KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täi...
Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris
Ema oli suurepärane pianist ja ema õde tunnustatud lauluõpetaja. Nii kasvas noor Bizet muusikalises õhkkonnas ja tulemused ei lasknud kaua oodata-9a-selt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumi. Seal õppis ta klaverimängu(temast sai suurepärane pianist)ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857.a võitis ta ka ihaldusväärse Rooma preemia ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Selle perioodi loomingust on säilinud ainult 4 teost, k.a. koomiline ooper ,,Don Procopio". Kodumaale naasnud, ütles ta ära õppejõukohast Pariisi konservatooriumis, peletas kiusatuse tegeleda kontsertpianistina ning jätkas Rooma preemiaga seotud kohustuste(komponeerimine) täitmist. 1863.a esietendus Pariisi Theatre-Lyrique'is Bizet ooper ,,Pärlipüüdjad", mis võeti üsna jahedalt vastu, kuid millest sai esimene teos, mis on säilitanud koha ka tänapäeva teatrite mängukavades.
Ooper on loodud koomilise ooperi traditsioone järgides, kuid mitte ainult - lõbus, kuid täis sügavaid eluprobleeme. M sulatab koomilise ja lüürilise, madala ja üleva. Avamäng Figaro aaria Don Giovanni, ka Don Juan ( 1787) olenevalt keelest, it, pr, hisp. erinev. Euroopas sajandeid tuntud legendi põhjal Peategelaseks Don Juan - edukas naistemees, tema teener Leporello, kes DG poolt võrgutatud naistest registrit peab. Kõrvuti koomiline ja traagiline. M suhtus DG üsna mõistvalt, ei näinud temas ainult petist ja võrgutajat, vaid ka nakatavat elurõõmu ja nooruslikku kirge. Arvatakse, et mõjutajaks oli M mõtisklus oma enda elu üle. Teose loomise ajal suri M isa, kes poja eluviisidega sugugi rahul ei olnud. Vahuveiniaaria DG ja Zerlina duett Võluflööt (1791) Erinevalt eelmistest saksa keeles, seepärast nimetatud ka Singspieliks (saksa k laulumäng, esines ka kõne), sest õige ooper pidi itaalia keeles olema
Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi
Äkki kuulis ta viiuli häält ning läks sellepeale Tuulemäele. Eest leidis surnud Anu ja Joosepi , kes talle mängis. Seal pidas ta pika jutu maha sellest, et tema Joosepist lugu ei pea. Edasi läks ta randa, kus kohtas kapten Skallet. Ka temale kurtis ta oma elu üle. Rääkis, kuidas tema poegadest sulid said. Siis Rabaraud ehmatas ja hüppas kivilt püsti. Ta oli liiga kauaks kodust ära jäänud. Ta krahmas rannalt adru sülle ning hakkas kodu poole minema. Ta nägi välja koomiline. Jalas suured saapad ja seljas valge pesu. 5.Kanuska-eidel oli palju tegemist, ta sorteeris asju, mis peaksid minema temale ja asju, mis Joosepile. Esimesi oli muidugi rohkem. Inimesi tuli palju kokku, sest kõik lootsid midagi saada, kuid Kanuska-eit ajas nad kõik ära. Joosep mõtles Kaie peale. Varsti hakkasid kogunema peielised. Need olid Anu vanad töökaaslased, inimesed ümberkaudsetest taludest. Tuli ka kapten Skalle. Siis viidi Anu matmispaika
