arvamusega. Samas uuritakse kõiki võimalusi ja kaalutakse kõiki argumente. Lahendust ei leita. Skeptitsism on mõistetavv kui ajastuline nähtus. Filosoofia astub olukorda, kus ta sofistide ajal oli juba olnud. Antiiksele skeptitsimile on iseloomulik see et loogilised ja tunnetusteoreetilised kaalutlused ei ole neile eesmärgiks. (Skeptstsism toimub hingerahu pärast.) Eklektikud Tekib ajal kui rooma , kreeka ja orientaalne kultuur segunesid toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine. Eklektik väljavälija. Roomlased olid praktilise kallakuga. Aleksandria elektritsism : Aleksandria oli kujunenud idapoolse Vahemere ruumi keskus. Siin asus antiikmaailma parim raamatukogu. Siina arenesid kiirelt loodusteadused ja meditsiin.Siin segunesid kreeka ja orientaalne pärand , eriti heebrea kultuur. 2 esindajat : 1) M.T. Cicero on kuulsaim eklektik. 163-43 eKr. Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja. 2)PHILON (25 eKr-50pKr) Helleniseerunud juut
Riigi tsentralisatsioon peidab endas suuri ohte. Töölised peaksid ettevõtte juhtimisest osa võtma. Sotsialism peab viima võrdsusele, kuid eesmärgiks pole mitte sotsiaalne võrdsus, vaid vabadus. Sotsialistliku ühiskonna kaks peamist eesmärki: 1. Ühiskondlike võimaluste võimalikult täielikum rahuldamine 2. isiksuse suurima vabaduse kindlustamine 8. Hilferding kui majandusteoreetik. Tsentristid: Püüdsid marksistlikke tõekspidamisi sobitada muude koolkondade seisukohtadega. Eesmärgiks oli sotsialistliku ühiskonna loomine, kuid demokraatlikul teel. Imperialismiteoorias väljatöötamine. Hilferding: ,,Finantskapital" (oli veel marksistlikel positsioonidel) Hulgaliselt faktimaterjali ja selle alusel näidatud monopolide teket, analüüsitud monopolide liike ning struktuuri. Toob esile ka muudatused, mis finantskapitali ilmumine tõi majandusellu. Paberrahal pole mingit väärtust ja see ei sõltu kullast. Paberraha
Samuti sisaldab vesi gaase, ka kaladele elulise tähtsusega hapnikku. Taimed vajavad samuti hapnikku, aga ka süsinikdioksiidi. Need on vaid mõned näited. Akvaristikas kujutavad need endast aga vee kõige olulisemaid omadusi. Merevesi saadakse akvaariumi spetsiaalsete soolasegude abil. Nende kohta on võrdlevat materjali palju. Samas tuleb olla järelduste, eriti parima soola, suhtes ettevaatlik. Nagu ikka, pole olemas objektiivset tõde ja eri koolkondade, rühmituste ning isikute omavahelised hõõrumised on sel alal tavalised. Merevee keemiline koostis on looduses suhteliselt paigas ja laias laastus akvaristid püüdlevad selle poole enamasti nii, et võetakse võimalikult puhas mage vesi kuhu lisatakse algselt vajalik kogus aineid ja kuna osa elustiku sealt üht-teist ära tarbib, siis on vaja aegajalt natukene veel midagi juurde lisada. Magevee akvaariumite puhul on ühelt poolt varieeruvus selles osas palju suurem, et
isiklikule poliitilisele, vaimsele, sotsiaalmajanduslikule ja hariduslikule kogemusele. Nad rakendavad neid faktoreid, et arendada oma teooriaid ja mõistete ning kontseptsioonide definitsioone, et selgitada iga teooriat. Metaparadigmad: Puu juured Neli juurtena esitatud metaparadigmat, mis on Elava Puu okstena kirjeldatud, on inimene, keskkond, tervis ja õendusabi. Kuna need on kõige laialdasemalt kasutatud ja aktsepteeritud metaparadigmad õenduses, käib koolkondade vahel debatt, kas on olemas veelgi enam sobivaid termineid, mis õendust veel paremini 1 esindaksid. Mõned õendusmudelid väljendavad väga selgelt neid nelja metaparadigmat, aga teistes võivad need olla väljendatud ebaselgelt. Metaparadigmad esindavad õenduse üldlevinud põhimõtteid. Need põhimõtted on eriala poolt heaks kiidetud ja loovad erialale unikaalsed piirid
„Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinroth, Whitman, Pavlov). Käitumisuuringute murranguline kasv 1930. aastatel, Euroopa ja Ameerika koolkondade panus ja nende koolkondade tuntumad esindajad. Eu: Lorenz ja Tinbergen – alus eu etoloogide koolkonnale, koostöös Frishiga Nobeli preemia meemesilaste tantsu dekodeerimise eest. Am: Watson ja Skinner – Watsoni raamat “Behaviourism” (1924) lõi alused eksperimentaalsele loomapsühholoogiale, loomade õppimisvõime uurimine laborieksperimentide abil. Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, etogrammi mõiste, ogaliku näide. Vaatlus ja
rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muus.list väljendust. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac · IV pk tegevusaeg 1520-1560, koolkond hakkas lagunema, hinda läks tugev isikupära, individuaalsus, mitte grupistiili meisterlik järgimine. Tooniandvad heliloojad olid siiski Mad.maadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muus. väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Selle ajastu muus.le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muus.. Esindajad: Nicolas Combert, Adrian Willaert · V pk tegevusaeg 1560-1600, esiplaanile tõusmas itaallased, Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muus
grupis ja viimaks kogu grupi ees, grupijuhi eestvedamisel. Eesmärgiks on selgitada indiviidi liikumist enesekillustumisest eneseintegreeritusse nii nagu peegeldavad seda sümboolselt savitööd ja joonistused. See on lihtne ent võimas meetod aitamaks inimestel saavutada arusaama holistilisest integratsioonist. LOOVUSE HUMANISTLIKUD DEFINITSIOONID Humanistlikud loovuse definitsioonid erinevad definitsioonidest, mis on postuleeritud teiste psühholoogiliste koolkondade poolt. Teised defineerivad loovust pigem kui teisest fenomeni mitte esmast sisemist inimlikku liikuma panevat jõudu. Neid teooriaid võib kutsuda "kompensatsiooni puuduste teooriateks". Nad sisaldavad traditsioonilist psühhoanalüütilist teooriat, mis väidab, et loovus on libiido sublimatsioon ehk seksuaalenergia juhtimine ühiskonna poolt heakskiidetud asendatud vormidesse. Freud (1925, 1958) uskus, et tsivilisatsiooni suurimad saavutused tulenevad
Poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest. . Tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
(Kuningas oli tuntud oma muusikahuvi poolest, pani B teda proovile, paludes antud teemale improviseerida fuuga. See teenis üldise vaimustuse ja hiljem lõi B teemast pikema tsükli). Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad). Tunti eelkõige ületamatu orelivirtuoosina. Algul sai õpetust oma vanema venna käest, hiljem olid eeskujuks Põhja-Saksa suured organistid. Oreliloomingus ta ühendas saksa erinevate koolkondade stiilid. Arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid ja seepärast võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tuntuim: Toccata d- moll. 11 Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm. Kirjuats neid hulga Köthenis. 1730. aastatel on ta Leipzigis paljud neist ümber töötanud klavessiinikontsrtideks
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) M...
maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele küsimustele peitusid järgnevalt tekkinud filosoofiliste koolkondade - skeptikute, küünikute, epikuurlaste, stoitsistide ning viimaks kristlaste seisukohtades. Skeptitisism ja künism Mõlemad mainitud suunad nii skeptitsism kui ka künism olid kriitilised teiste filosoofiliste lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes. Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism) ning ühiskonnast eemaldumise (künism). Skeptitsism
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana, mille meetodid ja uurimisfookus võeti üle kirjandus- ja ka kunstiteaduse poolt. 3. Stilistika uurib erinevate autorite stiili omapära, ka žanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Uurib nii grammatilist ülesehitust kui ka teksti kõla, riimide kaustust ja ka vormi. Strukturistlike koolkondade eelkäija. 4. Strukturalism -Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel, Strukturalistid uurivad, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on Uurib kirjanduse toimimist süsteemina Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid kuidas tähendus luuakse. 5
hädasid Terapeutilise sekkumise efektiivsuse seletamine miks see toimis, kuidas toimis. Kliendi rahulolu ei ole adekvaatne teraapia efektiivsuse näitaja. Isiksuseomadused püüdlevad säilimise poole. Käitumise muutus on kõige usaldusväärsem (Beck, 1979). Üks usaldusväärsemaid teraapia näitajatest. Mõõdetav, sümptomid on vaadeldavad. APA töögruppi kuulusid erinevate teaduslike koolkondade esindajad. Teraapia suundade iseloomustus Dünaamiline o Inimese käsitlus seotud alateadlike tungidega ja dünaamikaga. o Hädade käsitlus seotud arenguliste konfliktidega o Teraapia eesmärk lahendada sisekonfliktid o Terapeut-kliendi suhe ennekõike sõltuvus kõikvõimsast terapeudist Käitumuslik inimene = käitumine o Inimese käsitlusel lähtutakse keskkonna mõjul õpitud käitumisest
