatükke, millelt saadava tulu eest pidid nad muretsema endale relvastuse. Frangi riigi keskuseks oli Pariis. Seati sisse päritav kuningavõim (enne said krooni silmapaistvamad väepealikud). Kirjutati seadustekogu ,,Saali õigus" (esimene germaanlaste kirjalik seadustekogu). Merovingid (5-8. sajandil). Riik jaotati Chlodovechi poegade vahel, tänu millele riigi ühtsus kannatas. Sel ajal kohalike ülikute hertsogite võim suurenes ning kuningavõim vähenes. Võim koondus majordoomuste kätte. Karolingid (8-10. sajandil). Aluse pani Karl Martell. Toimus sõjaväereform ning kirikuriigi asutamine. Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest,
pakkuma oma teeneid bolsevikele. Abstraktsionism Tööleht 12. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 10 kohta 1) Mida tähendab abstraktne kunstiteos? Pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. 2) Keda peetakse abstraktsionismi rajajaks? Milline juhtum aitas tal selleni jõuda? Vassili Kandinsky. Ilmutusetaoline elamus. 3) Kus ja kuidas sündis abstraktsionismi ekspressiivne suund? Saksamaal Münchenis koondus Kandinsky ümber rühmitus ''Sinine ratsanik''. 4) Kus ja kuidas (millisest voolust) sündis konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism? Prantsusmaal kohtus Klee Delaunay loominguga. See innustas teda kasutama spektrivärvusi ja looma abstraktseid kompositsioone. 5) Kes nimetas oma loomelaadi suprematismiks? Nimeta tema kuulsaim töö! Kazimir Malevits ''Must ruut'' 6) Vali lehekülgedel 66-71 toodud illustratsioonide hulgast üks abstraktsionismi
Teos on maalitud halastamatu realismiga. Maal on loodud Belgias, kuhu David kui konvendi endine liige oli sunnitud asuma 1816. aastal. See on vaid väike osa Davidi portreedest. Davidi looming on avaldanud otsustavat mõju peaaegu kogu Euroopa kunsti arengule XIX saj esimesel poolel. Tema stiili levitasid arvukad õpilased kelle seas oli hulk välismaalisi. Juba kohe pärast tema Itaaliast tagasitulekut 1780. aastal koondus ta ateljeesse arvukalt noori maalijaid. Aastate vältel küll ühed lahkusid, kuid nende asemel tulid teised. Nii olid Davidi õpilasteks olid erinevatel aegadel enamik XIX sajandi algus kümneteviisi tuntumaid maalijaid, kes hiljem siirdusid oma loomingus üsna erinevatele radadele.9 9 ,,Üldine kunstiajalugu" lk 683-690 17 Pildid
rohkem nõukogulik temaatika. Kõige silmatorkavam oli E. Okas. Okupatsioonivõim tellis mitmeid monumentaaltöid (,,Estonia" teatri laemaal ja ,,Vabastajate monument" Tõnismäel). Moskva surve tugevnes järk-järgult ja kriitika läks kurjemaks. 1948.a. algas jäigem kultuuripoliitika. Sai selgeks, et Moskva ei talu kohalikku omapära. Loomingulistes liitudes toimusid ,,puhastused" 1950.a. toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses. Tartu Riiklik Kunstiinstituut suleti. Kõrgem kunstiharidus koondus Tallinna ERKI-sse, kus kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja metoodika. Eesti kunstnikud ei saanud tutvuda Lääne- Euroopa kunsti arenguga ja paljude eesti kunstnike looming kuulutati tagurlikuks ja kõrvaldati muuseumidest. Need, kes selles kunstielus püsima jäid, pidid maha suruma oma isikupära ja järgima nõukogulikku varianti. Isikupärast kunsti ei saanud luua ka tarbekunstnikud ja arhitektid. Peale sõda tegeleti