aktiivsus, energiline tokaatalikkus, mida on nimetatud ka löökpianismiks. Helilooja on kirjutanud klaveriminiatuure ja 5 klaverikontserti, tema enim esitatud klaveriteoste hulgas on tsükkel ,,Sarkasmid" ja klaverisonaadid. Kuna Prokofjev ise oli suurepärane pianist, seavad ka paljud tema klaveriteosed esitajale kõrgeid tehnilisi nõudeid. Teise tähtsa osa helilooja loomingust moodustab lavamuusika. Ta on kirjutanud 8 ooperit, millest tuntumad on ,,Sõda ja rahu" ja koomiline ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu". 7 balletist on olnud menukaim ,,Romeo ja Julia", mille muusikat esitatakse ka sageli kolme orkestrisüidina ning kümnest klaveripalast koosneva tsüklina. Helilooja kasutab siin juhtteemasid ning selles teoses avaldub eriti eredalt tema meloodiaanne. Prokofjev on kirjutanud 7 sümfooniat. Tähelepanuväärne on tema loomingus 1. sümfoonia, milles helilooja stiliseerib Haydni helikeelt. Teost on nimetatud esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks
aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites (Viimaste puhul on vaieldav, kas neid saab pidada näidenditeks või kirjanduseks). Commedia dell'arte Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule:
iseloomulik harmooniasaade. Fuuga- polüfoonilise muusika põhiline vorm, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Opera seria- itaalia tõsine ooper Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo. 22. Concerto grosso- instrumentaalkontserdi tüüp, kuhu kuuluvad väiksem ansambel (barokktrio) ja suurem toetav pillikoosseid (concerto grosso) Opera buffa- itaalia koomiline ooper Primadonna- naispeategelane ooperis Secco retsitatiiv- kiire kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- oratooriumizanri alaliik, ulatuslik helitöö, mille läbiv teema on Kristuse kannatused ja ristisurm. 23. Bachi loomingu perioodid 1. Arnstadt ja Mühlhausen 2. Weimar 3. Köthen 4. Leipzig 24. 300 kirikukantaati ,,Kantaat nr 140" 20 ilmalikku kantaati 2 (säilinud) passiooni- ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Missad- missa h-moll
selle heaks, et lauljad-tantsijad laval ja publik saalis ennast hästi tunneksid Repertuaar Mõned näited Rahvusooper Estonia repertuaarist: Tuhkatriinu Gioachino Rossini koomiline ooper kahes vaatuses Kolm musketäri David Nixoni ballett Malcolm Arnold`i muusikale Viini veri Johann Straussi operett Solistid 4
Ooperi eelkäijad: a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d)müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia Bel canto (it. k. kaunis laul) kõrge laulukultuur, mille tähtsamad jooned olid nüansirohke toon, väljendusrikkus, virtuooslikkus primadonna ooperi naispeaosaline kastraat kunstlikult säilitatud poisihääl ühendatud täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega opera seria domineeriv tõsine ooper opera buffa koomiline ooper intermeedium meelelahutuslik vahemäng, mite etendati opera seria vaatuste vahepeal Olulisimad ooperid: J. Peri "Daphne", Monteverdi "Orpheus", "Odysseuse kojutulek", Händel "Rinaldo", "Julius Caesar" Barokiajastu vokaalmuusikazanrid: · Kammerlaul muusikapala solistile või väikesele koorile ja ansamblile · Kantaat mitmeosaline suurteos solisti(de)le, koorile ja /või orkestrile, mis sarnaneb väikese ooperistseeniga. Sisu on ilmalik või vaimulik
"Rõõm" Tähelepanuvajadus Koomiline on novellis ,,Rõõm" purjuspäi voorimehe sõiduki alla jäänud Mitja juhm rõõm selle üle, et ta nimi sattus ajalehekroonikasse. (lk.9) Kui peategelane Mitja tuppa jooksis valdas teda rõõm. Ta oli lausa sokeeritud. Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis milline see kuulsus on. Mitjal avanes võimalus silma paista. Muidugi inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. Kindlasti igas ühes on veidikene edevust, kuid sellise asja eest ei tohiks rõõmu tunda, isegi mitte lihtsad ja tavalised inimesed,...
