stseenidest ning nalja ja sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad (komöödia: komos nokastanud meeste jõuk + o(i)de - laul). Pidutsejad liikusid rongkäigus mööda tänavat ja pilkasid vastutulijaid. Keelepruuk oli vaba, rõvetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Erilise pilke alla langesid võimukandjad. Nii sai alguse poliitiline satiir, eriti Atika demokraatlikus õukkonnas. Spartas seevastu arenes rohkem argieluaineline komöödia ehk koomiline jant.(Nahkur,A.2005, lk 38) Komöödia stseen Mõlemad komöödia peasuunad - poliitiline satiir ja koomiline jant - kohtusid Ateenas ja liitusid siin Vana-Attika komöödiaks, mida tema peamise huviala järgi nimetatakse üldiselt poliitiliseks komöödiaks, kuigi kõrvalharuna esineb harvemini ka muinasjutuline komöödia, mis lõbustab meid oma naljaka fantastilisusega
stseenidest ning nalja ja sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad (komöödia: komos – nokastanud meeste jõuk + o(i)de - laul). Pidutsejad liikusid rongkäigus mööda tänavat ja pilkasid vastutulijaid. Keelepruuk oli vaba, rõvetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Erilise pilke alla langesid võimukandjad. Nii sai alguse poliitiline satiir, eriti Atika demokraatlikus õukkonnas. Spartas seevastu arenes rohkem argieluaineline komöödia ehk koomiline jant.(Nahkur,A.2005, lk 38) Komöödia stseen Mõlemad komöödia peasuunad - poliitiline satiir ja koomiline jant - kohtusid Ateenas ja liitusid siin Vana-Attika komöödiaks, mida tema peamise huviala järgi nimetatakse üldiselt poliitiliseks komöödiaks, kuigi kõrvalharuna esineb harvemini ka muinasjutuline komöödia, mis lõbustab meid oma naljaka fantastilisusega. Kahe eriilmelise suuna liitumine Vana-Attika komöödias kajastub küllalt
Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta seda teeb? Esteetiline nii elus kui kunstis jaguneb nelja põhikategooriasse: ilus ( kaunis ), ülev, traagiline ja koomiline. ILUS ( kaunis ) sellesse kuuluvad nähtused, mis kutsuvad meis esile positiivse esteetilise suhtumise ja vastavad meie ilusa ideaalile. Kui esteetiline suhtumine muutub negatiivseks, siis on tegemist vastandnähtusega inetuga. ILUSA mõiste muutub koos ühiskonna arenguga. Kuigi igal ajajärgul on oma ilusa-ideaal, peitub selles ka üldinimlik sisu, mis teeb ta mõistetavaks järgnevatele põlvkondadele. Sageli samastatakse ilusa ja esteetilise mõiste, mis pole aga päris õige
Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline
· 1921 ,,Juudit" · 1922 ,,Kõrboja peremees" · 1923 ,,Pöialpoiss" · 1926-1933 pentaloogia ,,Tõde ja õigus" · 1934 ,,Elu ja armastus" · 1935 ,,Ma armastasin sakslast" · 1936 ,,Kuningal on külm" · 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan" Stiilist · 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid · Omased on pikad laused · Sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · Koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · Romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · Jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. · Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Tsitaadid
nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. Ussikest nöökides nõuab kirjanik talt inimeseks saamist. ,,Paks ja peenike"(1883). Tsehhovi novell ,,Paks ja peenike" on ehitatud üles samas laadis nagu ,,Ametniku surm". 19. Sajandi humanistliku kirjanduse tavapärane süzee oleks veennud lugejat peenikese kõrgetes inimomadustes ning paksu mõnes puuduses. Selgub aga, et paks on salanõunik, peenike aga üksnes kolleegiumiassessor
muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisaks tantsule ja laulule, eelkäijad: koomiline ooper, vodevill (lühikomöödia). Iseloomustab: tantsulisus, meeldejäävad ja lihtsamat sorti laulud, palju tantsunumbreid, tantse esitavad kõik operetitegelased, kasutatakse moes olevaid tantse (19. saj kankaan ja valss). Tüüptegelased: 1) tõelised armastajad 2) koomikutepaar. Esimene operett: kirj Jacques Offenbach ,,Orpheus põrgus". Viini opereti rajaja Johann Strauss ,,Nahkhiir" eeskujuks teistele. Gustav
talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. · Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. · Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta
jagada põrgut erinevateks tasanditseks, sest minujaoks on see lihtsalt üks suur ja lõputu koht, täiesti tavaline ühiskond, mis ootab inimest peale surma. Ma üheltpoolt naeruvääristan seda, teiseltpoolt aga naudin ning tänan maailma sellise koha eest, kus patused enda tegude üle järele mõelda saavad. Aga tegelikult, kui hakata mõtlema, siis mis imeloomaga on tegu? Kuidas see siis ikkagi meie olemuse välja toob, ja mis kasu me sellest saame? Põrgu on ideaalne, kuid samas koomiline. Kogu see materiaalsus, need dekoratsioonid, seal on nii hea. Miks peaks keegi põrgut üldse vihkama? Inimesed, kes on oma patud lunastanud muutuvad momentaalselt lahkeks, rõõmsameelseks, võib-olla veidi liiga sentimentaalseks. Muidugi see on kohati põlastusväärne, aga siiski, aeg seiskub, et lihtsalt nautida põrgu elu, mis tegelikult ei oma enamike jaoks mitte mingisugust sisu, kuid siiski see palav koht otse meie jalgeall omab konkurentsitult võimsaimat, lausa kirjeldamatut mõju.
1835. aastal abiellus ta Barezzi tütre Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi "Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Partituuri ostis koguni Milano rikkaim kirjastaja Riccordi ning La Scala esitas uue tellimuse. Paraku olid järgmised aastad Verdile tõeliseks kannatuste rajaks. Surid nii abikaasa Margherita kui nende kaks last. Nii juhtuski, et koomiline ooper "Kuningas üheks tunniks" lõppes täieliku fiaskoga. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Ühel õhtul La Scala teatridirektor Merelli poolt taskusse surutud libretot, mille autoriks oli noor poeet Solera, lugedes sündiski kuulus koor tema tulevasest ooperist Nabucco "Lenda, mõte" ehk "Va pensiero, sull'ali dorate". Nii sündis üks rida, teine ja mõne aja pärast esietendus 9
· 1872 rajati teatri alusmüür Byretis · 4 aastat hiljem toimusid seal esimesed Wagneri pidustused · 1882 esitleti seal ooper ,,Parsipfal" · Suri 13. Veebruar 1883 puhukusereisil Veneetsias · Oli suurimaid ooperi indovaatoreid · Pidas imeliseks muusikalist draamat · Loobus esimesena numbriooperitest · Tema tähtsamateks ooperiteks on: ,,Tännhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Niebelungide sõrmus", ,,Parsipfael", koomiline ooper ,,Nünbergi meisteelauljad" JOHANNES BRAHMS(1833-1897) · 1860 aastal ilmus artukkel, kus astuti välja Wagneri loomingu vastu, oli alla kirjutanud ka Brahms · Brahms ja mõttekaaslased- tagasi Viini klassikute juurde · Nad olid ka programmilise muusika, kui ka muude tehtud uuenduste vastu(Wagner, Liszt, Berlioz) · Brahmsi ideaaliks oli rahvalaul · Kui Wagner pööras tähelepanu ooperile, siis Brahms ei loonud oopereid
Mõisted: lk. 101 - bel canto ilus laul (kaunis toon, virtuoosne kaunistustega improviseerimine, esituse väljendusrikkus) - intermeedium meelelahutuslik vaatemäng opera seria vaatuste vahel - prima donna ooperi naispeategelane - prima uomo ooperi meespeategelane - kastraatlaulja kunstlikult säilitatud poisihäälega meeslaulja - opera seria tõsine ooper - opera buffa koomiline ooper 11) Ooperi ja oratooriumi võrdlus Oratooriumis puudub lavaline tegevus. Oratoorim on kui ooperi kontsertettekanne. BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 12) Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.102 Ansambli- ja soolopilliks kujunes viiul. Konstrueeriti uusi puhkpille (fagott ja põikflööt). Võeti kasutusele haamerklaver. Puhkpillidest kasutusel oboe.
Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka" autoripoolne anrimääratlus, komöödia, ei vasta meie tavapärasele arusaamisele komöödiast , sest näidendi koomiline element peitub varjatuna tema ideestikus. Pigem võiks seda nimetada draamaks. Lühidalt näidendit iseloomustades, võiks öelda, et näidendi tegevustik on tagasihoidlik, ilma erilise välise pingeta. Kuigi tekib rida armastuskolmnurki, ei loo needki väliselt pingelist intriigi. Autor on ilmselt teadlikult vältinud efektset lavalist tegevust. Inimesed lihtsalt kõnelevad, istuvad, joovad teed. Tsèhhovile on nii omane, et näidendi ideestik ei avane välise tegevuse taustal, vaid
ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja
Lugupeetud klassikaaslased ja väga suuresti austatud õpetaja! Mina olen ...(nimi).... ja ma olen tulnud siia, et rääkida teile tragöödiast ja komöödiast antiikteatris. Algselt on tähendanud kreekapärane sõna drama tegevust, mille tähenduse alla kuulusid kaks erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline, mis ajapikku muutusid üha rohkem vaatemängulisemaks, ideoloogilisemaks kui ka lõbusamaks. Draama esituspaigaks aga kujunes Ateenas teater. Teater on ruum, mis koosneb kolmest põhiosast: orkestra, stseen ja teater ehk theatron. Orkestra on ringikujuline tantsuväljak, kus esineseid koorilüürika ettekandjad. Stseen on koht, kus näitlejad saavad oma välimust muuta, algselt oli see hütitaoline ehitis. Hiljem
Caulfield. Ta kardab saada ta lootused purunevad ja ühe puu juures, kus kaks täiskasvanuks, sest neiu lõpetab meest ootavad iga päev maailm, kuhu poiss kohe prostituudina. Tunded on kedagi Godot`d. Didi ja astuma peaks, tundub Maria jaoks kadunud. Gogo leiavad oma elu võlts, pealiskaudne. Tagasi kodumaale läinud, mõtte just tema Võitlus ühiskonnaga kohtub ta noore kunstniku ootamises. Koomiline ja lõpeb Holdenile koolist Ralfiga, kes Mariale samas ka traagiline selle väljaviskamise ja painava endalegi üllatuseks juures on, et nad ootavad üksindusega. Temast saab suudab temas hääbunud kedagi, kes ei tule kunagi, nn. üksik hunt New Yorgi tunded äratada. Algab aga samas oleks tema tänavatel, leidmata kohta teekond eneseleidmiseni saabumine tähendanud maailmas
Karl August Herman 1851-1909. Oli aktiivne kultuuri tegelane, keele teadlane, ajakirjanik, muusika huviline, rahva valgustaja. Ta oli pärit Põltsamaalt Oli andekas ja töökas- jõudis kõrgema hariduseni. Kolm aasat õppis ta Tartu ülikkolis usuteadust seejärel Leipzigi ülikoolis, sealt sai keeleteaduse doktori kraadi. Naastes Eestisse läks Tartu ülikkoli lektoriks. Toimetas Eesti postimeest, andis välja eesti keele õpikuid, uuris ajalugu, kirjutas ja kirjastas raamatuid, lõi kaasa ka poliitikas. Kogus rahvaviise, kooridele seadis neid. Andis välja muusikaajakirja 13 aastat järjest. Looming 300 laulu, lihtsakoelised, eeskuju saksa lauludest. Laulud: Kungla rahvas, Oh laula ja hõiska, Munamäel, Kevade marss, Isamaa mälestus. Lauleldus: Uku ja vanemuine. Laulupeod 1.laulupidu toimus 1869 Tartus, mida korraldas vanemuise president ja Postimehe tegija Jansen. Kavas oli: 12 vaimulikku +14 ilmalikku. Ainult 2 neist oli eesti keelsed. A.Kunileiu ...
