Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: RAHVUSROMANTILISED KOOLKONNAD 1. Mis on rahvusromantiline koolkond? Mingi rahvuse kultuurilist identiteeti rõhutavate kunstnike(heliloojate) hulk. 2. Kes oli see Saksa filosoof, kelle ideed mõjutasid rahvusliku eneseteadvuse tõusu kogu euroopas? Johann Gottlieb von Herder 3. Milliste sündmuste poolest on 19. sajand eriti rikkalik? Mis nende tagajärjel tekkisid? Revolutsioonide poolest, nende tagajärjel tekkis suurem osa Euroopa väikesi rahvusriike. 4
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad on pärit enamasti Itaaliast Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„ põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud ...
võimelised mõistma laiemate rahvamasside vajadusi. Demokraatia ehk rahva võim on A. arvates väheväärtuslik, sest see on toore enamuse võim, masside hääl, kus ei ole võimalik, et kostuks ja pääseks kehtivusele arukas, kaine ja vooruslik hääl. Kokkuvõttes võib öelda, et A. arvates on ideaalne valitsemisvorm aristokraatia ja demokraatia positiivsete omaduste kombinatsioon, kuid valimisõigust tuleks piirata ja anda suurem sõnaõigus haritlastele. Antiikfilosoofia koolkonnad. Küünikud. Rajaja Sokratese õpilane Antisthenes (435-370 e.Kr.) haritud ja tõsine inimene, õpetaja gümnaasiumis, kus õppisid ja õpetasid mittetäieõiguslikud kodanikud (nt. A. isa oli vaba ateenlane, aga ema orjatar, sestap polnud tal täielike õigusi) ja ühiskonna alamkihid, kes ei pääsenud Platoni Akadeemiasse või Aristotelese Lykeionisse. A. ei võtnud õpetamise eest raha, aga õpetaja ranguse ja nõutava askeetluse ( kr. k. askesis harjutus) ehk lihasuretuse
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia.........................................................................................
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskon...
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Pe...
Henry Mintzberg Sissejuhatus Henry Mintzberg koos kaasautoritega on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Kõnealused koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest koolkonda keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Tegemist on normatiivse lähenemisega, mille käigus püütakse fikseerida sammud ja protseduurid, mida ettevõtttes tuleks jälgida, et jõuda hea strateegiani. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Disaini koolkond (The Design School)
Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi kä...
Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas ...
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohusta...
1. Klassikaline inglise majandusteaduse koolkond. Adam Smith, 1776 ,,Rahvaste rikkus", ,,nähtamatu käsi" e. turumajandus, liberaarsele turumajandusele aluse panija. Thomas Robert Malthus, 1798 ,,Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa- aristokraatia kui valitseva klassi huve ja tõestas, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse -- elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, ...
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishu...
vahel d) juute süüdistati kommunismi lembuses, näit Karl Marx, kes oli juut 7) Mis iseloomustasid helleniseerumist Roomas? 3p e) inimlik kadedus juutide edukuse pärast a) sarnane mütoloogia - müüdid ja eeposed 8) Hellenismiajastu koolkonnad, esindajad 3p b) koolid organiseeritud kreeka eeskujul, kreeka keel roomas kõrghariduse a) skeptitsism - Phyrron kriteerium b) epikureism - Epikuros, II laine Atomism - Demokritos, Eukippos c) Kreeka õpetuste ülekandumine Roomasse - skeptitsism, epikureism, stoitsism c) stoitsism - Zenon
SISUKORD Juhi mõju alluvate tööga rahulolule SISSEJUHATUS Rahulolu uuringute läbi viimine ettevõtetes on muutunud järjest populaarsemaks. Rohkem on hakatud väärtustama inimressurssi ning tihtipeale peetakse tööjõudu ettevõtte väärtuslikuimaks varaks. Et töötajad oleksid oma tegevuses tootlikud ja aktiivsed, tuleks tagada nende rahulolu. Töö jagatakse kahte osasse. Esimeses osas on eesmärgiks anda ülevaade juhtimisteooria ajaloost, tööga rahulolu teooriast ning varasemalt läbi viidud uuringutest, mis näitavad juhtimise eri aspektide seotust tööga rahuloluga. Juhtimisteooria ajaloost on plaanis lähemalt kirjeldada teadusliku juhtimise koolkonda, inimsuhete koolkonda, administratiivse juhtimise koolkonda ning bürokraatlikku koolkonda. Teises osas seab tööautor eesmärgiks kirjeldada empiirilise uurimuse tulemusid ning analüüsi. Töö eesmärgiks on uurida...