Isikud ja mõisted Kes olid ja mida tegid? Martin Luther-teoloogiadoktor, algatas katoliku kiriku vastu usu-uuendusliikumine. Leo X-Paavst, heitis Lutheri kirikust välja, sest Luther ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult....
Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele: Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad. Pettumine Versailles´süsteemis, lepingut püüti ebaõiglaseks ning toetati juhte, kes arvasid sama. Pettumine demokraatlikus riigikorras- demokraatia kriis. Majanduslikud raskused Jagunevad: autoritaarsed -Riigi sekkumine majandusse. -Võimu koondumine ühe inimese või ühe inimeste rühma kätte. -Reformid toimuvad eelneva seadustiku baasil. -Rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimises. -Võimu haaramine toimub revolutsiooni või riigipöörde teel. Näiteks: Portugal, Poola, Leedu. totalitaarsed miks said diktaatorid võimule, totalitaarseid riike Totalitarismi tunnused, näide ühest riigist Plaanimajandus- riigi totaalne sekkumine majandusse Valitses üks partei. Isikukultus Hirmuvalitsemine, massirepressioonid.
Siuru Maria Nappa, Meelika Lukner, Triin Kaarde, Jann-Hendrik Hinrichs Liikmed · Friedebert Tuglas, Artur Adson, Peet Aren, Otto Krusten, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Asutamine · Kirjanike koondumine suuremaks organisatsiooniks esialgu ei õnnestunud · 6 kirjanikku asutavad Siuru 1917.a juulis · Tuglasest saab rühmituse juhtkuju · Neid sidus uus-romantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine · Siuru õhtud kirjanduslikud ettekanded, loterii, ball · Siuru õhtuid peetakse ka Tartus ja Viljandis, mis ärgitavad huvi loomingu vastu, soodustavad teoste läbimüüki · Publikule jääb mulje, et siurulased on boheemlaslikud ja hoolimatud
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval ...
Jaapan rajas meretaguseid tootmisüksusi, tootearendust rahastatakse L-Euroopa on kehtestanud miinimumhinnad Jaapani ja L-Korea dumpingu vastu. Koduelektroonikatööstus on ET allharu, kus tehnoloogia viimane sõna ei ole nii oluline, kuid koostööd sõltuvad suuresti käsitsitööst ja kaubamärk on müügitööl kõige tähtsam. KET ettevõtted paiknevad üsna hajusalt, sõltudes peamiselt turust ja odavast ööjõust. KET iseloomustab ülim kontsentreeritus koondumine väheste väga suurte kontsernide kätte. METALLURGIA Metalle saab maakoores leiduvatest maakidest ning vanametallist, sest kasutuks muutunud metalltooteid on võimalik ümber sulatada. Kõigepealt kaevandatakse metallimaake, seejärel enamik maake rikastatakse, järgmisena metall sulatatakse ja valmistatakse mitmesuguseid sulameid. Lõpuks valatakse sulametall vormidesse ja töödeldakse vastavalt toote liigile.
areneb edasi. NB! Loe keinsianismist Lähiajalugu XII klassile; lk 64-65. Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljusid maailma riigid 1933- 1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 1) Demokraatia ja diktatuurid. Diktatuur- (hirmuvalitsus)- mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim. Olemus: Totalitaarne riigikorraldus Võimu koondumine ühele juhile Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle. Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud. Poliitiliste erakondade piiramine. Rikutakse inimõigusi Olulisel kohal on propaganda. Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: 1. Pettumine Versailles’s 2. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. 3. Majanduslikud raskused 4. Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu.