kritiseerib kõike, mis pähe tuleb ja kohe kindlasti ei jää rääkimata raske nooruspõlv koos kannatustega, mida too on pidanud läbi elama. Tähtsamaid ja rikkaid inimesi oli esiletoodud peenema hääletooniga ning üleoleva suhtumisega. Kuulsaid inimesi ei võinud kohelda samamoodi nagu tavainimesi. Selline käitumine tuli välja siis, kui restorani külastas superstaar ning hotellijuhataja tegi kõik, et kuulsus end mugavalt tunneks. Kokkuvõtlikult arvan, et Teplenkov on väga andekas ja koomiline näitleja, kes suudab paljude erinevate rollidega toime tulla. Etenduse ,,Kõik on täis" kunstnik oli Riina Degtjarenko. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi kogu näitemängu ajal. Laval oli vaid laud, toolid ning teadetetahvel. Sellise lavastuse puhul oleks piisanud vaid telefonist ning toolist, kuid eks kõik need asjad andsid etendusele midagi juurde
Ta on justkui revolutsionäär alati valmis muutma ja uuendama. Seetõttu sobibki tema looming hästi nooremale generatsioonile, kes on rohkem julgem ja aldis nende muutustega kaasa minema. Kõige enam meeldib luuletus ,,Everybody wants to be the only star". See tuletab mulle meelde oma kohta, mida ma mõni kord unustama kipun. Luuletuses kirjeldatud nähtust on võimalik näha iga päev. Kõrvaltvaatajana tundub see vahest isegi koomiline, kui inimesed üksteist sõnadega tümitavad ja ennast upitada üritavad, ise sealjuures teadmata, et võitja ei ole kumbki. On vaid mõni üksik luuletus, mis silma on jäänud, kuid ega need ka minu jaoks eriti tähtsad ei ole. Üldiselt mulle neid lugeda ei meeldi. Ei oskagi seda kuidagi põhjendada, lihtsalt ei tõmba nende poole. Birk Rohelennust sain teada ETV-st, kui ta luges ette oma luuletuse ,,Tööelu"
KLASSITSISM 18.saj.II pool -19.saj. algus I osa Uus ideoloogia Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupäras...
Ta ei tulista kunagi naist ega relvata vastast. Kui tulistab, siis välkiirelt ja eksimatult. Oma teel kohtab ta kaht tundmatut, kes on samuti meeletud ja külmaverelised nagu ta ise. Üks neist on Inglisilm ehk Paha. Inglisilm on halastamatu ja südametu palgamõrvar, kes viib alati oma töö lõpuni. Ta tulistab kõiki, kes tema teele ette jäävad ning ta ei ärata erilist usaldust. Kolmas on Inetu, Tuco Benedicto Pacífico Juan María Ramírez, lihtsamana öeldes Tuco. Ta on pisut koomiline ja rumal, kuid äärmiselt ohtlik kurikael, kes on tagaotsitav mitmes osariigis. Talle meeldib grimasse teha, irvitada ja kaaslaste peale karjuda. Ta räägib palju ja kelgib oma tegudega ning ohtlikus olukorras kaotab ta kergesti enesevalitsemise. Tuco on ainuke kolmest tegelasest, kelle kohta me rohkem teada saame. Me näeme tema venda, kuuleme tema minevikust ja miks ta selliseks bandiidiks sai. Lihtsuses peitub ilu.
teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (nende seas sündis ooperi idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater Bel canto laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon Prima donna naispeategelane ooperis Primo uomo - meespeategelane ooperis Opera seria itaalia tõsine ooper Opera buffa itaalia koomiline ooper Viola da gamba poognaga mängitav ajalooline keelpill, mida toetatakse põlvele või hoitakse põlvede vahel Barokktrio barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga Concerto grosso (ka looja) barokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel (barokktrio, concertino) ja suurem toetav pillikoosseis (concerto grosso); looja Arcangelo Corelli
Arhitektuur : Keskaja matkimine Tornid, lossid ja kaasaegne mugavus Muusika Autoritel isiklik stiil Ühtsust vähe Palju vorme Kontrastid-ilus ja inetu Tundeelu Loogiliselt arenev lugu 5. Mõisted: Masurka – poola rahvatants Polonees - 3/4 taktimõõdus ballitants, mis oli eriti populaarne 18. sajandil. Oli algselt poola rahvatants. See on ülimalt mõõduka tempoga tants. Operett (teksti osaga, ka koomiline ooperit meenutav teos) -väike ooper, rohkem teksti ilma muusikalise taustata, moodsate tantsude rütmil. 7. Heliloojad ja peamised teosed: Chopin - poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud klaveripoeediks. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Kirjutas maskurkasid, nokturne ja poleneese. Vihmapiiskade prelüüd. Lizst – ungari pianist ja helilooja