Oma töös „Majandusteooria olemus” (1907) esitab Clark monopolide kriitika, pidades neid arengu pidurdajateks ning ressursside hävitajateks. Erinevalt Marshallist, kiidab Clark valitsust, kes kaitseb ühiskonda monopolide eest. Monopolideks peab aga Clark ainult neid ettevõtteid, millel pole konkurente. 40. Ameerika institutsionalism. 19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus, eriti Ameerika Ühendriikides Institutsionalism kritiseeris varasemate koolkondade paljusid seisukohti, toetudes mitmetele majandusteaduse vooludele ning filosoofias eriti pragmatismile. Pragmatism on subjektiividealistlik õpetus, mille järgi tõe kriteerium on tegevuse edukus. Pragmaatiline tähendab ainult praktilist tulemust silmas pidav. Majanduselu peamine eesmärk ja sisu on majandava subjekti e institutsiooni kasusaamine. Eitatakse objektiivsete majandusseaduste olemasolu ning peetakse ühiskonna arenemise aluseks
Strauss "Nahkhiir", "Öö Veneetsias", "Mustlasparun"). Hilisromantikud 15 Caesar Franck (1822-1890), Anton Bruckner (1824- 1896), Johannes Brahms (1833-1897) kirjutasid põhiliselt mitteprogrammilist muusikat klassitsistliku vormi ja romantilise helikeelega. Hilisromantismi iseloomustab erinevate suundumuste ja stiilide põimumine : historitsism, naturalism, cecilianism, rahvuslike koolkondade teke. Sümfoonia romantismi ajal 19. saj. tekkis teatud vormikonflikt sümfoonia kui absoluutse muusika zanri ja romantilise väljenduslaadi vahel, mis sageli kaldus programmilisusesse. Sajandi keskel toimus sümfoonia taandumine sümfoonilise poeemi ees. Sajandi teisel poolel hakati jälle sümfooniaid kirjutama kasutades põhiliselt klassikalist vormi ja romantilist helikeelt. Romantikute sümfooniad: C. M.von Weber 2 sümfooniat 1807 F. Schubert 9 sümf. 1813-28 F
o Lugemisanalüüs (Utz Maas) o Duisburgi koolkond (Siegfried Jäger) o Diskursiajalooline meetod ehk Viini koolkond (Ruth Wodak) Diskursusanalüüsi üldpõhimõtted ja läbiviimine Diskursusanalüüsi tegemiseks ei ole n-ö valmisretsepte enamasti tuleb uurijal välja arendada oma meetod ja analüüsitehnikad, lähtudes konkreetse uurimuse eesmärkidest, küsimustest ja andmetest. Ehkki sageli on otstarbekas kombineerida ühes uurimuses erinevate koolkondade ja analüüsitüüpide pakutavaid analüütilisi tööriistu, tuleb arvestada eklektilisuse ohuga selle vältimiseks peavad kasutatavate lähenemiste filosoofilised eeldused, teooriad, mõisted ning analüüsistrateegiad, -võtted ja -tehnikad omavahel sobima. Konstruktsionistlikule uurimisparadigmale omaselt ei eeldata diskursusanalüüsi tehes, et on võimalik teada midagi maailma kohta, vaadates maailma eraldi selle diskursiivsest
ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED § 2. RIIGI TERRITOORIUM (MAA-ALA) lisa: riigi territooriumi teooriate ning doktriinide 86 genees P.1. Ajaloolised ning sotsioloogilised teooriad 86 1.1.Antiikaja klassikaline kliimavööndite teooria 86 1.2. Montesquieu teooria riigi territooriumist 87 1.3. Ajalooliste ning sotsioloogiliste koolkondade teooriad 87 P.2. Riigi territooriumi juriidilised doktriinid: territoriaalse võimu doktriin; 87 territoriaalse ülimuslikkuse doktriin; doktriin territooriumist kui riigivõimu teostamise ruumist 2.1. Juriidilised doktriinid: juured 87 2.2. Territoriaalse võimu doktriin 87 2.3
Avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitikana uurib ühiskonnas valitsevaid seisukohti avalike hüvede ja hüviste vajaduse rahastamise kohta nii nende üldise mahu kui ka pakutava struktuuri osas. Rahanduspsühholoogia uurib ühiskonnaliikmete vaateid avaliku sektori institutsionaalse ülesehituse ja eelarvemajanduse suhtes ning sellest tulenevat indiviidide ja gruppide käitumist. Rahandusajalugu uurib aga avaliku sektori eelarvemajanduse arengulugu. 34.Milliste koolkondade vahel valitseb nüüdisajal põhivastuolu avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse aine käsitlemisel ja milles see vastuolu seisneb? Põhiline vastuolu avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse aine käsitlemisel valitseb heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku koolkondade vahel. Vastuolu seisneb selles, et heaoluökonoomika läheneb avalikule sektorile üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist,