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 26.09 Juhtimine ja autoriteet, võim Organisatsiooniteooriad juhtimisteooriad I koolkond (u 100a tagasi) isiksuseteooriad (millised isiksuse omadused peaksid olema juhil, et olla efektiivsemad oma töös) bürokraatia, tööstuse tekkimine, organisatsioonide vormide arenemine. --> karisma, enese kehtestamine, domineerimine, loominguline mõtlemine, enesekontroll, loogiline mõtlemine, püsivus jne. - 360-kraadi tagasiside juhile antakse tagasisidet tema omaduste kohta, uuritakse juhi omadusi, seostatakse firma edu või ebaeduga. Eestis raske läbi viia, sest pole piisavalt firmasid, kus on palju alluvaid kolleege ja ülemusi. II koolkond (u 1950ndad) käitumispõhine teooria (biheivoristlik). Juhtide isikuomadustest ei piisa, juhid käituvad erinevates situatsioonides erinevalt. Ohio ülikoolis 40ndatel-50ndatel läbi viidud uuringud algatav või hooliv stiil. - Tennenbaum ja Schmidt (1973): ee...
Tripitaka koosneb kolmest osast: (Vinaja- pitaka (tiibeti k dul ba, juhised munkadele ja kloostrireeglid); (Suutra-pitaka (tiibeti k mdo, Buddha õpetuskõned); (Abhidharma-pitaka (tiibeti k mngon chos, filosoofilised traktaadid suutrad). Üheks tähtsamaks osaks peetakse Dhammapadat. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid, näiteks Tiibeti budismis Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tekstidele budistide poolt tänapäevani. Esimeseks suutraks budismis peavad kõik koolkonnad suutrat nimega "Dharmachakrapravartana" ('seadmuseratta käivitamine'). Kombestik Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed.
Hinduism Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Indias kujunesid: Hinduism, budsim, dzainism ja Sikhism. Induismi nimetus pärineb algselt Induse jõe orust. Juured ulatuvad umbes 2500 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kultuuri rajajateks olid u 3000 eKr Indiasse tulnud draviidid. Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille ise...
julged dissonantsid ja harmooniad Monte Verdi kirjutas neid ja andis välja madrigalikogumiku 16. saj INSTRUMENTAALMUUSIKA Willaert pani aluse lauto saavutas täiskuulsuse orel oli endiselt pillide kuningas muusikat kirjutati tabulatuuridele (ainult lauto ja .................. oma) pillidele loodud muusika andis võimaluse improviseerida nii palju kui osati laulumuusikasse mõeldi variatsioone kujunevad klahvpillide koolkonnad (inglise virginalistid ja prantsuse kevessiinistid) klavessiin virginal = spinett
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6. Nimeta r...
Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle komponentide mõju ü.hiskonnale. Demograafide koolkond- põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasv. Rassi antropoloogiline koolkond õhiskonna areng pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu
20.sajandi muusika Üldiseid arengujooni 1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus
sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit. Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nālandā. Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad Paalikeelne Tipiṭaka on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipiṭaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma ning seda
Muusika oli kasulik vahend nende maade rahvusliku identiteedi taasavastamisel ja selle kasutamisel propagandavahendina. Kaheks rahvusromantismi teerajajaks peetakse Liszti ja Chopini. Ehkki põhiosas kuulub nende looming peavoolu hulka, kasutasid nad aeg-ajalt oma teostes rahvuslikke rütme. Näiteks võib tuua Lizti ,,Ungari rapsoodia" ning Chopini polonees ja masurka, mis on Poola rahvatantsud. Esimesed suuremad rahvuslikud koolkonnad tekkisid Ida-Euroopas Venelaste, eriti Tsaikovski, mõjul püüdsid ka tsehhid ühendada Lääne vorme tsehhi meloodiate ja faktuuridega. Umbes samal ajal tekkisid rahvuslikud koolkonnad ka Skandinaavias. Esimene, kes jõudis oma maa piiridest kaugemale, oli norralane Edvard Grieg. Kuid paarkümmend aastat hiljem kerkisid skandinaavlased uuesti eesotsas taanlase Carl Nielseni ja soomlase Jean Sibeliusega. 19. saj teisel poolel arenes Vene muusikaringkondades vastasseis kahe
ametist lahti. · Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. · Tema värssidest võib välja lugeda rahulolematust sellega, mida 1855 aastani on tõeks peetud või raamatuteks laotud. · Tal oli tarvis öelda maailmale hoopis midagi uut, mis oleks üldisem ja kõikehõlmavam ning ühtlasi täpsem ning aja nõuetele vastavam kui ahtraks jäänud usutunnistused ja koolkonnad. See pidi mäitama inimestele uuesti kätte tema õige koha looduse arenguprotsessis. · Walt Whitman on üks esimesi moodsa aja homoseksuaalseid autoreid. · Eraelust on teada, et Whitmanil oli üle kümne aasta kestnud suhe laiale üldsusele tundmatu trammikonduktori Peter Doyle'iga. · Tema luules esineb ka selgelt oma sugupoole eelistamine. Sellegipoolest jäi see mõnelegi kaasaegsel märkamata.
