õiguskaitsevahendite süsteemi ühtlustumise – mõlemaid õigusekaitsevahendeid võis nüüd leida ühes kohas. Sellega kaasnes edikti tähtsuse tõus. 3.2) Sabiniaanide ja prokuliaanide õigusteaduslikud koolkonnad, kõrg- ja hilisklassikaline õigusteadus (27 eKr - 250 pKr) Printsipaadi ajal, 1. saj pKr tekivad üksteise järel kaks, erineva lähenemisega õigusteaduslikku koolkonda: prokuliaanid ja sabiniaanid. Nende koolkondade erinevus põhines varasematel perioodidel väljaarendatud kahel mõistel: instituudil ja printsiibil. Seepärast on koolkondades kasutusel olnud õigusteooriad nimetatud institutsionaalseks ja printsiibiliseks õigusteooriaks. Printsipaat (27 eKr - 250 pKr) kui valitsusvorm kujutas endast Augustuse loomingut. Augustuse võim oli põhistatud auctoritas’ele, tema loomuse ja isiku üleolekule teistest ning seega juba loodusepoolsele legitimeeritusele. Sellele viitas ka keisri
erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja Heino Elleri loominguga. Samal ajal tid uuendusmeelsed heliloojad (eriti Rudolf Tobias, Mart Saar ning Heino Eller) eesti muusikasse ka omaaegse euroopa muusika kaasaegseid vljendusvahendeid. 1919. aastal asutati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid ning enamus selle plvkonna heliloojaid asus neis tle. Vljapaistvateks kompositsioonipetajateks, koolkondade rajajateks kujunesid 1920.-1930. aastatel Artur Kapp Tallinnas ja Heino Eller Tartus. Rudolf Tobias (1873-1918) Artur Kapp (1878-1952) Mihkel Ldig (1880-1958) Mart Saar (1882-1963) Peeter Sda (1883-1920) Artur Lemba (1885-1963) Heino Eller (1887-1970) Cyrillus Kreek (1889-1962) Heliloojate III plvkond (sndinud 1895-1915) 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid. petajateks said neis peamiselt vljaspool Eestit ppinud eri rahvusest muusikud. Sel ajal
Kultuur Meiji ajastul säilitas jaapani kunst oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ja tarbekunst. Tegevust alustas rahvuslik teatriselts, pidulikult tähistati jaapani teetseremoonia 300. aastapäeva (1886). Palju tähelepanu pöörati traditsioonilisele ehitus- ja aianduskunstile. Õitses keskajast pärit lilleseadekunst ikebana, mille koolkondade arv ulatub tänapäeval 3000-ni. Kuid üha rohkem kajastusid kunstis ka Euroopa mõjud. Teejoomistseremoonia Nara ajastu (7. ja 8. sajandi) kultuur 710. aastal sai Narast Jaapani esimene püsipealinn. Õitses budistlik kultuur, ehitati palju kloostriansamleid, templeid ja pagoode hiina eeskuju järgi. Riigielu aluseks võeti sajandi algul koostatud koodeks, mis koosnes kuni 1500 artiklist. Hiinast toodi Jaapanisse
mõisted üle taoismi mõistetest. Hiljem tõlgiti need tekstid täpsemalt ümber. Osad budistlikud koolkonnad väidavad, et me oleme juba Nirvaanas, kuid meie teadvus takistab meid sinna jõudmast. Huayani koolkond: Üritatakse kõike lahti seletada, analüüsida (sutrad). Pooldavad puhta maa mõistet. Meie teadvus hoiab meid sansaras- reaalsuses. Boddhisattwa on see, kes on kirgastunud, vaimselt valmis, kuid kes loobub Nirvaanasse minekust. On olnud palju vaidlusi eri koolkondade vahel. Dharma – õpetus, olemise minimaalühik. Budismis usutakse, et sündmused ei tule üksteise järel, vaid üheaegselt, lihtsalt meie teadvus tekitab mulje, et asjad järgnevad üksteisele. Dharmad tekkisid üheaegselt ning neid on olemas kaks vormi – staatiline ja eklektiline. Mitte miski pole reaalne ning ei eksisteeri päriselt, kõik on meie meelte poolt konstrueeritud. Kõik, mis kannatust põhjustab, on ainult meie peas.