tekitatud lööklainest ja ühtlasi pöörlema. Ühe sellise regiooni saatuseks oli saada Päikesesüsteemiks ja teda nimetatakse presolaarseks udukoguks. Taolist moodustist hoiab koos tema enda raskusjõud ja magnetväli ning kui ta aste-astmelt üha enam kokku tõmbus ja pöörlemine sellest kiirenes, muutus säärane udukogu ka lapikuks keerlevaks gaasikettaks, mille mõõtmed olid tuhandeid kordi suuremad, kui Päikesesüsteemil praegu. Kokkutõmbumise jätkudes koondus enamus ainest udukogu keskpunkti ja muutus kasvava rõhu tõttu ka kuumemaks. Sellest tsentraalosast oligi saamas Päike. Miljonite aastate pärast muutus pöörleva ketta aine klombiliseks. Need klombid jätkasid kasvamist ja liitumist ning mõni neist said piisavalt suureks, et olla planeet. Kuna ketta sisemine piirkond muutus liiga kuumaks, siis suutsid tahke oleku säilitada vaid kivimid ja metallid. Ei saanud moodustuda jää ja gaasid ei saanud veelduda. Seetõttu on ka
Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. Rikastumise lootuses osteti kokku väärtpabereid ehk aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu tegelikust väärtusest kõrgemaks. Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusuteel. Kuid majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele. Paljuski toetasid majandust riikidevahelised keerulised laenusuhted, mis muutusid riigid üksteisest sõltuvaks. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Siin valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid pärast
Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine (linnriikidest suurriikideni): Kõrgkultuuri algus sumerid, nad olid algasukad, panid aluse tsivilisatsioonile. Sumerite tähtsus: 1) töötlesid esimesena vaske 2) võtsid kasutusele ratta 3) kasutasid kiilkirja(enne seda piltkirja) Iga suurem sumerite linn moodustas linnriigi nt Ur, Uruk, Is. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal. Linna keskele ehitati iga jumala jaoks astmiktempel e tsikuraat. Alguses oli võim preesterkonna käes. Hiljem koondus võim kuningale. Sumerid sulandusid semiitide hulka, semiidid olid sõjaliselt tugevamad. Suurriigid: 1) Akadi, semiidi riik 2) Vana Babüloonia, valitseja kuningas Hammurapi. Mehel oli piiramatuvõim, abielu oli varaline leping, mees võis abielluda mitme naisega. 3) Assüüria, koguaeg sõdimine, valitsejad kõige vägivaldsemad. 4) Uus-Babüloonia, rajati Paabeli torn ja rippuvad aiad. Mesopotaamias kuningavõim absoluutne. Kuid nad olid jumalate esindajad oma rahva ees.
seegi ei suutnud Läänega sammu pidada. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud majandusega, see kajastus ka vaimuelus ning poliitikas. NSV Liidus püsis endiselt võimul Leonid Brežnev, kes oli aga rohkem huvitatud endale ordenite ning kõlavate tiitlite andmisest kui riigiasjadega tegelemisest. Tegelik võim koondus armee ning julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid ka üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati. Elatustaseme langus ning suurenev mahajäämus arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja „letialuse kaubanduse“ vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid
rohkem nõukogulik temaatika. Kõige silmatorkavam oli E. Okas. Okupatsioonivõim tellis mitmeid monumentaaltöid (,,Estonia" teatri laemaal ja ,,Vabastajate monument" Tõnismäel). Moskva surve tugevnes järk-järgult ja kriitika läks kurjemaks. 1948.a. algas jäigem kultuuripoliitika. Sai selgeks, et Moskva ei talu kohalikku omapära. Loomingulistes liitudes toimusid ,,puhastused" 1950.a. toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses. Tartu Riiklik Kunstiinstituut suleti. Kõrgem kunstiharidus koondus Tallinna ERKI-sse, kus kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja metoodika. Eesti kunstnikud ei saanud tutvuda Lääne- Euroopa kunsti arenguga ja paljude eesti kunstnike looming kuulutati tagurlikuks ja kõrvaldati muuseumidest. Need, kes selles kunstielus püsima jäid, pidid maha suruma oma isikupära ja järgima nõukogulikku varianti. Isikupärast kunsti ei saanud luua ka tarbekunstnikud ja arhitektid. Peale sõda tegeleti