Third level Kirjutas motette, madrigale, Fourth level vaimuliku vokaaltsükli Fifth level 1613. aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks ,,Orpheus", ,,Ariadne" http://www.youtube.com/watch?v=ZFe-xH7bblQ Koolkonnad Veneetsia ooper Kujunes välja 17. sajandi keskel Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga Palju tegelasi Suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid Pier-Francasco Cavalli ja Antonio Cesti Teatro San Casiano (1637) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. ◦18/19. sajand Muusikastiilid ja - žanrid ◦I - Vana e. kristlik ◦II – Kammerstiil ◦III - Teatraalne stiil ◦Vokaalmuusika žanrid o Tantsusüit ◦Instrumentaalmuusika o Concerto grosso žanrid ◦Lavateosed ◦Prelüüd ja fuuga Ooperid ◦Idee sündis Firenzes, eeskujuks vanakreeka tragöödia ja muusikalised etendused ◦Eelkõige aadlike privileeg ◦Veneetsia ja Napoli koolkonnad ◦Hiilgav lavateos ◦Põhiliselt muusika, tekst polnud oluline ◦Sügava väljendusrikkusega ◦Rohkelt tantsunumbreid Prelüüd ja fuuga ◦Prelüüd on fuuga eelmäng ◦Tähtsad muusikazanrid ◦Mitmehäälsed ◦Suurim meister Johann Sebastian Bachi Instrumentaalmuusika Heliloojaid, Teoseid
· Subjektiivsed idealistid Mida väidab objektiivne idealism? · Maailm luuakse mingi inimteadvusest erineva mõistuse poolt (jumal, absoluutne idee). Mida väidab subjektiivne idealism? · Maailm luuakse subjekti mõistuse poolt. Mida tähendab filosoofias subjekt? · Objekti vastandit · Objekti tunnetajat Millised on 4 idealismi ajaloolist vormi? · Antiikaja idealism · Keskaegne idealism= realism · Saksa klassikaline filosoofia · XX. saj. idealistlikud koolkonnad Milline on antiikaja idealismi põhiidee? · Antiikaja idealism vaatleb maailma, kui mingit passiivset materjali. · Konkreetsed esemed tekivad alles siis, kui selle maailmaga ühendatakse mõisted ja ideed. Milline on keskaegne idealismi põhiidee? · Mõisted eksisteerivad reaalselt. · Konkreetseid esemeid pole olemas. Milline on klassikaline saksa filosoofia põhiidee? · Maailm luuakse absoluutse idee poolt (Hegel), me ei või teada maailmast midagi ilma meieta,
3)Barokk stiil tekkis Itaalias 4)Barokk hakkas ülistama kangelikku liikumishoogu. Inimese kujutamisel loobuti harmoonilise ilu ülistamisest. 5)Barokk kunsti inimene on rõhutatult maine, lopsakate kehavormidega, pingul lihastega. 6)Barokk-kunst püüdis esmajoones olla meelepärane oma peamistele tellijatele ja nendele olid kõrged õukonnad,kes ootasid kunstis kõrgkihi ülistamist. 7)zanrid:ooper lemmikum, instrumentaalmuusika,viiul,klavessiinide koolkonnad. 8)Loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. 9)Fuuga-polüfooniline muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe v mitme teema imiteerimisele eri häältes 10)Prelüüd-muusikateose eelmäng;lühikese sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 11)Bach(1685-1750), Händel(1685-1759) 12)samaaegselt sündinud,vaeslapsed,leiba teenisid varakult ise, lõpetanud gümn,käinud ülikoolis, töötanud viiuldajatene(Bach ühes kloostrikoolis,Händel Hamburgi ooperiteatris) B-missa,passion
Judaism Judaismi põhialused tingimusteta monoteism Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale Kohus peale surma Judaismi koolkonnad Ortodoksne judaism - sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism Reformistlik judaism - progressiivne judaism ehk liberaalne judaism Rekonstruktsionistlik judaism Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut: - kes on sündinud juudi emast - pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks.
