· tegevustiku ühtsus=· tegevus keskendub ühele tegevusliinile; · kõik toimuv on kausaalses seoses; · suletus; · finaalsus. Mis on commedia dell´arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. 3
Vladimir Majakovski eluloo kirjeldus. Vladimir Majakovski sündis Gruusias metsniku peres 19.juuli 1893. Kodu oli intelligentne ja sõbralik, seal käis alati palju külalisi. Majakovski oli hea suhtleja, ta oskas ka gruusia keelt, seetõttu oli tal lapsepõlves palju mängukaaslasi. Poisi esimesed õpetajad olid ema ja õed. Koolitee algas Kuitaisi gümnaasiumis, kus ilmnes ka Majakovski suur kunstihuvi joonistamine jäigi tema püsivaks harrastuseks. Majakovski elu muutus järsult, kui tema isa, olles hea tervise juures ning igati eeskujuks noorele Valdimirile suri 1906. aastal tühisest kriimustusest tekkinud veremürgitusse. Sellest sai alguse Majakovski puhtusekultus. Täiskasvanunagi kartis ta süsti nign ei joonud keetmata vett. Peale isa surma kolis perekond Mosvasse, kus raha teenimiseks noor Majakovski müüs oma joonistusi. Moskvas tutvus ta üliõpilaste-marksistidega ja vaimustus nende tegevusest. 15- aastasena ast...
aastal ilmunud kogumikust „Schicksale und Abenteuer. Geschichten aus vielen Leben“ („Saatused ja seiklused. Lugusid paljudest eludest“). Kogumikust on välja valitud neli lühijuttu: „Epitaaf patrioodile“, „Maailmalõpp Hiiumaal“, „Vaenulik õnn“ ja „Pagendatu kodu“. Valiku printsiibiks oli Balti- temaatika. Mainitud juttudes tuleb ilmsiks Schaperi mõnus soe huumor, millel ei puudu küll nõrk irooniavarjund ja muie, ent mis pole väga sarkastiline, isegi mitte koomiline. „Maailmalõpp Hiiumaal“ puhul võlub Schaper lugejat esiti oma suurepärase Baltimaade rahvaste tundmise ja tunnetamisega ning olenemata tihedalt lugudesse pikitud kohanimedest on tegu valdavalt lugudega, mis sünnivad inimeses eneses. Tegemist ei ole pelgalt ajaloolise sissevaatega, vaid teos suudab puht informatiivsuse kõrval pakkuda ka psühholoogiliselt ja esteetiliselt köitvat sisu. Edzard Schaperi maailmalõpulood toimuvad Paldiskis, Hiiumaal,
BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL Üldine taust: Barokki võib kirjeldada sõnaga “ebatavaline”. Rooma - katolikukirik kasutas barokk-kunsti tundeküllast jõudu, et suurendada rahvas usutunnet. Euroopa riikides valitses monarhia. (kuningad) Laastavad kodusõjad. Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu. Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu. Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA ...
ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. 1936. “Kuningal on külm” – allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist o Tammsaarele on omased pikad laused o sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud o koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud o tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade o Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu o jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kasutatud kirjandus
Wagner ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele; · Ooperil on muusikalised draamad; · Lavaline tegevus on võrdne muusikaga. Wagneri eesmärgiks oli see, et vaataja peab ooperi vaatamise tulemusena muutuma. Tuntumad ooperid: · ,,Lendav hollandlane" · ,,Tannhäuser" · ,,Lohengrin" · ,,Nibelungi sõrmus" koosneb neljast eraldi ooperist. · ,,Tristan ja Isolde" · Koomiline ooper ,,Nürnbergi meisterlauljad" · ,,Parsifal" Tannhäuseri avamäng ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit moodustavad terviku. Kantakse ette erinevatel päevadel: kõigepealt eelõhtu, kantakse ette esimene ooper ehk ,,Reini kuld". Siis I päev ,,Valküür". Valküür on võitluses langenuid Valhallasse viiv jumaliku päritoluga neitsi skandinaavia usundis. II päev ,,Siegfried". III päev ,,Jumalate hukk". Sisu võetud saksa ja skandinaavia mütoloogilisest luulest
Tartu Karlova Gümnaasium CARL AUGUST NIELSEN (1865-1931) Referaat Enda nimi Juhendaja: juhendaja nimi Tartu 2008 1 SISUKORD Sisukord...........................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................3 Elulugu.............................................................................................4 Looming.........................................................................................5-6 Kokkuvõte.........................................................................................7 Lisad................................................................................................8 Kasutatud materjal...................................................
Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad
Kuhjab vaenlasi. Kuningas vabastab uuest vanglaminekust. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" mängib seal, kirjutas. Peategelane kujutab haigusi ette. Etenduse ajal tabab teda haigushoog, paar tundi pärast etendust sureb. · Looming. Alustab kirjanikuteed: Commedia dell'arte Itaalia rahvakomöödia. Välja kujunenud karnevalipidustustest. Oli olemas sõna, muusika, tants. Kasutatakse antonüümi. Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. (,,Armastus kolme apelsini vastu" vanameheks Pantalone). Esimesed näidendid tagasihoidlikumad. Tunnustus näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab palju vaenlasi. Sellele järgnevad ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" lahkavad armastusvabadust. Sisukamad ,,Tartuffe" lugu petisest kirikumehest, kes vagaduse maski all püüab rikast perekonda ära petta
hukkub ebavõrdses võitluses. Antiikajast Sophokles ,,Kuingas Oidipus", hiljem Shakespeare ,,Hamlet", Kitzbergi ,,Libahunt". KOMÖÖDIA on naljamäng, kus läbi huumori naeruvääristatakse ühiskonna ja inimeste pahesid ning nõrkusi. Enamasti lõppevad õnnelikult. Moliere, Shakespeare ,,Nagu teile meeldib", Vilde ,,Pisuhänd", Kivirähk ,,Vanamehed seitsmendalt". DRAAMA on tõsieluline näidend, kus ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel, sageli leitakse sellest väljapääs. Ibsen, Tsehhov ,,Kirsiaed", Vilde ,,Tabamata ime", Tammsaare ,,Kuningal on külm" jne
. Tüdruk on seevastu romantiline ja raevukas, tema märksõnad on- tulemeelne, hingepõrgu, surmakuristik, kirgas patt...Seda kogu peetakse Kareva ebaühtlaseimaks, aga samas kõige kirglikumaks. Juhan Viiding ehk Jüri Üdi Sai tuntuks luuletajana Jüri Üdi pseudonüümi all. Luulet iseloomustab iroonilisus, sõnamängulisus, lihtne keel. Ta ütleb, et inimene võiks olla ausam, julgem, oma tõekspidamistele truu, näitab, et elus põimuvad sageli koomiline ja traagiline. Omane on ootamatute seoste ja sündmuste ühendamine. Kirjutas luuletusi 1977 aastani Jüri Üdi nime all. Tema parimaks koguks peetakse luulekogu ,, Selges eesti keeles" . Seal ilmnevad temale omased jooned kõige paremini. Kirjutab põhiliselt mõtteluulet, kus arutleb elu ja ühiskonna üle ja lisaks on ka armastus- ja loodusluulet. Mati Unt Kuulsaks sai noorsooromaaniga ,,Hüvasti, kollane kass" Kujutab siiralt noore poisi mõtisklusi
(lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, ritornell Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria tõsine ooper Opera buffa koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bassoktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti VanaKreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal
E.M. Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk. 32, kus Katczinsky ütleb: ,,Silmad lahti, näppudele mahti" Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal olid sa üksi" HimmelstoB sai Tjadeni peale vihakseks, sest viimane teda sinatas ja ütles talle: ,,Mis ajast peale me siis sinatame? Me pole ju veel koos maanteekraavis aelenud" Tjaden pani oma lausutuga HimmelstoBil suu kinni. 4. lk. 106, kus peategelane Paul ütleb: ,, Vaata ometi neid kergeid kingi, nendes ta küll kilomeetritki ei marsiks"