maailmakuulus. Tema muusikat mängitakse üle maailma paljude festivalidel. Tema muusikal on sügav religioosne sisu ning tähendus, kuna Arvo Pärt ise on ka sügavalt usklik. Paljud tema lood on pühendatud teatud persoonidele, kellega on ta koostööd teinud või elus kohtunud. 39. Klaverimuusika Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel – kontserdielu ja õppeasutused. Klaveriga seotud muusikaelu koondus peamiselt Tallinnasse ja Tartusse: organiseeriti kontserte, kus esinesid nii asjaarmastajad kui ka professionaalid. Alates 1807.aastast oli Tartu Ülikooli juures ameti muusikadirektor, kelle ülesandeks oli üliõpilaste muusikalise tegevuse organiseerimine ja soovijaile muusikatundide andmine. 1841 asutati Tallinna muusikaselts, korraldati segakontserte. 19.sajandi viimasel veerandil õpetas klaverit Tallinnas Johannes Klipp. Rudolf Griving asutas oma muusikakooli, mis tegutses 1897-1920
ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam kaks mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsiline julgeolek: sugukondade vaheline vaen. Bioloogiline: verepilastuse vältimine. Kuniks ühiskonnas puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigusel sundivat iseloomu. 2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele, võim hakkas üha enam üle minema keskvõimule. Tekkis arhailine riik, kuna võim koondus mujale ning see toetus relvajõududele. Ühtlasi kujunes välja seesugune tööjaotus, et keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni ning sellest tulenevalt ka uut sotsiaalse reguleerimise süsteemi. Keskvõim liikus oma korrareeglitega sugukonnaõiguse kohale. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid
komiteel 8 liiget. Sõjavägi toodi Moskva tänavatele ning anti käsk arreteerida Jeltsin ja teised reformimeelsed. Kuid putšiste tabas ebaõnn, sest Jeltsinit ei õnnestunud arreteerida ja Moskvas olevate väeüksuste juhataja Gratšov läks Jeltsini poole üle. Ka enamik liiduvabariike ei toetanud riigipöördekatset ja nii saadeti nende vastu sõjavägi. Kõige suuremad väekontingendid saadeti Eesti, Läti ja Leedu vastu. Moskvas aga algasid barrikaadide ehitused ja rahvas koondus Jeltsini kaitseks. Temaga liitusid ka populaarsed perestroikafiguurid Eduard Ševardnadze ja Aleksandr Jakovlev ning tšellist Mstislav Rostropovitš. 20. augusti õhtul püüdsid putšistidele lojaalseks jäänud väed Venemaa Ülemnõukogu hoonet (Valge Maja) vallutada ja tapsid 3 inimest. Samal ajal kuulutas Eesti end iseseisvaks ja rahvast kutsuti üles kaitsma strateegilisi positsioone, näiteks teletorni. Läti kuulutas end iseseisvaks 21. augustil
nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. 6.
kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega
ühendamisega 1707 aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Suurbritanniast sai Ühendatud Kuningriik. 3. Valgustusajastu Valgustuse juhtmõte oli usk mõistusesse Immanuel Kant. Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku. Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus küll nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim kuid ta pidi kindlustama ka alamate julgeoleku. Vastasel juhul on alamatel õigus valitsejale vastu panna. John Locke pidas oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Selle tasakaalustamises ei tohtinud ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi hooleks. Samuti pidas ta vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist.
Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine keskused Tekkis mitu väiksemat või suuremat rahvuslikku keskust, mis omavahel suhtlesid ja üksteist toetasid. Peterburis kujunes nn. Peterburi patriootide rühmitus. Teistele rühmitustele panid Viljandimaal aluse ärksamad taluperemehed ja koolmeistrid. Eestvedajad olid Jaan Adamson ja Hans Wühner. Kolmanda seltskonna moodustasid Tartu eestlastest üliõpilased ja neljas keskus koondus Võrus Kreutzwaldi ümber. Pandi alus esimestele suurtele rahvuslikele ettevõtmistele. Üks neist oli Aleksanderikooli alustamise katse. Juhid * J. V. Jannsen C. R. Jakobson J. Hurt tähtsamad sündmused Eesti kirjakeele kujunemine, erinevad väljaanded. Perno Postimees, Sakala, Esimene Üldlaulupidu Aleksandrikooli avamine erinevate seltside tekkimine nt: vanemuise selts.
kasutamist. Metallurgia ajalooline algvorm oli sepatöö, milles metalli saamine ja sellest esemete valmistamine oli ühendatud. Sepatöö võis kasutada ka kõige viletsamaid kohalikke maake ja paiknes hajali tarbijate juures, tekitamata maailmamajanduslikke sidemeid. 18. sajandil jagunes sepatöö Euroopa eesrindlikes maades metallurgiaks ja masinaehituseks. selle aluseks oli tehnoloogiline pööre - üleminek metallide sulatamisele kivisöekoksiga. Metallurgia koondus sellepärast Euroopa, Hiljem ka USA ja Jaapani söebasseinidesse. Söebasseinid olid tollal üldse tähtsaimad majanduspiirkonnad, sinna koondusid ka metalli suurimad tarbijad. Kogu maailma metallurgia koondus söebasseinidesse. Väljapoole asus ainult maakide kaevandamine ja seegi peamiselt Põhja riikide eneste piires. Hilisindustriaalsel ajal toimus metallurgia hajumine. Söe külgetõmbejõud vähenes, paranev tehnoloogia kulutas teda järjest vähem, tema asemel õpiti metalle sulatama ja
in Great Britain (Suurbritannia Kunstide, Manufaktuuride ja Kaubanduse Edendamise Selts). Selle initsiatiivil toimus 1760. a. esimene avalik kunstinäitus, millel oli suur edu. Grupp kunstnikke seltsi liikmeskonnast pidas ühingu põhimõtteid liialt demokraatlikeks ja asutas oma organisatsiooni Society of Artists of Great Britain (Suurbritannia Kunstnike Selts). Teine osa kunstnikest, kes pooldas kunsti laialdast populariseerimist, koondus omaette ühinguks - Free Society of Artists (Vaba Kunstnike Selts). 1761. a. organiseeris Society of Artists of Great Britain suure ülevaatenäituse, mille edu ületas eelmisel aastal korraldatud näituse oma. Sealt peale kujunesid seltsi näitused traditsioonilisteks. 1765. a. nimetati seltsi Incorporated Society of Artists of Great Britain (Suurbritannia Ühinenud Kunstnike Selts). Seltsis tekkis aga lõhe juhtivate kunstnike ja lihtliikmete vahel
Ta sooritas kõige laiaulatuslikumad ja täielikumad sotsiaalsed reformid maailma ajaloos. Ja mis põhiline, need kandsid ka kiiresti vilja. Põhieesmärgiks oli anda majanduskriisi ajal tööd ja leiba miljonitele sakslastele, kes olid aastaid elanud allapoole igasugust vaesuse piiri näljas ja külmas. Seda probleemi parandades oli Hitler näidanud end tugeva liidrina ja isikuna, kellel oli lisaks soovile midagi muuta ka poliitiline julgus, seetõttu koondus saksa rahvas tema selja taha. Suurimaks positiivseks tegevuseks oli tööpuuduse kaotamine, mille ta saavutas paljude avalike tööde tekitamisega, juutide ja natsireziimi vastaste riigistruktuuris töötamise keelamisega ja ka sõjaväekohustusega. Samuti hoolitses Hitler ka töötajate puhkuse eest, kehtestades palgalise puhkuse. Talumehed tõsteti esile, aukohale, kuna Saksamaa pidi ennast ise toiduainetega varustama. Majanduse edenemisele aitas ka kaasa teedevõrgustiku rajamine