(1823), 9. sümfoonia (1824), muusika Goethe "Faustile". Tervis halvenes, kurdistus lõplikult. Hakkas jooma ja tõmbus endasse. See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827. 14 Romantism (19.saj) 19. saj on mitmete Euroopa maade rahvuslikke koolkondade õitseaeg. Euroopa annab maailmale arvukart ajaloolisi suurkujusid igalt elualalt. Romantism vahetab välja klassitsismi. Romantismi moto: ,, Mõistus võib eksida, tunded ei iial". Romantism on tunnete kunst, millele olid iseloomulikud suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati
(lisaks muule uurimisele). Kuidas ta tulemused saavutas (st kuidas pidi kohalikega suhtlema, et saada vajalikku informatsiooni). Ei kirjeldata ainult uurimuse asjaolusid, vaid ka tundeid, mis uurijal on. Need analüüsid kujunevad tihtipeale edulooks, kus alguses ei saavutata kontakti, kuid mingi nipi abil pannakse kohalikud end usaldama. Ainele ja meetodile orienteerumine mis on objekt ja mis meetodeid kasutatakse. Uurijad on grupeerunud valdkondade, mitte koolkondade järgi. Hüpoteesi kontrollimine võtetakse mingi hüpotees ja hakatakse seda kontrollima. Etnograafilised välitööd - etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia ,,nurgakivi" Joonised, fotod, intervjuud, esemete kogumine jne. Minnakse kohapeale ja vaadatakse, kuidas seal elatakse. Esimene kokkupuude valutum, kui neist midagi juba tead (eeluuring), samas ei pea A-Ost alustama. Kui oled varem lugenud, siis on kontakt tuttavam, tead, mida oodata. Samas kui pole varem kohalike
Rooma õigusteaduses ei olnud seadustel eritilist rolli. Seega võib rääkida õigusteadlaste arvamusest kui õiguse allikast. Rooma õigusteadusel on järgnevad arenguetapid: eelklassikalile, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu. Arenes õigusteaduse õpetamine. Varaklassikalisel perioodidel saab rääkida juba koolkondade tekkimisest. Augustuse ajal oli kaks kuulsat juristi Labeo ja Capito. Nende järgi nimetati koolkondi sabiaanideks (kaitsesid õiguse väljakujunenud instituute) ja prokuliaanideks (pooldasid uuendusi). Kõrgklassitsismist leaime väga täpselt põhjendatud kaasuste lahendusi. Celsus rõhutab, et õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid vaimu ja tähendust. Hilisklassitsismi perioodil on kirjutatud ulatuslikke rooma õiguse kommentaare. Rooma õigusteaduse
Poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest. . Tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
ajastul. Anomaaliad, mis õõnesavad olemasolevat teadusliku tegevuse traditsiooni – erakorralised uurimistööd, mis viivad kogukonna lõpuks uute tõekspidamiste süsteemile = TEADUSREVOLUTSIOON NORMAALTEADUSE JUURDE Normaalteadus – uurimine, mis baseerub kindlalt ühel või enamal mineviku teadussaavutusel, vundament edasiseks tööks. Paradigma – saavutuste puhul, millel on olnud kaks iseloomulikku tunnust (võistlevate koolkondade juurest püsiva pooldajate rühma ära meelitamine ja samal ajal lahtiste otsada piisav jätmine) – seotud tihedalt „normaalteadusega“. Ühine paradigma – järgitakse teaduspraktikas ühesuguseid reegleid ja standardeid. Eeltingimused (konsensus) normaalteaduseks = mingi kindla uurimistraditsiooni tekkeks ja jätkumiseks. Tehnoloogia on sageli mänginud tähtsat osa uute teadusharude tekkimisel (oskustööd moodustavad hõlpsasti kättesaadava allika, millest ammutatud fakte
tegevust väljaspool perekonda, vaid üldist hea tahte ülesnäitamist teiste vastu (good will). Heategevuse mõte ei olnud inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. Antiikaeg (800 ekr 500 pkr). Kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal. Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis? (osade autorite, koolkondade arvets see juba ongi sotsiaalpedagoogika) Platon: Kreeka filosoofia idealistliku suuna esindaja (teine suund oli materialistlik). Inimeste teadmised maailmast on kaasasündinud kasvatamise/õpetamise ülesanne on nende algete ilmutamine. Millestki teadmine tähendab kõigest teadmist (Mikser, 2006) . Platoniga seostatakse kasvatusteaduse algust (Hirsijärvi, Huttunen, 2005) Aristoteles: tõe määramise kriteeriumiks on tunnetuslik kogemus. Maailm