Kui nad Rehe-Sanderi juurde jõudsid, otsustasid nad, et varastavad puid, panevad puud kelgule ja veavad koju, kuid Rehepapi kratt nägi seda pealt, ning tormas peremehele teatama. Sander saatis kratt Joosepi neid teelt eksitama. Joosep ajas nad eksiteele ja nad jõudsid Rehe-Sanderi maja juurde tagasi. Sander seisis aia juures ja küsis imestunult, et kas Imbi ja Ärni tõesti talle toidukraami Vanainimesed ei osanud midagi vastata ja Rehepapp sai kogu kraami endale. Teine koomiline lugu oli see, kuidas Imbi ja Ärni merilehma püüdmas käisisd ja Aida-Oskar neid ninapidi vedas. Ärni ja Imbi läksid randa merilehma püüdma, said vaevaga lehma kätte ja hakkasid koju minema. Teel nägid nad maas veedlemas asju mida oleks võinud üles võtta aga seda nad ei teinud. Aida-Oskar teeskeles poodut mitmel korral. Vanainimestel läks poodute loendus sassi ja läksid tülli, nad otsustasid tagasi kõnida ja uuesti üle lugeda, enne minekut aga
E. M. Remarque’i sõjaromaan „Läänerindel muutuseta“ (1928/1929) 1. Mida tähendab väljend „kadunud põlvkond“? Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.. Raamat kirjeldab sõda ühe 20-aastase nooruki silme läbi, kes ei ole veel ellu astunud, otse koolipingist sõtta läinud ja kõik tema teadmised elust on järsku meeleheide, hirm ja surm. Lisaks rusub peategelast igatsus rahu ja kodu järele, kuid kui ta mõneks ajaks koju pääseb, ei oska ta seal enam kohastuda. Kõik, mis talle varem vähegi oluliseoli mõjunud, ei tekitanud enam ainsatki emotsiooni, sõda oli võtnud kõik vaimse viimseni. Tema mõtted olid sõja ja sõjakaaslaste juures. See kõik aga ei pane neid noori sõdureid tahtma surra, nad väärtustavad elu roh...
(1714-1788) Schubert Beethoveni kaasaegne, romantismi alusepanija(1797-1828) Porpora Viini kuulus ooperihelilooja ja lauluõpetaja, kelle käes Haydn õppis muusikat olles ühtlasi ka tema toapoiss. (1686-1768) Teosed ,,Võluflööt" Mozarti viimane ooper, esimene rahvuslik ooper(saksakeelne, mitte itaalia keelne nagu senised ooperid). Muinasjutuline lugu kurjast öökuningannast ja targast ja õiglasest valitsejast. ,,Figaro pulm" Mozarti opera buffa, libretist da Ponte. Koomiline ja irooniline ooper ülikutest ja nende teenritest. ,,Don Giovanni" Mozarti ooper, libretist da Ponte. Ühendab endas nii opera seriat kui ka opera buffat. Lugu küünilisest võrgutajast Don Giovannist(=Don Juan, Don Quijote) 40. sümfoonia, g-moll (<--tema ainus, ülejäänud kõik D-duuris) Mozarti üks kuulsamaid sümfooniaid, mille peateema on rahulik ja ennastvaatlev, kõrvalteema trööstiv ja lohutav, raskuspunkt koondub finaali ,,Väike öömuusika" serenaad nr. 13
tegutsemisvorm. WAN YANGMING seevastu rajas oma õpetuse monistlikule lähteprintsiibile. Tema järgi on maailma ainus lähtealus mõistus. Kui suudab vabaneda isekatest kirgedest, siis on ta suuteline ühtima maailma mõistusega. Seetõttu on kõlbeline käitumine vahetult seotud tunnetusega. Õpetus, mille järgi maailma lähteprintsiipideks on yin (naiselik, pehme, tume, passiivne) ja yang (mehelik, kõva, hele, aktiivne) õpetab, et looduse koomiline kulgemine on põimitud inimese elukäiguga, järgides kindlapiirilist, looduses ja inimeses toimivaid ühiseid kordaloovaid malle. Yin ja yangi vastastikuse koostoimega seletatakse kõikide asjade muutumist ja sündmuste kulgu. Taoism ja motism Harilikul keelevaral ei ole võimalik dao tähendust üheselt piiritleda. Daol pole nime, sest iga nimi tähistab kindlapiiriliselt olevat asja, dao asub aga sealpool igasugust eritlemist, olles ,,looduse
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda...