Vahemere rannikualal suurel määral helleniseerus. Sisemaal domineerisid vanad keeled ja kombed, kuid linnaelu omandas sageli kreekapäraseid jooni, rääkimata kuningate hellenistlikest uusrajatistest, kus kreeka keel ja elulaad kindlalt valitsesid. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Kuigi linnriigid polnud ei Kreekas ega idamaades kohalikul tasandil tähtsust kaotanud, koondus kõrgem poliitiline võim hellenismiperioodil suurriikide kuningatele. Tähtsamad dünastiad Egiptuse Ptolemaioste, Aasia Seleukiidide ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritel, kelle hulka hakati võtma aja jooksul üha rohkem kohalikku päritolu mehi. Teisalt taotlesid kuningad ka hellenistlikke
plebeide ja patriitside Rooma orjandusliku ühiskonna vaba elanikonna kahe põhirühma (seisuse) vaheline võitlus, vabariiklikukorra tugevnemine ning arenemine, ent samuti peaaegu lakkamatud sõjad, algul Laatsiumi aladel, hiljem kogu Itaalias, mis lõpevad kogu Apenniini poolsaare alistamisega Roomale. Sellesse aega kuulub rida katseid luua võimsaid suurriike Vahemeremaade lääneosas. V ja VI sajandil eKr. Koondus suurem osa Sitsiiliast Sürakruusa ümber, kes pretendeeris üksvahe Itaalias asuvate kreeka linnade juhtivate võimude kohale. Kuid kõige võimsamaks riiklikuks moodustiseks oli Kartaago mereriik, mis laiendas oma mõjuvõimu mitmetele aladele Vahemeremaade lääneosas. Sajandite vältel oli läänes vastuolude koldeks Sitsiilia, mille pärast Sürakruusa ja Kartaago lakkamatuid sõdu pidasid. Kui Rooma oli koondanud enese ümber kogu Apenniini poolsaare, sekkub ta 264.aastal eKr
Sel ajal võttis parlament vastu õigusakti, mille alusel ainult parlament saab ise end laiali saata. Sellega muutus parlamendi võim iseseisvaks kuningavõimu kõrval. Kuna parlamenti ei saanud enam laiali saata, loetakse seda nn pikaks parlamendiks. 1649. hukati Charles I. Seejärel kaotas parlament lordide koja ning ka kuninga ametikoha. 1649. aastal kuulutati välja vabariik. Täidesaatev võim kuulus Riiginõukogule, mille valis parlamend üheks aastaks. Reaalne võim Riiginõukogus koondus Oliver Cromwelli kätte ( intependentite liider ). Rahvas aga ei olnud rahul parlamendi tööga, kuna poldud senini kaotatud kirikukümnist ja talupoegadele poldud maad jagatud. 1653. aastal tungis Cromwell musketäridega parlamendi ning ajas saadikud laiali. Sama saatus tabas ka Riiginõukogu. Kehtestati sõjaline diktaktuur, kus tegutses nn väike parlament sinna kuulusid puritaanid ning soosisid Cromwelli. Varsti saadeti aga seegi parlament laiali. 1660
Uued värsid kõnelevad leinalisest endassepöördumisest. Ka tõlkimiseks valitud värssides on tusameelsed intonatsioonid. Kõige ulatuslikum eestindus neil aastail oli H. Ibseni ,,Peer Gynt" (1938). 1940. aastal pärast kodniku võimu kukutamist asus Under tõlkima Nõukogude Liidu rahvaste luulet VOKS-i poolt avaldamiseks saadetud valikust. Tõlkeid vene, gruusia, mordva ja tsetseeni-ingusi luuletajate värssidest ilmus 1940.-1941. aastal ,,Loomingus" ja ,,Viisnurgas". Peagi aga koondus Underi tähelepanu Lermontovile, kelle vabadusejanuline, jõulise rütmiga luule oli teda köitnud juba noorpõlves. Underi kõrgkvaliteedilises tõlkes ilmus 1941. aastal Lermontovi ,,Valik luuletusi", millega tähistati suure poeedi 100. surma- aastapäeva. Marie Underi viimane kodumaal ilmunud luuleraamat ,,Mureliku suuga" (1942) ilmus juba okupatsiooniaegse sõjategelikkuse süngel taustal, sisaldades värsse 1935-1942. ,,Veriseimaks raevuks" nimetab luuletaja seda aega 1943. aastal G