valitsenud korraga üks ainus stiil, mis oli iseloomulik ühe ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17.saj ja 18.saj I pool), klassitsism (18.saj II pool), romantism (19.saj). 20. sajandi muusikale on iseloomulik stiilide mitmekesisus. Ja heliloojad ei tegelenud ühe kindla muusikastiiliga, kuid kasutasid loomingus erinevaid stiile. 20.saj I poolel eristusid 4 muusikastiili: Hilisromantism, impressionism, ekspressionism, ning neoklassitsism. Romantism andis hoogu ka rahvustomantiliste koolkondade sünniks. Kuulsamad rahvus romantikud olid Jean Sibelius Soomes (1865 - 1957), ning Edvard Grieg Norras (1843 - 1907) Rahvus romandism levis 20. sajandil euroopas, kaasa arvatud Eestis. Muusikasse jõudis avangardism 20. sajandi keskel, millega kaasnes uudsed heliloomingu tehnikad. Teise maailmasõja järgset muusikat nimetatakse nüüdismuusikaks, ning seda ei saa konkreetse stiiliga määratleda. Jean Sibelius (1939) Edward Grieg (1888)
mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muus.list väljendust. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac · IV pk tegevusaeg 1520-1560, koolkond hakkas lagunema, hinda läks tugev isikupära, individuaalsus, mitte grupistiili meisterlik järgimine. Tooniandvad heliloojad olid siiski Mad.maadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muus. väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Selle ajastu muus.le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika. Esindajad: Nicolas Combert, Adrian Willaert · V pk tegevusaeg 1560-1600, esiplaanile tõusmas itaallased, Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga
Määravaks pidas ta ühtset vaimu ja meeskonda, enesekontrolli võimalust. Douglas McGregor eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria.Inimsuhete teoreetikute plussiks loetakse, et nad on aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusse- tähtsaks peeti ainult inimsuhteid. · Süsteemi koolkond Küberneetikute loodud koolkond püüab tasandada teiste koolkondade puudusi Süsteemne mõtlemine võimaldab arvesse võtta teiste koolkondade kogemusi ja seisukohti. Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonnast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik, milles iga osa annab tervikule oma iseloomuliku joone. Süsteemi heaks näiteks on inimorganism, mille paljude koostisosade kooskõlastatud talitlus loob kordumatu indiviidi
· Peeter Tulviste Tartu Ülikooli professor, poliitik. Kultuur ja mõtlemine. · Jaan Panksepp Bowling Greeni ülikooli professor. Emotsioonide füsioloogilised mehhanismid, hüpotalamus. 10) Mis on paradigma? Paradigma Teaduslik maailmapilt. Mis on objekt ja millised uurimis meetodid. 11) Psühholoogia ajaloo etapid (Ballantyne) · Eelteaduslik ( 6 saj. eKr. 1860) · Distsipliini teke ( 1870 1920) · Koolkondade ja süsteemide aeg ( 1921 1939) · Fraktsioonide teke, kriis (eklektika) (1970 1980 lõpp) · Postpositivistlik rekonstrueerimine, integratsioon, formuleerimine ( 1990 ja edasi) 12) Psühholoogia suundumused 1.Idealism. Uskumusest asjani. Abstraktsest konkreetseni.Materialism. Asjast ideeni. Konkreetsest abstraktseni. 2. Staatika analüüsProtsessi analüüs 3. Teadvusekeha dualismTeadvuse keha monism. 4
Dznjaanajooga vabastab karmast ja ümbersündidest ning haigustest, vanadusest ja surmast. See viib teadmatusest vabanemiseni ja brahmani realiseerumiseni. Tarkuse poole püüdlemine tähendab vaikimisi religioosset praktikat- meditatsiooni, puhastumist ja eelkõige pühade tekstide uurimist. Upanisadide õpetuse järgi on inimesed vaimus sarnased brahmaniga. Kui inimesed seda taipavad, siis nad võivad saada mingite koolkondade järgi ''elu vältel vabanenuks''. Karmajooga võimaldab tavalistel inimestel anda oma igapäevaelule vaimset tähendust. Karmajooga seostub paljude jaoks '' Bhagavadgita'' õpetusega: tegu võib olla vahend enda paremaks muutmiseks, juhul kui inimesed täidavad oma kohustusi isetult ja tegutsevad ilma selle eest paremat sotsiaalset seisundit või tasu ihkamata. Gandhi andis karmajoogale uue tähenduse, samastades selle ühiskondliku panuse ja võitlusega. Ta leidis ''Bhagavadgitas''
6. Millised olid administratiivse koolkonna põhiideed? organisatsiooni ja juhtimise alusprintsiipide sõnastamine; administreerimine kui inimest otseselt puudutava tegevuse eraldamine omaette valdkonnaks; juhtimisprotsessi jagunemine erinevateks funktsioonideks ja nende kirjeldamine; juhtide õpetamine; katsed süstematiseeritult käsitleda organisatsiooni ja juhtimist. 7. Millised on juhtimise klassikaliste ja kasaegsete koolkondade põhierinevused? (järgnev on minu omalooming, kui keegi teab konkreetset vastust, andke teada). Klassikaliste koolkondade puhul olid juhtimise põhifunktsioonideks kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Nüüdisaegsetes on eelpooltoodule lisandunud veel olukorra analüüs, eesmärkide püstitamine, tegutsemisvõimaluste valik, tulemuste hindamine. 8. Milliseid klassikaliste koolkondade põhimõtteid järgitakse ka kaasaegsetes organisatsioonides?