lahendab konkreetse situatsiooni selle normiga 3) Peamiseks õigusallikaks on pretsedent. Anglo-Ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalõigussüsteemis. Kohus tegeleb mingi juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasugust juhtude pretsedente ning õiguse üldisi printsiipe. Kokkuvõte: Üldiselt võib väita, et nii õiguse kui riigi olemuse avamise korral on õigussüsteemide teoreetiliste koolkondade erinevatele käsitlustele vaatama ikkagi põhiprobleemiks üksikisiku ning ühiskonna, era- ning avaliku huvi vahekord. Õiguse ja riigi osas on kontinentaalõiguse süsteemis olnud kaks valitsevat doktriinide suunda: loomuõiguslikud ja 19.saj. I veerandist positivistlikud. I MS eel hakkasid kontinentaalõiguse süsteemi eriti mõjutama normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid. (riik on moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo- Ameerika süstemis on eriti pärast I MS valdavad
klaverikontserti, 8 vihikut "Sõnadeta laule" klaverile, 83 soololaulu, koorimuusikat. Paremad noorpõlve teosed taas välja antud. Lk. 19 3. Frederic Chopin (1810-1849) Sündinud Varssavi lähistel, isa prantsuse emigrant, ema poolatar. Imelaps, haridus Varssavi konservatooriumist, kontsertreisid Viini , Londonisse, seejärel elupaik Pariisis. 19 saj. tärganud rahvuslike koolkondade esimene oluline helilooja (poloneesid, krakovjakid, ligi 60 masurkat). Uus tämbririkas klaveristiil tüüpilise ornamentika ja isikupäraste mängufiguuridega saates, millel on tugev järelmõju. Sageli folkloorsete joontega harmoonia väga peene ja ehtromantilise väljenduskeele teenistuses (nokturnid) .Teosed .2 klaverikontserti, hulgaliselt klaveriteoseid sh.24 prelüüdi ja 2 vihikut etüüde.(olulised pianistliku hariduse juures). 4. Robert Schumann (1810- 1856)
Varjatud nõudmine filmi järele oli tohutu. Olulised olid just üksikisiku vabadused, mida film rahuldas, mitte niivõrd tehnoloogia ja sotsiaalne kliima. Filmiajaloo 3 olulist joont: 1) Filmi sage kasutamine propagandaks (eriti riiklikel või ühiskondlikel eesmärkidel lähtudes filmi laialdasest levikust, eeldatavast realismist, emotsionaalsest mõjust ja populaarsusest. Hariva sõnumi sidumine meelelahutusega - võimalus manipuleerida; 2) Filmikunsti koolkondade esilekerkimine; 3) Sotsiaalse dokumentalistika teke. Vaevu peidetud ideoloogilisi ja propagandalikke elemente esineb jätkuvalt ka paljudes populaarsetes meelelahutusfilmides isegi poliitiliselt vabades ühiskondades. Film on välise sekkumise poolt haavatatam kui teised meediakanalid ja film võib rohkem olla surve objektiks, kuna mängus on suur kapital. Film kui massimeedium: 1) Audivisuaalne tehnoloogia 2) Avalik esitlus 3) Laialdane huvi
nii poolt kui vastu on võrdselt tugevaid argumente. Tõde on olemas, sest mida pole, seda pole mõtet otsida. Tõde on meie eest lihtsalt peidus. Väita saab vaid nähtumuste (akatalepsia) kohta, s.t. selle kohta, kuidas meile miski t u n d u b , mitte asjade olemuse kohta. Otsustustest hoidumine (epoche) annab skeptikuile hingerahu ja häirimatuse (ataraksia). Kui väitele saab vastata samaväärsega, pole mõtet vaielda. Skeptikud tahtsid kummutada kõikide koolkondade dogmad. Oma otsustustest loobumist kommenteerisid skeptikud troopidena. Kuna loobuda tuli ka moraalseist otsustusist, iseloomustab skeptikute eetikat relativism. Akadeemiline skepsis kujunes välja Aiooliast pärineva Arkesilaose (~315-241)poleemikas stoik Zenoniga. Arvustades viimase tunnetusõpetust, jõuab järeldusele, et nii meeltetaju kui mõistusliku tunnetuse täpsuses tuleb kahelda, seega tuleb loobuda igasugustest otsustustest. Hakkas kahtlema isegi kahtlemise õigsuses. Ak
majandusnäitaja muutumist arvestades, et kõik muud tingimused ei muutu. Kaasaegse mikro- ja makroökonoomika kujunemine Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. 20. sajandi esimesel poolel on kõige rohkem makroökonoomika väljakujunemist mõjutanud John Maynard Keynes (1883-1946), kes pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise. Erinevalt klassikalise koolkonna esindajatest, kes uskusid, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus
Esimest korda oli noortel eesti kuntnikel näha ilminguid moodsast kunstist tegevuses. Action painting ja sealt edasi maalikunsti iseloomustav dekoratiivismi ilmingud pärinevad just sealt. Viimase peamiseks informatiivseks allikaks oli Saksa DV "Bildende Kunst", milles viidati kaudselt ja vihjamisi maailmas toimuvale. Eesti maalikunstnikele jäi oluliseks vastanduda ja mitte omaks võtta liidus peasunnitud suundi. Sel perioodil suurenes lõhe Tallinna ja Tartu koolkondade vahel. Uus lipulaev ERKI Eesti Riiklik Kunsti Instituut, katkestati vanade tradistisoonide edasikandmine. Teadlikult püüdes lõhkuda Tartu kui Eesti kultuuri keskuse olemust.Mis vastupidieslt ootustele lõi vanast "Pallasest" omamoodu jumalikkustamise objekti. Uus algus taaselustas eestiaegset kultuuri ja uus põlvkond otsis uusi suundi ja uut moodi eneseväljendus võimalusi. 1960. aasta teist poolt on Ene Lamp kirjeldanud kui dekoratismi ,järelimpressionismi segunemisest
Organisatsioooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlusse puutuvad seaduspärasused ja põhitõed, org ülesehitus. Uuritakse, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi. 1 Juhtimise alused 1.8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes? 1.9 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles terve rea raamatuid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 5 neist. SISU Skills of an Effective Administrator. Autor väidab, et juhiks saamise juures on määravad koolitused mitte inimese iseloom. Strategy and Structure. Autor näitab kuidas ettevõtte organisatsiooniline kujundus järgib selle strateegiat. Competitive Advantage
Kr.) · Psühholoogia · Philon ( 25 e.Kr. 50 p. Kr · Hing (psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on · ROOMA EKLEKTITSISM organismi entelehhia. · Ajal, mil rooma, kreeka ja orientaalne kultuur segunesid · Hing on organismi eluprintsiip, ta võimete ja protsesside toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine. summa. · Kõik senised süsteemid olid loodud kreeklaste poolt ja · Looduse mitmekesiduses on hingejõud üha kasvav: Kreekast imporditud. taimedel toitumis ja reproduktsioonijõud; loomadel taju · Roomalsed ise polnud neist ühtegi loonud, nad püüdsid ja võime ennast liigutada; inimesel olemuste ja
See oli kultuurilise tõusu ülikool sel ajal. Friedrich Schiller oli üks Jenalaste tõmbenumbreid kes seal ülikoolis loenguid pidas. Tol ajal tuntu huvi ajaloo vastu ja teati palju selle kohta. Schiller oli romantilist tüüpi mässaja. Romantikute biograafias teostub vastuolu millele viitas Locke sajand varem. Novalis, de Tieck , Wilhelm Wackenroden, F.Schelling. Schelling filosoofilise suuna esindaja. Oli veel teisigi kes selle liikumisega seotud olid. Selliste koolkondade puhul on iseloomulik kindel tuum. On ka hästi palju sidusisikuid. Koolkonna piirid on üsnagi ebamäärased, samuti nagu on nende püsimise piirid. Jena koolkond läks laiaili sajandivahetusel (1802 suundus Schiller teisele, Novalis ja Wackenroder olid surnud, Schlegelid leidsid tööd mujal, Wilhelm läks Euroopasse reisima). Wilhelm töötas koduõpetajana G. De Staeli juures. 179798 ilmub kõige rohkem nende teoseid ja nad annavad välja ka ajakirju. Need ajakirjad kauaks püsima ei
8) sotsialistlik õigussüsteem. Loengumapis käsitletakse vaid kahte esimest suurt õigussüsteemi. Tuleb märkida, et ühelt poolt Euroopa kontinentaalõiguse süsteemi ning teiselt poolt anglo-ameerika õigussüsteemi raames erinevad käsitused kardinaalselt mitte ainult õigusest, vaid ka riigist ning sh eriti riigi rollist. Üldistatult võiks väita, et nii õiguse kui ka riigi olemuse avamisel on erinevate õigussüsteemide teoreetiliste koolkondade erinevatele käsitustele vaatamata ikkagi põhiprobleemiks üksikisiku ning ühiskonna, era- ning avaliku huvi vahekord. Õiguse ja riigi osas on kontinentaalõiguse süsteemis olnud kaks valitsevat doktriinide suunda: loomuõiguslikud ja seejärel XIX saj I veerandist positivistlikud. Esimese maailmasõja eel hakkavad kontinentaalõiguse süsteemis eriti tugevat mõju avaldama normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid (riik on Grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas).
3) islami õigussüsteem; 4) hinduistlik õigussüsteem; 5) judaistlik õigussüsteem; 6) Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem; 7) sotsailistlik õigussüsteem; 8) Kaug-Ida õigusüsteem. Suuri õigussüsteeme iseloomustavad mitmesugused õigusfilosoofilised käsitlused riigist ja õigusest, erinevad arusaamad õiguse reguleerivast rollist ühiskonnas, õiguse allikatest ning õigusnormist, õiguse loomisest ning realiseerimisest. Üldistatult võib öelda, et õigussüsteemide teoreetiliste koolkondade erinevatele käsitlustele vaatamata on ikkagi põhiprobleemiks üksikisiku ning ühiskonna, era- ning avaliku huvi vahekord. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem Tekkis 12.-13.saj Mandri-Euroopa keskosas, juured rooma õiguses. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas. Õigusnorme mõistetakse eeskätt kui üldisi käitumiseeskirju, mis peavad tagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas.