(tööstustoodang 2-3- usk, 1 keel" ehk hulgas teisejärguliseks kordistus 10 aastaga!). teisisõnu: riigiks. Majandusele oli Vene impeeriumi 19.sajandi lõpust iseloomulik väliskapitali äärealade tihedam aktiviseerus Venemaa väga suur osakaal; sidumine põlisaladega; välispoliitika Kaug-Ida tööstuse koondumine äärealade autonoomia suunal. Kasutades teatud piirkondadesse; piiramine / kaotamine sisesegadusi Hiinas protektsionistlik (näiteks Balti erikorra okupeeris Manduuria majanduspoliitika; likvideerimine Balti (Kirde-Hiina) ja Põhja- peamiseks kubermangudes); Mongoolia ning eksportartikliks oli vili seadusandluse teravnes konkurents
tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madala inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasuvtempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnivarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2009) (2009) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,6% Põllumajandus 4% Tööstus 21,9% Tööstus 28% Teenindus 76,5% Teenindus 68% Põllumajandus ja metsandus
Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). · Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aaasta revi-I (Vt all). Välispoliitika: · 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856)
Rände tõmbe ja tõuketegurid Rände positiivsed ja negatiivsed tegurid lähteriigile ja sihtriigile õp lk 48 TV lk 32 5) Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamine Erinevate arengutasemega riikide puhul rakendatakse erinevaid meetmeid TV lk 34, 33 õp lk 52 Nimeta rahvaarvu suurendavaid ja väiksendavaid tegureid ning selgita 6) Linnastumine ehk urbaniseerumine inimeste koondumine linnadesse ja linliku eluviis... I etapp algas industrialiseerimisega tekkis ridamisi uusi linnu ning rahvaarv kasvas kiiresti etapi lõpuks elas linnades juba 40 % II etapp algas üleminekul infoajastule olemasolevad linnad kasvavad tekib palju linnastuid (aglomeratsioone) lõpuks linnades 70% III etapp infoajastu linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megapolisteks) paljudes arenenud riikides eeslinnatumine, lähilinnastumine ja vastulinnastumine
Rände tõuke- ja tõmbepõhjused: Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale: 6. Rahvastikupoliitika Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ning paiknemise mõjutamine sündimuse suurendamine lastetoetused, vanemapalk, sünnitoetused sündimuse vähendamine erinevate arengutasemega riikide puhul kasutatakse erinevaid meetmeid 7. Linnastumine e. urbaniseerumine Inimeste koondumine linnadesse, linliku elulaadi levik. Võib jagada mitmeks etapiks: I etapp algas industraliseerumisega tekkis rida uusi linnu. Lõpuks elas linnades ~40% rahvastikust II etapp algas üleminekul infoajastule, olemasolevad linnad kasvavad, tekib palju linnastuid. Lõpuks elab linnades ~70% rahvastikust III etapp infoajastul linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megalopolis). Paljudes arenenud riikides eeslinnastumine
Hõivatute ja töötute haridustase ja selle muutuste suunad Hõivatute Töötute Töö-alase pendelrände geograafilised põhisuunad, muutused ja nende põhjused Eesti maakohtades Põhjused: Töökohtade (osatähtsuse) kasv teenindussektoris, teenindussektori töökohtade kontsentratsioon piki asustushierarhiat Töökohtade kasv enam-kvalifitseeritud ametirühmade osas Enam-kvalifitseeritud ametirühmade töökohtade koondumine linnadesse piki asustushierarhiat Majandusarengu ja rahvastiku ning töökohade koondumine suurematesse linnadesse ja linnapiirkondadesse üldse Omavalitsusüksuste kui (seni) esmaste töö-areaalide väiksus territoriaalsed ebakõlad tööturul nõudluse-pakkumise osas Geograafilised põhisuunad Töölkäimise vahendid (transpordiliigid) maakohtades SOTSIAALNE OLUKORD (L12) Maa- ja linnaelanike varustatus olmemugavustega;