- personali valikut - paigutamist - arendamist - hindamist - hüvitamist. 10. Juhi edukust määravad tegurid. Eesmärgi selge tajumine Püsivus Enesetundmine Pidev kirg õppida Tööarmastus Tulevikunägemuse jagamine Tundlikus vajaduste suhtes Emotsionaalne küpsus Riskijulgus Usk võitu, edasiminekusse 11. Juhtimisteooriad ja koolkondade esindajad Juhtimise klassikalised teooriad 1. Teaduslik juhtimine – F.Taylor 2. Administratiivne juhtimine – Henry Fayol 3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad 1. Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo 2. Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow, Douglas McGregor Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 1. Kvantitatiivne juhtimisteooria 2. Operatsioonide juhtimine 3. Infosüsteemidega juhtimine
muudatusi. Küsitletakse näiteks, mida muuta ja kuidas muuta, ning võrreldakse organisatsioonis ülalt-alla ja alt-ülesse toimuvaid muutusi. Konfiguratsiooni koolkonna peamine panus seisnebki muudatuste protsessi rõhutamises, millega ta tasakaalustab mitmeid rohkem analüütiliselt orienteeritud koolkondi. Kokkuvõtteks Vaadeldud koolkondadest ei ole võimalik esile tuua ainuõiget või parimat. Kõigi nende esindajad on andnud oma panuse strateegilise juhtimise arengusse. Varasemate koolkondade käsitlused ei ole läinud ajaloo prügikasti, vaid strateegilise juhtimise tänane seis sünteesib erinevaid lähenemisi. Strateegilise juhtimise ajalugu ja eri koolkonnad peegelduvad tänapäeva juhtimispraktikas.. Konfiguratsiooni koolkonnaga võib nõustuda selles, et erinevates keskkonna tingimustes ja erinevates organisatsioonide korral võivad sobida erinevad lähenemised. Kasutatud allikad: Jaak Leimann, Per-Hugo Skärvad, Juhan Teder. (2003). Strateegiline juhtimine.
Siiski, hoolimata oma maalides valitsevast ekstaasist ja rahutusest, jäi El Greco alati kunstnikuks, keda paelus isikliku maailmakäsitluse kujutamine. 7 Tähtsamad teosed ,,Kristuse lahtiriietamine" (Lisa nr 3) on üks varasmaid teoseid, mis visandatud oma dramaatikaga veel itaalia klassikalise traditsiooni ja osalt ka põhja koolkondade vaimus. Kristuse figuur kui inimliku ülluse algkuju on vastandatud teda ümbritsevate sulaste vulgaarsetele nägudele, see aga tõstab dramaatilist pinget. Teiselt poolt on ülespoole suunatud pilguga Kristusele kontrastiks ristipuu üle kummardava mehe figuur- sellega saavutab psühholoogiline pinge plastilise väljenduse. El Greco asetab vastupidiselt Tintorettole pearõhu pildist väljapoole, sinna, kuhu suunab meid Kristuse pilk. Selle tagajärjel puudub maalil aga tasakaal
Tsun'i, sest see võitluskunst pole nii tuntud. Wing Tsun'is on palju koolkondu, mille ajalugu ja sugupuu on millegi poole erinevalt. Seega otsustati tutvustada koolkonna Leung Ting Wing Tsun Kung Fu kaudu, sest selle koolkonnaga ollakse paremini kursis. Referaadi koostamisel lähtuti peamiselt koolkonna Leung Ting Wing Tsun Kung Fu Eesti kodulehe peal olevast informatsioonist, kuid ka teise Eesti ja välismaa koolkondade kodulehekülgi, et saada ajaloo ning printsiipide kohta rohkem informatsiooni. Wing Tsun'i olemus Wing Tsun (WT) on modernne, praktiline ja efektiivne võitluskunsti süsteem toetudes füüsikal, inimese anatoomial ja biomehhaanikal. WT õpetab võita vastast parema tehnikaga kui suure jõuga (Leung Ting Wing Tsun Kung Fu). WT on laialdaselt levinud üle maailma - rohkem kui kuuekümne viies riigis
Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)
6. Millised olid administratiivse koolkonna põhiideed? 5. organisatsiooni ja juhtimise alusprintsiipide sõnastamine; 6. administreerimine kui inimest otseselt puudutava tegevuse eraldamine omaette valdkonnaks; 7. juhtimisprotsessi jagunemine erinevateks funktsioonideks ja nende kirjeldamine; 8. juhtide õpetamine; 9. katsed süstematiseeritult käsitleda organisatsiooni ja juhtimist. 7. Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused? 8. Milliseid klassikaliste koolkondade põhimõtteid järgitakse ka kaasaegsetes organisatsioonides? 9. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Kirjelda organisatsiooni kui avatud süsteemi. Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Kuna avatud keskkonda ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab sõltub ta otseselt
1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete kultuurrahvaste ja teiste Vahemeremaadega nii maitsi kui meritsi; neist maist sai filosoofia palju ergutust. Filosoofilise mõtte arengut soodustas meresõiduks ja kaubanduseks hädavajalike astronoomia- ja geograafi...