.......................................................... Christoph Willibald Gluck ........................................ .................... 20..... 18 sajandil tekkis tõsise ooperi kõrvale ka koomiline rahvaooper. See oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Sisu oli tavaliselt rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Hakkas toimuma tõsise ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai saksa helilooja
Victor Hugo. ,,Hernani" 1. Mis on ,,Hernani" zanriks? Mis seda iseloomustab? ,,Hernani" zanriks on romantiline draama. Selles segunevad komöödia ja tragöödia ehk siis koomiline algus viib väga traagilise lõpuni. Romantiline draama eirab klassikalise tragöödia reegleid: laval kujutatatakse surma, tegevus toimub magamistoas, kõrgetel kohtadel inimesi pannakse naeruväärsetesse olukordadesse, samuti kestab tegevus kauem kui 24 tundi ja näidendis on mitu tegevusliini. 2. Tehke näidendist kokkuvõte, millest selgub: a) millal ja kus toimub näidendi tegevus ja kui kaua see kestab; Tegevus toimub 1519. aastal Hispaania provintsis Saragossa
12. c Retsensioon ,,Kartulimoos ehk Chelsea win" 28. oktoobril 2010. aastal käisin Salme kultuurimajas vaatamas etendust ,,Kartulimoos ehk Chelsea win". Tegemist oli draamaga, mille autor on Tim Janson. Näidend räägib elust tänasel Eestimaal, tegelased elavad talus ning neil on halb rahaline seis. Loo peategelane Martin (Sulev Teppart) on keskeas mees, kelle elu Tallinnas ei kujunenud sobivaks. Pealinnas ei olnud ta enam keegi ja üritab alustada uuesti ühes maa-alevikus. Martin leiab armastatu Alli (Piret Rauk) ja palju muud, mida tal linnaelus polnud. Siiski ei rahulda lihtne maaelu Martinit. Lõpuks hakkab mees ennusta jalgpallitulemusi, tekib kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast eemale tõukab. ,,Kartulimoosi ehk Chelsea win" lavastajaks on J...
LOE, MÕTLE JA TÄIDA LÜNGAD! Tragöödia sünd. Dramaatika olemus Tragos sokk+ ode laul (sokk autasuks või sokuohvrite järgi?) Dr on 1 kolmest ilukirjanduse põhiliigist. Draamateos kirjut tavaliselt teatris 6. sajandi keskpaigas eKr lisas poeet Thespis Dionysose pidustustel kooriettekandeile lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku, lavastaja, näitlejate, näitleja. See asus kooriga kahekõnesse dramaturgiline element! ...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid,...
õigeks ooperiks. Helikeel- kasutab orkestri kõlavärvi Temaatika - Vana- Kreeka tragöödia Olulised ooperid - "Orpheus", "Võluflööt" Seleta mõisted: bel canto- laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon. primadonna- naispeategelane ooperis, jumalanna. kastraat- kunstlikult säilitatud poisihääl ühendatud täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega opera seria- domineeriv tõsine ooper opera buffa- koomiline ooper intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis Ooperi definitsioon - Ooper on dramaatiline teos,mis on seatud muusikasse, see põimib näitlemise, laulmise ja musitseerimise ühte.
"LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque Mõtted: · "Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad." (lk11) · "Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." (lk12) · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil
Rokokoo Mis on rokokoo? 1 8. s aj an di 2 0n d at e a a stat e p aiku s ü n di s Prant su s e õ u ko n n a s ro ko ko o stiil, mi s p ü si s . u m b e s p o ol s a d a a Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse ari stokra atia jõu d e elu ka u ni sta min e. Kun stolema pidi rõõmus ja meelelahutuslik. See hõlmas sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Sisekujundus P õ hilis elt s ai roko ko o valits ev a k s si s e kujun Rokokoo ...
humanistid – tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamasti Ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Impresario - teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator 7. Kirjelda barokiajastu muusika arengut a) 3 barokiajastu muusikastiili - 1 Ooper; 2 Teised uued vokaal-instrumentaalžanrid; 3 Instrumentaalmuusika. b) barokk ooperistiilid – itaalia ooperistiil, tõsine ooper, koomiline ooper c) 5 heliloojat - Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, Tomaso Albinioni, Johann Pachelbel, Georg Philip Telemann d) Muusikavormid – vana ehk kristlik stiil, kammerstiil, teatraalne stiil e) Kapellmeister - on saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta. Kapellmeister võib olla ka kapelli juht, orkestri või koori dirigent.
sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost. · On kirjutanud 3 ooperit: ,,Les Mamelles de Tiresias" 1903, ,,La voix humaine" (Inimese hääl), 1958, ,,Dialogues des Carmelites" (Karmeliitide dialoogid), 1956. Poulenc vihkas jalutamist. Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" "Teiresiase tissid" (1947). Esimese ooperina valmis 1944. aastal koomiline buffonaad. Absurdihuumorist on kantud kogu ooperi sündmustik. Ooperi muusikas on palju virtuoosseid aariaid, tõsist ooperit parodeerivaid retsitatiive ning efektseid duette. Stiililt on muusikaetendus
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi k...
*Sai alguse Prantusmaalt. 4.Coda(saba). *Muusikas kujundas Rokokoo nooruslikkust, ********************************** peenust, graatsilisust, mänglevust. *Itaalia tähtsus muusikas vähenes, (rokokoo on barokki vastand). Prantsusmaa sai tähtsamaks. *Rokokoo muusikas oli rohkesti meloodia *Barok ooper kadus Põhiliseks sai kaunistusi , koomiline ooper. ning selles imiteeriti linnulaulu. * OOPER: taastas C.W.Cluck *Ooperites mutus tähtsaks selle sisu, kostüümid, lavakujundus ja muusika allutati tekstile ja sündmustiku mõttele.
" Seegi üritus lopes Mihkil nagu tavaliselt- väga purjus ärgates tundmatus kohas. Peagi jõudis kätte ka aeg kui hakati proove tegema ja esinema Jüri Makarovi klubis ning jõudis kätte järgmise kontserd aeg, kus "Singer Vinger" esines. Nimelt oli tegemist Rock Summer festivaliga. Lisaks Eesti bändidele esines seal ka välismaiseid bände nagu "Big Country." Peale ürituse lõppu tehti "Singer Vingerist" pilt nende uue ja esimese plaadi jaoks, mis sai omamoodi koomiline olema. Nüüd algas nn. "staabiperiood." Kõik tuttavad said kokku, Mihklil polnud vanemaid kodus, toimus lausjoomine ning taaskord loodi uusi tutvusi. Paari päeva pärast helistas talle ta hea sõber Roald, kes oli piltlikult õeldes suremas. Mihkel, jättes joomise sinnapaika läks koheselt tema poole ning viis talle mõned tabletid, mis pidid kohutavast pohmellist üle aitama. Samal hetkel andis Roald vande, et ei joo enam kunagi tilkagi alkoholi. Sellele järgnes pidu
enamasti esitatakse kogu tekst vioola(d) ja basso continuo lauldes soolokontsert – eristuvad üks või - opera seria - vältisid seoseid mitu solisti, kes mängivad oma igapäevaeluga, tegelased olid soololõike vaheldumisi ansambli või pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele - opera buffa – koomiline ooper barokktriole on lisatud suurem - libretto- poeetiline tekst ansambel oratoorium – ulatuslik kontsertteos süit – eri karakterites tantsude aga solistidele, koorile ja orkestrile ka lihtsalt instrumentaalpalade (ooperlikku draamat kantakse edasi tsükkel Fuuga - mitmehäälne helitöö, mis arendamisel erinevates häältes. rajaneb teose alguses ühehäälselt esitatud teema kordamisel ja 6
Valgustuseks oli tavaline tuli ning see sobis lavale kõige paremini. Arvan, et igasugune värvide mäng ei oleks mitte kuidagi sinna sobinud, kuna tegemist oli siiski tavalise tööpäevaga. Muusikalise poole eest vastutas Jaan Allikmaa. Näidendis kõlas kogu aja vaikne taustamuusika. Telefonikõnede ajal oli kuulda inimeste jutuajamise suminat, mis lisas kõnedele omalaadse efekti. Kokkuvõtlikult arvan, et Teplenkov on väga andekas ja koomiline näitleja, kes suudab paljude erinevate rollidega toime tulla. Jäin näidendiga täiesti rahule ning julgen seda soovitada teistelegi. Ma ei oleks osanud arvata, et üks näitleja on suuteline mängima nii lühikese ajaga nii palju eriilmelisi tegelasi. Jälgin nüüdsest Taavi Teplenkovi tegemisi teise pilguga ja võimalusel soovin vaadata veel etendusi, milles ta mängib.