" ,,Naer ei ole üldse naljaasi." (A. Herzen) 10 Nõukogude filosoofia ajalugu ei ole mitte ainult igavad dialektilise ja ajaloolise materialismi õpikud, mitte ainult loomingulise mõtte sähvatused nagu pärliterad teadusetaoliste nämmutuste sõnnikuhunnikus, vaid ka tark naer, mis õõnestas totalitaarset ideoloogiat ning kindlustas inimese individuaalsuse esmasuse kollektiivse idiotismi ees. Filosoofide folkloor ja koomiline isetegevus, nii nagu kogu anekdoodieepos näitavad, et totalitarism ei ole mitte ainult inetu ja hirmus, vaid ka naljakas. Naer aga aitas ja aitab halvavast hirmust jagu saada. Mõni võib öelda, et totalitarism on juba minevik, selles on jagu saadud, maaslamajat aga ei lööda. Ei, ta ei lama. Ta roomab. (Lk 1276)11 6 Lk 1263. 7 Lk 1265. 8 Lk 1272. 9 Lk 1273. 10 Lk 1275. 11 Lk 1276.
Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng". bel canto- it.k -ilus laul, improvisatsiooniline kaunistuste laulmine; omane laulvus, kergus, kandvus. Primadonna- esileedi, ooperi pealauljanna, ooperi naispeategelane Kastraat- meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud. opera seria- tõsine ooper, süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost. opera buffa- koomiline ooper, süzeed rahva elust, kangelane oli tavaliselt teener, sõdur või talunik. Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. Müsteerium- piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Retsitatiiv- kõnelähedane laul, laulja esitab proosatekste peamiselt ühel noodil retsitatsioonitoonil libreto partituur partii- ühe hääle või pilli osa mitmehäälses helitöös.
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 1.Romaani 3 lugu: 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva; 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim; 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi
Iseseisvaks valdkonnaks kujunes kunstiteadus alles 19. sajandil, enne peeti seda ajaloo abiteaduseks. Kunsti osa ühiskonnas ja ühiskonna osa kunstis. Alljärgnevalt on ära toodud olulisemad valdkonnad ühiskonna ja kunsti st. inimese ja tema loomigu omavahelistes suhetes. Esteetika – (kr aisthetikos ´meelelise tajuga seotud) teadus, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, ilu ja kunsti olemust. Esteetika põhikategooriad on ilus ja inetu; ülev ja tavaline; traagiline ja koomiline. Esteetiline elamus – emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetiline ideaal – inimese kujutlus täiuslikkusest (nt täiuslikust elust, täiuslikust inimesest jms) Religioon – usund, rahvapäraselt usk, inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitatakse umbisikulise
Keha toodi Venemaale. LOOMING: *Novellides põhitunnuseks inimväärikuse puudumine nin pugejalikkus *“Ametniku surm“; „Paks ja peenike“ 1888 teine debüüt, pikem jutustus „Stepp“ *Ühelt poolt püüdis kirjutada tegelikkust tõepärase ja mitte õpetada. Teiselt poolt oli oma mõtteõiguses täiesti kindel. „Duell“ ja „Palat nr 6“ *kirjutas ka komöödilisi ja draamalike teoseid *näidendites on ühendatud lüüriline, dramaatiline ja koomiline *looming maailmakirjanduse klassikas *lühiproosa meister ja draamažanri uuendaja
kui jutuga, kuid tütarlaps ei lasknud end eksitada. Nipernaadi tõi Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile jama kaela, et tema pärast trambiti pärdikujahis rukkipõld, raiuti salu maha, varastasid kirve ja sae. Samuti ässitas ta kino äri alustama ja Lätimaale pärdiku järgi minemast. PÄRLIPÜÜDJA Toomas Nipernaadi oli pikk ja kuivatanud, nägu oli päikesest põletanud ja soonine, suur kõver nina oli ees kui põiki kirves. Ta on lapselikult koomiline ja koguni arg, ta suurte silmade üle kasvasid kulmud kui põõsad. Kogu ta olemises oli midagi artistlikku ja naiivset. Ta käib nagu harakas edevalt hüpates ja kareldes, pikad käed tuules veheldes. Ta käib vilistades ja trallidades. Ütles, et tuleb kaugelt ja rändab niisama ringi ning vahel lõhub ka tööd teha. Ta ei armastanudki nii väga tööd teha, kuid ta käskis ja juhatas sulaseid ning tüdrukuid ja nood jooksid kui koertest puretud. Perenaine oli temasse armunud ning
Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Claudio Monteverdi kirikumuus. kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, tuntud nime all "Vespro della Beata Vergine" (Maarja vesper). Kontsertliku vesprimuus. kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodasas monoodilises stiilis
esitatavamaid omalaadsete hulgas. 1887. aastal kirjutas Giuseppe Verdi koos ühe noore Itaalia helilooja Arrigo Boitoga Shakespeare'i näidendil põhineva ,,Othello", mis oli ja on kriitikute arvates Verdi parim traagiline teos. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzeega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Verdi#Varajane_elu www.tdl.ee/~anumai/konspektid/Verdi.ppt Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (AnnaAbi.com)
Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo Itaalia orkester- Sonaat-sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile Concerto grosso-barokiajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansamli vastandamisel. 24. Selgita mõisted:opera seria, opera buffa, retsitatiiv, kastraat, da capo aaria Opera seria- Itaalia stiilis tõsine ooper Opera buffa- Itaalia stiilis koomiline ooper Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kastraat- . klassikaline meeshääl, millele vastab naishääleliikidest sopran, metsosopran või kontraalt. Da capo aaria- 25. Kes oli Claudio Monteverdi. Tema tähtsus muusikaajaloos. Tähtsamad teosed. (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. Claudio Monteverdi sündis Cremonas. Claudio oli pere viiest lapsest vanim.
koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis.. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Need mängisid tavaliselt kahekaupa, vaskpille kasutati tagasihoidlikult vaid harmoonias. 18. sajandil tekkis uus suund ooperis- koomiline ooper ja laulumäng. Itaalias oli õhtut täitva ülesandega koomiline ooper esindatud juba 17. sajandil. Naljamehed on seal tavaliselt madalast seisusest, vastandudes peategelasele. Nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene esitati ka vaheaegadel. Ooper Sel ajal toimus ka tõsine ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus
Kõhn ja pika lõuaga naine, õliste huultega paks mees. Novelli sõnum : Ma arvan, et novelli sõnum on see, et tähtis ametikoht ja kraad muudab inimest. Sealhulgas ka teiste inimeste silmis, endised sõbrad ja vanad tuttavad mõtlevad teisiti kui varem. Endine vaba hoiak muutub ametlikuks ja professionaalseks. Samuti nagu muutus peenikese suhtumine paksu kui ta sai teada, et paks on salanõunik ja tal on kaks tähte rinnas. Koomiline või traagiline? Ma arvan, et novell on pigem koomiline. See kuidas autor novelli tegelasi naeruvääristab ja humoorikas kirjeldus muudavad selle koomiliseks. Juba novelli pealkirja lugedes võib oletada, et tegemist on pigem koomilise sisuga teosega. 7 ,,Daam Koerakesega" Gurovi suhtumine naistesse : Gurov abiellus oma naisega väga noorelt ilma armastuseta. Gurov peab oma naist rumalaks ja kitsarinnaliseks inimeseks
väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. William Shakespeare "Hamlet", August Gailit "Libahunt" Komöödia Tänapäeval mõistetakse komöödia all lõbusa sisuga näidendit, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust) või ühiskonnaa levinus negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm) Lydia Koidula, Eduard Vilde Draama Draamas on ühendatud koomiline ja tragöödiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Seal uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osalise surmaga nagu tragöödias. Henrik Ibsen, August Kitzberg, Eduard Vilde FILM 1895. detsembrikuus näitasid vennad Lumiere'id Pariisis esimest mängufilmi. 1927 - heli kasutusele võtt
Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Sõnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta. ,,Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada."