Köthen (17171723): Õukonna kapellmeister, keskendus nüüd peamiselt orkestri ja klavessiinimuusikale 4. Leipzig (17231750): Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju vokaalmuusikat kantaadid ja passioonid Instrumentaalmuusika Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Oma oreliloomingus ühendas Bach saksa erinevate koolkondade stiilid. Ta arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid, mistõttu võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tema teiseks lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid süite. Süite, eriti tantsusüite on ta kirjutanud ka klaverile Bach arendas täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi fuuga. Kuulsaks on saanud tema
suuremaid. Kuni 13. sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv, ja ka Aquino Thomas oma aristotelismiga peab Augustinust suure au sees. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud, nagu näiteks loomine eelnevalt eksisteerivast mateeriast, hinge eeleksistents ja emanatsiooniõpetus.1 1.2. Ajaloofilosoofia Augustinuse ajaloofilosoofias on keskne koht vastakatel jõududel, mis tulevad esile jumaliku maailmaplaani teostumisel. Maine-poliitiline valitsuspiirkond (civitas terrena) ja Jumala kogukond või riik (civitas Dei) jäävad teineteisest lahutatuks, isegi kui nad on selles
kümnendsüsteemist. Praktilises elus lähtutakse neist uskumustest, mis näivad olevat piisavalt põhjendatud, nõudmata tõestusi. Skeptitsismi on nimetatud ka agnostitsismiks. Sellisel juhul nimetatakse skeptitsismiks kahtlemist teadmise võimalikkuses. Skeptitsismi pooldajat nimetatakse skeptikuks kuigi see sõna tähistab ka lihtsalt kahtlejat inimest, kellele on omane skepsis. Sõna skepsis tähistab ka skeptitsismi (seda põhiliselt antiikfilosoofia skeptiliste koolkondade nimetusena). Hilisantiikajal tähendas skeptik filosoofi, kes kõige kohta otsustustest hoidub. Sõna skeptik pärineb kreeka keelest (skeptikos ,,vaatlev, uuriv"). Põhimõtteliselt tuleks iga filosoofi nimetada skeptikuks, sest enne otsustamist selle või teise seisukoha kasuks on ta asja uurinud. Kuid filosoofiatraditsioon seostab sõna skeptik sellise mõttetargaga, kes ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne skepsis, milles figureerisid Pyrrhon Elisest ning Phliuse Timon. Teiseks oli akadeemiline skepsis, mille silmapaistva...
Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp Juhtimise teooriad Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine Nüüdisaegsed teooriad · inimsuhete koolkond · organisatsioonikäitumine · süsteemi koolkond · olukor...
pahatahtlikkus, lodevus ja unisus, rahutus ja vaimne murelikkus ning kahtlemine. Rituaalid *Mõtlus ehk meditatsioon-vabastatakse vaim kirest, vägivallast, ükskõiksusest, armukadedusest ja uhkusest võimaldades nii särada loomulikul tarkusel. Mediteeritakse tavaliselt vaikses kohas, istudes lootoasendis või jalad risti. *Retsisteerimine on budistliku tegevuse teine tähtis osa, seda nii templites, kloostrites kui ka kodudes. Paljude koolkondade budistid retsisteerivad keskendumiseks fraase, salme või lõike budistlikest pühakirjadest. Retsisteerimine on pidustuste ja tseremooniate loomulik osa kõikjal budistlikus maailmas. *Kloostrid on koduks munkadele või nunnadele, ent need on avatud ka külalistele, eriti usupühade ajal. Eetika Budistliku eetika keskmes on inimene, tema sisemine seisund ning meelestatus. Erinevalt näiteks kristlusest või islamist ei usuta Jumala olemasolusse ega tema kõikvõimsusesse ning
Sa ei tohi tunnistada oma ligemese vastu valetunnistajana! Sa ei tohi himustada oma ligemese koda! Sa ei tohi himustada oma ligemese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on! MOOSESE RAAMATUTE AUTORLUSE KÜSIMUS Traditsiooni järgi peetakse Moosest esimese viie Moosese raamatu autoriks. Tegelikult on Pentateuch anonüümne raamat ja kusagil ei vihjata sellele, et Mooses oleks selle kirjutanud. Nagu eelnevalt mainitud, koosneb see tegelikult paljude koolkondade korduvalt redigeeritud tööst. Teaduslikus keelepruugis kasutatakse enamasti nende raamatute kreekakeelseid nimetusi ja vastavaid lühendeid: 1Mo. Genesis Gn (algus) 2Mo. Exodus Ex (väljarändamine) 3Mo. Levitictus Lv (Leviitide seadused) 4Mo. Numeri Nm (arvud. S.t rahvaloenduse materjal) 5Mo. Deuteronomium Dt (seaduse kordamine) IISRAELI KUNINGAD Pärast paikseks muutumist Kaananis tekkis Iisraelil sõjalisi kokkupõrkeid indoeuroopa rahvaste
toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus.” (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse epistemoloogiale, kuid see ei ole õiguse funktsioneerimise epistemiloogiline analüüs. Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine. “Kriitilised õigusajaloolased kirjeldavad õigust geneetiliselt, taandades erinevaid õigusdoktriini komponente huvidele ja ideoloogiatele, mis peituvad õiguses või vormivad seda. Nad ründavad teisi ajaloolasi, kes pakuvad kausaalseid teooriaid, mis üritavad seletada ajaloolist arengut kui mingit üldist funktsionalistlikku disaini paljastavat; neil pole raske