koonduvus normi järgi Vaatleme funktsiooni f nn LP-normi (p1) piirkonnas D. Riemanni integraali omaduste põhjal, kui Siis võib leiduda lõplik arv punkte XD, mille korral f(x)g(x) Seega, kui funktsionaalrea osasummade jada {Sn(x)} n Z korral kehtib lim||Sn-S||p=0 siis sellest ei järeldu vastava funktsionaalrea punktiviisi koonduvus Vaatame funktsiooni f nn maksimumnormi piirkonnas D. Erinevalt LP normi järgi koondumisest tagab maksimumnormi järgi koondumine funktsionaalrea ühtlase koondumise. Lause Funktsionaalrida koondub ühtlaselt hulgal XUCXc parajasti siis, kui Ühtlane koonduvus Öeldakse, et funktsionaalrida UK(X) koondub ühtlaselt hulgal XUC XC summaks S(x), kui iga e > 0 leidub N() N, et iga n> N() ja iga XXUC korral kehtib |Sn(x)-S(x)|< (n>N()). Weierstraßi tunnus. Kui leidub selline positiivsete liikmetega arvrida Et iga naturaalarvu kN ja iga x XUC korral kehtib |UK(x)|ak
koonduvus normi järgi Vaatleme funktsiooni f nn LP-normi (p1) piirkonnas D. Riemanni integraali omaduste põhjal, kui Siis võib leiduda lõplik arv punkte XD, mille korral f(x)g(x) Seega, kui funktsionaalrea osasummade jada {Sn(x)} n Z korral kehtib lim||Sn-S||p=0 siis sellest ei järeldu vastava funktsionaalrea punktiviisi koonduvus Vaatame funktsiooni f nn maksimumnormi piirkonnas D. Erinevalt LP normi järgi koondumisest tagab maksimumnormi järgi koondumine funktsionaalrea ühtlase koondumise. Lause Funktsionaalrida koondub ühtlaselt hulgal XUCXc parajasti siis, kui Ühtlane koonduvus Öeldakse, et funktsionaalrida UK(X) koondub ühtlaselt hulgal XUC XC summaks S(x), kui iga e > 0 leidub N() N, et iga n> N() ja iga XXUC korral kehtib |Sn(x)-S(x)|< (n>N()). Weierstraßi tunnus. Kui leidub selline positiivsete liikmetega arvrida Et iga naturaalarvu kN ja iga x XUC korral kehtib |UK(x)|ak
· lennukid, hiigellaevad tõuge globaliseerumisele · maa ökoloogiline seisund halb inimesed rikuvad suurte alade keskkonnaseisundit ja raiskavad loodusvarasid, eriti fossiilkütuseid Kondratjevi lainete teooria · ehk tööstusühiskonna pikkade majandustsüklite teooria kõrg- ja madalperioodide tsüklid vahelduvad · kapitalistlikus ühiskonnas tekib uus areng läbi kriiside · infoühiskond kui viies laine o tööstuste koondumine sooja kliimaga, looduslikult ja kultuuriliselt atraktiivsetesse piirkondadesse o teadusmahukas tootmine o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse
Eelkõige eristuvad üheltpoolt suuremad linnapiirkonnad, teisalt (kaugemad) maapiirkonnad o Põhjused: Töökohtade (osatähtsuse) kasv teenindussektoris, teenindussektori töökohtade kontsentratsioon piki asustushierarhiat Töökohtade kasv enam-kvalifitseeritud ametirühmade osas Enam-kvalifitseeritud ametirühmade töökohtade koondumine linnadesse piki asustushierarhiat Majandusarengu ja rahvastiku ning töökohade koondumine suurematesse linnadesse ja linnapiirkondadesse üldse Omavalitsusüksuste kui (seni) esmaste töö-areaalide väiksus territoriaalsed ebakõlad tööturul nõudluse-pakkumise osas MAARAHVASTIK (L9) Maakohtade rahvuslik koosseis. Eestlaste vähemusega vallad o Rahvuslik koosseis:
äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda; 4) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi; 5) ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks; 6) põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest. 7.Koondumine. Mõiste ja osalised Koondumine on : · ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle; · ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine kolmanda ettevõtja või tema osa üle; · ühe füüsilise isiku poolt, kes juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle; · mitme füüsilise isiku poolt, kes juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju,
= ( ) ( ) lim = lim lim lim =1 ( ) lim (1 ) = lim (1 + ) = [lim (1 + ) ] = Poisson’i piirteoreem. Olgu meil juhuslike suuruste jada {Xn}∞n=1; Xn~ B(n,pn). Leidku aset koondumine npn → λ > 0. Siis lim (1 ) = 13. Lihtne sündmuste voog. Definitsioon. Lihtsa sündmuste voo seos Poisson’i jaotusega Sündmuste voogu nimetatakse lihtsaks, kui: 1) sündmused toimuvad teineteisest sõltumatult 2) sündmuste intensiivsus on võrdne (homogeensus). Olgu intensiivsus ν(1/aeg; 1/ruum) 3) sündmuste intensiivsus on lõplik, st leidub ∆t, et P(„vahemikus [t; t+∆t] toimub üle ühe sündmuse“) = 0