Midagi halba võetakse ära, et oleks hea. Biheiviorismi kohta: arengupsühholoogia tekkepõhjusteks olid: - Ei piisanud enam üldpsühholoogia seaduspärasustest arengupsühholoogiliste efektide või seaduspärasuste seletamiseks. - Psüühika arengu uurimisel tuli ka sisse evolutsiooni idee. - Hakati rõhutama tunnetuslikku tähtsust. - Praktilised vajadused psühhopatoloogias, meditsiinis ja lasteasutustes. Oli kujunenud valmidus ja võimalus teatavate koolkondade rakendamiseks. Arengupsühholoogia oli saanud alguse. L. Võgotski-, C.L. Morgan, J.Piaget, J.B.Watson, H. Werrer. Arenguteooriad · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida fakte. Fakt iseenesest ei tähenda midagi. · Respekteerivad üldist teadmist. Igal ühel neist on üldine ja isiklik teadmine. Isiklik teadmine vs üldine teadmine- mida ühiskond arvab ja mida mina ise arvan. · Põhimõtteliselt kontrollitavad
Iseenesestmõistetavalt töötavad need põhimõtted vigastuse vältimiseks ja taastumisel vaja minevaks jõu taaselustumiseks. Sarnaselt on räägitud kehahoiakust Deckert'i arvamuses (käesolev töö lk. 8) Toovad ka raamatu "Jõud Pilatesest" autorid välja: "kuna Pilates keskendub õigele kehahoiakule ja pöörab tähelepanu liigutustele, töötab Pilatese meetod kehaga kaasa, mitte sellele vastu." (Adamany, Loigerot 2004, lk. 21). Sellest lähtuvalt võib öelda, et mitmete koolkondade ühiste tõdemuste tulem on - õigesti joondatud keha võrdub terve keha. Pilatese võtmesõnaks on keskendumisvõime, mille kaudu harjutuse sooritaja visualiseerib liigutuse kulgu, keha asendit ja hingamist. Sama kehtib ka teadliku tantsija keha ja vaimu koostöö kohta. Tegelikult ei anna miski lõplikku garantiid eksimuste vastu, ent õige kehakasutus ja õige mõtlemine säilitab ja suunab elutervet suhtumist
vastastikusus (reciprocity); - jaapanlased usaldus, kompromiss, piirangud, kohustused, elu lõpuni) Pragmaatika: keeleteaduse haru, mis uurib keelt kasutuses, seda, kuidas me väljendame rohkem või midagi erinevat sellest, mis ütleme. Sõltumata koolkonnast põhineb pragmaatika alati interferentsiaalsel (järelduslikul) kommunikatsioonimudelil. - Relevantsusteooria on ainult üks pragmaatika koolkondadest koolkondade erinevus seisneb suuresti selles, kuidas püütakse formaliseerida keele ja konteksti koosmõju 1. Lokutsioon lause nii, nagu seda öeldakse. Lokutsioon kannab lause tähendust (= semantiline representatsioon = loogiline vorm). Rikastatud (enriched) lokutsioon on aluseks 2. propositioonile=väitele (mis võib olla vale või õige) Propositsioon on aluseks. 3. illokutsioonile, mis kannab kõneleja tähendust. Ka kõneleja tähenduseni jõutakse kontekstiabil
merel"- mütoloogiliste süzeede ülekandmisega saavutatakse karikatuurne efekt: müüdid osutuvad mõttetuteks ja vasturääkivateks. Keskikka jõudnud, loobus Lukianos sofistikast, mis oma ,,kõrgete" tunnete ning süzeede ja mütoloogiliste lisanditega oli tekitanud temas ühe suuremat vastumeelsust ja asus tegelma filosoofiaga. Filosoofide teooriad veetlesid Lukianost kriitilise sisuga kui vahendiga võitluses usundiliste ja moraalsete eelarvamuste vastu. Kasutasvabalt eri koolkondade ideestikust laenatud argumente, ilma et ta ühegi suunaga täielikult ühineks. Lukianose satiir omandab nüüd filosoofilise kallaku. Satiiri objektideks on stoikude õpetused jumalikust hoolest ja oraakleist, religioosne ebausk, vara-ja võimuahnus, rikaste veidrused, filosoofide dogmaatilisus, nende ebaväärikas eluviis, edevus ja kadedus, nägelemised ja orjameelsus. Oma tegevuse sellel etapil
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
· Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt · Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks · Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures · Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse · Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena Sparta · Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlust · Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi · Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam · Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid koosnevad mitmest skulptuurist · Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust · See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad" · Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes
2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav. 19. sajandi lõpuks tehti kindlaks nakkushaiguste mikroobne olemus, defineeriti enamus sellistest haigustest. Toimus rahvaste ja koolkondade võidujooks. Tüüfuse ja teetanuse vaktsiinid olid Esimese ilmasõja success-story'd. 1 Vereseerum veri, millest on eemaldatud rakud, fibrinogeen jm hüübimistegurid. Vaktsineerimisel kasutati loomade vere seerumeid. 2 Nakkushaiguste ja põletike mikroobse olemuse selgumine andis tõuke aseptika ja hügieeni arengule. Aktiivse immuniseerimise kõrval hakkasid levima erinevad tervishoiuga
Egiptuses olid erineva lokaalsed ideoloogiad, mis rääkisid maailma loomisest erineval moel ning käsitlesid ka maailma loojatena erinevaid jumalaid. Nende hulgast tõusevad esile kolm koolkonda: 1) Heliopolise koolkond, käsitles loojana Ra-d, 2) Hermopolise koolkond, mille keskseks jumalaks on Tot/ Thot aga ka Amon (Thoti seostasid kreeklased oma jumala Hermesega, sellest ka nimi), 3) koolkond, mille keskeskseks jumalaks oli Ptah. Kõigi koolkondade järgi oli aglseks elemendiks vesi (Nun), millest jumal-demiurg maailma välja võlus. Heliopolise koolkonna järgi käis asi nii: Oli ürgookean Nun (ürgkaos), millest kerkib mätassaarekene, mis oli nö korra ilming (pea igas templis oli templijärv, mis oli sümboolselt jäänuk kunagisest kaosest). Nunist kasvas välja Atum (Kõik, Kõik=Ra). Ra oli päikesejumal. Tal oli kaks ilmingut: skarabeus ja Aton (silmapiirile tõusev päike, mille kiirte otsas on elu andvad hieroglüüfid)
Nagu arvas Platon. Milline on ses olukorras tõene teadmine? Üht jaotust tuleks filosoofia sissejuhatavas tutvustuses veel kindlasti esile tuua. 20. sajandi alguses panid G. Frege, B. Russelli, L. Wittgensteini jmt tööd aluse analüütilisele filosoofiale, mis on tänaseni, kogu oma sisemisele mitmekesisusele vaatamata, vast kõige mõjukam filosoofiliste küsimuste analüüsimise laad. Analüütiline filosoofia ei ole üks filosoofia haru, distsipliin või vool, vaid suure hulga voolude, koolkondade ja uurimismeetodite koondnimetus. Analüütiliste filosoofide ühiseks tunnuseks võib esimeses lähenduses tuua, et nad analüüsivad filosoofiliste probleemide keelelise esituse peidetud struktuure, vabanemaks tavakeele pindmiste vormide võimalikest eksitamistest. Analüütiline filosoofia tegeleb peaasjalikult mõtlemise kontseptuaalse, s.o mõisteaparaadi, analüüsiga; analüüsi võtmes käsitletakse nii traditsioonilisi ontoloogia, epistemoloogia kui ka praktilise filosoofia probleeme
5. Töö esmärgiks on kohuse säilitamine, mitte hea elujärje saavutamine. Se 6. Selline visa töö kutsub esile majanduse arengu Protestantlik eetika · Visa töö, enesedistsipliin, naudingutest hoidumine, nõudlikkus enda ja teiste suhtes. 24.09.13 Klassilkaline ja tänapäeva sotsioloogia Klassikaline · Eelkõige Eurooopas · Teoreetilised arutelud · Suured klassikud Tänapäeva · USA tähtsuse kasv · Empiirilised uuringud · Paradigmade ja koolkondade kujunemine 20. sajandil tekkisid Paradigmad Thomas Kuhn (1962) ,,Teaduslike revolutsioonide struktuur" Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parajasti domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Sotsioloogia puhul tuuakse välja 3 paradigmat · Funktsionalism · Konflikti-paradigma · Interaktsionism
Töötajate valik ja arendamine Motiveerimise ja stimuleerimise seostamine soovitud tulemuste saavutamisega Organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine Tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine Eestvedamise rakendamine Juhid strateegilises juhtimises ja vastutus Tippjuht Äriüksuse juht Funktsionaalsete valdkondade juhid Allüksuste juhid STRATEEGILISE JUHTIMISE AJALUGU Strateegilise juhtimise koolkondade tutvustus baseerub Henry Mintzbergi, Bruce Ahlstrandi ja Joseph Lampeli monograafial "Strategy safary" Strateegia mõiste pärineb Vana-Kreekast (sõjapidamiskunst) Strateeg väepealik Militaarse strateegia areng Militaarse strateegia 10 reeglit Majandusse toodi strateegia mõiste peale II maailmasõda (1947). Strateegilise juhtimise klassikuid Alfred Chandler Igor Ansoff
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