(väe) alakõhtu. Palju on räägitud Shaolini kloostri lõpueksamitest, kuid selle kohta võib öelda, et mingeid "surmakoridore 18 pronksvõitlejaga" ei ole olnud. See on lihtsalt populaarne legend. Kuid siiski, kloostri praktikasse kuulusid mõningad katsumused, mis ei hõlmanud ainult võitluskunsti, vaid ka õpetust budismist, hiina traditsiooniliste filosoofiateoste tundmist ja vaidlusi teiste filosoofiliste koolkondade vahel.Shaolini munk pidi peale kõige selle tundma ka inimese kehaehitust, ravimtaimi, oskama abi anda traumade puhul. (http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=282&Itemid=108 ; 03.01.2013) 3.1.2 Shaolini iseärasused Shaolini stiili iseloomustavad liigutuste lihtsus ja lakoonilisus, kombinatsioonide konkreetsus ja lühidus, täpne rütm, kiire rünnak ja kaitse, piiritu jõulisus ja osavus. Kõik liikumised
korrektne ütelda mulle tundub, et mesi on magus, sest seda kuidas sulle tundub ei saa keegi kontrollida ja ümber lükata. ``Ma sõin hommikul omletti `` ``mulle tundub, et ma sõin hommikul omletti ``) ja saavutada seeläbi hingerahu (ataraxia). Tõde pole inimkond saavutanud, sest tõene saab olla vaid üks ja lõplik seisukoht. Mitte keegi ei tea ega saagi seepärast teadmagi, kuidas asjad tegelikult on. Skeptikute eesmärk oli kummutada ja ümber lükata kõigi teiste koolkondade dogmad (tõestuseta, ebakriitiliselt tõeks peetav väide, kinnistunud ``tõde ``; religioonis kiriku õpetuslause, vääramatu tõena võetav seisukoht Võõrsõnastik 2005) Stoikud. Rajaja Zenon (336- 264 e.Kr) Kitionist Küprose lõunaosast. Algul kaupmees, Ateenas avastas enda jaoks filosoofia ja hakkas küünik Kratese õpilaseks. Külastas ka loenguid Akadeemias. Arendas välja oma filosoofilised ideed ja asus neid õpetama avalikus kohas kirjus
· Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt · Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks · Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures · Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse · Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena Sparta · Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlust · Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi · Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam · Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid koosnevad mitmest skulptuurist · Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust · See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad" · Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes
Strateegia ja selle komponendid on suunatud tulevikule. Tulevikku on võimalik painutada, nt Apple ja iPod (tappes Sony Walkmani). Strateegia eesmärk on hävitada konkurente. Eelarve ei ole strateegia, vaid eelarve kohandatakse strateegilistele eesmärkidele. Strateegia on firma otsustusloogika (Kreitner). Strateegia kujutab endast teatud hulka hüüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. Strateegia peab ettevõtet kasvatama, nt kasum, turuosa, käive, firma väärtus. Erinevate koolkondade järgi (Henry Mintzberg 1998): x Disaini - strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla organisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel x Planeerimise - strateegia tuleb formuleerida formaalse protseduuri kaudu, kasutades rohkeid analüüse ja lähteandmeid, eelkõige arvnäitajaid x Positsioneerimise - strateegia on unikaalne positsioon turul
Kuna ise ei ole kokku puutunud paljude väidetega, miks üldse arvatakse näiteks, et mustanahalised on alaväärtuslikumad kui teised rassid, ootan põnevusega põhjendusi uurijate ja nende ümberlükkamisi autori poolt. 3 Lühiülevaade raamatust Stephen Jay Gould oli väljaõppelt bioloog, kuid oma raamatus paneb ta tavapärasest suuremat rõhku andmete statistilisele analüüsile. Tema keskendub ajaloolises mastaabis esmaavastajate või koolkondade rajajate „suurtele“ argumentidele ja eskitustele. Raamat jaguneb kaheks pooleks, millest kumbki esindab kronoloogilises jäjrestuses antud teooria keskseid seisukohti 19. ja 20. sajandi jooksul. Üheksateistkümnendal sajandil keskenduti koljude füüsilisele mõõtmisele kas siis väljast või seestpoolt. Kahekümnendal sajandil siirduti oletatavalt vahetumate intelligentsustestidega aju võimekuse mõõtmisele. Gould nimetab oma raamatut
pandud välja suurejooneline kogu hindamatuid kunstiteoseid. Kollektsiooni tuumaks on Medicite kogud, mida on sajandite jooksul päranduste, vahetuste ja kingituste kaudu täiendatud. Silmapaistev on religiooniaineliste tööde kogu, mis on saadud kloostrite sulgemise tõttu XVIII ja XIX sajandil. Koolkondade ja kunstistiilide järgi ajalises järjestuses erinevatesse ruumidesse paigutatud ekspositsioon tutvustab külastajale kunstiteoseid XII kuni XVIII sajandini
F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle komponentide mõju ü.hiskonnale. Demograafide koolkond- põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasv. Rassi antropoloogiline koolkond õhiskonna areng pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu. Orgaaniline koolkond- ühiskond kui bioloogiline organism.