tembuga ning otsustati koolist välja visata. Ta hakkas otsima võimalusi, et saada tööd vabakutselise muusikuna. See aeg oli tema jaoks väga raske. Ta töötas sellel ajal mitmel erineval alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja teenrina. Samuti hakkas ta end harima muusikateooria ja kompositsioonialadel iseseisvalt. Tänu eneseharimisele ja uute teoste loomisele hakkas ta tuntus tõusma. Esimene teos, mis talle edu tõi oli koomiline ooper „Kõver kurat“. Ta avastas veel, et mitmed teosed, mille ta oli ära andnud olid avaldatud ja neid müüdi Viini muusikapoodides. 1760. aastal Haydn abiellus. Nende abielu oli õnnetu ja ta tegelikult armastas teist naist, kuid tol ajal ei olnud võimalik lahutada. Nad ei saanud oma naisega lapsi ja mõlemad pidasid armukesi. Arvatakse, et Haydn oli oma armukese lapse Antonio isa. 1761. aastal ausus Haydn tööle Esterhazy õukonnas, kus töötas suurema osa oma elust. Ta oli kuni
Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad: Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (vodevill - laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng). PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 9 1.1. Opereti loomine Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid
1990 ja realism tekkis 1830. aastatel. Raamatus pole liialdamist ega uskumatut. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt. Tõestuseks mõned tsitaadid romaanist: ,, /.../ On inimesi, kes kiidavad üksnes äärmist lihtsust ja kelle puhul laululinnu trillerdus oma nõnda- öelda primitiivsuses on kõige mõõdupuuks, justkui lakkaks tõde olemast ta ise, kui ta ei avaldu kogeleval kujul. /.../ " , ,, /.../ Romaan on koomiline vorm. Keel on koomiline vorm, see teeb meiega unes nalja. Jumal, kui ta on olemas, naeraks enda loodu üle. Ent see on ühtlasi tunnistuseks, et elu on hirmuäratav, rikutud juhuse tahtest, valust ning surma peatsest lähenemisest./.../ " , ,, /.../ Maailm on ainult hädaorg. Lõppude lõpuks on see tema kõige täpsem definatsioon. Inimene on loom, kes kannatab pidevate ärevuse, valu ja hirmu käes, ta on selle ohver, millele budistid on pannud nimeks dukha, see tähendab lõputut, kustumatut
viimasel juhul ei kehastanad reaalselt elanudisikuid. Opera seria dramaatilinekonflikt pole mitte inimeste, vaid väärtuste konflikt: tegelasteks on seal sümboolselt Truudus, Meelekindlus, Vaprus ning Reetlikkus, Alatus, Salakavalus. Sellest tuleneb ka draama sisemine staatilisus tegelased ei muutu draama jooksul, nad ei vaheta oma allegoorilist maski. 18.sajandi keskel tõsise ooperi asemel tõusnudlaulumängja koomiline ooper toovad vaatajaseevastureaalseelu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng. Peategelastekäitumineja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenidrõhutavadkontrastinateosepeakonflikti ülevust. 5 VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkisid esile kolm heliloojat Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827), kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Me tunneme neid kui
instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Kujunesid uued instrumentaalmuusikazanrid nagu sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Kujunes välja ka klassikalise sümfooniaorkesti koosseis. 18ndal sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper mis tõid vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. 18. Franz Joseph Haydn(1723 -1809) Sündis 31.03.1732 aastal Alam- Austrias Rohrau külas- rahvust on raske aimata,
Claude Monet, Camille Pissarro, Edgar Degas, August Renoir ja Alfred Sisley. See esimene näitus pani alguse uuele suunale, mille tuletasid kritiseerijad ühelt Monet maalilt, nimega ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet, nii iseloomustas Monet näituse kataloogis oma maali ning sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. Impressionistide näitusest kirjutati ajalehtedes ja ajakirjades artikleid. Väljendid nagu ,, Erakorraliselt koomiline näitus.." , ,, Hirmus värviplätserdus..." , ,,Ogarus..." kirendasid mitmes artiklis. Publik külastas näitust ainult selleks, et nalja saada. Stiilinimetus oli küll algselt iroonilise varjundiga, kuid hiljem muutus see peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. 3 1. Muusikale iseloomulikud jooned Impressionistlik muusika, mis on päris Prantsusmaalt, keskendub hetke ilu nautimiseks. See