Koduelektroonikatööstus (KET) on elektroonikatööstuse allharu, kus tehnoloogia viimane sõna ei ole nii oluline, kuid koostetööd sõltuvad suuresti käsitsitööst ja kaubamärk on müügitööl kõige tähtsam. KET on fordistlik tööstusharu, mis on veel rohkem üleilmastunud ja monopoliseerunud kui autotööstus. KET ettevõtted paiknevad üsna hajusalt, sõltudes peamiselt turust ja odavast tööjõust. Koduelektroonika tootmist iseloomustab veel ülim kontsentreeritus koondumine väheste väga suurte kontsernide kätte. 5.4 Metallurgia Enamik maake rikastatakse, st vabanetakse lisaainetest enne edasist kasutamist. Järgmisena metall sulatatakse ja valmistatakse mitmesuguseid sulameid, milleks on vaja palju energiat. Seetõttu paigutatakse metallisulatusettevõtted tavaliselt piirkonda, kus on võimalik kasutada odavat elektrienergiat. Metalltoodete lõplik valmistamine paikneb enamasti tarbijate läheduses
Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Infoajastu linn-hajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine: Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt toomise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Linnade planeerimine ja keskkond: territoriaalne segregatsioon-sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Linnakeskkond: Hoonestus, tänavad ja nende arhitektuur moodustab kokku tehiskeskkonna- linnamaastiku, mis avaldab mõju ka inimeste psüühikale. Keskkonnaprobleemid linnades: keskkonna reostatud sõltub palju linna geogr. Asendist(kliima, päike, aurumine jne). Kõrgema haigustumise põhjuseks on linnades on olnud reostatud vesi, mis põhjustab seedehäireid, kõhutüüfust, hepatiiti jne. Õhusaastatud:süsinikdioksiiid e. vingugaas põhjustab nii
tohutult rikkastest riikidest. Suurte maadeavastuste tulemused Euroopale ja avastatud maadele. · Euroopale: 1. laiendasid silmaringi 2. maadeavastuste käigus õppisid tundma seni nägematuid loomi, taimi 3. ameerikast euroopasse toodi kartulit, tomatit, tubakat, kalkunit, kõrvitsat. Aasiast euroopasse toodi kakaot, kohvi 4. negatiivseks olid haigused(süüfilis) 5. suurelt muutus majanduskorraldus 6. euroopast ameerikasse toodi hobune, siga, lammas 7. väärismetallid 8. kapitali koondumine suurettevõtjate kätte · Teistele maadele: 1. algab Euroopa suurriikide koloonia poliitika 2. ristiusu levik 3. kõrgkultuuri hävimine 4. algab Euroopast väljaränne teistesse riikidesse 5. gripp, alkohol Maadeavastuste kasulikkus avastajatele ja avastatule. · Avastajatele: 1. euroopasse rikkuse sissevool teiste rahvaste alluste läbi 2. eurooplased kaubanduse-majanduse ettevõte 3. eurooplased pidasid oma tsivilisatsiooni paremaks · Avastatutele: 1
vorstirõngas, tänapäeval präänikud ja piparkoogid. Tüdrukutepoolne kingitus on pähklid, omakootud labakindad või sokid, vöö, tubakakott. Praeguse kella, raadio ja TV ajastul on uue aasta algus minuti pealt teada. Meeleavaldus uue aasta vastuvõtmise puhul on näiteks ilutulestikud linnades. Komme koguneda väljakukuuskede juurde on aina populaarsemaks saanud nii linnades kui ka asulates. Paljude kodude traditsioone iseloomustab kogu pere koondumine raadio ja televiisori lähedale, ärkvelolek, vastastikku soovitakse head uut aastat. Nänini peetakse soovitavaks, et esimene vastutulija, külaline või õnnesoovija uuel aastal oleks meesterahvas. Kingituste tegemine uueks aastaks on eestlastel juhuslik. Kasutatud allikad: ,,Rahvakalendri tähtpäevi" Hiiemäe, M. ,,Pühad ja kombed" Õunapuu, P. ,,Eesti rahvuskalender" Hiiemäe, M. 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Nimi perenimi HARILIK ITERATSIOONIMEETOD REFERAAT Juhendaja: nimi Tallinn 2016 Sisukord Mis on iteratsioonimeetod?..............................................................................................................3 Harilik iteratsioonimeetod...............................................................................................................4 Meetodi realisatsioon.......................................................................................................................8 Näide 1)........................................................................................................................................8 Näide 2)........................................................................................................................................9 Allikad................................................