teadusliku arutelu kaudu. Intersubjektiivsuse nõue: Teadusliku uurimuse tulemused peavad põhimõtteliselt olema teistele uurijatele aruteluks kättesaadavad. Iseenesele sahtlisse tehtud uurimus pole veel teadus. Uurimus muutub teaduse osaks alles siis, kui ta avab ennast teiste uurijate kriitikale ja edasiarendustele. 18.Mis on sotsioloogia põhiline metodoloogiline vaidlusküsimus? Selgitage positivistliku, interpretatiivse ja nn. vabastava teadmishuvi esindavate sotsioloogiliste koolkondade erinevaid seisukohti selles küsimuses.- Kas inimese uurimine on kuidagi põhimõtteliselt teistsugune tegevus kui looduse uurimine? Positivism eeldab, et looduses kehtivad teatud seadused ning teaduse eesmärk on ümbritseva tegelikkuse nähtuste selgitamine nende seaduste põhjal. interpretatiivne sotsiaalses maailmas pole seadusi samas mõttes nagu looduses. Sotsiaalset tegelikkust iseloomustab teistsugune toimimisloogika. Inimesed
Võibolla tundub see pisut meelevaldne aga piltide süzee vihjab et kunstnik on selle mõtteviisiga küllalt kursis sest kuidas seletada piltidel tihti korduvaid stseene kus peamine idee mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab on tavaliselt kusagil nurgas või esmapilgul märkamatu . Pealegi on N. piltide pealkirjad niivõrd orgaaniliselt kujutatuga seotud et kui üks teisest eraldada muutub kõik mõttetuks ja looja sõnum kaob. (sama võtet on kasutanud tervete koolkondade kaupa nii jaapani kui hiina budistlikud maalijad) Kolmandaks olulisemaks mõjutajaks julgen tuua tänapäevase koomiksikunsti. Miks? Koomiksikunst eeldab iseenesest lühikest lugu mis lõpeks ootamatu puändiga. Huvitav on vaadata kuidas koomiksikunstnike looming on armastatud väga erinevate kultuuritaustadega inimeste poolt. N.on koomiksirea lühendanud ühele pildile samas talle iseloomulik rahavastevehelisi piire murdev huumor on endiselt alles.
protsesside poolt. "Küpsemisteooria" autor - bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Tema huvid: motoorika ja taju areng. Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel. Järgmine aste - koolkondade kujunemised (1914 - 1927). Olulised punktid: 1) rajatu alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile 2) arenes välja etoloogia ja sotsioboloogia (Lorenz, Dawrin, Tinberger) 3) arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast (onto-fülo suhe), sisse tuleb Pavlov (who let the dogs out) ja tema õppimisteooriad. Pavlov oli füsioloog, mitte psühholoog. 4) tähelepanu koondumine õppimise seaduspärasustele Kokkuvõtteks viis see biheivorismi tekkeni.