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA · "Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad." · "Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." - Seda peaksid kõik teadma, kõik need kelle pärast meie mehed sõjas sõdivad. See, kui saadetakse minu isa, vend ja mu mees sõtta selle pärast, et meie riigi poliitikud ei süüda välispoliitikas suhteid korras hoida see on idiootsus! · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka." - Noored mehed vorbitakse sõjas jõhkarditeks. · "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeel...
Hea meloodilisusega. 'Sevilla habemeajaja', 'Wilhelm Tell' Gaetano Donizetti – Esimesed teosed keelpillikvartetid, hiljem ooperid. 'Armujook', 'Lucia di Lammermoor' Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', 'Puritaanid' Giuseppe Verdi – 'La Traviata', 'Rigoletto', 'Trubaduur' Ooper 19. sajandil (Itaalia ’verism’, prantsusmaa) Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper. Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos) Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald' Giacomo Puccini – ooperid 'Boheem', 'Madame Butterfly' Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19
meeleolumuutusi. Pillimehed istuvad lava ees orkestriaugus. Dirigent, kes on orkestriaugust nähtav nii lauljatele, koorile, kui ka orkestrile, juhatab kogu etendust. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajateni laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab Itaalia keeles väikest ooperit. Opereteti eelkäijateks olid Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill. Ka operetimuusika aluseks on libreto, mis on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Operetimuusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad
Ajalaulikute seas on siiski üks, kes suutis võõrapärased elemendid oma loomingus isikupäraseks ja äratuntavalt eestilikuks ilminguks kujundada. Luuletaja August Alle (1890 1952) pälvis ajalaulude koguga ,,Carmina barbata" (1921) ka kriitikute kõrge tunnustuse. Tuglas leidis, et see kogu on ajalaulude laadis ,,õnnelik erand". Alle luuletused mõjuvad oma realistliku, maalähedase, isegi robustse väljendusega, millel on kohati tore koomiline värving. Poolnaljatamisi-pooltõsiselt ,,Mina, Jaani ja Malle / poeg August Alle, / mollusk maakera kamaral" kuulutab ta ennast maailmaparandajaks, kohtumõistjaks, karistajaks (luuletus ,,Karistai"). Isegi aja võrdkuju on Allel täiesti eriline.Teistest hoolikamalt vaatleb Alle eesti olusid, tehes seda satiirikuna, sageli epigrammi lühivormis. Alle ajaluule parimaid näiteid on Tarapita hoiakute vaimuskirjutatud ,,Eesti päev", mis lähtub Gustav Suitsu luuletusest ,,Laul Eestist"
Erilist huvi tundis Venemaa ajaloo ja tsaarivõimu telgitaguste vastu. Paljude tema teoste keskel on õigusteta talupoja staatus. M helikeel on väga piltlik ( ooperis kileda häälega eided, pikaldaste juttudega vanamehed) Ooperi "Boriss Godunov" aluseks on Pushkini samanimeline ajalooline draama.Teise suure muusikalise draama "Hovanstsina" lõpetas Rimski Korsakov ning see esietendus 1886. "Sorotsintso aastalaat" on lüürilis koomiline olustikuooper. " öö lagedal mäel". Klaveritsükkel " pildid näituselt " on inspireeritud sõbra kunstnik hartmanni memoriaalnäitusest. Ulatuslik on M sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga laululooming tuntud on tsüklid " päikeseta", surma laulud ja tantsud", "laste nurk ".
Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna."(lk 7) Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi.