KONKURENTSISEADUS: ETTEVÕTJA käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. VAILTSEV MÕJU on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: · oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid · kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. KAUBATURG on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või sell...
Saksamaa · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Keiser Wilhelm II · Euroopa mandriosa arenenum tööstusmaa · Maailmapoliitika: Saksamaa pidi saama suureks maailma riigiks · Laevastiku arendamine (mõõduti suurbritannia laevastiku suurusest) · soov jagada asumaad maailmas ümber USA · riigikord: presidentaalne vabariik · vabariiklik ja Demokraatlik Partei · majanudsele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte · presidendid: Theodore Roosevelt, William Taft, Woodrow Wilson. · Võitlus trustidega, võitlus loodushoiu eest · Üleminek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga (USA sai Puerto Rico, Filipiinid, Columbia), Panama kanal) Venemaa 20.saj. algul. · Riigikord: isevalitsuslik monarhia (kogu võim oli keisri käes) · Nikolai II · Venemaal polnud ühtegi parteid · Iseloomustas:
· Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu. · Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. 5) Demokraatia ja diktatuurid. Diktatuur- (hirmuvalitsus)- mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim. Olemus: · Totalitaarne riigikorraldus · Võimu koondumine ühele juhile · Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle. · Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud. · Poliitiliste erakondade piiramine. · Rikutakse inimõigusi · Olulisel kohal on propaganda. · Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: · Pettumine Versailles's · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. · Majanduslikud raskused
seejuures karmid. Lk 121 1.Loetlege põhjusi, miks NSV Liit nõrgenes. Majanduslikud: majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks; käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust; tsentraliseerituse süvenemine - otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo; Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu 5.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikude poliitikast? Põhjendage oma seisukohta. Pigem mõlemast, kuna nii sisepoliitikas kui ka välispoliitikas oli sees vigu. Taheti saada
kasvav populistide populaarsus rahva hulgas. Küsimus peidab enda all aga märksa laiemat murekohta ning tekib küsimus – kuidas edasi? Oma ajaloo jooksul on EL sammunud rajal, mis viinud suurema integratsiooni ja võimu koondumise keskvalitsuse kätte. Ehkki see võib suurendada probleemide lahendamise efektiivsust ja võimalusi ning võib paljudes valdkondades kasulik olla, on ka palju neid, kes näevad selles ohtu riikide suveräänsusele. Aina rohkemate õiguste koondumine EL-i tasandile paneb õigustatult küsima – kuhu me suundume ning kas selleks on eelkõige liitriik? Ka Eestis on konservatiivid väitnud, et see ei ole enam sama EL, kuhu astusime ning liikmelisuse peaks uuesti üle vaatama. Peame muidugi nentima, et iroonilisel kombel peetakse ka juba eelnevalt vaadeldud Venemaa „varjatud kätt“ süüdi populistide toetamises ja nende edus. Juba pikemat aega on räägitud ka Euroopa liidu kui institutsiooni kaugusest tavainimesest
osteti käsitöölistelt kangas riided õmmeldi ise, Riietus või valmis riideese, võis tavaliselt tehti linast olla või villast linaese/villaese/siid/samet 16. Linnade tekke eeldused ja põhjused. Paigad, kuhu linnad tekkisid. Inimeste soov saada kvaliteetset kaupa. Käsitööliste koondumine ühte kohta, et paremini oma kaupa müüa ja end kaitsta Ühiskonna areng, mis tõi kaasa käsitöö ja põllumajanduse eraldumise Rahvaarvu kasv 17. Negatiivsed ja positiivsed ilmingud linnas. Negatiivsed: Kitsad tänavad Kanalisatsiooni puudumine Mustus Positiivsed: Kvaliteetne kaup Suurem valik tooteid 18. Linnaühiskonna funktsioneerimine:
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma t...