20.sajand on stiilide rohke ja mitmekesine. ROMANTISM----EKSPRESSIONIS------UUSVIINI KOOLKOND------RAHVUSROMATILISED KOOLKONNAD Kõige väljapaistvam RAHVUSROMATILISTEST helilooja on JEAN SIBELIUS(1865-1957) Hilisromantism tekkis Saksamaal ja Austrias. Impressionism aga Prantsusmaal. Siis tekkis konkreetsem neoklassitsism. Teise maailmasõja järgne nüüdismuusika ehk avangardism. Väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ühelt poolt ja maailma erinevate piirkondade muusika vastastikune mõju. HILIROMANTISM Hilisromantism tekkis Saksamaal ja Austrias. Sellest arenes hiljem ekspressionism ning hiljem uusviini koolkond. GUSTAV MAHLER (1860-1911)sündis tsehhis aga kolis viini . Tema loomingud jaotuvadkaheks. :sümfoonia ja orkestrisaatega laulutsükkel.Aastal 1907 tekkis 8 sümfoonia.Tema tunutmad teosed: "laul maast","rändselli laulud" ning "laulud surnud lastest". Mahleri lood võis enamasti iseloomustada:suured draamaturgilised,kontrastlik,pikk ...
Platon Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus
• Idividuaalsust mõõdeti ka kunstniku leidlikkuse ja kujutlusvõime ulatuses Muusika • Uus kõlaideaal • Muusika oli enam seotud tekstiga • Rütmipilt hakkas lihtsustuma • Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia • Protestantlik kirikulaul • Instrumentaalmuusika • Vokaalmuusika Klavikord Lauto Heliloojad • Kindel autor • Koolkonnad • Orlando di Lassus • Giovanni Pierluigi da Palestrino Arhitektuur • Iseloomulikud jooned: kaared, kuppel, • horisontaalsus, roosaken, sümmeetria, • proportsioon ja elementide reeglipärasus • Eeskujuks võeti Vana-Rooma arhitektuur • Keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, pilastrite, poolkaarte, kuplite ja niššidega Firenze katedraal Kirjandus ja kunst
Koos sellega võeti kasutusele budistlikud meditatsioonid ja qigong´i praktikad. Koolkonnad Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mis laias laastus jagunevad kolmeks: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Mõnikord on nikaja (ja theravaada) budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana väike vanker, mis nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele ning mida on seetõttu peetud veidi ebakohaseks ja isegi solvavaks selle suuna esindajate suhtes. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Budism Indias Vaimulikud · bogdogeegen - budismi peavaimulik Mongoolias; · hubilgaan - Mongoolias taaskehastunud kõrgem vaimulik;
romansse. Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid. Paljude keskne teema õiguseta talupoja saatus. 'Boriss Godunov'. Lõi ka klaveritsükleid, laululoomingu tsükleid. Operett 19. sajandil Jaques Offenbach – operetižanri rajaja. 'Orpheus põrgus' J. Strauss – klassikalise Viini opereti rajaja 'Nahkhiir', 'Viini veri', valsikuningas 'Ilusal sinisel Doonaul' Imre Kalman – 'Silva', 'Tsirkusprintsess' Ferenc Lehar – 'Viini neiud', 'Eva' Rahvuslikud koolkonnad (Vene - „Võimas rühm”) Kuulusid noored vene rahvuslased, nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid eneseharimisega. Aleksandr Borodin, Mussorgski, Rimski-Korsakov, Cesar Cui, Mili Balakirev Rahvuslikud koolkonnad (Tšehhi & skandinaavia) Bedrich Smetana – Käsitleb teemasid Tšehhi ajaloost, rahvusest. Kasutab rahvalikku helikeelt. Sümfooniliste poeemide tsükkel 'Minu kodumaa'
Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. Õpetuse alused Judaismi põhiõpetused on: · tingimusteta monoteism (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) · Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale · Kohus peale surma Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism.