Nüüdsest sundis kaasahaarav sisu jälgima ooperit otsast lõpuni, meelelahutusest sai kunst. Kõige rohkem mõjutaski Gluck prantsuse ooperit. Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal etendunud ooperid tõid lavale juba tüüpilise romantilise kangelase, kes tavaliselt on vangistuses ja surmaohus, kuid päästetakse ootamatult draama kõrghetkel. Selles nn. pääsemisooperi laadis kirjutas oma ainsa ja mitte eriti õnnestunud ooperi ka Beethoven. Koomiline ooper kulmineerus aga Mozarti loomingus. KLASSITSISMI HELILOOJAD 17. Haydni elu ja looming 18. Mozarti elu ja looming 19. Beethoveni elu ja looming ********** Esimesed muusikaõpikud (need lihtsalt näiteks, töösse ei tule) * Johann Joachim Quantzi flöödiõpik 1752 "Versuch einer Anweisung, die Flöte traversiere zu spielen" * Carl Philipp Emanuel Bachi klaveriõpik 1753 "Versuch über die wahre Art das Clavier zu spielen" * Leopold Mozarti viiuliõpik 1756
Sellele järgnes 15 kuud Londonis, kus samuti esineti korduvalt õukonnas. Oma lapsepõlvereisidel kohuts Mozart paljude väljapaistvate heliloojatega ning kogus väga erinevaid muusikalisi muljeid. Leopold Mozart ja tema lapsed Wolfgang Amadeus ja Maria Anna Väike Wolfgang Amadeus kummardamas Madame Pompadouri ees. 1767. aasta sptembrist alates veetis perekond 15 kuud Viinis. Sel ajal valmisid 12- aastase Mozarti esimene täismõõdus (3- vaatuseline) koomiline ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus" ning laulumäng ,,Bastien ja Bastienne". Jõudnud koju tagasi, asus 13- aastane Mozart isa käe all tööle õukonna kapelli asekontsertrmeistrina. Reisimine aga polnud veel lõppenud: 1770- 1773. aastal tegid osa ja poeg kolm väga edukat Itaalia- reisi. Itaalias võeti Mozart vastu mitte kui imelaps, vaid kui väljakujunenud ja kõrge mainega helilooja, virtuoos ja dirigent. III. Salzburg (1773- 1781). 1772. aastal tuli Salzburgis võimule uus vürst-
saamiseks, millega Monteverdi kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. Solist esitab: aaria, retsitatiiv-kõnelaul, viib sündmustikku edasi. Ansambel esitab ansamblit. Koor esitab koori. Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, riternell. Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, hakati nimetama numbriooperiks. Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper 1607. aastal valminud Orpheus on esimene terviklik ja väljendusrikas ooper. Barokk saab virtuoosse soololaulu kuldajastuks. Selles ooperis on esimene tõeliselt virtuoosne aaria. Monteverdi on niinimetatud erutatud laulustiili rajaja. Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte; muusikalised numbrid järjestati kontrastselt
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Praeguses modernses infoajastu pitserit kandvas maailmas toimuvad muutused teabe kättesaadavuse ja mobiilsuse tõttu kiirema tempoga kui ealeski varem. Enam ei pea murrangulist sündmust ootama aastakümneid või -sadu. Nihe, mis maailmapilti oluliselt kõigutab, võib tekkida päevade, tundide või minutitegagi. Teooria järgi peaks kõik muutuma aina paremaks, elu lihtsustuma. Eeldatavasti leiab aset mingisugune areng, aga ei teata, millises suunas see toimub. Tekib küsimus, kuhu maailm edasi läheb, missuguseks elu lähitulevikus kujuneb. Üks võimalus on see, et progress jätkub ning võimatumadki unistused saavad tänu moodsale tehnoloogiale ja teadusele teoks. Ühtlasi ei tasuks välistada juhust, et kõik läheb hoopis teisiti, kui siiani prognoositud on. Viimastel kümnenditel on hoogustunud ulmefilmide tootmine, mille kaudu nende loojad peegeldavad oma ideid tulevikumaailma kohta. Kuigi iga fi...
farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta. Kõik tegevuspaigad
Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis, kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulismüstilise süzeega ooper Parsifal.
kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis rooma publik neis hõlpsasti iseennast ära tunda. Tegelaskujudena ilmus rahva ette rumalaid ja ihneid vanamehi, kergemeelseid noorukeid, tänavatüdrukuid ja hooplevaid sõjamehi, oje jne kes rääkisisd igapäevast lopsakad kõnekeelt. Vabariigi lõpul võtsid teatri etendused veelgi rahvapärasema ilme. Teravmeelset dialppgi asendas labastel zestidel põhinev lihtsameelne koomiline nail. Et sellised näitemängud haritud ja nõudlikut publikut ei rahuldanud, hakkas osa kirjanikke näidendeid ainult lugemiseks kirjutama. Kõnekusnti areng Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus sellest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummatada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsusse. Setõttu põõrati kõnekunstile suurt tähelepanu. Et kõnekust oli juba kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed -oraatorid-
Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaoo...
tõttu, mida ta enamasti vallandab, on peaaegu määratlematu klassifitseerivale ja defineerivale mõistusele. Vähemasti tänapäevani tekitab veel väga suuri raskusi anda koomilise põhiolemusest kõigiti kehtivaid valemeid, mille alla saaks korraldada kõiki selle liigi üksiknähtusi. Kui öelda lihtsalt, et koomika alla kuulub kõik see, mis on naeru tekitav või tundub naeruväärsena, siis ei ütle säärane seletus iseenesest veel midagi (see oleks niisama hea kui öelda: koomiline on kõik, mis tundub koomilisena) ega anna ka tuge selle liigi õrnemate vormide - õilistava, liigutava huumori või pateetilise, tõsisema satiiri kaasahõlmamiseks. Ei piisa ka paljudest lähemaist definitsioonikatseist, mis näevad koomika tuuma näiteks ,,millegi oodatava tähtsa äkilises lahenemises tühiseks" (Kant, Lipps), ,,üleolekutunde tekkimises teiste inferioorsuse kohta" (Hobbes), ,,üllatava kahemõttelisuse ja
5) orkestri vahemäng 6) balletinumbrid Primadonna- ooperinaispeategelane. Kastraat- meespeategelane ( Farinelli, kõige kuulsam oma ajastul) Napoli ooperikoolkond- kujunes 17. Sajandi lõpul, selle stiil valitses 18. sajandi esimesel poolel Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Bel canto- ilus laul. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Veneetsia ooperikoolkond- 1700. Ndal aastani tegutses seal 16 ooperimaja, kõrgajal 7 teatrit ühel ajal. Veneetsia ooper eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid. Keelpillidena olid: Viola da gamba, viiul, tsello, lauto, kontrabass. Puhkpillidena olid oboe, fagott, plokkflööt. Klahvpillidena olid: klavessiin, positiivorel, klavikord, orel. Instrumentaalmuusika 1
Ema pianist-> alustas klaveriõpinguid 5 aastaselt. 17. a muusikaõpingud Ricardo Vinesi juhendamisel, tänu kellele puutus kokku Prantsuse Kuuikuga. Õppis kompositsiooni Paul Vidali Ja Mauric Raveli juhendamisel. Eelistas väikevorme ning võluvalt sarmikat ja meloodilist väljenduslaadi. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" Paul Hindemith(1895-1963) 16. november 1895 Hanau 28. detsember 1963 Frankfurt, oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. 1908 alustas viiuli- ja kompositsiooniõpinguid Frankfurdis. 1915- 1923 oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister. 19221929 mängis ta Amar-kvartetis altviiulit
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. ...
ROKOKOO 1715-1775 ISELOOMUSTUS Rokokood loetakse barokkstiili haruks - selle viimaseks perioodiks. Erinevused vo rreldes baroki raskepa rasusega: graatsiline ja ilutsev kergus, peenus, o rnus, ma nglevus,vo luvus, temaatikas rohkem intiimsust, va rvigamma o rn ja pastelne koos valge ja kullaga Rokokoo kasvas välja hilisbarokki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelsele sõnale barocco Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat, vaimukamat, nalja...