nende ettevõtete eesotsas olnud seltsimeeste poolt - kuna mingit kontrolli polnud, siis kasutasid nad täiesti vabalt (muidugi raamatupidamislikult korrektselt, varjatult) oma juhitud riigiettevõtete finantse ja muid varasid, et alustada oma legaalseid ärisid. Samal ajal üritasid keskmised tööinimesed kuidagimoodi pinnal püsida, tihtipeale selleks oma varasid müües (kui oli midagi likviidset).Nii toimus ettevõtluse koondumine endise nomenklatuuri ja selle järeltulijate kätte. Ka üheksakümnendate algus kuulub kahtlemata sovetiaja alla. 2 Nii nagu olid lood ja laulud tööga, oli ka toodete kvaliteediga. Kuigi igas tööstusettevõttes oli kvaliteedikontrolli allüksus (TKO) olid kvaliteediga lood naljast kaugel. Uue auto õnnelik omanik (kes oli tutvuste kaudu saanud autoostuloa ja selle
Demokraatia põhimõtted: * Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. *Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. * võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. - enamusvalitsus. *vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. * inimeselepeavad olema tagatud demokraatlikud vabadused. * olemaspeab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused: * üldine kirjaoskus * ajakirjanduse lai levik * Ajakirjanduse lai levik * Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse * Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine ÕIGUSED, VABADUSED , KOHUSTUSED. * kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. *Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kiindlustada. EV põhiseadus ptk 2. *Õigused ja kohustused on alati võrdsed. * Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide lähenemine on- vabadus on tunnetatud paratamatus. *NB! Iga õigus annab vabaduse, iga vabadus toob kohustuse. PÕHIÕIGUSED
Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused riigiti suured.
1) Globaalprobleemid, nende kirjeldus, põhjused, lahendused 1) Toidupuudus ei ohusta arenenud riike, ohtlik piirkond on Aafrika ja Aasia riigid. Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest
Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. 2. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Ideoloogia/kultuur 1. Põhijooned. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus 2
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded
maailma organisatsioonide kohta. Küsimus on, et kui hästi me neid reegleid rakendame. Rääkisid ühiskonnast. Kriitiline lähenemine, vastasseisu küsimus. Allasurutud ja valitsevad klassid. Postmodernistid ütlevad, et hoolimata sellest, et kommunism sellest välja kasvas, seesama vastuolupritnsiip töötab organisatsioonides väga hästi. Nt ametiühingute ajalugu jälgib sedasama printsiipi. On hulk inimesi, keda on vaja kaitsta koondumine jne. Töötajad võivad võõranduda organisatsiooni eesmärkidest. Nupukesed organisatsiooni eesmärkide saavutamise suhtes. Iga teine sisend, mis väliskeskkonnast tuleb. Lõpptulemus töölised on iseseisvad, võtavad võimu. Postmodernistid arvavad, et probleemi püstitus sellisena on õige aga lahend ei ole. Kui see võimupööre toimuks, siis võimule saanudd hakkaks kopeerima seda, mis ennem oli. Durkheim mitteformaalne ja formaalne organisatsioon. 19sajandivahetuse paiku
Seetõttu on põhjapõdrad liiklemisvahendina välja vahetatud mootorsaanidega, nagu ka ühepuupaadid on asendumas mootorpaatidega. Obi kallastel elasid handid väikestes külades, mille elanikkond oli tavaliselt omavahel suguluses. Varem (aga mõnes kohas nüüdki) elasid handid suurperedena, kuhu kuulus mitu väiksemat peret. Nüüdseks on handipärased külad välja surnud ja rahvas koondunud vene tüüpi küladessse. Nõukogude Liidu ajal toimus selline koondumine enam või vähem sunniviisiliselt. Idahandid elavad siiani enamasti perede kaupa eraldi. Elamutüüpideks on praegusel ajal kas püstkoda või palkonn. Turbamätastest maakodasid enam ei ehitata, kuigi Pimi ning Ljamini jõgikondades elati neis veel põlvkond tagasi. Tingimata on majapidamises veel üks või mitu sammasaita, kus hoitakse toiduaineid, riideid ja pühasid nukkusid. Mõnikord ehitatakse nüüdki pühade esemete hoidmiseks eriline ait elumajast põhja- või loodesuunas
linnavedu) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 4. Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid - Eesti asend EL ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste suhtes - Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade rahvastiku tihedus Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis - Kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades ning majandustegevuse ning töökohtade koondumine keskustesse - Eesti ühiskonna kiire autostumine, millega suureneb märgatavalt just töörände tõttu peamiste põhimaanteede koormus. 5. Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne) Esmane ülesanne on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte
sai kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid raudteedega suutis konkureerida vaid rannikulaevandus jõelaevandus jäi soiku- kanalid muutusid kasutuks Autode laialdane kasutuselevõtt 20.saj algul lahendas sadamates ja teistes transpordikeskustes kaupade kokku- ja laialiveo probleemi. 20.saj keskpaigal tulid konveierveod- need nõuavad mitu korda vähemtööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega veod. VEONDUSE PEAMISED ARENGUSUUNAD veondusfirmade koondumine ja kitsam spetsialiseerumine tehnika arenedes suureneb transpordivahendite kandevõime, kiirus, mugavus ja turvalisus, areneb ja täiustub infrastruktuur, ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid ning täiustatakse lao- ja laadimistehnikat. üha rohkem kasutatakse ekspressvedusid- loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta Multimodaalne jaotuskeskuse ehk Terminali ülesanded: kauba vastu võtmine ja väljasaatmine
Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja mõned Aafrikas. (kaart lk 110; 119) · Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). · Idabloki riike iseloomustasid: diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte); kommunistlik ideoloogia; nn "sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga); kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle; tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega); plaani- ja käsumajandus; kultuuri ideologiseeritus;
Euroopa Liit jaotab hädaolukorrad kaheks põhitüübiks: ·Loodusõnnetused, näiteks:Üleujutused, Metsatulekahjud,laviinid ·Inimtekkelised õnnetused Smith · Atmosfääri: Üksikud mõjutegurid, Kombineeritud mõjutegurid · Hüdroloogilised · Geoloogilised · Bioloogilised · Tehnoloogilised RISK = TÕENÄOSUS×TAGAJÄRJED · risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon. · risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus) Tõenäosus ja tagajärg · Tõenäosus mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. · Tagajärg (mõju) hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas · Oht - allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju töökes...
õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, kaasaegse embrüoloogia üks rajajaid Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia üks rajajaid Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt. Esimesed üliõpilasorganisatsioonid tekkisid maiskondlike korporatsioonidena. 18241855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud, 1862. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt. Kalevipoja õhtutelt sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (18731881 tegutseti selts Vironia nime all). 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, sini-must-valge trikoloor. 1889. aastal alanud venestuslaines muudeti Tartu ülikool tavaliseks kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorski Jurjevski Universitet. 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel. Hoolimata suurtest
Ühisel jõul löödi hävituspataljonlased põgenema. Saagiks saadi veoauto, autobuss, kaks kuulipildujat ja muid relvi. Meeksi vallamaja vallutanud metsavennad pidasid lahingu Mehikoorma lähistel maale tulnud venelaste dessandiga.Tartu poolt tuli punaväelaste grupp, kellega peeti lahing. Võidurõõm oli metsavendade poolel. Venelased tegid veel kord katset üle järve tulla, kuid löödi Meeksi metsavendade poolt tagasi. Elva ja Otepää ümbruses toimus metsavendade koondumine juba juuli esimestel päevadel. Koheselt võeti võim üle Rannu ja Puhja vallamajas ning asusid seal korraldama kohalikku võimu. Nõo metsavennad võtsid samuti üle kohaliku võimu, sundides punaarmeelased lahinguga põgenema. Järgmisel hommikul saabus Tartust hävituspataljoni mehed, kes tahtsid Tähtvere maanteesilda õhku lasta. Neile asusid vastu Nõo metsavennad. Pärast kaks tundi kestnud lahingut vastane põgenes
Jaapan (Nihon-koku, ???) Eliisebeth. P Nimi · Nippon kasutatakse ametlikus kontekstis. · Nihon on igapäevasem termin. · Mõlemad tähendavad "Päikese allikad" ehk " tõusva päikese maa". · Euroopasse jõudis Jaapanit tähistav sõna kõigepealt hiina keelest Marco Polo vahendusel. Vapp · Jaapni vapp on rahvuslik ja keiserlik pitsat. · Vapil on kujutaud krüsanteemiõis , õielehti on nii alumisel kui ülemisel 16 tükki. Rahvusliklipp · Punane sõõr lipu keskel on päikesesümbol " Hinomaru". · Valge - puhtus. · Punane - siirus. · Riigilipuna alates 1999.aastast. Merelipp · Lipu põhivärv oli kunagi valge, keskkohas punane sõõr ja 16 punast kiirt. · II maailmasõja lõpul keelati selle lipu kasutamine. · Tänaseks on see uuesti kasutusel. Jaapan ja naabrid Riigid: Mered: · Hiina · Ohhoota meri ...