kõõrdivaatajatele. "Hele häärber" Selles teoses on tublisti õudusromantikat. Kus ilmutavad ennast haldjad, printsid kui ka tondid ja vampiirid. Päris mitu luuletust kõnelevad sisikonna tegemistest ja selle tulemusest, juttu tuleb veel vakladest, koidest ja ämblikest ning päris sageli käib külas ka pohmell ning muu ühiskonnale suhteliselt vastuvõetamatu. Merca armastuskujutlus võib olla räme, koomiline, aga ka üllatav, isikupärane ja haarav. Ta loob huvitava kooskõla loodusest ja erootikast, segunevad lume ja vulvaveed. Lisaks on raamatus veel mõned väga värsked öökujundid: "Öövaikus sügab tähekirpe taevaihul." Ning Tartu klassikasse kuulub raamatu viimane tsükkel, milles on suurepäraseid pildistusi Tartu räsitud ja pohmellisest nukrusest. "Narrivile"
jõgi mille ääres asub burgundide riik ja selle pealinn Worms. Piki Reini sõidetakse Brünhildi järele, Reini uputab Hagen varanduse. Burgunde nimetatkse kui Reini-äärseid, Reini sangareid. Gunther on Reini foogt jne. Rumolt - Guntheri vasall, Wormsi õukondlane - köögiülem (köögimeister, roameister), kuningate äraolekul asevalitseja. Köögiülem oli eepose loomise ajal alles värske õukkondlik amet (ja selles ei tohi mingil juhul näha ülemkokka), sellepärast on mõningane koomiline varjund Rumoldi ameti juures mõistetav. Volker - Burgundia kuningate vasall Alzeyst, lipukandja ja pillimees, Hageni sõber, langeb Hildebrandi käe läbi. Eepose esimeses osas pelgalt mainitud, teises pooles aga kesksemaid kujusid, isegi autori meelistegelane, kes tuuakse tegevusse otsekui täiesti uuesti, uue iseloomustusega. Worms - Burgundide pealinn Reini ääres, praegu linn SFV-s.
ja esitatavamaid omalaadsete hulgas. 1887. aastal kirjutas Giuseppe Verdi koos ühe noore Itaalia helilooja Arrigo Boitoga Shakespeare'i näidendil põhineva ,,Othello", mis oli ja on kriitikute arvates Verdi parim traagiline teos. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzeega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Giuseppe Verdi suri 1901. aastal. Tema põrm maeti Sant Agata vanadekodu lähedale. Sant Agata oli olnud Verdi kõige kallimaks residentsiks aastaid. LOOMING 4. 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") 5. 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") 6. 1842: ,,Nabucco" 7
Vabanedes rändab ta rändgrupiga ringi. Võidab sellega kuninga tähelepanu ja saab õiguse õukonnas mängida. Ta on autoe, lavastaja ja näitleja. Kuhjab palju vaenlasi. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" kujutab haiguse ette ja paar tundi parast etendust ta sureb. Tal olid pikad juuksed. ,,Commedia dell' arte"(Itaalia rahvakomöödia" Välja kujunenud Karnvali pidustustest. Muusika, sõna, tants. Kasutatakse pantoniini. Kindlad tegelastüübid: 2 armastavat paari ja koomiline vanamees ja teenijaskond. (Pantolane: ,,Armastus kolme apelsini vastu") Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" pilgates kõrgseltskonna eputust ja peenutsust. Kodub vaenlasi ,,Meeste kool ja naiste kool" armastsprobleemid, õeldes sellega, et naistel on õigus armastusvabadusele. ,,Tartuffe" on sisukamaid. Lugu petisest kirkiku mehest, kes vagaduse maski all püüab ära petta. Kiriku all. Laste ahistamis probleemid. ,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja...
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse...
Inglisekeelse teksti kirjutas John Gay, muusika pani rahavlikest tänavalauludest ja teiste heliloojate ooperiaariatest kokku saksamaalt pärit Johann Christoph Pepusch. Tükk läks uskumatu menuga, see oli mark ebd aadlikele vastandava uue kodanliku publiku sünnist) pani aluse inglise ballaadooperile. Sarnased laulumängulaadsed etendused said kodanliku publiku hulgas populaarseks kogu 18. sajandi Euroopas. 18. sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper (opera buffa), need tõid vaataja reaalse elu keskele, tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja "igapäevasemat" stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. Õhtut täitev koomilise sisuga ooper oli Itaalias tuntud juba 17. sajandil ja koomilised tegelased esinesid harilikult ka tõsises ooperis
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid taaselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust, kummutas paremini kui mistahes sõnaline jutt kiriku valelikud ja väljamõeldud väited inimese tühisusest. See kunst oli võimeline näitama inimest võrdsena jumalaga ning suunama inimiga...