"Esimesed inimesed kuu peal" ("The First Men in the Moon", 1901) ,,Õhusõda" (,,The War in The Air," 1908) "Inimjumalad" ("Men Like Gods", 1923) ,,Nähtamatu" jutustab faustiliku loo andekast meditsiinitudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese keha ei neela ega peegelda valgust, võib ta muutuda nähtamatuks. Griffini eksperiment õnnestub, kuid pikapeale kaotab ta vaimse tasakaalu. ,,Nähtamatu" on ühtaegu nii traagiline kui ka koomiline romaan, mille taustal kerkivad pinnale eetilised küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest. Griffini tegelaskuju kaudu saab H. G. Wells kritiseerida eelarvamuste küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele. Teine osa romaani moraalist on pessimistlik nägemus sellest, missugused on loodusseaduste rikkumise tagajärjed. ,,Nähtamatu" on hea ulmekirjanduse musternäide. Raamatu probleemid seisnesid inimeste mõistmatuses haruldase nähtuse üle,
ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks, butafoorseteks ja e1uvõõrasteks. Ütles, et tänu Mozartile ja Beethovenile on olemas instrumentaaimuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Leidis vastupidiselt varasemale suhtumise, et itaalia meloodiad on väljendusrikkad, samuti kiitis itaalia laulukunsti ja suureparaseid lauljaid. Sakslastel pidi olema kõik alles algstaadiumis. LÕPPKOKKUVÕTTES: "Meister on see, kes kirjutab saksaparaselt". 1836-- koomiline ooper "Armastuse keeld" (Shakespeare komöödia). Selles ooperis on tunda Rossini ja Bellini mõjusid. Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike. 1834 -- 37 töötas Magdeburgi ooperiteatris direktori ja dirigendina. Teater läks pankrotti. 1837--39 asus tööle Riia ooperiteatri kapellmeistrina. Sattus suurtesse võlgadesse. 1839 kirjutas ooperi "Rienzi". Libreto autoriks oli ise. Siin teoses jäljendab PRANTSUSE SUURT OOPERIT ning "lööb välja" Wagneri
Ning taas saatis etendust sama suur menu. ,,Aidaga jõudiski Verdi reformini, mida ta nii kaua ettevalmistanud oli. Ka orkester omandas varasemast palju suurema tähtsuse. Esiplaanile jäi aga siiski vokaalne väljendus. Pärast"Aidat" tekkis Verdi loomingusse pikem paus, mis kestis umbes 10 aastat. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Verdi suri 1901 aastal. Tema põrm maeti Santa Agata vanadekodu lähedale. Seda vanadekodu nimetas ta oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust. 5 Kokkuvõte Guiseppe Verdi elu oli rakse ja keeruline, ning ka traagiline
Metafoorsus, allegooria, 1. Kord ja korrapärasus sümbolid 2. Otsekohesus 2. Vastandid, kontrastid 3. Mõistus, ratsionaalsus 3. Maise elu tühisus 4. Aja-, koha-, ja 4. Mitmemõttelisus,mängulisus tegevusühtsus 5. Lihtne keelekasutus 5. Hoida lahus koomiline ja 6. Sünge, detailide rohke traagiline 6. Minimalistlik Autorid Pedro Calderon Nicolas Boilean ,,Luulekunst" Teosed ,,Elu on unenägu" Moliere ,,Don Juan" Racine ,,Aleksander Suur" · Kes oli Moliere ja mis olid tema tähtsamad teosed
teele keelitava naise – ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. 1936. “Kuningal on külm” – allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist o Tammsaarele on omased pikad laused o sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud o koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud o tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade o Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu o jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline
Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa. Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. Küsimused: 1. Millal on kunstis/muusikas klassitsism? 1750 – 1900 aastal. 2. Periodiseeri klassitsismiajastu ja kirjelda lühidalt perioode. a) Eelklassitsism 1720 – 1760. Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