Grete Küppar 9.b klass Eesti taasiseseisvumine Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua ...
sinimustvalge rahvuslipp. Laulev Revolutsioon 1988. Aasta kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks 1988. Aasta juunis sai Vaino Väljas uueks parteijuhiks. 17. Juunil tähistas rahvas võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega (150k inimest) Eesti NSV Ülemkogu andis sinimustvalgele lipule rahvusliku lipu staatuse. Rahvrinne korraldas Septembris ,,Eestimaa laul" millest võttis osa 300k inimest. Impeeriumimeelsete jõudude koondumine EKP juhtkond üritas tormiliselt sündmustega sammu pidada, astus toetama vabariigi isemajandamise ideed, lippu ja eesti keele rahvuskeeleks kuulutamisega. 1988. Aasta suuvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning süg sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Suveräänsusdeklaratsioon 1988. Aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestavat suunda (RR, ERSP, EMS) 16. Novembril 1988
valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu trüki ja sõnavabadus puudub Diktatuurid jagatakse autoriaarseks pehme diktatuur segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtumises. On ka totalitaarne diktatuur, mis on jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine, ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Suurem osa riike muutusid demokraatlikust valitsusvõimust diktatuuriliseks. See toimus põhilisel 192030. aastatel. Selle põhjusteks oli näiteks pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa), inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja 19291933.a. olnud majanduskriis (Saksamaa,
ehitusmaterjalitööstuse, mööbli-, naha- ja toiduainetetööstusega. Narvas on munitsipaalhaigla, polikliinik ja stomatoloogiapolikliinik, mitmed perearstikeskused. Sotsiaalset kaitset pakuvad rehabilitatsioonikeskus, laste varjupaik, kriisikodu, esmase meditsiinilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni punkt, öömaja, laps-invaliidide päevakeskus. Puudub vanurite päevakeskus, probleemiks on ka sotsiaalasutuste koondumine kesklinnas. Narvas on 5 gümnaasiumit, 6 keskkooli, 2 põhikooli (kokku 1999/2000 õppeaastal 10 633 õpilast). Lisaks on linnas neli kutsekeskkooli. Alates 1999.a tegutseb TÜ Narva kolledz (vene koolide klassiõpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja, inglise keele õpetaja). Tootmismaid on hetkel Narva linnas 640 hektarit. Tootmismaad paiknevad eelkõige raudteest lõuna poole jäävates linnaosades, hõlmates ulatuslikke territooriume Joala ja Elektrijaama
käitumusliku kohastumuse tulemusena paljud loomaliigid koonduvad karjadesse (kui tegu on neljajalgsetega, näiteks sebrad), parvedesse (kui tegu mitteneljajalgsete loomadega, näiteks heeringad või rohutirtsud) või peredesse (kui tegu ühiseluliste putukatega). Sellisel koondumisel võib olla kaks täiesti erinevat põhjust. Üks on sotsiaalne, toimub näiteks rituaalne paaritumismäng ja partnerite valik (kotikute või muude loivaliste koondumine lesilatesse), või on moodustunud hierarhiline sotsiaalne süsteem, kus parema äraelamise nimel toimib tööjaotus (näiteks sipelgapesas või simpansikarjas). Teine võimalik põhjus on sügavalt isekas saakloomale on alati kasulik kui tema ja kiskja vahel on veel üks sama liigi isend (kiskja võtab lähima looma). Kui nüüd kujutada ette kahte sebrat, keda luuravad kahelt poolt kaks lõvi, võib ennustada, kuhu püüab asetuda kolmas sebra mõistagi kahe eelmise vahele nii,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