Inglisekeelse teksti kirjutas John Gay, muusika pani rahavlikest tänavalauludest ja teiste heliloojate ooperiaariatest kokku saksamaalt pärit Johann Christoph Pepusch. Tükk läks uskumatu menuga, see oli mark ebd aadlikele vastandava uue kodanliku publiku sünnist) pani aluse inglise ballaadooperile. Sarnased laulumängulaadsed etendused said kodanliku publiku hulgas populaarseks kogu 18. sajandi Euroopas. 18. sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper (opera buffa), need tõid vaataja reaalse elu keskele, tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja “igapäevasemat” stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. Õhtut täitev koomilise sisuga ooper oli Itaalias tuntud juba 17. sajandil ja koomilised tegelased esinesid harilikult ka tõsises ooperis. Tegelased olid
oli leiutanud ajakirjanik, et kunstnikke valusamini solvata. ,,Leiutise" vahetuks põhjuseks sai näitusel eksponeeritud Claude Monet`i töö ,,Impresioon. Tõusev päike" (impressioon- mulje). Kui Monelt küsiti, kuidas seda maaili näituse kataloogis nimetada, vastas ta: ,,Mulje" Sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. See sama ajakirjanik Louis Leroy ei jäänud oma mõnitavais kallaletungides üksikuks. ,,Erakorraliselt koomiline näitus..", ,,Hirmus värviplätserdus...", ,,Ogarus...". Niisugustest väljenditest kirendasid ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Publik käis näitusel ainult selleks, et nalja saada. See näitus põhjustas suuri vastuolusid ja ,,ülestõuse".Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad
vist aastal 2006, oli see mul väga selgelt meeles, just sisu ja stseenide väljanägemise poolest, nii et enamust lavastuse sisust ma mäletasin ja võisin ette aimata, mis seal nüüd toimuma hakkab. Küll aga oli huvitav vaadata näitlejate mängu, eriti neid osasid, kus osatäitja vahetunud oli. Eelkõige muidugi see põhjus, miks üldse lavastust vaatama sai tuldud, Mauruse Üksküla esituses oli välja vahetanud Maurus Tomminga kehastuses. Tommingas oli hoopis teistsugune Maurus, rohkem koomiline ja oma võrratu miimikaga, mida ma Tomminga puhul alati imetlenud olen. Keegi minu taga istujatest ütles, et Üksküla mängis paremini, aga niipalju kui ma oma aju ka ei pingutanud, mul ei tulnudki meelde ühtegi konkreetset stseeni, kus silme ette oleks kerkinud Üksküla Maurus, ma mäletasin, et ta mängis seda osa ja mängis väga hästi, aga kuidas need stseenid, mida ma nüüd teise näitleja kehastuses taas nägin, Üksküla mängituna välja nägid, seda meenutada ei suutnud.
Kui Verdi taas Bussetosse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835. aastal abiellus ta Barezzi tütre Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi "Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Paraku olid järgmised aastad Verdile tõeliseks kannatuste rajaks. Surid nii abikaasa Margherita kui nende kaks last. Nii juhtuski, et koomiline ooper "Kuningas üheks tunniks" lõppes täieliku fiaskoga. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Sündis Verdi kolmas ooper "Nabucco". Etendusel oli tohutu menu, sest Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Aastatel 1843-1847 valmis 7 ooperit
10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18. sajandi keskel ja II poolel. Opéra comique. Melodraama. 15. Lühidalt Glucki põhimõtetest. 16. Mozarti ooperid prantsuse ja itaalia muusikateatri taustal. "Idomeneo" 1781. 17. Ooper ja singspiel Saksamaal ja Austrias 18. sajandi II poolel. Mozarti "Haaremirööv" (Entführung aus dem Serail) 1782. 18. Mozarti ja Da Ponte koostöö
Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev inimene lootis saada selle olendi omadused, keda mask kujutas .
saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Ta muusika on samuti mitmetahuline ja peenekoeline. 39)Ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust, kuid on võetud ka kaasajast. Mozart püüdis muuta ooperit tõeliseks draamateoseks muusikaliste vahenditega. Muusikalised karakterid on eluliselt mitmetahulised ja individuaalsed jooned. Esimesena valmis ooperitest "Figaro Pulm" (1780). 4 saateline koomiline ooper. Sädelev, lõbus ja vaimukas lugu figaro ja susanne'i võitmusest õigluse eest teineteist armastada ja abielluda. Don Giovanni valmis 1787. aastal. Peategelane on elunautija, kelle tegevuse läbi mõistab Mozart hukka kergemeelsuse ja naudinguiha. See on vana Hispaania legendi motiividel ühendatud. Ühendatud on tõsised ja koomilised ooperijooned. Tema kolmas ooper " Võluflööt" valmis aastal 1791. Tegevus on fantastiline ja muinasjutuline. Headusega üritatakse kurjuse vastu
sündmusi ja viivad tegevust edasi. 3) kreeka näidendite koorist tuletatud suured masskoorid nendega saab pakkuda vägevaid efekte. 4) instrumentaalsed avamängud ja vahemängud algse mõtte kohaselt pidid need andma publikule aega end sisse seada või siis saatma lavadekoratsioonide vahetust. · Itaalia ooper Itaalis kujunes välja kaks ooperizanri: tõsine ooper (opera seria) ja koomiline rahvaooper (opera buffa). Ooper juurdus kõige sügavamalt just seal. · Prantsuse ooper Prantsuse õukonnas kujunes välja ooper-ballett. Prantsusmaal toodi nende suurejoonelisuse huvides ka elevante, hobuseid, lõvisid ja ilutulestikke. · Esimene ooperiteater ehitati 1637.a. Veneetsias. · Teosed: W.A. Mozart "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Cosi van tutte". J. Peri "Daphne" (esimene ooper)
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist s...
AEG, KESTUS KESKAEG 5-14 saj RENESSANSS 14 16 saj BAROKK 17 saj 18 saj I p KLASSITSISM 18. saj IIp 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; ISELOOMUS- pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja TUS askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisu...
`zanri tõeliseks "isaks" aga Franz Schubert 2) SÜMFOONILINE POEEM Emotsionaalselt pingestatud ühe-osaline sümfooniline teos sümfooniaorkestrile I F.Liszti sümf. Poeem "Faust" 3) VÄIKEPALAD Poeem, Karakterpala, Prelüüd, Etüüd, Nokturn, Fantaasia, sõnadeta laul Enamus Fr.Chopini loomingus 4) KLAVERITRANSKRIPTSIOONID Tuntud suurteoste "kokkusurutud töötlused" klaverile 5) OPERETT Meelelahutuslik anr, mille eelkäijateks olid: koomiline ooper, Vodevill, Kabaree Jaguneb: Satiiriline Pariisi operett(Offenbach) Meloodiline viini operett (Strauss) Uus mõiste PROGRAMMILINE MUUSIKA Helilooja on andnud teosele omapoolse sisuseletuse või pealkirjastanud osad. (Varem lihtsalt sümf. nr.1 I osa jne...) 3 ROMANTISM 2.1.SOOLOLAUL Esimesed saksa soololaulud loodi 18.sajandil, kuid nad ei kujunenud iseseisvaks zanriks enne
kaudu, nt midagi võimendades Situatsoonikoomika – luuakse naljakad situatsioonid Sõnakoomika – naljakad väljendid, murdekeel jne Komöödia alažanrid: Farss – jämekoomiline žanr, keerukad žüseekäigud, absurdini võimendatud situatsioonikoomika Jant – lihtne süžee Vodevill – kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Sketš – lühike näidend või dialoog(kasutatakse nt püstijalakomöödias) Tragikomöödia – ühendatud on traagiline ja koomiline žanr; tragikoomika – samad tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised DRAAMA Poeetika – isikupärasem väljendus Kujutatakse indiviidi ja tema eraelu, tugevam side reaalse ühiskonnaga Draama alažanrid – olmedraama, psühholoogiline draama, ideedraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama Draamažanri kõrgajaks peetakse 19.sajandit – inimese siseelu kujutamine, psühholoogiliselt veenvad tegelased, ansamblimäng, iga tegelane ja näidend tervikuna vajavad tõlgendamist