· Euroopa Parlamendi suurenenud seadusandlik ja järelevalvefunktsioon; · Euroopa õiguse ülimuslikkus ja otsekohaldatavus; Euroopa Kohtu roll Euroopa õiguse interpreteerimisel ning jõustamisel. ERISUS 5: Euroopa integratsiooni ei saa üheselt põhjendada ühegi vastava teooriaga. Ei ole olemas ühte domineerivat integratsiooniteooriat; valdkonda iseloomustab teoreetiliste lähenemiste paljusus ning erinevate koolkondade vaheline võistlemine. Euroopa Liitu on nimetatud ka sotsiaalteaduste suureks mõistatuseks: Euroopa Liit on ainulaadne nähtus, mis ei sobitu kergesti olemasolevate teooriate ja paradigmade raamidesse. Integratsiooniteooriad võib tinglikult jaotada kolme gruppi. I. Klassikalised integratsiooniteooriad Föderalism mõttevool rahvusvahelistes suhetes, mis rõhutab poliitilise visiooni olulisust ning suveräänsuse delegeerimist rahvusülestele institutsioonidele
t omand on õiguslik võim täpselt kindlaks määratud asja üle. Maatüki omanik peab olema teadlik kõigest, mis tema omandisse kuulub. See, millest ta teadlik ei ole, pole ka tema omandis. Aga juba peitvara mõistes sisaldub asjaolu, et omanik selle olemasolust ei teadnud ning seega tal peitvara üle võimu ei olnud.46 15 2. sajandi keskpaigaks koolkondade erinevad põhimõtted ühtlustusid. Teatav ühtlustumine toimus koolkondade kõrvuti eksisteerimise tulemusena, kuid põhiliselt on see Salvius Iulianuse teene. Talle andis keiser Hadrianus korralduse võtta kokku kõik eelnevad preetorite ediktid ning koostada edikti lõplik redaktsioon, mis sai nime Edictum perpetuum (,,Igavene edikt", u 130. a pKr). Seda kirjutades ühendas Iulianus mitu erinevat asja. Üheks selliseks ühtlustumise näiteks on peitvara
võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest, tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks (Juri Lotmani hilisemad tööd), poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust
Majanduslike mõistete sünniaeg kandub inimkonna arenguloo varajasse ajajärku, 9 5 s. e.m.a. Iidse Hiina, India, Mesopotamia ja muistse Kreeka ja Rooma aegadesse. Mingist majandusteadusest sellel ajal ei saa veel juttugi olla. Tegu oli üksikute mõistete ja majandamise viiside kirjelduse ja arutlustega rikkuse allikate üle. Tänapäeval Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus on majandusteoorias esindatud erinevate koolkondade, voolude, suundade seisukohad, mida ühendab ülesanne uurida ühiskonna majandusliku tegevuse seaduspärasusi, kuid millised vahel erinevalt tõlgendavad uurimisobjekti. Majanduslikku mõtte ajaline kulg ja erinevate koolkondade esindajad ning põhiseisukohad on toodud alljärgneval skeemil ja tabelis. 1.7.1 Majanduslikud teooriad ja koolkonnad ajalises järgnevuses
Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel. Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis ei ole valeõpetust, on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu). Kirikute Nõukogusse mittekuuluvad protestantlikud kogudused on sektid. Protestantlikke liikumisi: * Adventism - peavad oluliseks kuulutada sõnumit, et Jeesuse tulek on lähedal. * Amishid - peamiselt Ameerika Ühendriikides elav traditsioonilist elustiili harrastav
Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet. Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt. Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juuresNüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse.Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena;Sparta. Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlust. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid koosnevad mitmest skulptuurist. Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust. See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad". Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes. Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju
1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na. 1719 rajati püsivalt tegutsev Londoni ooperiteater, Händel sai selle muus
Teooria kahesugune määratlus (laiemas ja kitsamas mõttes) toob esile küsimuse, kas on olemas üks üldine juhtimisteooria või paljud juhtimisteooriad. Tuntuimad teadlased on kasutanud mõlemat varianti. Mereste kasutab mõisteid juhtimisteooria ja juhtimise teooriapadrik (Mereste, 2003). Üksvärav nii juhtimisteooriat kui juhtimisteooriaid, kuigi aineloendis esineb vaid esimene eraldi liikidena (Üksvärav, 2003). Kõigis juhtimisõpikutes käsitletakse juhtimisteaduse arengut arvukate koolkondade ja juhtimisteooriate kaudu. Keerukust lisab aga järgmine juhtimisteooria definitsioon: 1) juhtimisteadus, 2) juhtimisteaduse valdkonda kuuluv teooria (Mereste, 2003). Nii samastuvad mõisted juhtimisteadus ja juhtimisteooria, kuigi on rõhutatud viimas(t)e kuulumist juhtimisteadusesse. Igal teadusel, ka juhtimisteadusel on palju teooriaid, kusjuures teooria nö. kõrgeim ilming on kahtlemata seadus. Viimaste kohta võib palju näiteid tuua loodusteadustes. Majandusteaduses
(1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerikas keskenduti õppimisvõime uurimisele. 3. K. Lorenz, N. Tinbergen, J.B. Watson, F. Skinner. Lorenz ja Tinbergen panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale. Ameerikas Skinner ja
Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud. ● Eksperiment konveieritöölistega: konveieri taha pandi inimesed, kes on omavahel sõbrad, tootlikkus tõusis. Selgus, et sotsiaalsed vajadused on töökohal väga olulised ning töötajatevahelised suhted, grupi moraal ja juhtimisstiil osutusid tõhusateks motivaatoriteks. (Sirli) 12) Too välja klassikaliste ja kaasaegsete juhtimise koolkondade põhilised erinevused. bürokraatia jäi aga omandas pehmema käsitluse, hakati tegelema inimsuhete ja moriveerimisega, väärtustatakse töötajaid, mis soodustab nende initsiatiivi, nõuab juhtidelt töötajate suhtes õiglast kohtlemist, rõhutatakse töötajate rahulolu ja meeskonnatöö olulisust, soodustatakse töötajate arengut, kvaliteedi kontroll 13) Millised juhtide põhilistest oskustest on olulisemad tippjuhtidele, millised esmatasandi juhtidele?