.......................................2 1.2. Avalik haldus ja bürokraatia....................................................................................2 1.3. Traditsiooniline ja kaasaegne avaliku halduse mudel............................................. 2 1.3.1. Traditsiooniline avaliku halduse mudel .......................................................... 2 1.3.2. Kaasaegne avaliku halduse mudel ...................................................................2 1.4. Juhtimise koolkonnad..............................................................................................2 1.4.1. Teadusliku juhtimise koolkond........................................................................ 2 1.4.2. Klassikaline koolkond...................................................................................... 2 1.4.3. Humanistide koolkond..................................................................................... 2 1.4.4. Avatud süsteemide koolkond................
Meditatsioon Triin Pajanen Meditatsioon on üks teadvuse vorme. Meditatsioon on erinevate tehnikate rakendamine meie meelte vaigistamiseks ning neutraalsele kanalile lülitumiseks, kus teadvus keskendub meie igapäevastest mõtetest ja muredest vabale sisemisele reaalusele ning olemusele. *Mis on meditatsioon? Meditatsioon annab meile rahutunde, vaigistab liigsed emotsioonid, teeb meid sensitiivsemaks, valvsamaks, intuitiivsemaks ning vaoshoitumaks. Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. *Mida aitab mediteerimine? Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samad...
Romantism Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanridesegunemin grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja Aug...
sobivas suunas. Klassikaline tingimine Operantne tingimine E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Humanistidest teoreetikud: Carl Rogers - valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus.
Tema teoseid jagatakse kolme gruppi:1) puudutab loogikat(Organon) 2)olemisõpetus ehk metafüüsika 3)eetika(Nichomacnos) Asjad ei koosne mateeriast vaid lisaks ainele on vajalk ka eksisteerida.Muutumine maailma toimub vormide vahetamise teel,ehk asjad omandavad ajas erinevaid vorme. Vormil on 4 olekupõhjust:1)aineline(kuju on marmorist) 2)toimiv(kuju on välja raiutud) 3)vormiv(skulptuuri ettekujutus või plaan) 4)lõpp-põhjus(skulptori tahe kuju teha) Hellenistliku perioodi koolkonnad küünikud-koerad,esimene küünik oli Sokratesi õpilane,kes hakkas demostratiivselt vaeseks peale Sokratesi surma.Nende eesmärgiks oli,et inimene peab olema vaba.oluline oli sisemine vabadus ja hingerahu. Stoikude koolkond-koolkonna rajas Zenon.rajas kooli ateena 300 ema. Eetika.Materjalistlikud seisukohad.Inimene on sündides vaba kõikidest süüst.Stoikud olid deterministid."Tarka saatus juhib,lolli lohistab järgi". Stoidsislik tekst ,,iseendale"
Tema teoseid jagatakse kolme gruppi:1) puudutab loogikat(Organon) 2)olemisõpetus ehk metafüüsika 3)eetika(Nichomacnos) Asjad ei koosne mateeriast vaid lisaks ainele on vajalk ka eksisteerida.Muutumine maailma toimub vormide vahetamise teel,ehk asjad omandavad ajas erinevaid vorme. Vormil on 4 olekupõhjust:1)aineline(kuju on marmorist) 2)toimiv(kuju on välja raiutud) 3)vormiv(skulptuuri ettekujutus või plaan) 4)lõpp-põhjus(skulptori tahe kuju teha) Hellenistliku perioodi koolkonnad küünikud-koerad,esimene küünik oli Sokratesi õpilane,kes hakkas demostratiivselt vaeseks peale Sokratesi surma.Nende eesmärgiks oli,et inimene peab olema vaba.oluline oli sisemine vabadus ja hingerahu. Stoikude koolkond-koolkonna rajas Zenon.rajas kooli ateena 300 ema. Eetika.Materjalistlikud seisukohad.Inimene on sündides vaba kõikidest süüst.Stoikud olid deterministid."Tarka saatus juhib,lolli lohistab järgi". Stoidsislik tekst ,,iseendale"
Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised, ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornamentikaga
Kontrolltöö- 20.saj muusika 1. 20.saj. muusika- ja kunstisuunad - impressionism, hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, avangardistlikud koolkonnad 2. 4 fakti G. Gershwinist ja tema loomingust - a)Gershwin õppis muusikat omal käel, b) ühendas sümfoonilise muusika ja jazz-i ("Rhapsody in Blue"), c)kirjutas orkestri "Ameeriklane Pariisis". d)kirjutas muusikale ja filmimuusikat 3. 2 fakti "Porgy ja Bessist" a) Sellest sai alguse Ameerika rahvusooper b) teos räägib mustanahalise Porgy ja külakaunitari Bessi armastusest 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunstis a) väljuti umbsest ateljeest loodusesse
RENESSANSI KUULSAMAD HELILOOJAD. Vanaaja ja keskaja muusika oli anonüümne. Renessansiajastul saav seostada teost ja autorit. Kujunesid välja heliloojate koolkonnad. Tuntumad olid: Madalmaade koolkond, Rooma koolkond, Veneetzia koolkond. Orlandus LassusOli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. 15321594. Lassuse sünnilinn Mons asub Hainaut' provintsis Prantsusmaa ja Belgia piirialadel. Juba 12.aastasena võeti ta Sitsiilia asekuninga Ferrante Conzaga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse, Conzagade residentsi Montavasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga
ja minevikku Mida tõi romantism muusikasse uut? Suurenes väikevormi tähtsus Väikepalad koondatakse tsüklitesse Iseloomulik on vormivabadus Soololaul muutub populaarseimaks zanriks Oluline on programmilisus(kindel pealkiri ja sisu) Tihe seos teiste kunstiliikidega(eriti kujutav k. ja kirjandus) Autobiograafilised teosed Tekivad interpreetide koolkonnad Tekivad ka rahvuslikud koolkonnad Franz Shubert 17971828 Elu Tema nooruse kohta on vähe andmeid, elas avalikkuse eest varjatult. Sai kuulsaks pärast surma. Isa oli talupoeg, töötas kirikukoolis õpetajana. ema oli kodune luksepatütar. Perel oli oma ansambel. Tema stiili iseloomustas siirus, avatus, väljendusvabadus ja maitsepuhtus ning tõsidus. Schubert oli õukonnas koorilaulja ja viiuldaja. Tsehhist orkestrijuht sisendas temasse
Ta taipas, et murede allikat tuleb otsida sansaarast ehk olemasolu tsüklitest ning leidis, et kui me ei sünniks mitu korda, siis me ka ei kannataks (poleks haigusi, vaesust, vanadust eda surma). Ta jõudis järeldusele, et sansaara põhjuseks on soovid ning et nende katkematus on tingitud teadmatusest järelikult, kes saab teadlikuks ja on nii tugev, et suudab tappa endas soovid, võib vabaneda sansaara ikkest, taassündide ketist ja jõuda nirvaanasse ehk rahusse. 4. Budismi koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinevalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile
Mahajaana Nirvaana võimalik kõigile Suutrad, õpetused Bodishattvad inimene, kes on otsustanud aidata kõigil inimestel jõuda nirvaanasse Tühjuse sümbol 0 Gurud vaimsed õpetajad Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud Linnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest; need on: 1.tõde kannatusest, 2.tõde kannatuse põhjusest, 3.tõde kannatuse lakkamisest ja 4.tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu ehk soov
MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-valjenedes Dim-Diminuendo-vaibudes. Hakati huvi tundma vanamuusika vastu. Siiani oli kombeks esitada põhiliselt oma ajastul loodud muusikat. Bachi loomingu taasvahetamisega sai alguse tava mängida kontserditel varem elanud heliloojate teoseid. Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes. Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis olid suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju. Vaskpillidele lisandusid ventiilid. Böhm leiutas puupillidele klappidesüsteemi. Keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille: oboerühma lisandus inglisav; klarnetirühma lisandus pikolo- ja bassklarnet; 1835 paiku konstrueeriti tuuba; 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi sümfooniaorkestrisse harfi. Kammermuusikas sai lemmikpilliks klaver. Tihti pandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