Kuid esperpento pole niivõrd zanr kui uus esteetika ja uus nägemus maailmast." Luces de Bohemia" on esimene teos, mille autor nimetab esperpentoks. Valle-Incláni esperpentodes süzee kas puudub või on minimaalne. Kinolikus rütmis vahelduv pildijada meenutab Quevedo satiirilisi groteske. Esperpentodes kajastub reaalsuse moonutatud kirjeldus kritiseerimaks ühiskonda ning nende eesmärk oli tuua välja traagiliste situatsioonide koomiline aspekt. ,,Luces de Bohemia" peategelase Máximo Estrella kujus on üksmeelselt ära tuntud boheemlik andaluusia luuletaja Alejandro Sawa, keda ta tundis isiklikult ning kelle surmapõhjused olid vaesus, pimedus ja hullus. Ka Valle-Inclán oli kuulus oma boheemlasliku eluviisi ning värvika välimuse poolest: pikk lehviv habe ja tumedaraamilised prillid. Samuti on Valle-Incláni ja Maxi vahel märkimisväärne sarnasus, mistõttu on seda peetud ka autobiograafiliseks tegelaseks.
Oli hoolitsetud ja alati korras. Ta ei olnud väga haritud ja vaimselt arenenud. 4. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus märkamata. Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50)
Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4. Tooge näiteid karakteri-, situatsiooni-, sõnakoomika kohta teoses Karakterikoomika · Piibeleht oli kohtlase välimusega põksisääred lühikeseks jäännud, käised kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika · Piibeleht läks Laurale kosja, pakkudes kaasavaraks tulevase äia oma vara. · Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener
Kuna tegemist oli teosega, mis räägib kahe töölisklassi teismelise armastuse keerdkäikudest, siis mina ei täheldanud nende vahel mingisugust keemiat ja selle poolest jäi see etendus väheke alla mu ootustele. Väga palju oli selliseid lauljad/näitlejaid, kellest ma pole kunagi midagi kuulnud. Muusikali naljakam näitleja oli Karol Kuntsel, kes oli pandud täitma miss Lynchi rolli. Karolit teatakse kindlasti lastesaatest ,,Buratino''. Selles muusikalis oli aga koomiline olek üks tema rollist ja ta mängis selle naiseliku oleku väga hästi välja. Kindlasti suur üllataja oma hääle poolest oli Fredi Pärs, kes kehastas Teen Angel'it. Tema hääle tämber ja kõlavus olid imekspandavad ja ma tõesti nautisin, kui ta oma laule esitas. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis etenduse peamise osa moodustasid laulud. Etendus ise jagunes kaheks vaatuseks. Laulud, mis eriti meelde jäid ja meeldisid polnud palju. Näiteks: Sandy laul ,,Lootuselt hoolin sust ma''
Näidend „Tartuffe“ oli minu jaoks hästi elavdav kogemus. Näidend pani mind mõistma milliseid inimesi meie ühiskonnas leidub palju ja kuidas Tartuffe’ile sarnased inimesed löövadki elus läbi valetades ja pettes. Moliere oskab meile näidata silmakirjalikkust meis endis ja annab jõudu seda välja naerda. Kõik teavad, et pahe on pahe, kuid pahe parim vastu võitlemise viis oli Moliere’ile ja ka tänapäeva inimestele, et petis on koomiline ja silmakirjalikkus on naljakas. Kriitika osas ma juhiksin tähelepanu näitegrupile, kelle esitus jättis vahepeal professionaalsuse osas soovida, kuna tekkis hetki kus tekkis tunne, et näitlejad olid ebakindlad ja seda oli mulle kui vaatajale hästi välja näha. Kuid üldmulje oli positiivne ja soovitaksin kõigile seda samuti vaatama minna juba 19.09.2017, just enesemõistmise ja osade inimeste käitumisest arusaamiseks. Kasutatud kirjandus: „tartüffe“ näidendi etenduse kava.