Nii jaguneski Roomas õigusteaduse õpetamine kahte ossa. 1. institutio - õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega; 2. instructio - teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Leidub rikkalikult juriidilist kirjandust, mis sisaldavad lühikesi aforisme ja definitsioone või milles kommenteeritakse preetorite edikte. Seega on õiguskirjandus praktilise iseloomuga. Varaklassikalisel perioodil saame rääkida juba koolkondade tekkest. Augustuse ajal tegutsesid kaks kuulsat juristi. Nendeks õigusteadlasteks olid Marcus Antistius Labeo ja Cneius Ateius Capito. Labeo koolkonda nimetatakse tema õpilase Proculose järgi prokuliaanideks ja Capito koolkonda tema õpilase Masurius Sabinuse järgi sabiniaanideks. Juba kaasaegsed (jurist Pomponius) väitsid, et prokuliaanid pooldavad uuendusi, sabiniaanid aga kaitsevad õiguse väljakujunenud instituute. Kõrgklassitsismist leiame väga täpselt põhjendatud kaasuste
.edastamisele ja pühendunud elukutse arengut Tabloidide, massiajalehe sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt sensatsioonikeskne, pöörates tähelepanu kuritegevusele, vägivallale, skandaalidele. Lai lugejaskond, .(madalamapalgalised(ka haridusega .Film pakkus töölisklassile kultuurihüvesid Filmi märkimisväärne kasutamine propagandaks , riiklikel/ühiskondlikel eesmärkidel .Filmikunsti koolkondade ja sotsiaalse dokumentalistika teke Populaarsus ja realism Film on välise sekkumise poolt haavatavam kui teised meediakanalid ja film võib olla konformistlikku .surve objektiks, kuna mängus on niivõrd suur kapital Kolm pöördepunkti filmiajaloos on filmitööstuse ja filmikultuuri amerikaniseerumine I MS järgsetel .aastatel , televisiooni tulek ja filmi eraldumine kinost TV võttis ära suure auditooriumi filmist jättes alles peamiselt noorema publiku
eelkõige üksikisikute teadmistest, uskumustest, enesekontseptsioonist või identiteedist. Seetõttu kutsutakse neid sageli individuaalkonstruktivistideks ehk kognitiivseteks konstruktivistideks. Nende esmaseks huviobjektiks on inimeste sisemine psühholoogiline elu. Inimeste käitumist uudsetes situatsioonides näevad nad eelkõige kui uudsusele tähenduse omistamist meie varasemate teadmiste ja uskumuste valgusest. Kuid psühholoogilise konstruktivismi eri koolkondade esindajad näevad teadmise konstrueerimise protsessi erinevalt. Kognitiivsed ja kognitiiv-informatsioonilised õppimisteooriad on olemuselt konstruktivistlikud. Kuid nende arusaamu õppimisest peavad paljud radikaalsemad konstruktivistid „primitiivseks“ ehk „nõrgaks“ konstruktivismiks, sest õppuri konstruktiivne (konstrueeriv) tegevus piirdub välismaailmast korrektsete kujutluste loomises (paljuski õppimine info vastu võtmisena)
Ameerika deskkriptivismil oli 3 koolkonda. I ja II koolkond kasutasid vahetute mooodustajate meetodit. Analüüs lähtub väiksematest suuremate ükskste poole. Eesmärgiks identifitseerida vahetud moodustajad. Vahetud moodustajad: teate lingvistiline struktuur, grammatiliselt ja semantiliselt üksteisega vahetult seotud lausungi osad. Vahetute moodustajate struktuur on fraasi struktuur. III koolkond: Transformatsiooni analüüsi koolkond. Järgmisel leheküljel võrdlus eelnevate koolkondade vahel Vahetute moodustajate meetod Transformatoorne analüüs Hierarhiline süsteem Ekvivalentsete lausete või süntaktiliste struktuuride perekond Induktsiooni meetod Deduktsioon Süntagmaatika Paradigmaatika Kuidas on koostatud lause? Millisest lausest või lausetest on tuletatud
Ingl k folkloristika erijoon kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine. 19. Saj II pool iseseisvate teadusharude väljakujunemine Euroopas Folkloristika eellugu kultuuriuurimise raames: 2 suunda Ajalooline suund Sotsiaalne suund Kunstiajalugu, eelajalugu, germanistika Statistika, riigiteadused, kultuuriajalugu, (vennad Grimmid aretasid seda) sotsiaalpoliitika (Riehl´i teema) Erinevate koolkondade ja teooriate teke: MÜTOLOOGILINE kk Grimmid, germaani müütide süstematiseerimine ja tõlgendus, müütide alus loodusjõudude seletamises. LAENUTEOORIA erinevate rahvaste muinasjuttude saranuses tuleb nende ühisest algupärast nt Vana-Indiast on pärit või siis edasine laenamine Pärsiast jne ANTROPOLOOGILINE kk ideed tärkavad ISE. Seotud Usa & Inglismaa koloniaalpoliitikaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