Ooper – näidend, mis kantakse ette lauldes. Seal on solistid, ooperikoor (rahva roll), saadab orkester. Barokk ooperi tunnused: * Itaalia keeles * Ainestikuna kasutatakse antiikmütoloogiat või võetakse ainestik ajaloost. Väga suured ja emotsioonaalsed, tehniliselt keerulised soolo-aariad 2 ooperi tüüpi kujuneb välja: * Opera seria e. tõsine ooper (peategelane kõrgest soost, lõpetab alati peategelase surmaga) • Opera buffa e. koomiline ooper (lõpp õnnelik, lihtne rahvas) 2 ooperi koolkonda: Veneetsia ooper (palju tegelasi, lavaefektid jne) Napoli ooper (oluline ilus laul e. bel canto) 1600 esimene oratpprium (oratorio – palvesaal, kus loeti pühakirja) Olemuselt nagu ooper aga on 2 erinevust: * oratooriumis ei toimu näitemängu * Oratoorium võib olla nii itaalia kui ka ladina keelne Bachi looming Vokaal-sümfooniline muusika: • MISSA h-moll • 4 väiksemat missat
Schönberg „psühhologiseerib“ orkestri tämbrit – väga palju erinevaid tämbreid. 4-ne orkestrikosseis (tohutult suur) 1910 – loominguline kriis. (teda painas küsimus, et mis hoiab koos muusikat, kui seda enam ei tee helistik, toonika...) Teda hakkas painama ka küsimus, et vb. tema õpilased, eriti Anton Weber või Berg, võivad temast mööda minna. Jõuda millegi uueni enne teda. Vabanemine toimub teosega „Pierrot lunaire“ 1912 (Pierrot –prantsuse teatri koomiline tegelane) 3x7 osa. Belgia luuletaja tekst. Instrumentaalansambel (klaver, flööt, tšello jm.). On ette kantud eesti keeles Vanemuises (1980ndad), 1994-95 saksakeelne ettekanne Schönbergi ühingu eestvedamisel. • Igas luuletuses 13 värsirida – 1 ja 2 värsirida = 7 ja 8 värsirida, 1 värsirida = 13 värsirida. • Muusikaliselt kordub samuti materjal 1,2 = 7,8; 1=13 • Muusikas on kasutatud peeglit, vähikäiku.
,,Vaikuse vallamaja" (1987) keeruline poliitiline temaatika. Enn Vetemaa (1936-2017) planeeritud ja konstrueeritud tekstid. Eetilis-sotsiaalne või psühholoogiline pool. Koomikasse kalduv anne (komöödiad), kuid ka tõsise ja koomilise ühendamine tragikoomilises võtmes. Legendaarsed telelavastused: ,,Häälemurre" (1962), ,,Monument" (1965), jne. ,,Õhtusöök viiele" (1972) draamakirjaniku identiteedi loomine. ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974) roll kinnistus sellega. Koomiline. ,,Roosiaed" (1976) realistlikkuse ja mudeldatuse tinglikus ühendatud. ,,Nukumäng" (1980) probleemikeskne tekst. ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) Mängib kahetist mängu nõukogulikule tellimusele vastu, aga on peidus ka kriitiline hoiak, mis tellimusele sellisel viisil ei vasta, nagu algselt eeldati. 10. Jaan Kaplinski looming. Ühekülgne kirjanikuroll, kuid tal on segadusi, mida tahab nimelt aeg-ajalt juurde toota. Tema tekste on palju tõlgitud
teele keelitava naise ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. · 1936. "Kuningal on külm" allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kirjandus
gregooriuse koraal, missa (reekviem), mad- opera buffa), kantaat, instrumentaalkontsert, organum, liturgiline rigal, motett, Saksamaal oratoorium, passioon, sümfoonia. Populaarsed draama, motett. luteri koraal. sonaat, kirikukontsert, koomiline ooper ja Ilmalikus muusikas Ilmalikus muus. motett, instrumentaalkontsert, laulumäng tegelased rüütlilaul, instrumen- madrigal, caccia, san- concerto grosso, instru- reaalsest elust (opera taalne tantsuvorm soon, frottola, villanella, mentaalne tantsusüit, seria sisu ajaloost või estampii
ROKOKOO Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... Arhitektuur...................................................................................................... Maalikunst...................................................................................................... Skulptuur........................................................................................................ Tarbekunst..................................................................................................... Muusika.......................................................................................................... Mood.............................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................... Pilte............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