jahikull. Lidia oli küll solvunud, kuid leidis lahenduse ja lasi Pirrol, nende teenril, ennast lõbustada. “Dekameronis” suheldi küllaltki palju naabritega, mis on 21.sajandi eluolu ja inimeste juures sarnane. Terve etenduse põhjal oli mitme loo vältel naabri rollis Rita Carapresa, kes vahepeal nii tüütas kui ka aitas oma kõrval elavat rahvast, mis meenutab tänapäeva naabritega suhtlemist. “Dekameron” oli minu arvates väga ootamatult koomiline etendus, sest enamus sündmused, mis aset leidsid, üllatasid mind korralikult, eriti “saba taha panemine” ja rahva kaasamine näitemängu. Kõige köitvam oli lavastuse juures algusstseen, kus rollis olid loomad. See hetk tekitas mulle esialgu mõned arusaamatud küsimused, millele leidsin terve vaatemängu ajal vastused. Mulle väga meeldis see etendus, sest see oli erakordne ja ma pole kunagi varem taolist näitemängu näinud.
Missa h-moll. Matteuse passiooni kõrval teine suurteos. Kirjutas seda oma elutöö kokkuvõttena. Kahetunnine teos. Missa pidi oma terviklikku ettekannet ootama ligi sajand. Missa h-moll, milles traditsioonilise missatsükli tekst on jagatud 24-ks osaks, sisadab vaheldumisi aariate ja duettidega meisterlikke koorifuugasid. See on otsekui monument kogu barokiajastu kiriklikule vokaalkunstile. 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas: "Kohvikantaat", BWV 211; koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütrer kohvijoomisega. "Talupojakantaat", BWV 212. rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule. Neid lõi Bach pidulke sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Toomakoolis või tähtsamate linnakodamike auks. Muusikaliselt meenutavad nee sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur
Koorilüürikas eristati mitmeid liike: epiniikionid (võitjate auks spordivõistlustel), enkoomionid (kiitusalul tähtsale inimesele), ditürambid (ülistuslaul Dionysosele), hümnid. Olulised vormid sellest perioodist on veel epigramm algselt kiri hauakivil, hiljem kokkusurutud sõnastusega lühike lüüriline luuletus (loojaks peetakse Simonidest) ja treen e. kaebelaul. Tähtsaim koorilüürik oli Pindaros, viimane kreeka aristokraatia laulik (Kleis 1980: 57-58). Heroilise eepose langus. Koomiline eepos Antiikaja teadlased püüdsis kindlaks määrata Homerose järgijate poeemide sisu ajalist järgnevust ja jaotada neid keskuste järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose, mistõttu neid luuleteoseid nimetatakse küklilisteks poeemideks. Kõige enam on tuntud Trooja ja Teeba küklos. Homerose eepostest erinesid küklilised poeemid oma kompositsioonilt
muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonnaetendused,madrigali- komöödiad. Esimene ooperiteater-TeatroSanCassiano Veneetsias. Mitu koolkonda: Veneetsia ooper, Napoli ooper. Mõlemas ajaloo ja mütoloogiaaineline süzee. Nap.ooperis suurem rõhk muusikal, väiksem osa vaatemängul. Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Oratoorium: sünnipaik:rooma. Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja. Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O alaliik, sisuks Jeesuse kannatused. Kantaat: algselt sarnanesid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega. Esitas solist. Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid
Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
Keelpillikvartett- instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist. Vaimsed väärtused- kõik, mis on seotud ajuga, andekus Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad sellele saate Valgustusajastu- e. Klassitsism Kammersonaat-sarnaneb tantsusüidiga, koosnes sissejuhatusest ja kahest kuni neljast tantsulise iseloomuga osast. Klassikaline okester- keel-, puupuhk- ja vaskpuhkpillid Opera buffa- koomiline ooper Ooperi reform- ooperi lihtsustamine Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes. Kammermuusika-muusika ühele instrumendile, solistide ansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile.
Jacopo Peri (1561-1633). 1598.a. lavastati Itaalias tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Nimetus "ooper" (it.k. opera- töö, teos) võeti kasutusele 17.saj. keskel. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid. Esimene rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperilavale ilmus satiir- hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