Korraldati esialgsed majutuskohad, organiseeriti provisoorsed läbikäigulaagrid, milledele järgnesid karantiinlaagrid. Algas pagulaste esimene elujärk võõral pinnal. Et eestlastest põgenikkond Rootsis moodustas algselt sageli isiklikult üksteisele võõra massi, sest juhus määras nende tee ja võimalused, siis asus laagritesse Rootsi pinnal üsnagi amorfne summ 5 inimesi, keda, kuigi isiklikult võõrad, ühendas ühine saatus ja tulevik. Põgenikkond koondus järgneva aja vältel ühtsemaks, homogeensemaks rahvakilluks, moodustades mõiste Eesti Rootsis. (Kangro, B "Eesti Rootsis", Lk 33 - 42) 6 Eestlaste rahvuslik tegevus Rootsis Eestlaste kuultuuriline tegevus Rootsis eksiili ajal hoidis kogukonda koos ühtse grupina ning säilitas eestluse tunde. Tegeldi edasi poliitikaga, võideldi oma riigi vabaduse eest. Võideldi oma laste ja noorte parema hariduse nimel, ning õiguse eesti keelsele haridusele nimel. Arendati edasi nii
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
paise vastu. Taime kõrvalmõjud. Tugev teoreetik. Hambaravi isa Pierre Fauchard - 1696a esimene hambaravi kabinet. 3 aastat hiljem Prantsuse kirurgia kolledzis hakati õpetama esimesi professionaalseid hambaarste. 1728 teos 848 lk ,,Suukirurgia ja hammaste ravi" anatoomia, ravi, taastamine, illustratsioonid. Kogu Euroopas oluline õpik, kadus käibelt habemeaja- hambaarst. kirurg. Tsentrum hambaravis Prantsusmaa. Järgnes Saksamaa, Inglismaa. Seoses Ameerika koloniseerimisega koondus ka hambaarst Inglismaalt USAsse. John Baker 1760 läks USAsse, tinglikult USA hambaravi algus. 19.sajand Ameerika hambaravis juhtiv riik. Kunsthambad. 1770 esimesed portselanist kunsthambad. Alexis Duchateau. 1790 disainiti esimene hambaravi tool Josiah Fagg. Pikendatud käepidemed, reguleeritav peatugi, konstrueeriti ka esimene jalgpedaaliga hambapuur. John Greenwood. Eestis 1930 aastatel aeglane jalgpedaal tõrkeks arstid
Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-Aafrikasse. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused.
koopiat teoreetiku kõnest. Aastaks 1925 oli välja antud 15 000 koopiat ja raamat (Ibid). Kuigi Fayol arendas oma juhtimisprintsiibid üheagselt Frederick W. Tayloriga, ei jõudnud need Ameerika Ühendriikidesse enne 1925. aastat. Frederick Taylori teadusliku juhtimiseteooria kohitses töömeest, kuid pidas endiselt juhte stopperiga järelvaatjateks. Kui Taylor tegeles esmajuhi ehk meistri uurimisega, siis Fayoli huvi koondus juhtimise tipptasemele, olles sellega ameeriklastest aastakümneid ees. Puudujäägid esinesid Taylori juhtides, initsiatiivis, fantaasias ja humaansuses (Crainer, Dearlove 2003: 52). Fayoli arvates oli juhtimine kriitline ja universaalne. Fayol kirjeldas juhtimist järgnevalt: "Juhtimine mängib väga suurt rolli ettevõtetes, nii väikestes kui suurtes, tööstuslikes, kommertsettevõtetes, poliitilistes, religioossetes või mõnes teises.". Kuni 1954
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
